Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

“Vabaduse teadus” on osa Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”.

Avamine ja kuraatorituur 21. jaanuaril, kell 15.00, EKA Galeriis 

Kuraator: Róna Kopeczky
Kunstnikud: Olson Lamaj, Igor Eškinja, Flo Kasearu, Nada Prlja, Katja Novitskova ja Bojan Stojčić

Näitus on avatud 22.01—26.02.2022, T-L kl 12.00—18.00

Sissepääs Covid tõendiga.

“Vabaduse teadus” on kolmas vaatus Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Näitus jääb avatuks kuni 26. veebruarini.

“Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” on mitmeosaline näitus, mis keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, vaadeldes neid globaalses kontekstis ja universaalse absurdi võtmes. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärit nüüdiskunstnikud, kes käsitlevad julgelt ja kriitiliselt selliseid põletavaid küsimusi nagu paremäärmusliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine nii elus kui ka kunstis ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.

Näitus “Soe”, kuhu on olemasolevate ja uute teostega kutsutud osalema siinse piirkonna kaasaegse kunsti väljal tegutsevad kunstnikud, koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist, mille pealkirjad on “Rahvas armastab seda”, “Hapukurgipoliitika” ja “Vabaduse teadus”. See kujuteldav kontseptuaalne etendus, mis koosneb kolmest nimetatud vaatusest, rullub lahti üha laetuma draamanarratiivina. Näitus toob publiku ette absurdsed vaatemängud, soovides neid lahata, omastada ja moonutada, kuid kätkeb ühtlasi mänguliselt ka huumorit ja pilkeid kui intellektuaalset vastumürki või mõeldavat alternatiivi, mille aluseks on tulevikkuvaatav vastuhakk ja poeetiline eskapism.

Kolmas vaatus “Vabaduse teadus” pakub välja terve rea võimalusi tänapäeva rõhuvate oludega toime tulemiseks, ammutades ideid loodusteadustest ning bioloogilistest ja matemaatilistest süsteemidest, mis fantaasia tuules ja uut vormikeelt kasutades annavad ainest teistsuguste olemis-, tajumis- ja käitumisviiside kujutlemiseks. Selle peatüki vundament on huumor, poeesia ja absurd ning neid kasutatakse, et kindlaksmääratud rollide ja funktsioonide tasase eituse kaudu tegelikkust mänguliselt hajutada või lüüriliselt moonutada. Niisuguses uues olukorras jäävad kord ja distsipliin instinktidele alla ning tekib võimalus vankumatute reeglite ümber mõtestamiseks. Võimatu poole püüeldes ja seda lausa nõudes vabanemegi meid kammitsevatest raamidest.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali asukohad: Kai kunstikeskus | Temnikova ja Kasela galerii | Põhjala pruulikoda | EKA Galerii | Liszti Instituut Tallinn | Flo Kasearu majamuuseum | Kanuti Gildi SAAL

Üliõpilased, õppejõud, õppekava juhid, õpet toetavad spetsialistid ning juhtkond on oodatud HÕSile EKA lõpetajate tagasiside (2019–2021) esitlusele kolmapäeval, 26. jaanuaril 2022 kl 13–15 ruumis A501

Millest räägib tagasisides EKA vilistlane? Mida väärtustatakse ja milles saaksime paremaks? Kuidas ja mida tahavad selle peale öelda meie praegused üliõpilased?

Mida sellest õppida? Kuidas edasi?

Registreeru hiljemalt (vajalik suupistete planeerimiseks) 21. jaanuaril.

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine lõpptulemusena valminud üliõpilaste tööd

3D graafika on graafilise disaini üks oluline osa, millel on olemas enda kasutus- ja loomeloogika, tarkvaralised võimalused ning erinevad tehnilised aspektid.

Antud praktilise õppetöö käigus arendasid tudengid enda esmased praktilised oskused 3D graafika loomiseks ning õppisid seda kasutama erinevat tüüpi visuaalses kommunikatsioonis.

Õppeprotsessis valmistasid tudengid kaks 3D lahendust – 3D sõõrik ja vaba animeeritud projekt.

Juhendajaks oli Kaspar Kuldkepp.

Üliõpilased: Alisa Butenko , Johanna Raudsepp, Kristi Karkov, Kristofer Kamberg, Markus Pruudel, Paula Timberg, Silvia Zvirgzdinš

Meedia allikas: https://www.instagram.com/eka_mg3d/

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Vormi- ja keskkonnadisaini 3. kursuse tudengite tootedisaini aine projekti “Mäng” hindamine.

Tudengitel oli ülesandeks disainida mänguasi vanusele 3-10 eluaastat, võis ka lemmikloomale.

Materjaliks Eestile nii omane puit, mille kasutusvõimalused on laialdased. Ülesanne kätkes endas ka prototüübi valmistamist puidutöökojas.

Õppetöö tulemusena valmisid kiiged, kraana, kelk ja sõidukäru.
Hindamistest võtsid osa ka kutsutud kriitikud – autorite lapsed. Täname neid.

Juhendas: Raido Laasi
Meistrid: Priit Kõiv ja Avo Tragel

Üliõpilased: Birgit Kala, Heinar Oja, Jelizaveta Bogatsenkova, Johanna Põldemaa, Kristina Abramova, Marju Randmer-Nellis

Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „body slam / ihu ramm“ on installatiivne näitus-lavastus, koostöös Mihkel Maripuu ja Tarvo Porrosoniga. 

Päevasel ajal funktsioneerib ruum iseseisva installatiivse näitusena, kuid viiel valitud õhtul aktiveerivad etendajate kehad ja heli ruumi ning näitusest saab etendus. Kaks naist, kes ei ole huvitatud saavutamast kindlust ei lavalises ega sotsiaalses sfääris, uurivad materjali ja keha vahelist suhet ning materialiseerivad seeläbi haprust.

Kaks keha ja savi – oma olemuselt samaaegselt nii haprad kui tugevad – on asetatud dialoogi ruumis, kus kogemus loob läbi interaktsiooni uusi kogemusi, materiaalsus kannab endas küsimust ja teod loovad teoseid. Tekivad võimalused kokkupõrkeks, juhuseks, igikestvaks materjali konstrueerimiseks ja dekonstrueerimiseks. On süsteem, on juhus, on mehaanika, on sõnad ja heli, kildude ja korrapärana. Ootamatus tekitab haprust.

Habras, habras, tugev. Savi, inimkeha ja etendaja lavaline olek. Talub raskust, kuid mitte lööki. Alles jäävad kahe naise haprad kehad.

Esietendus: 8. jaanuar 2022, kell 19.00
Näituse avamine: 8. jaanuaril 2022, kell 20.30
Etendused: 11/12/14/15. jaanuaril, kell 19.00
Näitus on avatud 10.–15. jaanuar, kell 12.00-18.00
ARS Kunstilinnaku Projektiruumis
14.01 etendusele järgneb artist talk!

Helikunstnik: Mihkel Maripuu
Tehnilised lahendused: Tarvo Porroson
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Fotod: Gabriela Leopard
Kestus: 60 min

Näitus on TASUTA

Etenduste piletid Fientas 

Sündmus Facebookis

–

Keithy Kuuspu on noor etendus- ja tantsukunstnik Tallinnast. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava (BA) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) õppekava (MA). Alates septembrist 2021 õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika erialal (MA).

Oma loomingus keskendub Keithy reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele ja mõjule, mida ühiskond avaldab üksikisikutele. Tema fookus on protsessil nii enne kui pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises.

Liisa Saaremäel on eesti etenduskunstnik. Pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lõpetamist liitus ta Eesti Draamateatri ansambliga, kus ta töötas näitlejana aastatel 2016-2020. 2021. aastal lõpetas ta ta EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriprogrammi ja hetkel töötab vabakutselise etenduskunstnikuna.

Juunis 2021. esietendus Uue Loomingu Majas Liisa teine autorilavastus Tiny Home Production presents: LARGER-THAN-LIFE. Teda kui kunstnikku paelub teemana kompresseeritud ruum nii ruumiliselt kui metafoorselt. “Tiny Home Production presents” (2020) – fiktiivne teatriorganisatsioon – on koondpealkiri kahele lavastustele, milles mängib autor teadlikult ja irooniliselt kapitalistlikku väärtussüsteemi kuulumise ja naiskunstniku narratiiviga.

Mihkel Maripuu on kunstnik, kelle tegevust iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks helilisele ka visuaalne ja füüsiline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on olnud post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse diskursuse kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, filosoofiateaduskonna, kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, maalikunsti õppetooli (B.A.) ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna (M.A.).

Tarvo Porroson on lõpetanud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sepatöö erialal (2009), misjärel asus õppima Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Porroson väärtustab isiklikus loomingus taaskasutust. Ta on töötanud enamasti vabakutselisena nii Eestis kui välismaal, teinud koostööd erinevate kunstnikega, loonud nii ehteid, sepiseid, skulptuure, disainmööblit kui mehhanisme

Ulvi Haagensen
Kodunäitus / Home Exhibition
Lembitu 6-6, Tallinn
8.–10.01.2022
Näituse külastamiseks palume registreerida SIIN.

On mitu erinevat moodust kodunäituse tegemiseks. Võib seinad valgeks värvida, koristada ära kõik argielu jäljed ning eksponeerida kunstiteoseid samamoodi nagu valge-kuubi-tüüpi galeriis. Või asetada oma teosed olemasolevate igapäeva esemete keskele ja vahele. Võib ka tegelikult väga vähe teha, kutsuda lihtsalt inimesed külla ning nimetada seda näituseks. Kunst on lõppude lõpuks see, mis me otsustame, et ta on.
Ulvi Haagensen ja tema kolm kujutletavat sõpra – Thea Koristaja, Olive Puuvill ja Artist-Researcher kasutavad Ulvi kodu näitusepinnana. See on keskkond, mis on samaaegselt kodu, ateljee ning nüüd ka näitusesaal. Nad uurivad kunsti ja igapäevaelu vahelisi piire ning seeläbi mõtisklevad, kas miski on kunst või mittekunst, praktiline või ebapraktiline, kasulik või kasutu, argipäevane või eriline. Neid huvitab, kuidas vaataja aru saab, mida ta parasjagu vaatab. Kas ta taipab, kui miski on kunst või mittekunst; kas mingi ese on mõeldud talle vaatamiseks või mitte? Aga äkki need küsimused pole üldse tähtsad, sest see, mis meid tegelikult paelub, on võimalus näha, kuidas teised inimesed elavad?

Ulvi Haagensen sündis Sydneys, Austraalias ning on aastaid elanud, töötanud ja õpetanud Tallinnas. Ta kaitses bakalaureusekraadi Sydney Kunstiinstituudis (City Art Institute), magistrikraadi New South Wales’i Ülikoolis ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis, kus tema uurimisteema on kunsti ja igapäevaelu vahelised seosed ja kattuvused kunstniku pilgu läbi. Oma uurimustöös aitavad teda kolm kujutletavat tegelast – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Ulvi Haagensenil on olnud isiknäitusi Eestis, Austraalias, Rootsis ja Leedus.

Kodunäitus / Home Exhibition on Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluv kolmas eelretsenseeritav näitus.
Eelretsenseerimine toimub 11. jaanuaril algusega kell 11.00 EKAs, ruumis A202.
Näituse eelretsensendid on dr Ester Bardone (Tartu Ülikool), dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum) ja prof Mika Elo (Academy of Fine Arts, Uniarts Helsinki).
Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Jan Guy (The University of Sydney).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA üliõpilaste kureeritav näitus eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga. 

1. jaanuaril, 2022 avati kuuepäevane interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis käsitleb uue aastaga kaasnevaid magus-mõrkjaid varjundeid nagu lubaduste andmine ja nende purunemine, aasta algusega kaasnev seisak ning lootus millegi parenemisest aasta kõige pimedamal ajal.

Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Näituse „NewYearsRezolution” kõige suuremaks eripäraks ja proovikiviks on toimumine vestlusrakenduses „Telegram“. Miks? Sest vestlusel, mis toimub läbi sõnumite, piltide ja emojide on oma kindel tunnetus. Ekraanil ei koge me asju nii kuis päriselus ning just seda mõju soovitakse projektis avastada. Näituse õnnestumiseks pakub suurepärast pinnast just uue aasta algus, mil suurem osa ühiskonnast kipub erinevate substantside tarbimise tagajärjel olema võimeline vaid telefoniekraani vaatama. Miks mitte vaadata siis juba näitust?

SISSEPÄÄS NÄITUSELE 

Aasta alguse üldinimlikku ja mängulist teemade assortiid asuvad vestlusrakenduses lahendama kuus kunstnikku erinevatest distsipliinidest. Seda juba nii olemasolevate kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks loodavate teostega. Projektist võtavad osa ehtekunstnik Darja Popolitova, maalikunstnik Alexei Gordin, skulptor Siim Elmers, heli- ja visuaalkunstnik Martin Kirsiste ning etenduskunstnikud Elina Masing ja Liisbeth Horn. Igal päeval avaldab üks kunstnik enda teose eksperimenteerides nii meediumi kui ka ajaga.

Vestlusrakenduse täit potentsiaasli ära kasutades, toetavad kunstiteoseid paralleelselt ka erinevad kirjutajad. Sinna hulka kuulub näituse jaoks spetsiaalselt kokku kutsutud kirjutamistiim – Liisbeth Horn, Brigit Arop, Aleksander Metsamärt –, kes aitavad siduda erinevaid ülesastumisi ning luua lisandväärtust ka näituse tekstides endis. Lisaks oodatakse tekstilist sekkumist ka vestlusruumiga liituva publiku poolt, võimaldades niiviisi luua kogukondlikku ja interaktiivset kunstikogemust.

Näitust kureerivad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja kuraatoriõppe teise aasta magistrandid Anita Kodanik, Gertu Borodkina, Aleksander Metsamärt, Kristo Villem ja Marion Leetmaa. Projekti juhendaja on EKA kuraatorisuuna magistriõppe juht Anders Härm. Näituse graafilise disaini taga seisab EKA graafilise disaini magistrant Michael Ashley Fowler.

Näituseprojekt toimub ööpäevaringselt alates 1. jaanuarist 2022 ning päädib jõuluaja lõpuga, olles viimast päeva avatud 6. jaanuaril, Kolmekuningapäeval.

SISSEPÄÄS NÄITUSELE Telegramis

Lisainfo Facebookis

Darja Popolitova (s 1989) on ehtekunstnik, kes kasutab oma loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ja videomeediumit. Popolitova teosed mängivad heas usus eneseabikultuuriga, heites samaaegselt nii nalja eneseabi stampide ja stereotüüpide üle, kui ka vaadeldes siira ja sooja huviga seda, miks, milleks ja kuidas me ekraani vahendatuse läbi endale turvatunnet leiame ja loome.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance’ kunstiga. Gordini kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas.

Siim Elmers (s 1997) on skulptor, kes töötab erinevate materjalidega. Elmersi peamiseks aineseks on isiklikud tragöödiad, tunded ja maailmas ümberringi toimuv. Teoste keskseks osaks on soov mõista maailma ja nähtusi enda ümber ning jagada kogemusi.

Martin Kirsiste (s 1997), on Tallinnas tegev heli- ja visuaalkunstnik. Kirsiste loomingus põimuvad soolisus, ihad, kummalised tajud, kostümeeritud metamorfoosid ja inimkonna tumedamad pooled. Viimastel aastatel on Kirsiste üles astunud ka drag-artistina Ms. Elsa nime all.

Elina Masing (s 1997) on etenduskunstnik ja muusik. Masing on lõpetanud Tallinna balletikooli kui õppinud tantsukunsti Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Masing on lavalaudu valitsenud nii lavastajana (“Fairy Tale Arch”) kui etendajana (“veenus.me”). Muusikuna on Masing tegutsenud nii bändides (5HORSES) kui sooloartistina (Valge Tüdruk).

Liisbeth Horn (s 1997) on etenduskunstnik ja lavastaja, lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti. Lisaks erinevatel näitustel osalemisele, on Liisbeth ennast tõestanud lavastajana (“Tõde ja õigus”). Eelmisel aastal omistati talle professor Kalju Komissarovi nimeline Tartu Ülikooli stipendium.