Dan Karlholmi loeng “Kunstiajaloo kliima”

Neljapäeval, 25. novembril kell 17.30 peab Södertörni ülikooli professor Dan Karlholm Eesti Kunstiakadeemias (ruumis A-501) KVI avatud loengute raames ettekande „Kunstiajaloo kliima“.

Tuginedes Dipesh Chakrabarty klassikalisele esseele “Ajaloo kliima”, kus Chakrabarty väidab, et maailma ajalugu ja maa ajalugu tuleb vaadelda kui ühendatud ajalugu, vaatleb Karlholm oma loengus kunstiajalugu läbi kliimamuutuste perspektiivi ning arutleb, kuidas meie distsipliini mõjutab “uus kliimarežiim” ning kuidas see võib aidata kaasa maailma ökoloogilisele muutmisele.

Dan Karlholm on Södertörni ülikooli kunstiajaloo osakonna asutaja (2003. aastal, koos Charlotte Bydleri and Håkan Nilssoniga) ning sealne kunstiajaloo professor. Aastast 2009 on ta ajakirja Konsthistorisk tidskrift/Journal of Art History (Taylor & Francis/Routledge) toimetaja. Tema uurimisvaldkondadeks on historiograafia, sh Rootsi, Saksamaa ja üldise kunstiajaloo teooria ja ajalugu; muuseumiuuringud; visuaalkultuuri uuringud ning aja ja kaasaegsusega seotud teemad. Mitmed tema hiljutised uurimisprojektid on tegelenud erinevate perspektiivide alt kaasaegse kunstiga.

Loeng toimub inglise keeles.
Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loeng on rahastatud projektist „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Selle aasta novembris toimub II Eesti kunstikuu Abu Dhabis, Araabia Ühendemiraatides.

Sellest võtavad osa kunstnikud Katrin Karu, EKA kunstiteaduse doktor Raivo Kelomees, Toomas Kuusing, EKA moe vilistlane Kerttu Siplane, EKA maali vilistlane Einar Vene, EKA moe vilistlane Hannes Võrno, muusik Emma Johanna Lepasoo ja kunstikuu korraldaja Toomas Altnurme. Esimene Eesti Kunstikuu Abu Dhabis toimus viis aastat tagasi.

Kunstikuu toimub koostöös Abu Dhabi Art Hub’iga. Seekord ollakse Al Khateem’i kunstiresidentsis, mis paikneb Abu Dhabist 80 km kaugusel kõrbes. Nagu ka 2016. aastal, korraldatakse kunstikuu lõppedes näitus, tööd jäävad täiendama Art Hubi kunstikollektsiooni.

Kuigi Art Hub ootab suhestumist kohaliku kultuuri ja loodusega, on kunstnikud oma tegevuses vabad. Esmapilgul on kõrb “igav liiv ja tühi väli”, kuid maastiku mitmekesisus ja muutlikkus on tuntav ka seal. Eesti kunstnikud on valmis seda kogema.

Avatud on Dubai EXPO 2021, mis peaks äratama maailma koroonaunest ja avama Emiraadid suhtluseks. Eesti kunstikuu annab selleks oma panuse.

Aita suunata Eesti puidu ja metsa tulevikku: tule uuri välja, millised väljakutsed pakutakse osalejaile välja Garage48 Future of Wood 2021 makeathoni ja häkatonil esitatud !

– – – 🌳🌟💰 Auhinnafond on 18000€ ja kasvab 💰🌟🌳- – –

Tule veebiseminarile – saad teada, mida Garage 48 Future of Wood osalejailt oodatakse ning kuidas kõige paremini 24. novembri sündmuseks valmistuda. Parim võimalus häkatoni korraldajatelt kõik olulised küsimused ära küsida!

Toimub esmaspäeval, 15. novembril kell 19–20.30 (GMT+2) võrgus.

Registreeru siin: https://garage48.typeform.com/to/vWjTKblV

🌳 — ✦ — ✦ — VÄLJAKUTSED — ✦ — ✦ — 🌳

🏠 369 PATTERN BUILDINGS

🧑‍🔬 PUIDU BIOMASSI INNOVATIIVNE VÄÄRTUSTAMINE

🏘Thermory väljakutse: PUIT LINNAKESKKONNAS

🧖‍♂️ AUROOM WELLNESS väljakutse

🌍 KLIIMANEUTRAALNE MAJANDUS arhitektuuris, metsanduses ja puidutöötlemises.

🧓 PUIDUST TOOTED ja ARHITEKTUUR EAKAMATELE

🌲METSÄ WOOD väljakutse

👉 Rohkem infot väljakutsete kohta: https://garage48.org/events/garage48-wood-2021
Küsimuste korral kirjutage meile aadressil wood@garage48.org.

13. detsembril 2021. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Rait Rosin doktoritööd „Sotsiaalne kunst kui ühiskondlike normide kasvulava: kunstnike ja kunstipubliku vastastikused ootused Eesti väikelinnades“ (“Social Art as the Source for Changing Social Norms: Artists’ and Art Viewers’ Expectations in Estonian Small Towns”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 Põhja pst 7, ruumis A101.

Osalemiseks palume registreerida SIIN

Kaitsmisele tulles palume esitada vaktsiinipass või COVID-19 läbipõdemist kinnitav tõend ning isikut tõendav dokument.

Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Margus Vihalem (Tallinna Ülikool)
Eelretsensendid: dr Heie Marie Treier (Tallinna Ülikool) ja dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool)
Oponent: dr Heie Marie Treier

Väitekirja lähtepunktiks on tõik, et Eesti kunstis esile kerkinud huvi väljaspool Tallinna asuvate paikade vastu vajaks järjepidevamat, konstruktiivsemat ja kriitilisemat mõttevahetust. Loovuurimuslikus doktoritöös leiavad käsitlust regionaalsetes keskustes asuvad kunstigaleriid ja kohalike ootused oma kodulinnaga haakuvate kunstnike tegevuse suhtes. Erinevate näitusekohtade võrdluses moodustub ülevaade piirkondliku kuvandit kujundavatest eripäradest kuue Eesti väikelinna – Paldiski, Haapsalu, Valga, Võru, Rapla ja Rakvere – näitel. Käsitletavad kunstiaktsioonid ja näitused paigutuvad ajavahemikku 2010–2017. Ühelt poolt kajastab galeriipubliku ja kunstnike intervjuude võrdlev analüüs kummagi osapoole arusaamu kohalikust kunstielust ning annab pildi Eesti kunstielu mitmekihilisusest ja kultuuri toimeskeemidest laiemate ühiskondlike muutuste keskel. Autor mõtestab osalejate tõlgendusi töö teoreetilises osas kultuurisisest suhtlust iseloomustava keskuse ja ääreala pingeväljas, püüdes intervjuude abil hinnata kunstnike panust väikelinnade ellu. Teiselt poolt on tegu kunstniku enesevaatlusega, mis positsioneerub Eesti väikelinnadega suhestuvate kunstialgatuste hulka. Väitekiri paigutub diskursusesse, mis käsitleb kaasavat kunsti sotsiaalselt aktiivse tegevusena. Lähtudes filosoofide John Dewey, Jacques Rancière’i jt eeskujudest, jõuab autor järeldusele,  et n-ö keskusest kaugemal tegutsevatel kunstnikel tuleks eelistada kohalike huvi ja aktiivsust siduvaid lahendusi, mis võimaldavad kunsti mõista ja käsitleda eri osapooli kogukondlikul tasandil lõimiva tähendusväljana. Doktoritöö käsitleb niisiis Eesti väikelinnade kunstielus ringlevaid kujutlusi nii kunstile seatud ülesannetest kui kunstiloomet saatvast – ning äärealal tihti puuduvast – professionaalsest tagasisidest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Liina Unt, dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Kristina Jõekalda, prof Indrek Ibrus

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

26. novembril algusega kell 11:00 toimub Muinsuskaitseameti, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ning ICOMOS Eesti koostöös veebiseminar “Quo vadis, pärand?”. Tänavune seminar keskendub keskkonnasäästlikkusele pärandihoius.

Kõige keskkonnasäästlikum maja on see, mis on juba kord ehitatud, on öelnud Carl Elefante. Tänavusel seminaril käsitletaksegi pärandit keskkonna vaates – kuidas mõjutavad kliimamuutused kultuuripärandit, mida tähendab kahanev elanikkond pärandi jaoks, milline on ajalooliste hoonete roll pikaajalistes renoveerimisstrateegiates ning mida on meil õppida keskkonnahoidliku mugava kodu kujundamisel vanadest majadest. Seminari modereerib Eesti Kunstiakadeemia dotsent, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randla.

Seminarile saab registreeruda kuni 25. novembrini siin.

Seminari saab jälgida EKA TV-s

KAVA:

11:00-11:15 avasõnad – Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor, ja Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja

11:15-11:45 “The consequences of climate change for the heritage sector” – professor Helge Drange, Bergeni ülikooli geofüüsika ja Bjerknesi keskus

11:45-12:15 “Pärand kahaneva elanikkonna keskkonnas” – Jiri Tintera, Valga linnaarhitekt

12:15-12:45 kohvipaus

12:45-13:15 “Me peame rääkima mugavusest” – Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik

13:15-13:45 “Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ajalooliste hoonete roll selles” – professor Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut

13:45-14:30 paneeldiskussioon – juhib Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse direktor

Ettekanded on hiljem järelvaadatavad Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse kodulehel.

10. detsembril 2021. aastal algusega kell 15.00 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Greta Koppel doktoritööd „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum), dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Anu Mänd

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui tervikuga ‒ selle materiaalse, samuti vaimse poolega ‒, võimaldab saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks. Vanakunsti puhul hõlmab selline uurimine olulise komponendina konossöörlust. Doktoritöö tutvustab konossöörluse mõistet, mis on seni eesti keeles erialaterminina vähe tuntud, annab ülevaate konossöörluse kui kunstitundmise kompetentsi pikast ajaloost, vaagib tänapäeva konossöörluse ja tehnilise kunstiajaloo tihedalt läbipõimitud suhteid, tutvustab uurimisviisi spetsiifikat, selgitab, miks on see oskus kunstiteose autori tuvastamisel siiani asendamatu ja miks seda väärtustada ka juhul, kui meid kunstiteose autori küsimus ei huvita. Samuti selgitatakse, kuidas aitab konossöörluse meetodi kriitiline analüüs mõista kunstiajaloo kui vaimuteaduse eripära.
Konossöörluse teema käsitlusele järgneb kolm uurimisjuhtumit, mis näitlikustavad konossöörliku kui objektikeskse, mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust hõlmava uurimise tähtsust ja on seotud autori kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis. Neist esimene avab Tallinnast pärit rahvusvahelise maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) loomingu rekonstrueerimise probleemistikku, teise juhtumi keskmes on 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst ning viimane, Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni uurimise juhtum vaatleb kollektsiooni väärtust ajaloodokumendina.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik, dr Kadi Polli

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

12.12.21 toimub Eesti Kunstiakadeemia kõigil viiel korrusel taas traditsiooniline EKA Jõuluturg.

Ligi 100 laadalist pakub turul EKA üliõpilaste ja vilistlaste disaini ning kunstiloomingut ja mõnusat meeleolu loob noor Viljandi folkbänd Tammele.

Jõuluturg avaneb kell 11.17 ning viimased ostud saab teha kell 17.11.

Sissepääs turule on tasuta, läbi Kotzebue 1 väravate, ent ainult koroona passi ettenäitamisel! Et kauplemine oleks mõnusam, palutakse kaasa võtta sularaha.

EKA Jõuluturg Facebookis 

EKA Jõuluturgu korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

EKA installatsiooni ja skulptuuri magistrandi, Johannes Luige, füüsilist mälu käsitlev isikunäitus “Ma mäletan, mis oli eile homme” Tartu Kunstimajas tutvustab kunstniku senist loomingut.

Peamiselt kunstniku erinevate füüsiliste paikadega seotud tunnetest ja mälestustest lähtuv näitus uurib, kuidas isiklikke kogemusi materjalide ja ruumidega vaadata füüsiliste mälestustena.

“Enamik näitusel väljas olevatest töödest on tihedalt seotud mälestustega mulle olulistest paikadest ning nendega seotud materjalidest ja vormidest. Kuna minu taust on tihedalt põimunud skulptuuri meediumiga, on mulle omane käsitleda materjali mitte pelgalt idee teostamise vahendina, vaid millegina, mis kannab endas teatud mälu ning on võimeline meiega dialoogi astuma. Näitusel esitatud tööde kaudu püüangi oma mälestusi lahti kodeerida, kasutades selleks ruumi ja materjali kui mälu edasikandjaid ning mäluimpulsside äratajaid,” selgitab Luik.

Kuraator Mailis Timmi sõnul ei ole näitus siiski üksnes tagasi vaatav, vaid püstitab muuhulgas küsimuse ka selle kohta, millist rolli mängivad mineviku kogemused edasise reaalsuse kujundamisel. “Kuigi mälestused on midagi, mida käsitleme reeglina minevikku suunatuna, esitavad Johannes Luige teosed küsimuse ka selle kohta, kui suurt rolli mängivad mälestused käesoleva hetke ning tuleviku tajumisel. Aastaid tagasi loodud mälupildid ning aja jooksul paika loksunud seosed ja refleksid käivad meiega iga päev kaasas, aidates tõlgendada tänapäeva ning luues läbi mineviku filtri pildi olevast. Nagu eluski, on paljud näitusel esile toodud seostest jagatud, aga paljud ka sügavalt isiklikud,” ütleb Timmi.

Näitust “Ma mäletan, mis oli eile homme” saadab publikuprogramm, mille raames toimub kunstniku tuur ning vestlusring semiootik Timo Marani ja Johannes Luige vahel. Täpsem info programmi kohta on leitav sündmuse Facebooki lehelt.
Näitus jääb Tartu Kunstimaja teise korruse suures saalis avatuks kuni 12. detsembrini.

Näitust aitavad publikuni tuua Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ning Tartu Kunstnike Liit.

Näituse graafilise disaini autor on Henri Kutsar.

Näituse külastamine on tasuta.

Juba 10. novembril räägitakse ADAPTERi koostööfestivalil inimeseks olemise väljakutsetest