Klaasikunsti osakonna III kursuse tudengite näitus “Heinsaar Tammsaare puiesteel”

16.05.2019

Klaasikunsti osakonna III kursuse tudengite näitus “Heinsaar Tammsaare puiesteel”

unnamed (1)
Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakond

PRESSITEADE

“Heinsaar Tammsaare puiesteel”

Neljapäeval, 16. mail kell 17.00-21.00 avatakse Pärnus, Tammsaare puiestee 10, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti III kursuse tudengite näitus “Heinsaar Tammsaare puiesteel”.

Kas me teame, millest ja kui valjult linnud novellides laulavad, mida rebased luuleridade vahele peidavad ja milline on kirjanduslike lillede lõhn?

Näitusel on eksponeeritud tööd, mille abil soovisid tudengid edasi anda neid küsimusi ja mõttekohti, mis tekkisid neis Mehis Heinsaare loominguga semestri jooksul tutvudes. Talvises Tallinnas sündinud ideed ja kujundid jõudsid oma rännakutel kevadeks Pärnusse, Tammsaare puiesteel asuvasse vanasse tühjana seisnud majja. Hoone avatakse külalistele üheks õhtuks, mille jooksul võib näha kunsti ja kirjanduse sümbioosi skvottimas suvituspealinna unustatud soppides.

Näitusel osalevad: Salome Laev, Kristiina Väljamäe, Silja Raantse, Ksenia Beljajeva, Hevel Sarv, Maris Maasikas-Korts.

Juhendajad: Kristiina Uslar ja Andra Jõgis

https://parnu.postimees.ee/6683254/tudengid-avavad-tuhjas-majas-klaasinaituse

https://parnu.postimees.ee/6686145/galerii-tuhi-villa-parnu-rannarajoonis-taitus-uheks-ohtuks-klaasikunstiga

Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Kristiina Uslar — Püsilink

Klaasikunsti osakonna III kursuse tudengite näitus “Heinsaar Tammsaare puiesteel”

Neljapäev 16 mai, 2019

unnamed (1)
Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakond

PRESSITEADE

“Heinsaar Tammsaare puiesteel”

Neljapäeval, 16. mail kell 17.00-21.00 avatakse Pärnus, Tammsaare puiestee 10, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti III kursuse tudengite näitus “Heinsaar Tammsaare puiesteel”.

Kas me teame, millest ja kui valjult linnud novellides laulavad, mida rebased luuleridade vahele peidavad ja milline on kirjanduslike lillede lõhn?

Näitusel on eksponeeritud tööd, mille abil soovisid tudengid edasi anda neid küsimusi ja mõttekohti, mis tekkisid neis Mehis Heinsaare loominguga semestri jooksul tutvudes. Talvises Tallinnas sündinud ideed ja kujundid jõudsid oma rännakutel kevadeks Pärnusse, Tammsaare puiesteel asuvasse vanasse tühjana seisnud majja. Hoone avatakse külalistele üheks õhtuks, mille jooksul võib näha kunsti ja kirjanduse sümbioosi skvottimas suvituspealinna unustatud soppides.

Näitusel osalevad: Salome Laev, Kristiina Väljamäe, Silja Raantse, Ksenia Beljajeva, Hevel Sarv, Maris Maasikas-Korts.

Juhendajad: Kristiina Uslar ja Andra Jõgis

https://parnu.postimees.ee/6683254/tudengid-avavad-tuhjas-majas-klaasinaituse

https://parnu.postimees.ee/6686145/galerii-tuhi-villa-parnu-rannarajoonis-taitus-uheks-ohtuks-klaasikunstiga

Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Kristiina Uslar — Püsilink

31.05.2019 — 28.08.2019

Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”

Screenshot 2019-05-27 at 21.02.00

Reedel, 31. mail kell 17 avatakse EKKMi (Põhja pst 35, Tallinn) välisfassaadil olevas Vitriingaleriis EKA kaasaegse kunsti magistrant Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Silvia Sosaare kaheosalist lõhnainstallatsiooni “Teadvusetu patsient” eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna Vitriingaleriis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal ja EKKM’i kohvikus – iseloodud näituseparfüümi ning tehislikult toodetud ja kaubanduslikult laialdaselt kasutatavate ambientlõhnade dialoogis. Installatsiooni pealkiri viitab maalile Rembrandti meeletajude kohta käivas maaliseerias, teosele, mis käsitleb lõhnataju paradoksaalselt üksnes pildiliste vahenditega, kujutades lõhnasoola abil äratatavat minestunud keha. Inimtaju sünesteetilist iseloomu adresseeritakse siinses installatsioonis aga vastupidiselt, lähtudes lõhnataju potensiaalist kutsuda esile nii personaalseid kui ka interpersonaalseid assotsiatsioone, käivitades inimeses ürgseimaid atavistlikumaid impulsse. Inimese esimene tajudest, mis pärast sündi domineerib, on lõhnataju ning lõhnu mäletame ja suudame kirjeldada aasta möödudes 65% täpsusega.

Kuidas valmistada ette, mobiliseerida ja häälestada inimest kogema kaasaegset kunsti?

Lõhn on kontekstuaalse mälu päästik. Lõhn on tajuprotsessi keskne element, mis on olemuslikult vajalik toimiva mälestuse väljaarendamisel ja millele toetudes on kontekstuaalsel mälul võime minevikku esile kutsuda. Kontekstuaalne mälu toimib, kui seostame ruumi mingi sündmusega  (kuna midagi selles ruumis kunagi juhtus) või kui seostame mõnd laulu mõne erilise inimesega, muutes tegelikkuse taas kättesaadavaks – sama toimib ka lõhnataju puhul. Lõhn mõjutab meeleolu ja emotsioone.

Paralleelselt Vitriingalerii üritustega aset leidvas lõhnainstallatsioonis koostöös EKKMi kohvikuga tahab kunstnik juhtida külastajate tähelepanu faktile, et ka väga paljud eesti firmad kasutavad igapäevaselt oma ruumides aroomimasinaid –  hambapolikliinikud, minigolfirajad, spaad, hotellid, rõiva- ja muud kauplused, samuti Eesti Rahva Muuseum kasutavad “lõhnaturunduse” teenust üle Eesti. Tavainimene ei ole sellest teadlik või ei saa arugi, et midagi on teistmoodi, et manipuleeritakse tema meeleolu, soovide ja tujude primaarseima tasandiga. Seda kasutatakse ka eri riikide sõjatööstuses, kus sõjatsooni sisenejaid harjutatakse sünteetiliste analoogidega põleva inimliha, püssirohu põlemise, roiskvee, põleva prügi lõhnadega, et pehmendada eesootavat traumaatilist efekti.

Silvia Sosaar (sünd. 1979) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb fotograafia-, video-, performance’i ja installatsioonikunstiga. Tema keskseks huviobjektiks on inimene — kunstniku ja subjektide vaheliste avantüüridega tegelemine. Sosaar lõpetas  Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna bakalaureseõppe 2017. Samal aastal astus ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse, kus ta õpib tänaseni. Sosaar on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) liige. Ta on lisaks Eestile osalenud grupinäitusel Londonis, Milaanos, Madriidis. Sosaare lühifilm “Finding Elvis” osales “60 Second Intl. Film Festival”-il Islamabadis. Kunstniku esimene soolonäitus “Shiny Shoes Salon” leidis aset 2017. aastal EKA Galeriis, Tallinnas. Ta on kirjastuse ;paranoia publishing kaasasutaja ning osalenud arvukatel trükiste esitlusega seotud performance’itel. 3Sosaar on kirjastuse Skaala Publishing asutajaliige.

Vitriingalerii lõhnainstallatsioon on külastajatele avatud läbi suve ning see saab olema “baaslaagriks” juunis, juulis ja augustis toimuvatele lõhnaekskursioonidele/performance’itele Tallinna linnaruumis ning kaubanduskeskustes, Smell-O-Rama kinoseansile ja lõhnaturunduse loengule. Kuupäevad täpsustamisel.

Kunstniku tänud: Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKKMi Kohvik, aroomiturundus.ee, Marten Esko, Aksel Haagensen, Cloe Jancis, Marge Monko, Immanuel Poltimäe, Eve Roosna, Hanno Soans

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”

Reede 31 mai, 2019 — Kolmapäev 28 august, 2019

Screenshot 2019-05-27 at 21.02.00

Reedel, 31. mail kell 17 avatakse EKKMi (Põhja pst 35, Tallinn) välisfassaadil olevas Vitriingaleriis EKA kaasaegse kunsti magistrant Silvia Sosaare lõhnakunsti näitus “Teadvusetu patsient”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Silvia Sosaare kaheosalist lõhnainstallatsiooni “Teadvusetu patsient” eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna Vitriingaleriis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal ja EKKM’i kohvikus – iseloodud näituseparfüümi ning tehislikult toodetud ja kaubanduslikult laialdaselt kasutatavate ambientlõhnade dialoogis. Installatsiooni pealkiri viitab maalile Rembrandti meeletajude kohta käivas maaliseerias, teosele, mis käsitleb lõhnataju paradoksaalselt üksnes pildiliste vahenditega, kujutades lõhnasoola abil äratatavat minestunud keha. Inimtaju sünesteetilist iseloomu adresseeritakse siinses installatsioonis aga vastupidiselt, lähtudes lõhnataju potensiaalist kutsuda esile nii personaalseid kui ka interpersonaalseid assotsiatsioone, käivitades inimeses ürgseimaid atavistlikumaid impulsse. Inimese esimene tajudest, mis pärast sündi domineerib, on lõhnataju ning lõhnu mäletame ja suudame kirjeldada aasta möödudes 65% täpsusega.

Kuidas valmistada ette, mobiliseerida ja häälestada inimest kogema kaasaegset kunsti?

Lõhn on kontekstuaalse mälu päästik. Lõhn on tajuprotsessi keskne element, mis on olemuslikult vajalik toimiva mälestuse väljaarendamisel ja millele toetudes on kontekstuaalsel mälul võime minevikku esile kutsuda. Kontekstuaalne mälu toimib, kui seostame ruumi mingi sündmusega  (kuna midagi selles ruumis kunagi juhtus) või kui seostame mõnd laulu mõne erilise inimesega, muutes tegelikkuse taas kättesaadavaks – sama toimib ka lõhnataju puhul. Lõhn mõjutab meeleolu ja emotsioone.

Paralleelselt Vitriingalerii üritustega aset leidvas lõhnainstallatsioonis koostöös EKKMi kohvikuga tahab kunstnik juhtida külastajate tähelepanu faktile, et ka väga paljud eesti firmad kasutavad igapäevaselt oma ruumides aroomimasinaid –  hambapolikliinikud, minigolfirajad, spaad, hotellid, rõiva- ja muud kauplused, samuti Eesti Rahva Muuseum kasutavad “lõhnaturunduse” teenust üle Eesti. Tavainimene ei ole sellest teadlik või ei saa arugi, et midagi on teistmoodi, et manipuleeritakse tema meeleolu, soovide ja tujude primaarseima tasandiga. Seda kasutatakse ka eri riikide sõjatööstuses, kus sõjatsooni sisenejaid harjutatakse sünteetiliste analoogidega põleva inimliha, püssirohu põlemise, roiskvee, põleva prügi lõhnadega, et pehmendada eesootavat traumaatilist efekti.

Silvia Sosaar (sünd. 1979) on Tallinnas elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb fotograafia-, video-, performance’i ja installatsioonikunstiga. Tema keskseks huviobjektiks on inimene — kunstniku ja subjektide vaheliste avantüüridega tegelemine. Sosaar lõpetas  Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna bakalaureseõppe 2017. Samal aastal astus ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppesse, kus ta õpib tänaseni. Sosaar on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) liige. Ta on lisaks Eestile osalenud grupinäitusel Londonis, Milaanos, Madriidis. Sosaare lühifilm “Finding Elvis” osales “60 Second Intl. Film Festival”-il Islamabadis. Kunstniku esimene soolonäitus “Shiny Shoes Salon” leidis aset 2017. aastal EKA Galeriis, Tallinnas. Ta on kirjastuse ;paranoia publishing kaasasutaja ning osalenud arvukatel trükiste esitlusega seotud performance’itel. 3Sosaar on kirjastuse Skaala Publishing asutajaliige.

Vitriingalerii lõhnainstallatsioon on külastajatele avatud läbi suve ning see saab olema “baaslaagriks” juunis, juulis ja augustis toimuvatele lõhnaekskursioonidele/performance’itele Tallinna linnaruumis ning kaubanduskeskustes, Smell-O-Rama kinoseansile ja lõhnaturunduse loengule. Kuupäevad täpsustamisel.

Kunstniku tänud: Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKKMi Kohvik, aroomiturundus.ee, Marten Esko, Aksel Haagensen, Cloe Jancis, Marge Monko, Immanuel Poltimäe, Eve Roosna, Hanno Soans

Postitas Mart Vainre — Püsilink

26.05.2019

EKA suveakadeemia avalduste esitamise tähtaeg

FK_interaction-design-tomorrow-41

Pühapäeval, 26. mail on viimane päev esitada EKA suveakadeemia kursustele osalemise avaldusi.

Kursused on kõigile üliõpilastele (bakalaureuse-, magistri -või doktoriõppes) tasuta.

Kursustest lähemalt artun.ee/summeracademy

“EKA Summer Academy of Art, Design and Architecture – Possible Futures” projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

EKA suveakadeemia avalduste esitamise tähtaeg

Pühapäev 26 mai, 2019

FK_interaction-design-tomorrow-41

Pühapäeval, 26. mail on viimane päev esitada EKA suveakadeemia kursustele osalemise avaldusi.

Kursused on kõigile üliõpilastele (bakalaureuse-, magistri -või doktoriõppes) tasuta.

Kursustest lähemalt artun.ee/summeracademy

“EKA Summer Academy of Art, Design and Architecture – Possible Futures” projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Kristiina Krabi — Püsilink

24.05.2019

Erialastuudio KOOLIHOONE (energia & automatiseerimine) avalik hindamine

DSC01073_Johanna_Joekalda

Reedel 24. mail algusega kell 11.00 toimub EKA-s, 4. korruse aatriumis (A400) energiatõhususe professuuri erialastuudio esitlus, kus tutvustatakse 3. kursuse tudengite poolt välja töötatud tuleviku koolimaja kontseptsioone, mis on energiatõhusad, keskkonnasõbralikust materjalist ja modulaarsed, võimaldades paindlikku ja õpetlikku haridusruumi. Tudengeid juhendasid energiatõhususe külalisprofessor Bernhard Sommer, külalisdotsent Galo Moncayo, Sille Pihlak, Siim Tuksam ja Adam Orlinski.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond on alates 2016. aastast teinud tihedat koostööd Merko Ehitusega. 2016. aasta sügisel avati Merko Ehituse toel Eestis ainulaadne energiatõhususe professuur ning käesoleval õppeaastal digitaalsete töövahendite stuudio, mis keskendub suuremahulise energiatõhusa hoone projekteerimisele – nagu ka antud stuudio käigus kavandatav tuleviku koolimaja.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

AS Merko Ehitus on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ja Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

Postitas Pille Epner — Püsilink

Erialastuudio KOOLIHOONE (energia & automatiseerimine) avalik hindamine

Reede 24 mai, 2019

DSC01073_Johanna_Joekalda

Reedel 24. mail algusega kell 11.00 toimub EKA-s, 4. korruse aatriumis (A400) energiatõhususe professuuri erialastuudio esitlus, kus tutvustatakse 3. kursuse tudengite poolt välja töötatud tuleviku koolimaja kontseptsioone, mis on energiatõhusad, keskkonnasõbralikust materjalist ja modulaarsed, võimaldades paindlikku ja õpetlikku haridusruumi. Tudengeid juhendasid energiatõhususe külalisprofessor Bernhard Sommer, külalisdotsent Galo Moncayo, Sille Pihlak, Siim Tuksam ja Adam Orlinski.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond on alates 2016. aastast teinud tihedat koostööd Merko Ehitusega. 2016. aasta sügisel avati Merko Ehituse toel Eestis ainulaadne energiatõhususe professuur ning käesoleval õppeaastal digitaalsete töövahendite stuudio, mis keskendub suuremahulise energiatõhusa hoone projekteerimisele – nagu ka antud stuudio käigus kavandatav tuleviku koolimaja.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.

AS Merko Ehitus on Baltimaade ehituskontsern, kuhu kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ja Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS. Merko Ehituse aktsiad on noteeritud NASDAQ Tallinn börsil alates 1997. aastast. Kontsern annab tööd ligi 800 inimesele.

Postitas Pille Epner — Püsilink

25.05.2019

Erki Moeshow 2019

erkiveebi

25. mail naaseb Eesti pikima ajalooga moesündmus oma koju – EESTI KUNSTIAKADEEMIASSE. Uues hoones saavad taas kokku moeloojad ja publik, ambitsioonikas disain ja kriitilise pilguga žürii, pulbitsev energia ja mänguline mood. Olete oodatud osa saama taasühinenud EKA võimsast sünergiast ning kogema enneolematut show’d!

Osta pilet Ticketer.ee‘st
Jälgi ERKI-t Facebookis ja Instagramis
ERKI koduleht: artun.ee/erki

Postitas Siniväli Cristopher — Püsilink

Erki Moeshow 2019

Laupäev 25 mai, 2019

erkiveebi

25. mail naaseb Eesti pikima ajalooga moesündmus oma koju – EESTI KUNSTIAKADEEMIASSE. Uues hoones saavad taas kokku moeloojad ja publik, ambitsioonikas disain ja kriitilise pilguga žürii, pulbitsev energia ja mänguline mood. Olete oodatud osa saama taasühinenud EKA võimsast sünergiast ning kogema enneolematut show’d!

Osta pilet Ticketer.ee‘st
Jälgi ERKI-t Facebookis ja Instagramis
ERKI koduleht: artun.ee/erki

Postitas Siniväli Cristopher — Püsilink

04.06.2019

Darja Popolitova näituse eelretsenseerimine

darja-popolitova-näitus-exhibition

Teisipäeval, 4. juunil 2019. a kell 18.00 toimub A-galerii Seifis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „iTouch Store” eelretsenseerimine.

Näitust saab külastada 31. maist 1. juulini 2019.
Avamine toimub 7. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva (Eesti Kunstiakadeemia) ja Keiu Krikmann

 

Darja Popolitova näitus uurib puudutust kui digitaalse kultuuri osa: digitaalselt edastatavate ehtekujutiste taktiilsust, arvestades telefonile ja ekraanile suunatud liigset tähelepanu.

Publik saab teoseid näha ka nende representatsioonides – videoreklaami vormis, kus autor püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas ehete digitaalsel representatsioonil võivad olla taktiilsed omadused? Kuidas mõjutab ehete digitaalne representatsioon taktiilsel tasandil reaalseid ehteid? Kuidas muudab digitaalse meedia kasutus ehte ja taktiilsuse omavahelist suhet?

Ehted ja objektid näitusel on mõeldud digitaalse ajastu võimalike probleemide lahendamiseks. Teoste nimed räägivad enda eest: „Hot Not Only Online Phone Case”, „Silicon Nail for Touching Screen”, „Digital Detox Brush” jne.

Näitus on stiliseeritud poeks ja see ei ole juhuslik. Meediakriitik Erkki Huhtamo toob paralleeli muuseumi ja poe vahel, mille traditsioon on seotud „taktiloklasmidega” ehk taktiilsete hoiakute, reeglite ja keeldudega avalikes ruumides. Kui varem oli kauplustes võimalik toote juurde pääseda müüja kaudu, siis näituseruumid ei luba külastajatel ehteid puudutada turvanõuete tõttu. Sellest, et ehete tajumine muuseumis on piiratud nägemismeelega, samal ajal kui ehte potentsiaalseks sihtpunktiks on keha, rääkis omakorda ehtekunsti ajaloolane Namita Gupta Wiggers.

Puutemeele asendamine nägemismeelega jätkub internetiajastul. Darja Popolitova märgib, et ta on saanud inspiratsiooni AliExpressi e-poe reklaamidest. „Toodete läbivaatamine – isegi neid ostmata – pakub mulle teatud naudingut. Lugedes meediateoreetiku Laura U. Marksi raamatut, inspireeris mind termin „taktiilne visuaalsus”. Ja siis tulin mõttele: suhtun tootepiltidesse teatud plastilisusega – silmad ei näe, vaid „puudutavad” neid pilte. Seetõttu otsustasin oma näitusega uurida ehtekujutiste puutetundlikke omadusi”, kommenteerib kunstnik.

Darja Popolitova on sündinud 1989. aastal Sillamäel, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Ta loob ehteid, kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid ja segameediumeid. Viimasel ajal on Darja Popolitova osalenud näitustel Kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018) ja kaasaegse ehtekunsti neljandal biennaalil METALLOphone Vilniuses (2018). Darja Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antverpenis, Door Mariaheides. Tema tööd asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis ja ka erakoguses. Darja Popolitova loomingut on tunnustatud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti on ta 2015. aastal pälvinud stipendiumi Noor Ehe.

___

Video: Ando Naulainen

Helikujundus: Andres Nõlvak

Graafiline kujundus: Johanna Ruukholm

 

Kunstnik tänab: 3DKoda OÜ, A-galerii, Adamson-Ericu muuseum,
Anastassia Dratšova, Benjamin Lignel, Daniil Popov,
Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Kadri Mälk, Keiu Krikmann, Kultuuriminiteerium, MakerLab Tallinn, Martina Gofman, Olesja Kulikova, Orbital Vox Stuudiod, Pire Sova, Raivo Kelomees, Sarah Elizabeth Johnston, Shapeways Inc., Varvara Guljajeva, Vladimir Ljadov

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Elika Kiilo — Püsilink

Darja Popolitova näituse eelretsenseerimine

Teisipäev 04 juuni, 2019

darja-popolitova-näitus-exhibition

Teisipäeval, 4. juunil 2019. a kell 18.00 toimub A-galerii Seifis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „iTouch Store” eelretsenseerimine.

Näitust saab külastada 31. maist 1. juulini 2019.
Avamine toimub 7. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva (Eesti Kunstiakadeemia) ja Keiu Krikmann

 

Darja Popolitova näitus uurib puudutust kui digitaalse kultuuri osa: digitaalselt edastatavate ehtekujutiste taktiilsust, arvestades telefonile ja ekraanile suunatud liigset tähelepanu.

Publik saab teoseid näha ka nende representatsioonides – videoreklaami vormis, kus autor püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas ehete digitaalsel representatsioonil võivad olla taktiilsed omadused? Kuidas mõjutab ehete digitaalne representatsioon taktiilsel tasandil reaalseid ehteid? Kuidas muudab digitaalse meedia kasutus ehte ja taktiilsuse omavahelist suhet?

Ehted ja objektid näitusel on mõeldud digitaalse ajastu võimalike probleemide lahendamiseks. Teoste nimed räägivad enda eest: „Hot Not Only Online Phone Case”, „Silicon Nail for Touching Screen”, „Digital Detox Brush” jne.

Näitus on stiliseeritud poeks ja see ei ole juhuslik. Meediakriitik Erkki Huhtamo toob paralleeli muuseumi ja poe vahel, mille traditsioon on seotud „taktiloklasmidega” ehk taktiilsete hoiakute, reeglite ja keeldudega avalikes ruumides. Kui varem oli kauplustes võimalik toote juurde pääseda müüja kaudu, siis näituseruumid ei luba külastajatel ehteid puudutada turvanõuete tõttu. Sellest, et ehete tajumine muuseumis on piiratud nägemismeelega, samal ajal kui ehte potentsiaalseks sihtpunktiks on keha, rääkis omakorda ehtekunsti ajaloolane Namita Gupta Wiggers.

Puutemeele asendamine nägemismeelega jätkub internetiajastul. Darja Popolitova märgib, et ta on saanud inspiratsiooni AliExpressi e-poe reklaamidest. „Toodete läbivaatamine – isegi neid ostmata – pakub mulle teatud naudingut. Lugedes meediateoreetiku Laura U. Marksi raamatut, inspireeris mind termin „taktiilne visuaalsus”. Ja siis tulin mõttele: suhtun tootepiltidesse teatud plastilisusega – silmad ei näe, vaid „puudutavad” neid pilte. Seetõttu otsustasin oma näitusega uurida ehtekujutiste puutetundlikke omadusi”, kommenteerib kunstnik.

Darja Popolitova on sündinud 1989. aastal Sillamäel, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Ta loob ehteid, kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid ja segameediumeid. Viimasel ajal on Darja Popolitova osalenud näitustel Kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018) ja kaasaegse ehtekunsti neljandal biennaalil METALLOphone Vilniuses (2018). Darja Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antverpenis, Door Mariaheides. Tema tööd asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis ja ka erakoguses. Darja Popolitova loomingut on tunnustatud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti on ta 2015. aastal pälvinud stipendiumi Noor Ehe.

___

Video: Ando Naulainen

Helikujundus: Andres Nõlvak

Graafiline kujundus: Johanna Ruukholm

 

Kunstnik tänab: 3DKoda OÜ, A-galerii, Adamson-Ericu muuseum,
Anastassia Dratšova, Benjamin Lignel, Daniil Popov,
Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Kadri Mälk, Keiu Krikmann, Kultuuriminiteerium, MakerLab Tallinn, Martina Gofman, Olesja Kulikova, Orbital Vox Stuudiod, Pire Sova, Raivo Kelomees, Sarah Elizabeth Johnston, Shapeways Inc., Varvara Guljajeva, Vladimir Ljadov

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Elika Kiilo — Püsilink

23.05.2019 — 10.06.2019

Anna Kaarma isikunäitus „Piirimail” Hobusepea galeriis

60659457_10157253672644476_8032392066828861440_n

Neljapäeval, 23.05.2019 kell 18.00 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isikunäituse „Piirimail/On The Threshold”. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.
Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

Anna Kaarma isikunäitus „Piirimail” Hobusepea galeriis

Neljapäev 23 mai, 2019 — Esmaspäev 10 juuni, 2019

60659457_10157253672644476_8032392066828861440_n

Neljapäeval, 23.05.2019 kell 18.00 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isikunäituse „Piirimail/On The Threshold”. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.
Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Cloe Jancis — Püsilink

23.05.2019

TASE’19 satelliitnäitus – Anna Kaarma „PIIRIMAIL” Hobusepea galeriis

AnnaKaarma_paneel

Neljapäeval, 23. mail kell 18 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.

Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapital, Marge Monko, Jan Kaus, Sebastian Saaremäe, Anu Vahtra, Angela Ramires, Lee Kelomees, EKA installatsioon ja skulptuur, Jaana Jüris, Neeme Külm, Ingvar Heamägi, EKA klaasikunst ja Eve Koha, Virko Kuusk, Kaisa Maasik, Kulla Laas, Gregor Taul, Saara Bergström.

Paneeliinstallatsiooni teostus: Valge Kuup OÜ.

Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EKA fotograafia osakond.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.

Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Mart Vainre — Püsilink

TASE’19 satelliitnäitus – Anna Kaarma „PIIRIMAIL” Hobusepea galeriis

Neljapäev 23 mai, 2019

AnnaKaarma_paneel

Neljapäeval, 23. mail kell 18 avab Anna Kaarma Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”.

Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks.

Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Anna Kaarma: „1990. aastate keskel lendas minu Lasnamäe üheksanda korruse korteri köögiaknasse kuul. Ilmselt tabas see akent rikošetina, sest läbistas ainult välimist klaasi – nii polnud otsest vajadust klaasi uue vastu vahetada ja auk jäi veel aastateks sinna.

Kuuliauk muutub möödunud sajandi viimaste aastate kuritegeliku maailma kontekstis tühiseks, ennekõike on see kõnekas kummalise mälupildina. On huvitav, kuidas välisest keskkonnast isiklikku ruumi sisenenud element tekitas kahe ruumi vahele pidama jäänuna uue välja, omamoodi ussiaugu, mis võimaldab liikuda aastatetagusesse ruumi. Aknast kui privaatse ja avaliku sfääri liitjast ja lahutajast sai nõnda pääsupunkt kolmandasse, mälestuste sfääri.”

Anna Kaarma kaitseb sel kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekaval. Eelnevalt on ta samas omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini erialal. Lisaks on täiendanud end Hochschule Düsseldorf’is ning Balti filmi- ja meediakoolis. Anna Kaarma on Adamson-Ericu stipendiumi laureaat (2017). Kaarma mitmekülgne kunstnikupraktika hõlmab nii trükisekujundusi, kunstnikuraamatuid, videoteoseid kui ka mahukaid installatsioone. Sujuvalt ühendab ta graafilise disaini elemente iseseisvas kunstnikupraktikas, mis tihti võrsub ja kasvab välja kahemõõtmeliselt kujundilt monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Anna Kaarma esimene isiknäitus „Tüüp 121” toimus 2017. aastal EKA galeriis, mida võib pidada Hobusepea galeriis avatava näituse mõtteliseks eellaseks.

Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapital, Marge Monko, Jan Kaus, Sebastian Saaremäe, Anu Vahtra, Angela Ramires, Lee Kelomees, EKA installatsioon ja skulptuur, Jaana Jüris, Neeme Külm, Ingvar Heamägi, EKA klaasikunst ja Eve Koha, Virko Kuusk, Kaisa Maasik, Kulla Laas, Gregor Taul, Saara Bergström.

Paneeliinstallatsiooni teostus: Valge Kuup OÜ.

Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja EKA fotograafia osakond.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.

Lisainfo: artun.ee/tase

Postitas Mart Vainre — Püsilink

21.05.2019

EKA Noore Kunstniku preemia 2018 laureaadi Hedi Jaansoo näitus Draakoni galeriis

hedijaansoo

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.

2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras. Käesolev on tema teine isiknäitus, esimene (koos Pire Sovaga) toimus ARSi projektiruumis 2016. aastal ja kandis pealkirja „Aeglane aimdus: roosa satiin”. Lisaks EKA Noore Kunstniku preemiale on tema loomingut tunnustatud Adamson-Ericu stipendiumi hõbemärgiga (2017).

Draakoni galeriis avataval näitusel on eksponeeritud õrnadest detailidest koosnev ruumitundlik installatsioon, kus vähese abil luuakse tugeva emotsionaalse laenguga tervik.

Kunstnik ise kirjeldab oma praktikat ja suhet loodavaga järgnevalt: „Ma teen neid asju, millest mul jõud üle käib, jätkuvalt, seekord ehk radikaalsemaltki. Vist oleks õigem öelda, et ma teen neid asju, millest mul nõrkus üle käib. Mu nõrkus käib praegu üle väikeste kuldsete asjade, näiteks. Üle kivikeste ja pärlite, üle plastiksüdamete. Üle õrnade asjade, mis toetuvad üksteisele ja püüavad koos püsida. Nad enamvähem püsivadki, aga võivad ka laguneda. Võib juhtuda, et nad saavad riivatud, katki astutud. Võib juhtuda, et keegi ei märka. Võib juhtuda, et tundlikkus veab alt.”.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Näitus jääb avatuks kuni 8. juunini 2019.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA Noore Kunstniku preemia 2018 laureaadi Hedi Jaansoo näitus Draakoni galeriis

Teisipäev 21 mai, 2019

hedijaansoo

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.

2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras. Käesolev on tema teine isiknäitus, esimene (koos Pire Sovaga) toimus ARSi projektiruumis 2016. aastal ja kandis pealkirja „Aeglane aimdus: roosa satiin”. Lisaks EKA Noore Kunstniku preemiale on tema loomingut tunnustatud Adamson-Ericu stipendiumi hõbemärgiga (2017).

Draakoni galeriis avataval näitusel on eksponeeritud õrnadest detailidest koosnev ruumitundlik installatsioon, kus vähese abil luuakse tugeva emotsionaalse laenguga tervik.

Kunstnik ise kirjeldab oma praktikat ja suhet loodavaga järgnevalt: „Ma teen neid asju, millest mul jõud üle käib, jätkuvalt, seekord ehk radikaalsemaltki. Vist oleks õigem öelda, et ma teen neid asju, millest mul nõrkus üle käib. Mu nõrkus käib praegu üle väikeste kuldsete asjade, näiteks. Üle kivikeste ja pärlite, üle plastiksüdamete. Üle õrnade asjade, mis toetuvad üksteisele ja püüavad koos püsida. Nad enamvähem püsivadki, aga võivad ka laguneda. Võib juhtuda, et nad saavad riivatud, katki astutud. Võib juhtuda, et keegi ei märka. Võib juhtuda, et tundlikkus veab alt.”.

Näitus kuulub igakevadise Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE programmi. Kõiki magistri- ja valitud bakalaureusetöid koondav peanäitus toimub 31.05.–16.06.2019 EKA uues õppehoones aadressil Põhja puiestee 7. Koos Eesti Kunstnike Liiduga antakse TASE’19 avamisel välja tänavused noore kunstniku ja tarbekunstniku preemiad. Festivali mahukas satelliitprogrammis saab näha ka tudengifilme TASE FILMil, kuulata valitud lõputööde esitlusi TASE Liftikõnedel, saada oma loomingule rahvusvahelistelt ekspertidelt tagasisidet Portfolio Cafél ning vaadata mitmepalgelisi tudengite isiku- ja grupinäituseid.
Lisainfo: artun.ee/tase

Näitus jääb avatuks kuni 8. juunini 2019.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

15.05.2019 — 30.05.2019

Keraamikatudengite näitus SISU

sisu
IMG_6942
IMG_6940
IMG_6897
IMG_6919
IMG_7021
IMG_6919
IMG_6960
IMG_6963

Eesti Kunstiakadeemia  keraamika eriala II kursuse tudengite näitus SISU.

Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.

Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld

Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan

Näitust toetavad: EKA, Telliskivi Loomelinnak, OÜ Kerako, Wienerberger AS

Suur aitäh: Anne Eelmere, Annika Teder, Urmas Puhkan, Jaan “The Master of Fire” Viirand, Bianka Soe, Annika-Arianne Jõks, Mari Viitso, Vitali Kustov, Norman Kustov, Mart Vainre

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Keraamikatudengite näitus SISU

Kolmapäev 15 mai, 2019 — Neljapäev 30 mai, 2019

sisu
IMG_6942
IMG_6940
IMG_6897
IMG_6919
IMG_7021
IMG_6919
IMG_6960
IMG_6963

Eesti Kunstiakadeemia  keraamika eriala II kursuse tudengite näitus SISU.

Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.

Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld

Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan

Näitust toetavad: EKA, Telliskivi Loomelinnak, OÜ Kerako, Wienerberger AS

Suur aitäh: Anne Eelmere, Annika Teder, Urmas Puhkan, Jaan “The Master of Fire” Viirand, Bianka Soe, Annika-Arianne Jõks, Mari Viitso, Vitali Kustov, Norman Kustov, Mart Vainre

Postitas Mart Vainre — Püsilink