Lõpuaktused Eesti Rahvusraamatukogus (vt sisu)

12.00  Vabade kunstide teaduskond

     Kunstikultuuri teaduskond

     Avatud Akadeemia

15.00  Disainiteaduskond

     Arhitektuuriteaduskond

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitus “Kooskõla”. 

Juba kolmandat aastat külastab eesti klaasikunst Haus Galeriid, et luua dialoog galerii statsionaarse kunstiekspositsiooniga, püüdes seeläbi leida erinevate kunstivaldkondade vahelist kooskõla. Näituse pealkiri “Kooskõla” on traditsiooniks kujunenud siduv märksõna ka sel aastal. Kuna näituse toimumise aeg haakub vabariigi aastapäevaga, on selle aasta tööde valik tavapärasest pidulikum. 

Nagu varemgi, on näituse eesmärgiks tutvustada Eesti klaasikunstnike säravat ja mitmekesist loomingut, kõrvutades seda Haus Galeriis eksponeeritava maali, graafika ja skulptuuriga. Väljas on skulpturaalsed väikevormid ja objektid, mis pakuvad kindlasti huvi nii kollektsionääridele kui kõigile kunstisõpradele. Optilisest materjalist tööd sobivad hästi pidupäevakingitusteks või täienduseks kodusesse kunstikollektsiooni. 

Näitusel on esindatud tööd kümnelt kunstikult: Piret Ellamaa, Eve Koha, Kai Kiudsoo-Värv, Ivo Lill, Maie Mikof-Liivik, Kairi Orgusaar, Mare Saare, Maret Sarapu, Kalli Sein, Anna-Maria Vaino.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse juhataja Sofi Aršas

Näitus jääb Haus Galeriis avatuks kuni 20. märtsini 2015
E–R 10–18, L 11–16, Uus 17, Tallinn

Lisainfo:

Haus Galerii
6419 471
haus@haus.ee
www.haus.ee

Kateriin Rikken, Eesti Klaasikunstnike Ühendus
554 8611
kateriinrikken@gmail.com

Grupp Helm (Liisi Eelmaa & Minna Hint)

JÕUSAAL

Tallinna Linnagalerii

27.02-22.03.2015

Grupp Helm avab neljapäeval 26. veebruaril kell 18.00 Linnagalerii ruumides Harju t.13 jõusaali “POWER” (http://goo.gl/tJnphu)

Jõusaali külastus on tasuta kolmapäevast pühapäevani kella 12.00 – 18.00

Igal inimesel on oma võimukogemus. Võim on indiviidi või grupi võime kasutada füüsilist jõudu, poliitilist või sotsiaalset kontrolli teiste üle. Läbi aegade on olnud neid, kes tunnevad vastupandamatut iha piiritu võimu järele, teiste elu ja surma üle. Ühiskonnas, nagu ka jõusaalis leiavad aset võimumängud. Neid plaanitakse, treenitakse, viiakse ellu. Peeglike peeglike seina peal, kes on võimsaim ilma peal?

Liisi Eelmaa: Ma kogun vigu, mida näen iseendas või enda ümber. Fikseerin probleemi ja taastan siis situatsiooni omaenese keeles. Valin põhilise tunde ja arusaama ning vaatan, mida see endast kujutab. Mulle meeldib luua kujutluslikke ja väljamõeldud elemente, asetada neid reaalsusesse, tekitada kummalisi ja võimatuid stseene, kiskudes vaataja puhastustulle tundega, et ollakse päriselus … Stsenograafina huvitun alati kohast, ruumist ja sellest, kuidas inimesed suhtestuvad end ümbritseva maailmaga.

Minna Hint: Olen visuuaalkunstnik, kes kasutab dokumentaalset lähenemist filmi ja installatsioone luues. Üritan tõstatada küsimusi ja otsida vastuseid lihtsatele, aga raskeltsõnastatavaile igapäeva probleemidele nagu aeg, töö, raha, armastus, võim jne. Katsetan erinevate vaatepunktide ja mitmete tava- või taaskasutatavate materjalidega, üritan hõlmata loodud ruumi kõigi meeltega. Tahan esitada vaatajale nende endi kõverpeegeldust või siis alteratiivset vaadet probleemsetele küsimustele.

Liisi Eelmaa

Minna Hint

Kunstnikud tänavad: Toidulisandid24.ee, Kultuurkapital, SYS Print, Reval Sport

Minna Hint (1981) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali- ja interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas, Liisi Eelmaa (1982) stsenograafiat ja interdistsiplinaarkunsti. Näib, et nende, aga ka paljude põlvkonnakaaslaste jaoks on Jaan Toomiku 2001.a. loodud ja kümmekond aastat püsinud erialadevaheline kunstiõpe olnud üheks tõukejõuks rahutu „reisimise“ vajadusele – nii füüsilises kui mõttelises plaanis, teadlikkusele „teise“ pidevast juuresolust, töötamise oskusele tandemina, egode vabatahtlikule taandamisele tulemuse kui terviku kasuks. Just nii, nagu seda tabavalt kirjeldavad aastal 2007 Anders Härm ja Hanno Soans: Huvitavam osa üheksakümnendate lõpu ja nullindate alguse nooremast kunstist ei trügi enam institutsionaalsele mänguväljale ega püüa ennast valgele kuubile apetiitseks teha. See kunst kasutab subkultuurseid ja sõpruskondlikke identifitseerumismudeleid väikeste ajutiste omaruumide kehtestamiseks väljaspool institutsioone; peaaegu et loobub näituseformaadist interdistsiplinaarsete keskkondade nimel.*

Nii Liisi kui Minna kunstialased saavutused kulmineeruvadki vahetult pärast kooli lõpetamist, kusagil 2007. aasta ümber, ja teevad seda mõlemale olulist, põhimõttelist meeskonnatööd eeldavas filmis. Hämmastavalt hea ja vahetu klapp oma filmide tegelastega nagu seda kirjeldab Liisi Eelmaa isikunäituse puhul Maarin Mürk, iseloomustab ka Minna Hinti: Veenvad kaadrid on kätte saadud intervjueeritavat terroriseerimata, agressiivset juhtme-kokku-ajamis-strateegiat asendab objekti uje kompamine. Aga kui Eelmaa lähenemine oma “materjalile” on fragmentaarne ja irratsionaalne ning lõpuks on dokumentaalkaadrid kokku miksitud metafüüsilise maiguga ruumiinstallatsiooniks,** siis Minnas avaldub tõeline dokumentalistianne: kannatlik ja tõepärane loo jutustamine, elusa ja veenva portree loomine ilma kontseptsiooni traagelniitide ja stsenaariumi korsetita. Neis dokkides vahendatakse midagi, mida oleme harjunud pidama vähehinnaliseks väikese inimese nurgataguseks kiiksuks; ja vahendatakse nii, et pole kahtlust: see ongi elu, mille märkamine teeb õnnelikuks. ***

Kuigi Minna ja Liisi koostöö on hõlmanud ka filmi ( 2009. a. tehtud Puurilind/Jailbird näiteks), siis nende ühiselt tehtud näituste põhiliseks väljundiks on installatsioonilavastused, kus Liisi kui teatrikunstniku kogemus on ülioluline. Sest kui Minna annab Liisile skeenel paikaloksumise vastase süsti, meenutades elu primaarsust kunsti üle, siis Liisi teatrikunstnikuna annab Minnaga ühiselt tehtud ruumiinstallatsioonidele neid koos hoidva vormi ja atraktiivsuse. Sestap on nende teineteise poole tagasi pöördumine ikka ja jälle õigustatud hoolimata sellest, et mõlemad on tegutsenud mitmetes erinevates kooslustes.

Eelmise aasta Rauma biennaalile, mille teemaks oli Kuriteopaik/Crime Scene esitasid Liisi Eelmaa ja Minna Hint ruumi-heli-videoinstallatsiooni Jõusaal, mille nad eesti vaataja tarvis Linnagaleriis taasloovad. Jõusaali efektne ja hirmutav teatraalsus kõnetab päevakajalisust vaatajale õlekõrt ulatades, teadmises, et korporatiivse massimanipulatsiooni taga toimub teine elu, mida elavaid inimesi on võrratult palju rohkem kui võimust nakatunuid. 

Uus laine

http://ygalerii.blogspot.com/2007/01/artishok-toodab-vol-2-liisi-eelmaa.html                                         http://raumabiennale.com 

Minna Hindi dokumentaalfilme Sees või väljas/Dentro o fuero, Kolm pilti elust ja ajast/3 images of life and time, kolme kunstnikufilmi üldpealkirja all Kordus/Repetition, Puurilind/Jailbird jm vaata http://minnahint.wix.com/hint

Liisi Eelmaa: http://liisieelmaa.wordpress.com

Minna Hint: http://minna.city.ee 

Jõusaaliga paralleelselt toimub 3. ja 4. märtsil Kunstihoones Jarõna Ilo joonistuste näitus ja oksjon sõjas kannatanud Ukraina tsiviilisikute toetuseks.

Pressiteate koostas Tamara Luuk, tamara@kunstihoone.ee

Tudengikonverentsil avastatakse digimaailma 1001 varjundit

13.-15. märtsini kohtuvad Tartus Rehe hotellis eri valdkondade eksperdid, et TalveAkadeemia tudengikonverentsil „1001 digivarjundit“ arutleda digimaailma mõjude üle meie igapäevaelus. Konverentsile on oodatud kõik huvilised, et üheskoos leida vastus küsimusele, milline on üks jätkusuutlik e-ühiskond ja kuidas olla selle osa. 

„Selleaastase konverentsiga kutsume kõiki kaasa mõtlema teema üle, kus oleme iga päev nii sees, et ei pruugi arugi saada, millised on selle tegelikud mõjud,“ selgitab konverentsi teemat TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. „Kuivõrd palju peaksime teadma, mida digimaailm siis meiega õieti teeb?“

Konverentsil esinevad ettekannetega eri valdkondade eksperdid, sotsiaalvaldkonnast küberkaitseni. Avaettekande teeb TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo, kes räägib e-lahenduste rollist meie eludes, teadusmaailmas ja mõtiskleb, kuhu see kõik viia võib. Psühholoog Kätlin

Konstabel arutleb, kuidas on nutiseadmed ja internet mõjutanud inimestevahelisi suhteid läbi aastate, Tallinna Tehnikaülikooli teadur Alexander Norta vaatleb oma rahvusvahelise kogemuse läbi e-lahenduste mõju majandusele. Juttu tuleb ka e-jäätmetest ja küberkaitsest, inimese tervisest ja andmekaitsest ning paljust muust.

Grupitöödes saab käed külge lüüa nii tinutamiskolbile kui ka juba tuttavale klaviatuurile, lülitada sisse ärivaist, õppida oma arvuti eest paremini hoolt kandma ja arvutimängu looma või hoopis krüptoraha kasutama.

„Konverents tõotab tulla ülevaatlik, ühendav, mitmekülgne ja igat ühiskonna liiget puudutav,“ võtab Kadi Varda kokku.“Tule ja tõsta pilk korraks oma nutiseadmelt. Kuula, vaata ning mõtle kaasa koos meiega– kindlasti leiad uusi häid ideid, mis võivad ka Sinu igapäeva muuta paremaks!“

Konverentsile saab registreeruda 3. märtsini TalveAkadeemia kodulehel: www.talveakadeemia.ee 

TalveAkadeemia on 2003. aastal tudengite loodud mittetulundusühing, korraldades iga-aastaselt teadusartiklite konkurssi, kus tudengid saavad oma teaduslikke mõtteid laiemas ringis edasi arendada ning nende kohta adekvaatset tagasisidet. Samuti toimub TalveAkadeemia eestvedamisel iga-aastaselt konverents, kus kokku saavad tudengid, keda huvitavad keskkonnaküsimused, suurem maailmapilt ning teistes Eesti ülikoolides tehtav teadustöö.

Lisainfo:

Kadi Varda
TalveAkadeemia2015 projektijuht
kadi@talveakadeemia.ee
53 433 626
www.talveakadeemia.ee

Kolmapäeval, 4. märtsil kell 18 avab Rundumi (Väike-Karja 5, Tallinn) prooviruumis oma näituse Solveig Lønseth (NO). Kell 19 järgneb vestlus kunstnikuga.

Olen viimaste aastate jooksul tegelenud suhteliselt nomaadliku stuudio situatsiooniga. Regulaarne kolimine erinevate stuudiopindade vahel on juhtinud minu huvi ruumiliste struktuuride vastu ja need on omakorda mõjutanud minu kunstipraktikat. Arhitektuursed väljakutsed, nii stuudio- kui ka näitusepinnal, on minu tööd konstruktiivselt mõjutanud. Iga ruum, kuhu sisenen, tekitab minus teatud viisil rahulolematust, ja sellest algab minu koostöö ruumiga. Kaasates ruumilisi elemente või lähenedes ruumile mõnel teisel viisil, tahan ma selgitada kummastavat ja laiendada iga spetsiifilise ruumi puhul esile tulevaid piiravaid aspekte.

Arvan, et minu praktika ja selle arendamise puhul on väga ajakohane näidata mu teoseid just Rundumi prooviruumi tingimuste juures.. Asukoht (Väike-Karja tn 5), mille näituse ajaks kasutada saime ja kus varasemalt asus kotipood Trendy Bags & Accessories, on uus nii mulle kui ka Rundumile.

Ma olen otsustanud säilitada logo aknal ja kasutada seda oma näituse alguspunktina; kuna ma pole ise veel ruumis viibinudki, otsustasin läheneda sellele nime ja loo kaudu. Ma ootan väga võimalust kogeda ja teha koostööd antud ruumiga.

Solveig Lønseth (s. 1986, Norras) elab ja töötab Oslos. Viimaste aastate jooksul on ta eksponeerinud oma töid Saksamaal, Rootsis, Taanis ning lisaks on tal olnud mitmeid näitusi ja projekte Norras. Näitus TRENDY BAGS on tema esimene isikunäitus Tallinnas.

Lähitulevikus on ta esindatud grupinäitusel Helsingis ja osaleb suuremas näituseprojektis Hamburger Bahnhofis, Berliinis. Sel kevadel, mai 2015 lõpetab ta magistrantuuri Oslo Rahvuslikus Kunstiakadeemias, mille lõputööd ta tutvustab näituse TRENDY BAGS avamisele järgnevas vestluses kunstnikuga.

Lisainfo: www.solveiglonseth.com

Näitus on avatud vaid neli päeva, kuni 07.03.2015.

Lahtiolekuajad: neljapäev-laupäev, 15:00-19:00.

Aadress: Väike-Karja tn 5, Tallinn

Rundumi tegevust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Noored Täname G&T Aarma Maja Väike-Karja 5 pinna ajutiselt Rundumile kasutada andmise eest!

Rohkem informatsiooni:

RUNDUM
www.rundumspace.com
rundumspace@gmail.com
Kristina Õllek
+372 56 631 727

Kolmapäeval, 25.02 peab disainiteaduskonnas avatud loengu fotograaf Kaupo Kikkas.

Pildi jõud, soovitud ja soovimatu kujutis, foto kui toote uus vältimatu reaalsus.

Vaata ka kaupokikkas.com

Loeng toimub inglise keeles.

EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad aine “Mis juhtub peale toote sündi?” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30–19 ruumis 426, Estonia pst 7.

Tulekul:

18.02 Alari Orav / AKU disainer

25.02 Kaupo Kikkas / fotograaf

4.03 Hannes Paesoo / pakendidisainifirma KOOR disainer ja AD

11.03 Ville Jehe / loomeettevõtja 

18.03 Ragne Kikas / moelooja 

25.03 Kärt Ojavee / tekstiilidisainer 

1.04 Helena Karelson / tootedisainer

8.04 Mihkel Güsson / tööstusdisainer

15.04 Ettie Mikita / Derelict Furniture ärijuht

22.04 Mirja Pitkäärt / aksessuaaridisainer

29.04 Andrus Kõresaar / KOKO arhitektid

6.05 Maris Takk / Disainikeskus

Kumu kunstimuuseumis on 22. veebruarini avatud Eesti Kunstiakadeemia 100-aastasele ajaloole pühendatud näitus „Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”, kus esmakordselt saab näha EKA ulatuslikku üliõpilastööde fondi, mida täiendavad teosed Eesti muuseumidest ja autoritelt. Näitusel leiab tudengitöid Eduard Wiiraltist Tõnis Vindi ja Jaanus Sammani, Bruno Tombergist Kärt Ojaveeni. Võrdluseks on väljas ka õppejõudude töid alates Nikolai Triigist. 

Näitusega kaasneb põhjalik ja illustreeritud raamat, mille on koostanud näituse kuraator ning akadeemik professor Mart Kalm ja kujundanud graafilised disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik.  Köide pälvis tänavu ka “Eesti 25 kauneima raamatu” tiitli.

Näituse „Scripta Manent V“ raames on kõikidel köitekunstihuvilistel võimalus osaleda Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimuvates erinevates praktilistes töötubades (ei eelda varasemat kogemust). Töötubasid juhendavad köitekunstnikud Tulvi Turo, Tiiu Jalakas, Sirje Kriisa ja Rene Haljasmäe. Töötoale eelneb ülevaatlik ringkäik näitusel.

Sihtrühm: noored (alates 12 a) ja täiskasvanud

Toimumise aeg: laupäeviti kell 12.00

Kestvus: kuni 2,5 tundi

Hind: 6 eurot/osaleja (sisaldab materjale)

28.02. – Põimitud paberköide, juhendaja Tulvi Turo

Köite valmistamisel kasutatakse poognate ja kaante ühendamiseks mittetraditsioonilisi võtteid. Kaanteks sobivad erinevad dekoratiivpaberid (trükitud ilupaber, marmorpaber, kliisterpaber), kaanetugevduseks värviline kartong. Kartongist paberköitmed hoiavad poognaid ja kaasi koos nõela ja niiti kasutamata.

14.03. – Belgia peidetud köide, juhendaja Tiiu Jalakas

28.03. – Kliisterpaber kaane kattematerjalina ja selle valmistamine, juhendaja Sirje Kriisa

18.04. – Kettpisteline köide, juhendaja Rene Haljasmäe

Kettpisteline köitmisviis on lihtsaim tehnika, mis ei eelda varasemaid teadmisi köitmisest ning see vajab teostamiseks vaid kõverat nõela ja niiti. Esmakordselt kasutati kettpistet mitmepoognaliste, peamiselt papüürus-raamatute köitmisel teisel sajandil koptide juures. Edasi levis see tehnika Etioopiasse, bütsantsi- ja araabiamaadesse. Tänapäeval kasutavad kettpistet väga laialdaselt köitekunstnikud ja -konservaatorid.

NB! Kohtade arv on piiratud! 

Osalemine eelregistreerimisega aadressil haridus@etdm.ee

Lisainfo: Sandra Sirp, haridus@etdm.ee 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Kolmapäeval, 18.02 peab disainiteaduskonnas avatud loengu Alari Orav, AKU disainer. 

Vaata ka: aku.co

Loeng toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad magistriõppe aine “Mis juhtub peale toote sündi?” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30 kuni 19 ruumis 426, Estonia pst 7.