EKA TEEVIIDAL 5. ja 6. detsembril, 2014

EKA osaleb haridus- ja karjäärimessil Teeviit 2014 Tallinna Ettevõtlusameti messialal “Kutselabor”

5.-6. detsember, 2014

Tallinna Ettevõtlusameti alal “Kutselabor”/ B-hall

(Eesti Näituste Messikeskus, Pirita tee 28)

EKA VÄLJAPANEK TEEVIIDAL “ELU RUUM”
Tänavu tähistab 100. aasta juubelit Eesti Kunstiakadeemia (EKA), kus tegeletakse inimeste eluruumi ning igapäevaelu kvaliteeti parandavate ja arendavate distsipliinidega. Kunst, disain, arhitektuur, kunstiteadus hõlmavad üldistavalt tervet meie elukeskkonda. EKA väljapanek tänavusel Teeviidal “Kutselaboris” on ühelt poolt kui igapäevase kvaliteetse ja disainitud eluruumi näide tarbijale, teisalt kui ettepanekute kogum koostööpartneritele ja kolmandast küljest – näide noorele, kui eriilmelised ning ambitsioonikad on karjäärivõimalused EKAst saadud haridusega.

Tarbeesemete puhul on oluline peale ilu ka funktsionaalsus ja kvaliteet, mis tagavad tegevuse mugavuse ning jätkusuutlikkuse. “Elu ruum” võiks anda inimesele inspiratsiooni tarbimaks nö disaini mitte ainult üksikute eksklusiivtoodetena, vaid tuua nad igapäevaellu, kasvõi laheda pliiatsitopsi näol, funktsionaalse ehte kujul või hoopis muul moel.

MIS TOIMUB EKA BOKSIS?

*Noored ettevõtjad* – tule kuula, küsi, saa teada, kelleks võiksid saada peale EKA lõpetamist! (ajakava allpool)

*Märgimasin* – alusta loomist ühest joonest või visanda ideid ning teeme nendest meenemärgid.

*Molbert* – kokkuvõtvalt sobib tsiteerida EKA Joonistusstuudio juhatajat, armastatud ning hinnatud õppejõudu Ülle Marksi: “Joon ütleb rohkem kui jutt”.

NOORED ETTEVÕTJAD

Oma tegevusala tulevad tutvustama noored, kes astunud või astumas värskelt ettevõtlusmaailma ning karjääri tegemas. Mis saab peale EKAt, kelleks ja kuhu edasi? Tegelikult tähendab haridus EKAs vägagi paljut, mis annab võimalus asuda tööle suures ettevõttes või hoopis luua oma idufirma. Variatsioon on suur!

Taikonaut ja Veiko Liis:  reedel kell 11-13.00

EKA vanim spin-off, ehk tudengiettevõte, millest on kasvanud välja igati toimiv ja arenev disainiettevõte. Kristiina Tuubel, Marko Ausma, Marta Kisand, Anna Roomet ja Veiko Liis rajasid disainibüroo ajal, mil tootedisainile spetsialiseerunud büroosid Eestis veel väga polnudki, astudes sellega julge ent igati õigustanud sammu ettevõtlusmaailma. Entusiastlik ning lennukate ideedega noormees Veiko Liis, kes ka Teeviidal kohal, on võitnud erinevaid auhindu ning osalenud lugematutes projektides.

taikonaut.ee/

HELK ja Joanna Innos: reedel kell 14 -16.00

Särtsakas Joanna on Metalli- ja ehtekunstiosakonna 3. Kurusse tudeng, kes oma käel rajanud põneva välimusega helkureid tootva ning ainult ühele tegevusel/ tootele kontsentreerunud ettevõtte HELK.

www.facebook.com/helkehe

Sandra Pihlak – disainer ettevõttes Suva sokivabrik: laupäeval kl 11 – 15.00

Sandra lõpetas 2013 aastal tekstiilikunsti osakonna pälvides sealjuures Mari Adamsoni nimelise parima tekstiilitudengi stipendiumi. Hetkel töötab jõulise käekirja ning julge loomuga Sandra Suva sokivabrikus disainerina. Lisaks aga on tegev tekstiilikunstnikuna, presenteerides oma loomingut näitustel ja messidel nii siin- kui sealpool piiri. EKA Tekstiilikunsti osakonna 100 a juubeli kodulehel saab lugeda intervjuud Sandraga:

www.tekstiil100.ee/#!sandra-pihlak/ci76

VÄLJAPANEKUS “ELU RUUM” ON EKSPONEERITUD EKA TUDENGITE/ VILISTLASTEGA SEOTUD ETTEVÕTETES LOODUD VAHENDID

Radise mööbel /  www.radis.ee

Radis pakub kasevineerist mööblit – lauad, riiulid, kiiktoolid, kummutid, TV-alused, tumbad, voodid, eritellimusel mööbel. Loe EKA vilistlase ning ettevõtte omaniku, Mauri Abneri inspireerivat intervjuud ettevõtluse teemadel:

www.looveesti.ee/uudised/looveesti/1768-mauri-abner-head-mottevalgatused-tuleb-alati-ules-kirjutada-.html

HARU riidepuud haruharu.ee/

Kairi Kuuskori ning Janno Nõu ühine julgest ettevõtmisest valmistada looduslikke painutatud puidust riidepuid on nüüdseks välja kasvanud noor ja entusiastlik disainibüroo Haruharu, kus igapäevaselt töötavad koos kaks disainerit – Kairi Kuuskor ja Markus Marks. Nad ise kirjeldavad ettevõtet nii: “Meie tööstiili iseloomustab metoodilisus, projektide jagamine kiireteks lühikesteks tööetappideks ja intensiivseks startimiseks ja kliendi sügavuti mõistmiseks workshoppide kasutamine. Üheks eripäraks peame seda, et töötame samas ruumis arhitektuuribürooga ning peame koos kompaktset fab-labi (fabrication laboratory) – meil on prototüüpimiseks 3D frees ja neil 3D printer. See tähendab võimalust töö käigus pidevalt kiiresti prototüüpe testida ja kiiresti projektiga edasi liikuda. Viimase aja projektide hulka mahuvad nii koostööd startup’idega, võistlusi kui ka konsultatsiooniprojekte, lisaks sellele arendame suurema kõrvalprojektina “Bold Tuesday” nime all trükisteseeriat, mis on jõudnud müügile nii Eesti suurimatesse raamatupoodidesse kui ka kohalikesse ja välismaistesse disainibutiikidesse.

Büroo koduleht: www.haruharu.ee
Bold Tuesday koduleht: www.boldtuesday.com

HULA rõivad / www.facebook.com/HULAdesign

EKA Moedisaini osakonna magistrantide lõputööna 2002. aastal valminud kaubamärk HULA annab moetudengitele reaalse laiapõhjalise kogemuse disainiprotsessist, loomingulisest koostööst, võimaldab teostada oma uudseid ideid ja eksperimenteerida toimides tänapäeval moedisaini osakonna tudengite rõivabrändina.  Raamatupoodides on võimalik saada ka juubeli puhul välja antud mahukat ning rikkaliku fotomaterjaliga varustatud raamatut  www.artun.ee/hula-inimeste-peal-testitud/.

Sisseastumisalane info www.artun.ee/sisseastumine

Avatud uste päeva info www.artun.ee/avatuduksed

Aga vaata ka meie tublide tudengite ning vilistlaste ettevõtmisi:
https://www.artun.ee/eka-top-10-koostoolugu-2/

http://start.artun.ee/

https://www.facebook.com/start.artun.ee
https://www.facebook.com/ArtUpCareer

Teeviit:  www.teeviit.ee

Kutselabor :www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Tallinna-Ettevotlusameti-KUTSELABOR-noorte-infomessil-Teeviit-2014

Lihula oli Lääne-Eesti oluline keskus juba muinasajal. Ka mõis on siin valitsetud 17.sajandist peale, ehkki tänane Lihula mõisa suursugune klassitsistlik peahoone on ehitatud “alles” 1824.aastal, mil selle omanikeks olid von Wistinghausenid.

22.novembril 2014 korraldas MTÜ Keskaegne Lihula EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrandi Meelike Naruski eestvedamisel mõisas õppepäeva, millest võtsid osa EKA-s muinsuskaitset ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses ehitust õppivad tudengid. Juhendaja, EKA konserveerimisosakonna magistrandi Kristiina Ribeluse käe all õpiti, kuidas eemaldada erinevate meetodite abil pealmisi värvikihte, et avalduksid alumised siseviimistluskihid. EKA dotsent Hilkka Hiiop andis ülevaate ajalooliste viimistluskihtide uurimise rollist ning õpetas uuringute läbiviimise metoodikat. 

Töötoa käigus uuriti mõisa esindussaali siseviimistluse stratigraafiat, mille käigus viidi läbi nii seina- kui laeuuringuid. Seda ajendas mitte üksnes erinevaid distsipliine õppivate tudengite praktika, vaid ka reaalne vajadus teha ruumi restaureerimisele eelnevalt kindlaks, mis võib peituda nõukogudeaegsete lateks- ja õlivärvikihtide all. Ehkki sisearhitekt Aet Maasiku 2008.aastast pärineval saali kavandil oli ruumidekoori rekonstrueerimine ette nähtud, tugines see vaid autori fantaasiale ning 19.saj. lõpust pärinevale fotole, kus hea kujutlusvõime korral võib aimata laemaalinguid. Reaalseid uuringuid saalis tänini teostatud ei olnud.  

Ja tõepoolest – uuringute käigus õnnestus maalingud ruumi laest ka leida! Kui ulatuslikud need on, mis ajast pärinevad ning kui hästi on säilinud, teevad kindlaks juba edasised uuringud. Ent juba esimeste avatud fragmentide põhjal võib väita, et tegemist on vabakäeliselt modelleeritud ning rikkalikus värvigammas ornamentaalse kompositsiooniga. 

See leid tõestab taas, kui põnev uurimismaterjal peitub meie vanades mõisahoonetes – iga valgeks võõbatud lagi või õlivärviga kaetud sein võib varjata uhkeid maalinguid. Kui meie, konserveerimist õppivate ja õpetavate inimestena oleme selega juba ehk harjunudki, siis esmakordselt muinsuskaitselise objektiga kokku puutunud ehitustudengite leiurõõm oli seda nakatavam ning süstis lisaentusiasmi meissegi. Jääb üle vaid loota, et taolised ühised õpitoad aitavad ka hilisemas reaalelus kaitsta meie mälestisi ehitajate teadmatusest tulenevate kahjustuste eest.

Lihula oli Lääne-Eesti oluline keskus juba muinasajal ja ka mõisa on siin valitsetud 17.sajandist peale. Ent tänane Lihula mõisa suursugune klassitsistlik peahoone on ehitatud “alles” 1824.aastal, mil selle omanikeks olid von Wistinghausenid.

22.novembril 2014 korraldas MTÜ Keskaegne Lihula EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrandi Meelike Naruski eestvedamisel mõisas õppepäeva, millest võtsid osa EKA-s muinsuskaitset ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses ehitust õppivad tudengid. Juhendaja, EKA konserveerimisosakonna magistrandi Kristiina Ribeluse käe all õpiti, kuidas eemaldada eri meetodite abil pealmisi värvikihte, et avalduksid alumised siseviimistluskihid. EKA dotsent Hilkka Hiiop rääkis ajalooliste viimistluskihtide uurimise rollist ning õpetas uuringute läbiviimise metoodikat.

Töötoa käigus uuriti mõisa esindussaali siseviimistluse stratigraafiat, mille käigus viidi läbi nii seina- kui laeuuringuid. Seda ajendas mitte üksnes erinevaid distsipliine õppivate tudengite praktika vaid ka reaalne vajadus teha enne ruumi restaureerimist kindlaks, mis peitub nõukogudeaegsete lateks- ja õlivärvikihtide all. Ehkki 2008. aastast pärineval sisearhitekt Aet Maasiku saali kavandil oli ette nähtud ruumidekoori rekonstrueerimine, tugines see vaid autori fantaasiale ning 19. saj. lõpust pärinevale fotole, kus hea kujutlusvõime korral võib aimata laemaalinguid. Seni ei olnud aga saalis reaalseid uuringuid teostatud.

Ja tõepoolest – uuringute käigus maalingud ruumi laest ka leiti! Kui ulatuslikud need on, millisest ajajärgust pärinevad ning kui hästi on säilinud, tehakse kindlaks juba täiendavate uuringute käigus. Kuid juba esimeste avatud fragmentide põhjal võib väita, et tegemist on vabakäeliselt modelleeritud ning rikkaliku värvigammaga ornamentaalse kompositsiooniga.

See leid tõestab taas, kui põnev uurimismaterjal peitub meie vanades mõisahoonetes – iga valgeks võõbatud lagi või õlivärviga kaetud sein võib peita uhkeid maalinguid. Kui meie konserveerimist õppivate ja õpetavate inimestena oleme sellega juba ehk harjunudki, siis esmakordselt muinsuskaitselise objektiga kokkupuutuvate ehitustudengite leiurõõm süstis lisaentusiasmi meissegi. Jääb üle vaid loota, et taolised ühised õpitoad aitavad hilisemas reaalelus meie mälestisi kaitsta ehitajate teadmatusest tulenevate kahjustuste eest.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

NB! Selle semestri viimane krokii.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

NB! Selle semestri eelviimane krokii.

NB! Selle semestri viimane teisipäevahommikune krokii. Modelliks on Natalja.

Neljapäeval, 27. novembril toimub Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia konverents “Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”. Konverents täiendab samanimelist näitust Kumu suures saalis ja artiklikogumikku.

Konverentsil võetakse eri põlvkondade uurijate poolt vaatluse alla Kunsttööstuskooli rajamine tsaariaja lõpul, Tallinna ja Tartu koolide vaheline konkurents, uued vaatenurgad teatud erialade kujunemisloos, üliõpilaste aktiivsus kunstiuuenduses (1950. aastate lõpu vihased noored, ANK, linnalapsed)  jne.

“Need, kes on jõudnud juba artikleid lugeda, saavad asja edasi arutada, vastu vaielda ja juurde küsida. Need, kes ei ole veel jõudnud paksu raamatu kallale asuda, saavad suurema osa sisust ühe päevaga tihendatult kätte”, sõnas konverentsi eestvedaja prof Mart Kalm.

Konverentsi kava:  

12:00-12.10 Avasõnad. Signe Kivi ja Anu Liivak

Ohjab Virve Sarapik

12:10-12:30 Jüri Hain. Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool 1914-1916.

12:30-12:50 Oliver Orro. Kidunud, kasvanud ja kadunud. Eesti Kunstiakadeemia vanad hooned Tartu mnt 1 ja 3.

12:50-13:10 Kai Lobjakas. Uue keskkonna loojad. Kunsttööstuskooli lõpetanud rakenduskunstnike erialased võimalused 1920.-30. aastail.

13:10-13:30 Tõnis Tatar. Tartu Kunstiinstituudi liitmine Tallinna Tarbekunstiinstituudiga.

13:30-13:50 Mart Kalm. Miks TPI sulges ja ERKI avas arhitektiõppe?

13:50-14:10 David Vseviov. Friedrich Leht – Moskvast saadetud direktor.

14:10-14:40 Supipaus kohviga

Ohjab Anu Allas

14:40-15:00 Jaak Kangilaski. Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944-1989.

15:00-15:20 Virve Sarapik. Disainikateedri algus. Immitsev utoopia.

15:20-15:40 Ivar Sakk. ERKIDISAIN: Ühe legendi kujunemise lugu.

15:40-16:00 Toomas Tammis. EKA arhitektuurihariduse murdejooned 1990. aastatel.

16:00-16:20 Marie Vellevoog. Faculty of Taste – fotokeskus pöörab 1990. aastail kontseptualismi.

16:20-16:40 Mari Kartau. Academia grata – kool kui heroiline muinasjutt.

16:40-17:00 Maarin Ektermann. EKA aastal 100. Neoliberalistlikud mõjud (kunsti)kõrgharidusele.

17:00-…  Vein ja suupisted

1914.aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunstitööstuskooli, mis seadis sihiks anda üldharidust ja erialast ettevalmistust kunstkäsitöös. See oli Eesti esimene ja mõnda aega ka ainuke kunstikool. Kooli direktoriks oli aastatel 1914-1934 konservatiivsete põhimõtetega Voldemar Päts. Kooli esimeste õpilaste seast võrsus mitmeid Eesti tuntud ja klassikuteks saanud kunstnikke.

Kontakt:

Akadeemik professor Mart Kalm, näituse kuraator ja raamatu koostaja, +372 513 6274, mart.kalm@artun.ee

www.artun.ee/eka100/

https://www.facebook.com/events/1489306684680080/

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis tuleb neljapäeval, 18. detsembril 2014.a. kaitsmisele Epp Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. 

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103).

Doktoritöö juhendaja: prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.

Kutsume teid EKA doktorikooli konverentsile, mis toimub 12. detsembril 2014.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  5. detsembrini 2014.a meiliaadressil triin.piip@artun.ee või doktorikooli telefonil 53 068 909.