AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
täna Vestlusõhtu graafikanäitusel 20:84
27.03.2015
täna Vestlusõhtu graafikanäitusel 20:84
Graafika
Täna, 27. märtsil 2015 kl. 17.00 toimub Hobusepea galeriis näituse “20:84” raames vestlusõhtu. Räägitakse näitusest, graafikast ja graafikaõppest tudengite, vilistlaste ja õppejõudude pilgu läbi. Jutuajamist juhib Oliver Laas, esimeses reas on lubanud istuda näituse kuraatorid Ats Nukki, Ede Raadik ja Mari Prekup, mitmed graafikaosakonna vilistlased, praegused ja kunagised töötajad.
__________________________________________________________________________________________________________________________
13.03.2015 avati Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ühisnäitus „20:84“ mis analüüsib kaasaegse ning traditsioonilise graafika identiteeti ja puutepunkte ümbritsevaga.
Näituse kuraatorid on Ats Nukki, Mari Prekup ja Ede Raadik.
Näitusel osalevad: Diana Ambos, Merilyn Anvelt, Britta Benno, Josefien Cornette, Jenny Grönholm, Eva-Lotta Künnap, Oliver Laas, Karin Link, Anete Lomp, Marita Lumi, Ats Nukki, Mari-Liis Oksaar, Alina Orav, Urmas-Ott, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Mari Prekup, Irma Isabella Raabe, Ede Raadik, Elise Tragel ja Emeric Weber.
Kas aastal 2084. on meil üldse Eesti Kunstiakadeemias estampgraafikates möllamist ja lõhnavas ning kleepuvas värvis käsitsi tegemist? Kas tänase päeva kaasaegse graafika lipukandja – digitrükk, sellisel kujul nagu me täna seda teame, on elujõuline või sulanud ühte foto ja graafilise disainiga – ? On see steriilne sisult või välimuselt? Või saab olema tegemist millegi sootuks ulmelisega…
Graafika kõige elementaarsemaks ühikuks on reprodutseeritav jälg mingil pinnal. Ühelt poolt on graafilise jälje näol tegemist pideva mehhaanilise kordusega, mis täiuse saavutamisel kaotab oma loomise ajaloolise mõõtme ning seose autoriga. Teisalt on jälg ajaline, see on seotud nii mineviku kui ka tulevikuga, nii eelnevate kui ka tulevaste stiilide, loojate, tunnete, tungide ja ideedega. Kelder ja punker on paigad, mis saavad osa maa-alustest jõududest, sügavuste irratsionaalsusest, instinktiivsetest kehalistest impulssidest ja põlvest põlve korduvatest kollektiivsetest kujunditest. Keldrile vastandub ratsionaalselt ja plaanipäraselt korrastatud ülakorrus, kus ulmelised mehhaanilised jäljed justkui varjavad oma ajaloolisust. Mõnikord tuleb olevikku mõistmises käia mööda fantastikasse mähitud tuleviku viivaid jälgi. Kui praegusele olukorrale Eesti Kunstiakadeemias – kus paralleelselt õpetatakse klassikalisi ja uusi graafikatehnikaid – vaadata läbi tulevikuprisma, milles kirevast graafikagümnastikast on järel vaid mahajäetud kelder või punker ühes unustusse vajunud trükipressiga, siis paistab, et kelder ja ülakorrus, nagu alateadvus ja teadvus või Id ja Ego, on kohatisest vastandumisest hoolimata teineteisega lahutamatult seotud.
Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond ajab Hobusepea galeriis graafika jälgi koos koolikaaslaste ja praeguste ning lõpetanud tudengitega. Vaatame üheskoos tulevikust tagasi tänasesse.
Näitus jääb avatuks 30. märtsini 2015.
Täname: armsad transamehed ja naised, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia eilsed, tänased ning homsed õppejõud ja meistrid, Hobusepea ja Daakoni galerii kollektiiv, Tõnu Narro, Olavi Sander, pered ja sõbrad, Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
http://www.eaa.ee/hobusepea
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2
Tallinn 10133
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
täna Vestlusõhtu graafikanäitusel 20:84
Reede 27 märts, 2015
Graafika
Täna, 27. märtsil 2015 kl. 17.00 toimub Hobusepea galeriis näituse “20:84” raames vestlusõhtu. Räägitakse näitusest, graafikast ja graafikaõppest tudengite, vilistlaste ja õppejõudude pilgu läbi. Jutuajamist juhib Oliver Laas, esimeses reas on lubanud istuda näituse kuraatorid Ats Nukki, Ede Raadik ja Mari Prekup, mitmed graafikaosakonna vilistlased, praegused ja kunagised töötajad.
__________________________________________________________________________________________________________________________
13.03.2015 avati Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ühisnäitus „20:84“ mis analüüsib kaasaegse ning traditsioonilise graafika identiteeti ja puutepunkte ümbritsevaga.
Näituse kuraatorid on Ats Nukki, Mari Prekup ja Ede Raadik.
Näitusel osalevad: Diana Ambos, Merilyn Anvelt, Britta Benno, Josefien Cornette, Jenny Grönholm, Eva-Lotta Künnap, Oliver Laas, Karin Link, Anete Lomp, Marita Lumi, Ats Nukki, Mari-Liis Oksaar, Alina Orav, Urmas-Ott, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Mari Prekup, Irma Isabella Raabe, Ede Raadik, Elise Tragel ja Emeric Weber.
Kas aastal 2084. on meil üldse Eesti Kunstiakadeemias estampgraafikates möllamist ja lõhnavas ning kleepuvas värvis käsitsi tegemist? Kas tänase päeva kaasaegse graafika lipukandja – digitrükk, sellisel kujul nagu me täna seda teame, on elujõuline või sulanud ühte foto ja graafilise disainiga – ? On see steriilne sisult või välimuselt? Või saab olema tegemist millegi sootuks ulmelisega…
Graafika kõige elementaarsemaks ühikuks on reprodutseeritav jälg mingil pinnal. Ühelt poolt on graafilise jälje näol tegemist pideva mehhaanilise kordusega, mis täiuse saavutamisel kaotab oma loomise ajaloolise mõõtme ning seose autoriga. Teisalt on jälg ajaline, see on seotud nii mineviku kui ka tulevikuga, nii eelnevate kui ka tulevaste stiilide, loojate, tunnete, tungide ja ideedega. Kelder ja punker on paigad, mis saavad osa maa-alustest jõududest, sügavuste irratsionaalsusest, instinktiivsetest kehalistest impulssidest ja põlvest põlve korduvatest kollektiivsetest kujunditest. Keldrile vastandub ratsionaalselt ja plaanipäraselt korrastatud ülakorrus, kus ulmelised mehhaanilised jäljed justkui varjavad oma ajaloolisust. Mõnikord tuleb olevikku mõistmises käia mööda fantastikasse mähitud tuleviku viivaid jälgi. Kui praegusele olukorrale Eesti Kunstiakadeemias – kus paralleelselt õpetatakse klassikalisi ja uusi graafikatehnikaid – vaadata läbi tulevikuprisma, milles kirevast graafikagümnastikast on järel vaid mahajäetud kelder või punker ühes unustusse vajunud trükipressiga, siis paistab, et kelder ja ülakorrus, nagu alateadvus ja teadvus või Id ja Ego, on kohatisest vastandumisest hoolimata teineteisega lahutamatult seotud.
Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond ajab Hobusepea galeriis graafika jälgi koos koolikaaslaste ja praeguste ning lõpetanud tudengitega. Vaatame üheskoos tulevikust tagasi tänasesse.
Näitus jääb avatuks 30. märtsini 2015.
Täname: armsad transamehed ja naised, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia eilsed, tänased ning homsed õppejõud ja meistrid, Hobusepea ja Daakoni galerii kollektiiv, Tõnu Narro, Olavi Sander, pered ja sõbrad, Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
http://www.eaa.ee/hobusepea
http://www.eaa.ee/draakon
Hobusepea 2
Tallinn 10133
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
26.03.2015
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng: Siv Helene Stangeland (NO)
Neljapäev 26 märts, 2015
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Siv Helene Stangeland, Kanuti Gildi saalis (Pikk 20).
Norra arhitekt Siv Helene Stangeland ja Austria arhitekt Reinhard Kropf asutasid oma büroo Helen & Hard Norra läänerannikul Stavangeris 1996. Tänaseks töötab stuudios 20 nooruslikku inimest, kes pärit kaheksast eri riigist, kontorid paiknevad nii Stavangeris kui ka Oslos. Projektide mõõtkava ja iseloom varieerub ühepereelamutest suurte avalike hooneteni, büroohoonetest ja kortermajadest linnaplaneeringuteni. Helen & Hardi köidab kestlikkus, aga mitte ainult ruumiloome võtmes, vaid ka disainiprotsessi kavandamise ja organiseerimise tähenduses, nii et protsessi osaks on ka ehitus ja tootmine. Eesmärgiks on loobuda tehniliselt-antropotsentriliselt lähenevast tööviisist ja lasta projektil loomulikul moel kasvada selle füüsilises, sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus kontekstis. Helen & Hardi looming on pälvinud hulga auhindu ja preemiaid ning nende töid on esitletud rahvusvahelistel näitustel ja publikatsioonides.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
http://www.hha.no
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Varasemaid loenguid vaata https://www.artun.ee/avatudloengud.
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital.
Loengusarja korraldab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Täna, 25. märtsil peab disainiteaduskonnas avatud loengu Helena Karelson, kes räägib oma seiklustest noore disainerina Londonis.
Vaata ka: helenakarelson.com
Disainiteaduskonna avatud loengute kava kevadsemestril 2015 asub siin.
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Täna, 25. märtsil peab disainiteaduskonnas avatud loengu Helena Karelson, kes räägib oma seiklustest noore disainerina Londonis.
Vaata ka: helenakarelson.com
Disainiteaduskonna avatud loengute kava kevadsemestril 2015 asub siin.
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Lisa sisutekst
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng täna, 25.03: Helena Karelson
Aksessuaaridisain
Lisa sisutekst
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
26.03.2015 — 19.04.2016
Urve Küttner ja Nils Hint – Protsess Linnagaleriis
Ehte- ja sepakunst
Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015
Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.
Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.
Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.
Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega. Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt. Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.
Vt. ka www.nilshint.com
Näituse on kujundanud Maile Grünberg.
Kontakt:
urve.küttner@gmail.com
nils.hint@gmail.com
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Urve Küttner ja Nils Hint – Protsess Linnagaleriis
Neljapäev 26 märts, 2015 — Teisipäev 19 aprill, 2016
Ehte- ja sepakunst
Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00
URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015
Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.
Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.
Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.
Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega. Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt. Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.
Vt. ka www.nilshint.com
Näituse on kujundanud Maile Grünberg.
Kontakt:
urve.küttner@gmail.com
nils.hint@gmail.com
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
28.03.2015 — 17.05.2015
Annika Teder Ajakapslid ETDM-s
Keraamika
ANNIKA TEDER
AJAKAPSLID / TIME CAPSULES
28.03.-17.05.2015
„Selle näituse idee sai alguse, kui mu kätte sattus raamat Seeds*. Tuhandekordsed suurendused mõnemillimeetristest seemnetest avavad meile müstilise maailma, mida palja silmaga ei näe. Need inimsilmale nähtamatud kunstiteosed inspireerisid mind oma fantaasiarikaste värviliste skulpturaalsete vormidega.
Seemned on ajas kulgevad kapslid ehk anumad, mis rändavad läbi aegruumi. Taime igas seemnes on peidus selle taime kood, mille eesmärgiks on taastoota ja levida. Seemned on inimtsivilisatsioonide alustalad. Seemnetes olevatest toiduvarudest sõltub inimelu maakeral. Elu saab alguse seemnest.
Taimede maailm on läbi aegade seotud arhitektuuri ja kunstiga, avanedes üha enam tehnoloogiate täiustudes. Elektronmikroskoopide abil on võimalik näha seemnete vormide ja struktuuride keerukust ja mitmekülgsust. Raamatus olevad seemnete fotod on kui laenud müstilisest teispoolsusest, mille mõjul vaatlejas tekib soov enam teada saada. Kunstil on vahendaja roll, mis toidab äratundmise kujutlusvõimet. Kuhu iganes uute tehnoloogiate avastused meid edasi viivad, on seemnemaailm oma vormide mitmekesisusega ja pinnafaktuuride paljususega kinnituseks, et loodus oma pidevas muutumises on inspiratsiooniallikana väljakutse meie loomingule.
Seemnete hämmastav ilu ja vormide mitmekesisus oli mulle kunstnikuna uueks väljakutseks, millele hakkasin otsima lahendusi keraamikas. Otsustasin kasutada pabersavi ja paberportselani, millega olen juba varem kokku puutunud. Kogu näituse valmimise tööperiood oli täis katsetusi värviliste masside ja erinevate tekstuuridega.“
Annika Teder
Pabersavi on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud materjal, kus eri liiki savidesse on segatud paberit. Selle tulemusena tekib mass, mis oma vormitavuse, ka teoste kaalu märgatava vähenemise ning muude omadustega pakub häid eeldusi nii suurte installatsioonide kui ka õrnade skulptuursete vormide modelleerimiseks. Seega pakub pabersavi tehnika vormiloomise kõrval ka palju dekoratiivseid ja väljenduslikkust rõhutavaid võimalusi.
Värvilised pabersavid ja portselanid saadakse värvipigmentide lisamisel savi- või portselanimassi.
Annika Teder (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal ning töötas seejärel ligi kümme aastast Tallinna Ehituskeraamikatehases. 1985. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pikka aega on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonnas.
Kui vormiliselt oli Annika Teder pikka aega üsna kindlalt geomeetriliselt selgete vormide keskne, siis temaatiliselt on ta nendega sageli sidunud loodust ja seal toimuvaid protsesse. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane ka tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega, teostades oma töid näiteks nerikomi tehnikas, või mängimine dekoorist vabade puhaste vormidega. Viimasel ajal on tema fookuses pabersavi ja -portselan.
Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (al. 1986), Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liige (al. 1992) ja ON Grupi liige (al. 1994). Alates 1980. aastast esinenud regulaarselt Eesti tarbekunsti aastanäitustel ja ON Grupi näitustel. Esinenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel välismaal (Jaapan, Korea, Hiina, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Austria, Horvaatia, USA, Kanada, Dominikaani Vabariik).
Tema tööd kuuluvad nii ETDM-i kogusse kui ka mitmetesse teiste muuseumide ja erakogudesse üle maailma.
*Seeds: Time Capsules of Life, 2006, Rob Kesseler, Wolfgang Stuppy, Alexandra Papadakis
Näituse kujundaja: Tea Tammelaan
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Annika Teder Ajakapslid ETDM-s
Laupäev 28 märts, 2015 — Pühapäev 17 mai, 2015
Keraamika
ANNIKA TEDER
AJAKAPSLID / TIME CAPSULES
28.03.-17.05.2015
„Selle näituse idee sai alguse, kui mu kätte sattus raamat Seeds*. Tuhandekordsed suurendused mõnemillimeetristest seemnetest avavad meile müstilise maailma, mida palja silmaga ei näe. Need inimsilmale nähtamatud kunstiteosed inspireerisid mind oma fantaasiarikaste värviliste skulpturaalsete vormidega.
Seemned on ajas kulgevad kapslid ehk anumad, mis rändavad läbi aegruumi. Taime igas seemnes on peidus selle taime kood, mille eesmärgiks on taastoota ja levida. Seemned on inimtsivilisatsioonide alustalad. Seemnetes olevatest toiduvarudest sõltub inimelu maakeral. Elu saab alguse seemnest.
Taimede maailm on läbi aegade seotud arhitektuuri ja kunstiga, avanedes üha enam tehnoloogiate täiustudes. Elektronmikroskoopide abil on võimalik näha seemnete vormide ja struktuuride keerukust ja mitmekülgsust. Raamatus olevad seemnete fotod on kui laenud müstilisest teispoolsusest, mille mõjul vaatlejas tekib soov enam teada saada. Kunstil on vahendaja roll, mis toidab äratundmise kujutlusvõimet. Kuhu iganes uute tehnoloogiate avastused meid edasi viivad, on seemnemaailm oma vormide mitmekesisusega ja pinnafaktuuride paljususega kinnituseks, et loodus oma pidevas muutumises on inspiratsiooniallikana väljakutse meie loomingule.
Seemnete hämmastav ilu ja vormide mitmekesisus oli mulle kunstnikuna uueks väljakutseks, millele hakkasin otsima lahendusi keraamikas. Otsustasin kasutada pabersavi ja paberportselani, millega olen juba varem kokku puutunud. Kogu näituse valmimise tööperiood oli täis katsetusi värviliste masside ja erinevate tekstuuridega.“
Annika Teder
Pabersavi on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud materjal, kus eri liiki savidesse on segatud paberit. Selle tulemusena tekib mass, mis oma vormitavuse, ka teoste kaalu märgatava vähenemise ning muude omadustega pakub häid eeldusi nii suurte installatsioonide kui ka õrnade skulptuursete vormide modelleerimiseks. Seega pakub pabersavi tehnika vormiloomise kõrval ka palju dekoratiivseid ja väljenduslikkust rõhutavaid võimalusi.
Värvilised pabersavid ja portselanid saadakse värvipigmentide lisamisel savi- või portselanimassi.
Annika Teder (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal ning töötas seejärel ligi kümme aastast Tallinna Ehituskeraamikatehases. 1985. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pikka aega on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonnas.
Kui vormiliselt oli Annika Teder pikka aega üsna kindlalt geomeetriliselt selgete vormide keskne, siis temaatiliselt on ta nendega sageli sidunud loodust ja seal toimuvaid protsesse. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane ka tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega, teostades oma töid näiteks nerikomi tehnikas, või mängimine dekoorist vabade puhaste vormidega. Viimasel ajal on tema fookuses pabersavi ja -portselan.
Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (al. 1986), Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liige (al. 1992) ja ON Grupi liige (al. 1994). Alates 1980. aastast esinenud regulaarselt Eesti tarbekunsti aastanäitustel ja ON Grupi näitustel. Esinenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel välismaal (Jaapan, Korea, Hiina, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Austria, Horvaatia, USA, Kanada, Dominikaani Vabariik).
Tema tööd kuuluvad nii ETDM-i kogusse kui ka mitmetesse teiste muuseumide ja erakogudesse üle maailma.
*Seeds: Time Capsules of Life, 2006, Rob Kesseler, Wolfgang Stuppy, Alexandra Papadakis
Näituse kujundaja: Tea Tammelaan
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
27.03.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Reede 27 märts, 2015
Disainiteaduskond
20.03.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Helen Geršman, lõuna India tantsu treener.
Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE” https://www.facebook.com/photo.php?fbid=748555251835767&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Reede 20 märts, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Helen Geršman, lõuna India tantsu treener.
Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE” https://www.facebook.com/photo.php?fbid=748555251835767&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
11.03.2015
Avatud loeng täna, 11.03: Ville Jehe
Avatud loeng täna, 11.03: Ville Jehe
Kolmapäev 11 märts, 2015
13.03.2015
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodellideks Be Ri & Co.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt. A LINE TELLS MORE THAN A TALE”
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=696140887077204&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio krokii
Reede 13 märts, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodellideks Be Ri & Co.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt. A LINE TELLS MORE THAN A TALE”
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=696140887077204&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink