EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Aili.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar, osales 16. – 17.oktoobril Saksamaal Bad Homburgis toimunud teaduskonverentsil ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’. Konverentsi korraldas sihtasutus Böckler-Mare-Balticum, mis tegeleb Läänemereäärsete piirkondade kunsti- ja kultuuriajaloo uurimise ja info levitamisega ning sellealase koostööga, keskendudes eelkõige Balti riikidele. Konverentsi luubi all olid Skandinaavia mõjutused meie kultuuriruumis läinud ja käesoleval sajandil. 

Lilian Hansari ettekanne ‘Skandinavische Reflextionen im Estnischen Städtebau’ kajastas skandinaaviapärase peegeldusi eesti linnaehituses 17.sajandi rootsiaegsest kindlustus-ja asulaplaneeringutest alates. Skandinaavia arhitektuuriideed esindab ka Eliel Saarineni 1913.aastal valminud Suur-Tallinna projekt ning 1960-ndatel Stockholmi Vällingby ja Helsinki Tapiola vabaplaneeringute innustaval eeskujul Eestisse jõudnud modernistlik linnakujundamine. 

Eesti Kunstiakadeemia ja HAUS galerii korraldavad 27. oktoobril – 13. novembril 2014 EKA 100. juubeli puhul kunstioksjoni, kus kõigil huvilistel on võimalik soetada  endale kunstipärleid läbi aegade Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnike teostest. 

Kunstioksjoni töödega, end registreerida ning panuseid teha veebikeskkonnas www.haus.ee.

Oksjonil olevate töödega on võimalik tutvuda Haus Galeriis, Uus tn 17 (Bremeni käik) ning kodulehel.

Oksjon kestab kuni 13. november 2014.

Põhjalikum info www.artun.ee/oksjon

www.facebook.com/events/340305642815508/?ref=br_tf

Juhendaja: Hilkka Hiiop

Siseviimistlusuuringud: Grete Nilp, Kaisa-Piia
Pedajas, Kristina Aas, Helen Volber, Tiina Vint

Vana anatoomikum kuulub kindlasti ülikooli peahoone ja tähetorni kõrval
Tartu sümbolehitiste hulka. Anatoomikum ehitati Toomemäele ülikooli arhitekti
J. W. Krause projekti järgi aastail 1803-1805. Algselt oli anatoomikumi hooneks
kupliga klassitsistlik rotund, mille peakorrusel asus ringauditoorium, alumisel
aga abiruumid. Ringauditooriumist viis ka trepp kuplialusesse ruumi.

1825-1827. aastal lisandusid anatoomikumi põhikavatisele tiibhooned, ka
seekord Krause jooniste järgi, mida sajandi keskel veel korra arhitekt C.
Rathausi poolt pikendati. Hoone on algusest peale olnud arstiteaduskonna õppehoone
kuni aastani 1999, mil valmis Biomeedikum. Praegusel hetkel on käimas hoone
renoveerimistööd, mille järgselt peaks ringauditoorium  kasutusele võetama Tartu Ülikooli muuseumi loengusaali ja ekspositsioonipinnana.

10.-12. oktoobril viidi ringauditooriumi ruumis läbi
siseviimistlusuuringud. Nimelt on teada, et ehitusjärgselt maalis Tartu
Ülikooli joonestusõpetaja, kuulus graafik K. A. Senff vana anatoomikumi
seintele grisaille-tehnikas
embleemid. Amfiteatri lihtsas interjööris olid maalitud embleemid kahtlemata
suure tähtsusega. Seinamaalingutele sekundeeris laemaaling Apollo kujutisega.
Uuringute käigus püüti tuvastada, kas maalingud on ruumis säilinud, lisaks uuriti
ruumi ajaloolise mööbli – pingistiku, tahvli ja kõnepuldi ning kappide
ajaloolisi värvikihte. Põnevaks osutus sissevaatamine kuplialuse ruumi: nimelt
on vahepealsel perioodil eemaldatud trepp ning ligipääs on seetõttu võimalik olnud
vaid vähestele. Uuringute käigus selgus, et rotundi vahelagi
on ilmselt sekundaarne ning Apollo kujutis on sellel seega hävinenud, ka
seinamaalid jäid kahjuks leidmata. Küll aga õnnestus saada jälile ajaloolise
trepikäigu asukohale ja säilinud esimesele krohvikihile J. W. Krause perioodist
ning tuvastada ruumi ajaloolise siseviimistluse täpsem stratigraafia. 

24.-29.septembril 2014 toimus Lõuna Koreas,
Seoulis, 13.rahvusvaheline DOCOMOMO konverents teemal ’Expansion ja Conflict’.  Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja
konserveerimise osakonna teadur Maris Mändel, kes astus üles ettekandega ’Approaching
the Ordinary. Everyday Building Materials Deserve a Closer Look’.

DOCOMOMO (Documentation and Conservation of
Buildings, Sites and Neighbourhoods of the Modern Movement) on rahvusvaheline,
moodsa arhitektuuripärandi kaitsele, dokumenteerimisele ja konserveerimisele
pühendunud organisatsioon, mille iga kahe aasta tagant toimuvad konverentsid on
valdkonna spetsialistidele üheks olulisemaks kokkutulemise kohaks. 

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiimodelliks on Leena. 

Vt ka stuudio fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt” 

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=881025668588724&set=ms.c.eJw1ztENADEIAtCNLopF6f6LXWL18yWASm5gkiDj4tNzPds6RalwxhVtr7U6X3es8AvY8XV13uI5rfup6aezXRwjei~%3BmXoa3kev~_J3l~_pP8nBg~-~-.bps.a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater

08.oktoobril toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses Muinsuskaitse 21.aastapäeva seminar, kus heideti pilk tulevikku ning arutleti muinsuskaitse rolli üle tänasel 21.sajandil.

Seminaril tutvustasid märtsis koostöös Tallinna ülikooli Tuleviku-uuringute instituudiga valminud uuringu ‘Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine’ lõpparuannet ja tulemusi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadurid Oliver Orro ja Maris Mändel. Paneeldiskussiooni juhatas Anneli Randla.

Pidulikul galal tunnustas Muinsuskaitseamet oma parimaid partnereid sellel aastal 13 kategoorias.

Aasta kunstimälestiseks tunnistatud Kuressaare Laurentiuse kiriku altariseina ja kantsli konserveerisid osakonna magistrant Heiti Kulmar ning vilistlane, konservaator Allan Talu.

Parima uurija kategoorias tunnustati osakonna tudengite ning nende juhendajate suurt panust keerukate ning töömahukate ehitis- ja kunstimälestiste uuringute läbiviimisel. Käesoleval aastal on uuringuid teostatud teiste seas Kolga ja Aruküla mõisates ning Haljala ja Nõo kirikutes. 

Esmakordselt välja antud Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia pälvis samuti EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast võrsunud Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

AK uudislõik sündmusest:

kultuur.err.ee/v/varia/82957ecb-4b5d-46b7-ba4e-ef9a03bc7c17

Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitusel lüüakse lahti EKA juubelipidustuste seeria. Näitusel presenteetitakse auväärsete emeriitprofessorite loomingut läbi aegade.

2014. aasta sügistalvel on võimalik heita pilk kunstihariduse käekäigule Tallinnas ühe sajandi lõikes. Käesolev näitus on osa ürituste ja näituste sarjast, millega Eesti Kunstiakadeemia tähistab oma juubelit.

01.11.2014 – 22.03.2015
Avamine 31. oktoobril kell 16.00.

Palun kõiki külla ning kunsti nautima!

100 aastat on pikk aeg, mis oli eriti 20. sajandil pikitud Eestis suurte ühiskondlike vapustuste ja sunnitud suunamuutustega. Ometi jõuti rahvusriigi toel 1930. aastate lõpul rakenduskunstide valdkonna õppetöös professionaalse kõrgtasemeni. Hiljem reformiti kunstikõrgkooli poliitilistel põhjustel veelgi ning koondati kujutavad kunstid Tartustki Tallinna. Okupatsioonide vaheldumise kiuste õnnestus õppekavad 1960.–1970. aastatel üsna kõrgele tasemele tõsta ning toonases Nõukogude Liidus oli Eesti Riiklik Kunstiinstituut oma mitmekülgsuses ainulaadne kogu regioonis. 1980. aastatel oli oluline arengusuund püüdlus avatuse poole ning rahvusvaheliste kogemuste integreerimine õppetöösse.

1990. aastate alguses oli Eesti Vabariigi kõrgkoolides suurte muutuste aeg ning tekkisid võimalused õppejõudude aastakümnetepikkust tööpanust tunnustada. Koostati ja kinnitati statuut, mille alusel valida emeriitprofessoreid. Esimestena said 1993. aastal emeriitprofessori väärika nimetuse Mari Adamson, Ella Külv, Paul Luhtein, Salme Raunam ja Voldemar Väli. Kokku on emeriitprofessori aunimetuse saanud üle kolmekümne õppejõu.

Käesolev väljapanek on eriline, sest tänaseni loominguliselt aktiivselt tegutsevad kakskümmend emeriitprofessorit esitlevad omal valikul killukesi elutööst, mis on loodud ajavahemikus 1960. aastatest kuni käesoleva – 2014. aastani. Eksponeeritud teosed väljendavad kunstniku kui loovisiku suveräänsust ning enamik neist peegeldab valdkonda, kuhu aastakümneid on panustatud. Professorite tegevusväli on erakordselt laiahaardeline: arhitektuur ja sisearhitektuur, disain läbi paljude tarbekunstialade, klassikaline kujutav kunst ning filosoofiline teooria ja kunstiajalugu.

On siiralt hea meel tõdeda, et Adamson-Eric ja Mari Adamson panustasid professoritena õppeasutuse arengusse pikki perioode. Nende innustava suunamise toel leidis oma kutsumuse nii mõnigi praegune emeriitprofessor. Avaldame selle näitusega lugupidamist kodumaise kunsti kõrghariduse legendidele ning püüame edendada ühiskonnas nii kunstivaldkonna spetsiifika mõistmist kui ka suurte annete tunnustamist.

Vivat academia!
Vivant professores!
Vivat membrum quodlibet,
vivant membra quaelibet,
semper sint in flore!

Näituse koordinaator ja saateteksti autor: Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Vello Asi
Graafiline kujundaja: Külli Kaats
Publiku- ja haridusprogrammide koordinaator: Liis Kibuspuu
Näituse meister: Uve Untera

Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitus

Väljapanekus loomingut EKA emeriitprofessorite poolt:

VELLO ASI

BORIS BERNSTEIN

VILLU JÄRMUT

VELJO KAASIK

JAAK KANGILASKI

LEONHARD LAPIN

LILIAN LINNAKS

ENNO OOTSING

TIIT PÄÄSUKE

ANU RAUD

MAIE-ANN RAUN

LEO ROHLIN

JAAK SOANS

ELLA SUMMATAVET

MAIT SUMMATAVET

VIVE TOLLI

BRUNO TOMBERG

MALL TOMBERG

AIME UNT

JAAN VARES

Adamson-Ericu muuseum asub aadressil Lühike jalg 3, Tallinn

Avatud: K–P 11–18

www.adamson-eric.ee

Eesti Kunstiakadeemia juubeli puhul valmib suur teaduslike artiklite ning paljude illustratsioonidega varustatud kogumik “Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”.

22 artiklit sisaldav raamat on mahukas kunsti ja kunstihariduse teemade käsitlus, mõtisklus selle üle, kui õpetatav/õpitav on kunst. 

Raamatut saab osta edaspidi nii Kumust kui muudest hästi varustatud raamatupoodidest.
3. novembril kohapeal erihind. Kaasa sularaha!

Koostaja: Mart Kalm

Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia

Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

Raamatuesitlus leiab aset KUMU kunstimuuseumis EKA juubeliürituste raames esmaspäeval, 3. novembril kell 17.00, millele järgneb samanimelise näituse avamine.

Head tähtpäevalised – palume 3. novembri sündmustel osalemiseks saata teade rsvp@artun.ee.

Meie tegemistel saab silma peal hoida ka FaceBooki fännilehel 
https://www.facebook.com/Eestikunstiakadeemia

ning ürituste lehel:
https://www.facebook.com/events/1489306684680080/?notif_t=plan_user_joined

Tulge tähistage koos meiega!

Veneetsia harta on mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline harta, mis võeti vastu 1964 aastal. 01.-04.oktoobrini toimus Viinis selle sündmuse äramärkimiseks rahvusvaheline konverents ’50 aastat Veneetsia hartat – ajalugu, retseptsioon ja tulevikuperspektiivid’, mille korraldasid Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege (Saksamaa), Bundesdenkmalamt (Austria), Österreichisches Museum für angewandte Kunst (Austria) ja ICOMOS.

Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar.

Konverentsil arutati harta ettevalmistust ja ajalugu ning keskenduti küsimusele, kuidas see vastab tänapäeva muinsuskaitse põhimõtetele. Leiti, et harta tõlked on tihti erinevad ning on sellest tingituna tekitanud mitmel pool segadust (sh. Eestis). Kokkuvõtvalt leiti, et selle põhitõed on jätkuvalt aktuaalsed, ehkki mälestiste eri liikidest tulenevalt on hiljem vastu võetud mitmeid spetsiifilisemaid, kitsamatele valdkondadele kontsentreeruvaid hartasid: näit. ajaloolisi parke kaitsev Firenze harta aastast 1981; linnaehitust käsitlev Washingtoni harta aastast 1987 ning 1993 aastal vastuvõetud Nara dokument, mis laiendab muinsuskaitse materiaalset pärandit ka vaimsele pärandile.

Konverentsi raames külastati ka Austria muinsuskaitseametit, mille juurde on riigi finantseerimisel loodud kaasaegse kõrgtehnoloogiaga varustatud kunstimälestiste restaureerimise töökoda. Täpsemalt saab nende tegevusega tutvuda siin

04.oktoobril astus professor Lilian Hansar Saksamaal tegutseva muinsuskaitse teooria ja õpetamisega tegeleva töörühma Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege liikmeks. Organisatsioon kogub ja levitab erinevaid muinsuskaitsealaseid üritusi ja erialakirjandust puudutavat informatsiooni, viib läbi aastakonverentse ning publitseerib peetud ettekannete materjale.