AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
„Asjad ja mitteasjad“ – EKA graafika näitus Haapsalus
01.12.2021 — 02.01.2022
„Asjad ja mitteasjad“ – EKA graafika näitus Haapsalus
Graafika
Kunstnikud: Merilyn Lempu, Sven Mantsik, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Caroline Pajusaar, Riina Reiners
Näituse avamine 1. detsembril kell 17.00
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitusel „Asjad ja mitteasjad“ juureldakse asjade vajalikkuse üle ning avatakse isiklikke suhteid kunstnike ja nende valitud objektide vahel. Kunstnikud on töötanud kodusfääris leiduvate esemetega, mis tekitavad neis ebamugavustunnet või mille tegelikus väärtuses nad kahtlevad. Eri protsesside käigus on mõnestki asjast saanud mitteasi.
Merilyn Lempu kõrvutab romantilised tsüanotüüpia tehnikas tööd juuste kammimise heliga, et tuua selle kaudu esile oma juuste ja nende kaotamisega seotud armastuse-vihkamise suhet.
Sven Mantsik paigutab näituseruumi lapsepõlve narivoodi, milles ei ole enam aastaid magatud, koos patjadega, mis on kaetud hukkunud ööliblikate siluettidega. Illustreeritud poekleepsud, mis tekitavad temas vastikustunnet, seostuvad kunstniku jaoks hingetu töörutiiniga.
Ella-Mai Matsina töö keskendub asjadele, mida me tegelikult väga ei vaja ja mille paljusus teeb ärevaks. Sellises mahus tootmine ja tarbimine ei saa lõpmatuseni kesta, aga kas suudame sellest loobuda? Selleks, et probleem inimestele kohale jõuaks, peab seda näitama ekstreemsemate vahenditega, näiteks huligaanide abil.
Iti Lona Oja äraviskamiseks mõeldud materjalidest volditud parv asetab tähelepanu alla tarbimisühiskonnas aina kogunevad eesmärgita asjad. Teos on sündinud lootuses, et millalgi pürgime kõik tuleviku poole, kus leiduks vähem mitteasju.
Caroline Pajusaar kujutab talle ebamugavust ja kõhedust tekitavaid objekte ning nende omavahelist dialoogi. Nagu puudutus, mis liigub läbi kogu keha, äratab krudiseva kanga kare kallistus hinge kriipivaid värinaid hammasteni välja.
Riina Reiners seab oma töös kokku erinevaid snäkke, mis on kappi seisma jäänud. Äraviskamise asemel käsitleb ta neid mitte toidu, vaid materjalina, andes rikutud maitsetele uue väärtuse ja tähenduse.
Näituseprojekti juhendajad on Maria Erikson ja Liina Siib (EKA graafika osakond).
Täname: Merilin Põldsam, Kadri Toom, Paul Rannik, Agur Kruusing, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock, Eve Kask, EKA graafika osakond
Haapsalu linnagalerii, Posti t 3, K–P 12–18
Postitas Andres Lõo — Püsilink
„Asjad ja mitteasjad“ – EKA graafika näitus Haapsalus
Kolmapäev 01 detsember, 2021 — Pühapäev 02 jaanuar, 2022
Graafika
Kunstnikud: Merilyn Lempu, Sven Mantsik, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Caroline Pajusaar, Riina Reiners
Näituse avamine 1. detsembril kell 17.00
Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitusel „Asjad ja mitteasjad“ juureldakse asjade vajalikkuse üle ning avatakse isiklikke suhteid kunstnike ja nende valitud objektide vahel. Kunstnikud on töötanud kodusfääris leiduvate esemetega, mis tekitavad neis ebamugavustunnet või mille tegelikus väärtuses nad kahtlevad. Eri protsesside käigus on mõnestki asjast saanud mitteasi.
Merilyn Lempu kõrvutab romantilised tsüanotüüpia tehnikas tööd juuste kammimise heliga, et tuua selle kaudu esile oma juuste ja nende kaotamisega seotud armastuse-vihkamise suhet.
Sven Mantsik paigutab näituseruumi lapsepõlve narivoodi, milles ei ole enam aastaid magatud, koos patjadega, mis on kaetud hukkunud ööliblikate siluettidega. Illustreeritud poekleepsud, mis tekitavad temas vastikustunnet, seostuvad kunstniku jaoks hingetu töörutiiniga.
Ella-Mai Matsina töö keskendub asjadele, mida me tegelikult väga ei vaja ja mille paljusus teeb ärevaks. Sellises mahus tootmine ja tarbimine ei saa lõpmatuseni kesta, aga kas suudame sellest loobuda? Selleks, et probleem inimestele kohale jõuaks, peab seda näitama ekstreemsemate vahenditega, näiteks huligaanide abil.
Iti Lona Oja äraviskamiseks mõeldud materjalidest volditud parv asetab tähelepanu alla tarbimisühiskonnas aina kogunevad eesmärgita asjad. Teos on sündinud lootuses, et millalgi pürgime kõik tuleviku poole, kus leiduks vähem mitteasju.
Caroline Pajusaar kujutab talle ebamugavust ja kõhedust tekitavaid objekte ning nende omavahelist dialoogi. Nagu puudutus, mis liigub läbi kogu keha, äratab krudiseva kanga kare kallistus hinge kriipivaid värinaid hammasteni välja.
Riina Reiners seab oma töös kokku erinevaid snäkke, mis on kappi seisma jäänud. Äraviskamise asemel käsitleb ta neid mitte toidu, vaid materjalina, andes rikutud maitsetele uue väärtuse ja tähenduse.
Näituseprojekti juhendajad on Maria Erikson ja Liina Siib (EKA graafika osakond).
Täname: Merilin Põldsam, Kadri Toom, Paul Rannik, Agur Kruusing, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock, Eve Kask, EKA graafika osakond
Haapsalu linnagalerii, Posti t 3, K–P 12–18
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.11.2021
GD LÕUNA: MA I KURSUSE TUDENGID
Graafiline disain
Käesoleva semestri viimasel GD lõunal räägivad oma senistest töödest ja tegemistest graafilise disaini osakonna magristriõppe esimese kursuse tudengid. GD lõuna toimub esmaspäeval, 29. novembril algusega kell 16:00 Zoomis. Ühine meiega Zoomis siin: https://zoom.us/j/97416773771
Ettekannetega esinevad: Carlo Canún (MX), Rita Davis (BR), Mark Foss (US), Michael Fowler (CA), Oliver Long (UK), Alexandra Margetic (AU), Gréta Þorkelsdóttir (IS), Patrick Zavadskis (EE) ja Miriam Humm (DE).
Presentatsioonid toimuvad inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud kuulama!
Postitas Sandra Nuut — Püsilink
GD LÕUNA: MA I KURSUSE TUDENGID
Esmaspäev 29 november, 2021
Graafiline disain
Käesoleva semestri viimasel GD lõunal räägivad oma senistest töödest ja tegemistest graafilise disaini osakonna magristriõppe esimese kursuse tudengid. GD lõuna toimub esmaspäeval, 29. novembril algusega kell 16:00 Zoomis. Ühine meiega Zoomis siin: https://zoom.us/j/97416773771
Ettekannetega esinevad: Carlo Canún (MX), Rita Davis (BR), Mark Foss (US), Michael Fowler (CA), Oliver Long (UK), Alexandra Margetic (AU), Gréta Þorkelsdóttir (IS), Patrick Zavadskis (EE) ja Miriam Humm (DE).
Presentatsioonid toimuvad inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud kuulama!
Postitas Sandra Nuut — Püsilink
08.12.2021
Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus veebis
Graafiline disain
Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus Zoomis
Kolmapäeval, 8. detsembril 2021 kell 17:00–18:00
Kutsume kõiki huvilisi Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna magistriõppe avatud uste päevale kolmapäeval, 8. detsembril kell 17:00–18:00 kohaliku aja järgi. Sündmusel on võimalik kuulda täpsemalt õppekava kohta, kohtuda tudengite ja õppejõududega ning küsida küsimusi.
**COVID-19 pandeemia tõttu toimub avatud uste sündmus veebis Zoomi vahendusel. Kui sa soovid üritusest osa võtta, siis palun leia allpool link, kus saad end registreerida. Link saadetakse e-meili teel sündmuse päeval.**
Palun registreeri siin: https://forms.gle/Gg2oMhenjNT9E4hz9
Postitas Sandra Nuut — Püsilink
Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus veebis
Kolmapäev 08 detsember, 2021
Graafiline disain
Graafilise disaini magistriõppe avatud uste sündmus Zoomis
Kolmapäeval, 8. detsembril 2021 kell 17:00–18:00
Kutsume kõiki huvilisi Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna magistriõppe avatud uste päevale kolmapäeval, 8. detsembril kell 17:00–18:00 kohaliku aja järgi. Sündmusel on võimalik kuulda täpsemalt õppekava kohta, kohtuda tudengite ja õppejõududega ning küsida küsimusi.
**COVID-19 pandeemia tõttu toimub avatud uste sündmus veebis Zoomi vahendusel. Kui sa soovid üritusest osa võtta, siis palun leia allpool link, kus saad end registreerida. Link saadetakse e-meili teel sündmuse päeval.**
Palun registreeri siin: https://forms.gle/Gg2oMhenjNT9E4hz9
Postitas Sandra Nuut — Püsilink
01.12.2021
ROHEKA Vol 4: toidu säästmine, TalTechi rohepööre, filmiseanss
1. detsembril toimus järjekorras neljas sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.
Sündmus on järelvaadatav SIIN.
Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kanti ka üle EKA TVs.
Roheka Vol 4 keskendub põhiosas toidu säästmise teemale, kuid toob kuulajateni ka laiemaid vaateid jätkusuutlikkusele. Kui eelmisel Rohekal tutvustasime TLÜ keskkonnaalast arendustööd, siis sel korral on EKAs külas TalTechi prorektor Helen Sooväli-Sepping, kes tutvustab päeva esimese ettekandena rohepööret TalTechis. Seejärel saavad sõna EKA tootedisaini osakonna juht Maarja Mõtus, kes teeb lühiloengu toidu raiskamise teemal. Järgneb EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra kokkuvõtlik ülevaade hiljuti toimunud suurematest keskkonnaalastest konverentsidest ja sündmustest. Roheka lõpetab filmiseanss EKA kohviku ‘augus’ – näha saab Anna Hintsi dokumentaalfilmi Tartu toidupäästjate kogukonnast “Homme saabub paradiis”.
AJAKAVA
11.00-11.30 Rohepööre TalTechis. Helen Sooväli-Sepping, TalTechi rohepöörde prorektor
11:30-12:00 Mida teha toidu raiskamise probleemiga. Maarja Mõtus, EKA tootedisaini osakonna juht
12:00-12:25 Ülevaade hiljutistest keskkonnateemalistest konverentsidest ja sündmustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
12:25-13:00 Dokfilm “Homme saabub paradiis” koos autori Anna Hintsi sissejuhatusega.
Lisainfo:
Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
ROHEKA Vol 4: toidu säästmine, TalTechi rohepööre, filmiseanss
Kolmapäev 01 detsember, 2021
1. detsembril toimus järjekorras neljas sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.
Sündmus on järelvaadatav SIIN.
Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kanti ka üle EKA TVs.
Roheka Vol 4 keskendub põhiosas toidu säästmise teemale, kuid toob kuulajateni ka laiemaid vaateid jätkusuutlikkusele. Kui eelmisel Rohekal tutvustasime TLÜ keskkonnaalast arendustööd, siis sel korral on EKAs külas TalTechi prorektor Helen Sooväli-Sepping, kes tutvustab päeva esimese ettekandena rohepööret TalTechis. Seejärel saavad sõna EKA tootedisaini osakonna juht Maarja Mõtus, kes teeb lühiloengu toidu raiskamise teemal. Järgneb EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra kokkuvõtlik ülevaade hiljuti toimunud suurematest keskkonnaalastest konverentsidest ja sündmustest. Roheka lõpetab filmiseanss EKA kohviku ‘augus’ – näha saab Anna Hintsi dokumentaalfilmi Tartu toidupäästjate kogukonnast “Homme saabub paradiis”.
AJAKAVA
11.00-11.30 Rohepööre TalTechis. Helen Sooväli-Sepping, TalTechi rohepöörde prorektor
11:30-12:00 Mida teha toidu raiskamise probleemiga. Maarja Mõtus, EKA tootedisaini osakonna juht
12:00-12:25 Ülevaade hiljutistest keskkonnateemalistest konverentsidest ja sündmustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
12:25-13:00 Dokfilm “Homme saabub paradiis” koos autori Anna Hintsi sissejuhatusega.
Lisainfo:
Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
02.12.2021 — 22.12.2021
Hindamismaraton 02.–22.12.2021
Galerii
HINDAMISMARATON
02.–22.12.2021
E-L kell 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tn-lt covid tõendiga
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
02.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Paul Kuimet
03.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
04.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
06.12 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
07.12 – Joonistamine, juhendaja Eero Alev
08.12 – Joonistamine, juhendaja Britta Benno
09.12 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
10.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Kristina Õllek
11.12 – Maal, juhendajad Mihkel Maripuu, Tõnis Saadoja
13.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
14.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
15.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
16.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
17.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
18.12 – Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik
20.12 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask
21.12 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Martinus Daane Klemet, Oliver Laas
22.12 – Graafika, juhendajad Kadri Toom, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Maria Erikson, Liina Siib
Postitas Pire Sova — Püsilink
Hindamismaraton 02.–22.12.2021
Neljapäev 02 detsember, 2021 — Kolmapäev 22 detsember, 2021
Galerii
HINDAMISMARATON
02.–22.12.2021
E-L kell 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tn-lt covid tõendiga
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
02.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Paul Kuimet
03.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
04.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
06.12 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
07.12 – Joonistamine, juhendaja Eero Alev
08.12 – Joonistamine, juhendaja Britta Benno
09.12 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
10.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Kristina Õllek
11.12 – Maal, juhendajad Mihkel Maripuu, Tõnis Saadoja
13.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
14.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
15.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
16.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
17.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
18.12 – Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik
20.12 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask
21.12 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Martinus Daane Klemet, Oliver Laas
22.12 – Graafika, juhendajad Kadri Toom, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Maria Erikson, Liina Siib
Postitas Pire Sova — Püsilink
11.11.2021
Eesti loomekõrgkoolide Hea Õpetamise Seminar LOOMERUUM
Millist kohta, ala või pinda on vaja loomiseks, milline ruum on piisav, et loomeisik ja loome sinna mahuks? Milline ruum (emotsionaalne, füüsiline, sotsiaalne…) toetab loomeisiku kujunemist? Millist ruumi me loomekõrgkoolides peaksime looma? Milline on ruum, kuhu loomekõrgkooli lõpetaja satub? Kas ja kuidas me teda sinna sattumiseks ette valmistame? Kas me üldse teame, milline see ruum homme, ülehomme, 10 aasta pärast on?
Seminaril osalevad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kõrgem Kunstikool Pallas.
“Mõtteid loomeruumi ökosüsteemist ja Eesti konkurentsivõime tuleviku juurestikust” Kärt Summatavet – seminari peaettekanne Ettekanne keskendub tulevikule suunatud ühiskonna ootustele, professionaalsele loomingulisele vabadusele ja piiridele. Kitsamalt: millised tuumteadmised looverialade juurestikust tulevikku kaasa võtta? Mida unustuse hõlmast tasub välja sõeluda? Laiemalt: kuidas ehitada sildu erinevate huvide vahele, et põimida harmoonilist loomeruumi ökosüsteemi? Kärt Summatavet – phd Aalto Ülikool, ehtekunstnik ja graafik, õppejõud ja loomemajanduse ekspert, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige.
„Ruumipoeesia / TAKKK kunstikeskuse lugu“ Alide Zvorovski – kunstnik, Tammiku TAKKK kunstikeskuse asutaja, Pallase vilistlane
„Kus sa lood“ Kadri Steinbach ja Taavet Jansen – TÜ VKA
„Ruumi loomisest ruumi loomiseks: EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammi kogemuse põhjal“ Jüri Nael – EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor
„Loomeruumist ja aeglasest haridusest EKA hoone näitel” Eik Hermann – EKA filosoofia- ja praktikapõhise teooria lektor
„Visuaalkunsti analüüsi alustest ja rakendamisest praktilises kunstiõppes” Krista Simson – TLÜ BFMi visuaalkunsti dotsent
Postitas Dagmar Raide — Püsilink
Eesti loomekõrgkoolide Hea Õpetamise Seminar LOOMERUUM
Neljapäev 11 november, 2021
Millist kohta, ala või pinda on vaja loomiseks, milline ruum on piisav, et loomeisik ja loome sinna mahuks? Milline ruum (emotsionaalne, füüsiline, sotsiaalne…) toetab loomeisiku kujunemist? Millist ruumi me loomekõrgkoolides peaksime looma? Milline on ruum, kuhu loomekõrgkooli lõpetaja satub? Kas ja kuidas me teda sinna sattumiseks ette valmistame? Kas me üldse teame, milline see ruum homme, ülehomme, 10 aasta pärast on?
Seminaril osalevad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kõrgem Kunstikool Pallas.
“Mõtteid loomeruumi ökosüsteemist ja Eesti konkurentsivõime tuleviku juurestikust” Kärt Summatavet – seminari peaettekanne Ettekanne keskendub tulevikule suunatud ühiskonna ootustele, professionaalsele loomingulisele vabadusele ja piiridele. Kitsamalt: millised tuumteadmised looverialade juurestikust tulevikku kaasa võtta? Mida unustuse hõlmast tasub välja sõeluda? Laiemalt: kuidas ehitada sildu erinevate huvide vahele, et põimida harmoonilist loomeruumi ökosüsteemi? Kärt Summatavet – phd Aalto Ülikool, ehtekunstnik ja graafik, õppejõud ja loomemajanduse ekspert, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige.
„Ruumipoeesia / TAKKK kunstikeskuse lugu“ Alide Zvorovski – kunstnik, Tammiku TAKKK kunstikeskuse asutaja, Pallase vilistlane
„Kus sa lood“ Kadri Steinbach ja Taavet Jansen – TÜ VKA
„Ruumi loomisest ruumi loomiseks: EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammi kogemuse põhjal“ Jüri Nael – EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor
„Loomeruumist ja aeglasest haridusest EKA hoone näitel” Eik Hermann – EKA filosoofia- ja praktikapõhise teooria lektor
„Visuaalkunsti analüüsi alustest ja rakendamisest praktilises kunstiõppes” Krista Simson – TLÜ BFMi visuaalkunsti dotsent
Postitas Dagmar Raide — Püsilink
30.11.2021
Henri Hüti performatiivsete partituuride töötoa hindamine
Kaasaegne kunst
30. novembril 2021 Sõltumatu Tantsu Laval
Osalevad: Karl Joonas Alamaa, Loora Kaubi, Anita Kremm, Lisette Sivard, Edvard Vellevoog, Emili Kelle, Tea Lemberpuu, Karmen Teesi Pregel, Elss Marta Raidmets, Ella Mari Roosi, Sirel Tammisto, Sabina Liselle Zahharov
Initsiaator: Henri Hütt
Fotograaf: Kris Moor
Seekordsel Greenfieldil osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Etenduskunstnik Henri Hüti juhendatav kursus katsetab performatiivsete partituuridega, mis performance’i esitamiseks vajalikud või mittevajalikud on.
Kunstnikele mõeldud avatud platvorm Greenfield on regulaarne sündmus Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud (tantsijad, teatraalid, muusikud, kunstnikud, luuletajad jt) saavad üksteise loominguga tutvuda, oma valmimisjärgus töid ette näidata ning teiste loojate ja publikuga dialoogi luua.
„Partituurid, instruktsioonid, skoorid… Erinevad komponeerimisvõimalused, instruktsioonide loomised ja nihestamised. Miktrotonaalsusest mitte-antropomorfiani.“
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Üritus on huvilistele TASUTA!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Henri Hüti performatiivsete partituuride töötoa hindamine
Teisipäev 30 november, 2021
Kaasaegne kunst
30. novembril 2021 Sõltumatu Tantsu Laval
Osalevad: Karl Joonas Alamaa, Loora Kaubi, Anita Kremm, Lisette Sivard, Edvard Vellevoog, Emili Kelle, Tea Lemberpuu, Karmen Teesi Pregel, Elss Marta Raidmets, Ella Mari Roosi, Sirel Tammisto, Sabina Liselle Zahharov
Initsiaator: Henri Hütt
Fotograaf: Kris Moor
Seekordsel Greenfieldil osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Etenduskunstnik Henri Hüti juhendatav kursus katsetab performatiivsete partituuridega, mis performance’i esitamiseks vajalikud või mittevajalikud on.
Kunstnikele mõeldud avatud platvorm Greenfield on regulaarne sündmus Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud (tantsijad, teatraalid, muusikud, kunstnikud, luuletajad jt) saavad üksteise loominguga tutvuda, oma valmimisjärgus töid ette näidata ning teiste loojate ja publikuga dialoogi luua.
„Partituurid, instruktsioonid, skoorid… Erinevad komponeerimisvõimalused, instruktsioonide loomised ja nihestamised. Miktrotonaalsusest mitte-antropomorfiani.“
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.
EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.
Üritus on huvilistele TASUTA!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.12.2021
Pehme linn. Avatud arhitektuuriloeng: David Sim
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”.
Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.
David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus.
NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.
Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla!
Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.
Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali
Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Pehme linn. Avatud arhitektuuriloeng: David Sim
Neljapäev 02 detsember, 2021
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”.
Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.
David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus.
NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.
Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla!
Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.
Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali
Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
24.11.2021 — 13.12.2021
Kaisa Maasiku „Külm ja kuum“ Hobusepea galeriis
Fotograafia
Kolmapäevast, 24. novembrist on Hobusepea galeriis avatud Kaisa Maasiku isiknäitus „Külm ja kuum“. Näitus jääb avatuks 13. detsembrini 2021.
Näituse „Külm ja kuum” teostes käsitleb kunstnik emotsioonide (vaheldumise) kujutamist. Inglisekeelne ütlus Blow Hot and Cold (otsetõlkes „kuuma ja külma puhuma“) väljendab ambivalentsust, isiku kahe seisundi vahel pendeldamist.
Keeleti kipuvad meeleolu edasiandvad väljendid vastuolulisi värvusi kaasama, näiteks on eesti keeles ütlus „vihast siniseks minema“ ning inglise keeles sama emotsiooni väljendamiseks „see red“ (tõlgituna „punast nägema“), samas muututakse mõlemas keeles kadedusest roheliseks. Ka uurimuslikult on kinnitust saadud, et inimnägu vahetab emotsioonist olenevalt alatoone. Tuju kõikudes aitab näonaha vereringe alateadlikult näidata, kuidas end tunneme, saades vastastikku õrnu signaale suhtluskaaslastelt.
Galeriis rullub lahti ajastatud vaatemäng värvivahetavate anumate näol, lisaks puudutatakse sarnase mustriga emotsiooniikoonide temaatikat, mille puhul valitud näoilmetele omistatakse kindlaid värve. Kineetiline tsükkel käivitub keeduspiraalide toimel, ärgitades vaatajat aega maha võtma ning vahelduvaid toone jälgima. Need pidevalt tujusid muutvad paiksed tegelased kuumenevad ja jahtuvad justkui tõstes pead.
Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta lõpetas 2021. aastal kaasaegse kunsti magistri õppekava Eesti Kunstiakadeemias (olles 2017. aastal omandanud ka bakalaureusekraadi fotograafias). 2019. aastal täiendas Maasik end Helsingi Kunstiakadeemias Praxise kuraatoritele suunatud magistriprogrammis. Loomingus tähtsustab Maasik jagatud praktikaid, töötades meelsasti tehnikatega, mis laienevad ruumi. Ta on kuulunud Umbrella Grupi koosseisu (2016–2017) ning tegutsenud projektiruumi Vent Space (2018–2019) ja Tallinna Fotokuu biennaali (2017 ja 2019) korraldustiimides. 2020. aastal pälvis Maasik Wiiralti stipendiumi.
Näitus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kaisa Maasiku „Külm ja kuum“ Hobusepea galeriis
Kolmapäev 24 november, 2021 — Esmaspäev 13 detsember, 2021
Fotograafia
Kolmapäevast, 24. novembrist on Hobusepea galeriis avatud Kaisa Maasiku isiknäitus „Külm ja kuum“. Näitus jääb avatuks 13. detsembrini 2021.
Näituse „Külm ja kuum” teostes käsitleb kunstnik emotsioonide (vaheldumise) kujutamist. Inglisekeelne ütlus Blow Hot and Cold (otsetõlkes „kuuma ja külma puhuma“) väljendab ambivalentsust, isiku kahe seisundi vahel pendeldamist.
Keeleti kipuvad meeleolu edasiandvad väljendid vastuolulisi värvusi kaasama, näiteks on eesti keeles ütlus „vihast siniseks minema“ ning inglise keeles sama emotsiooni väljendamiseks „see red“ (tõlgituna „punast nägema“), samas muututakse mõlemas keeles kadedusest roheliseks. Ka uurimuslikult on kinnitust saadud, et inimnägu vahetab emotsioonist olenevalt alatoone. Tuju kõikudes aitab näonaha vereringe alateadlikult näidata, kuidas end tunneme, saades vastastikku õrnu signaale suhtluskaaslastelt.
Galeriis rullub lahti ajastatud vaatemäng värvivahetavate anumate näol, lisaks puudutatakse sarnase mustriga emotsiooniikoonide temaatikat, mille puhul valitud näoilmetele omistatakse kindlaid värve. Kineetiline tsükkel käivitub keeduspiraalide toimel, ärgitades vaatajat aega maha võtma ning vahelduvaid toone jälgima. Need pidevalt tujusid muutvad paiksed tegelased kuumenevad ja jahtuvad justkui tõstes pead.
Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta lõpetas 2021. aastal kaasaegse kunsti magistri õppekava Eesti Kunstiakadeemias (olles 2017. aastal omandanud ka bakalaureusekraadi fotograafias). 2019. aastal täiendas Maasik end Helsingi Kunstiakadeemias Praxise kuraatoritele suunatud magistriprogrammis. Loomingus tähtsustab Maasik jagatud praktikaid, töötades meelsasti tehnikatega, mis laienevad ruumi. Ta on kuulunud Umbrella Grupi koosseisu (2016–2017) ning tegutsenud projektiruumi Vent Space (2018–2019) ja Tallinna Fotokuu biennaali (2017 ja 2019) korraldustiimides. 2020. aastal pälvis Maasik Wiiralti stipendiumi.
Näitus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.11.2021 — 30.11.2021
Helena Tääker Vent Space’is
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
28. novembril 18.00 avatakse Vent Space’is kunstnik Helena Tääkeri esimene isikunäitus “Hinge kirurgia”.
Näituse kuraator on Ketlin Käpp.
Käesolev näitus peegeldab kunstnik Helena Tääkeri eneseotsinguid ja nägemust kehalisest kogemusest ruumis. Tääker seab fookusesse inimkeha ja selle tekstuurid, lähenedes neile sürrealistlikul tasandil. Kunstnik võrdleb maali materjale inimese anatoomiaga, lähendades üht teisega – lõuend kui nahk, pintslikarvad vs inimkeha karvad jne. Ta muudab teose loomise käigus justkui millekski orgaaniliseks, andes sellele elu. Oma sisemaailma uurimise teekonnal peab kunstnik oluliseks luua dialoogi ka teose ja publiku vahel, tekitades vaatajas isiklikku somaatilist kogemust.
Helena Tääker (s. 2000) on maali ja installatsiooniga tegelev eesti kunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Oma loomingus tegeleb Tääker peamiselt inimkeha ning psühholoogiaga sürrealistlikus ja unenäolises võtmes. Hiljuti on ta osalenud Pärnu kunsti aastanäitusel Pärnu Linnagaleriis (2021), grupinäitusel Õiguskantsleri Kantseleis (2021, kuraatorid Kristi Kongi ja Merike Estna) ning “Osta noort kunsti” oksjoni näitusel Telliskivi Rohelises saalis (2021).
Ketlin Käpp kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala III kursusel.
Väljapanek jääb avatuks 30. novembrini.
Näitus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Helena Tääker Vent Space’is
Pühapäev 28 november, 2021 — Teisipäev 30 november, 2021
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
28. novembril 18.00 avatakse Vent Space’is kunstnik Helena Tääkeri esimene isikunäitus “Hinge kirurgia”.
Näituse kuraator on Ketlin Käpp.
Käesolev näitus peegeldab kunstnik Helena Tääkeri eneseotsinguid ja nägemust kehalisest kogemusest ruumis. Tääker seab fookusesse inimkeha ja selle tekstuurid, lähenedes neile sürrealistlikul tasandil. Kunstnik võrdleb maali materjale inimese anatoomiaga, lähendades üht teisega – lõuend kui nahk, pintslikarvad vs inimkeha karvad jne. Ta muudab teose loomise käigus justkui millekski orgaaniliseks, andes sellele elu. Oma sisemaailma uurimise teekonnal peab kunstnik oluliseks luua dialoogi ka teose ja publiku vahel, tekitades vaatajas isiklikku somaatilist kogemust.
Helena Tääker (s. 2000) on maali ja installatsiooniga tegelev eesti kunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Oma loomingus tegeleb Tääker peamiselt inimkeha ning psühholoogiaga sürrealistlikus ja unenäolises võtmes. Hiljuti on ta osalenud Pärnu kunsti aastanäitusel Pärnu Linnagaleriis (2021), grupinäitusel Õiguskantsleri Kantseleis (2021, kuraatorid Kristi Kongi ja Merike Estna) ning “Osta noort kunsti” oksjoni näitusel Telliskivi Rohelises saalis (2021).
Ketlin Käpp kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala III kursusel.
Väljapanek jääb avatuks 30. novembrini.
Näitus Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink





























