KVI uurimisseminar: Anneli Porri

Anneli Porri on Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant-nooremteadur alates 2023. aastast.

Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi (BA kunstiteaduses, 2002) ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (MA kultuuriteoorias, 2012) ning töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstihariduse lektori ja EKA-TLÜ kunstiõpetaja ühisõppekava juhina. Porri on kirjutanud kunstikriitikat kultuurimeediale, kureerinud näitusi nii Eesti kui rahvusvahelisest kaasaegsest kunstist, toimetanud kunstitrükiseid ning koostanud õppematerjale nii üld- kui kõrghariduse tasemel.

Porri akadeemiline uurimisvaldkond on seotud kunstihariduse, kunstiteose analüüsi õpetamismeetodite ja kunsti vahendamise didaktikaga. Oma doktoritööna valmisvas uuringus keskendub ta õpetamismeetoditele ja –strateegiatele, mis toetavad visuaalse pädevuse arengut eelkõige kunstiteose mõtestamisel.

Seminarist:

Teadlik ja tahtlik vaatamine on visuaalse kirjaoskuse alus ja visuaalsete piltide tõlgendamine põhineb nii meie nägemisel kui teadmisel. Seega kujutise lugemine vajab teadlikku õppimist. Kuidas aga luuakse õppeprotsessis kontakti kunstiga ja kujundatakase oskusi, mis lubavad vaatajal kunstiteost tõlgendada?

Uurimisseminaris tutvustan töös olevat uuringut kunstiajaloo õppeaine õpetamisest Eestis alates esimese kunstiajaloo õppetooli loomisest Tartu Ülikoolis. Pakun eelkõige ainedidaktikale keskenduvat vaatenurka eesti kunstiajaloole ja kunstiteadusele, vaadet kunstiajaloo õppimisele ja õpetamisele, lisakihti eesti kunstiajaloo teaduse uurimisele, mida on oma hiljutistes artiklites käsitlenud ka Krista Kodres ja Eero Kangor.

Uuringu eesmärk on problematiseerida kunstiajaloo traditsiooniliste õppemeetodite ja strateegiate valikut nii kõrg- kui üldhariduses ning selgitada hoiakuid nende suhtes vastavalt kunstiajaloo ja haridusvaldkonna mõtteviisidele ja tavadele.

Peatun järgmistel uurimisküsimustel:

1.    Millised on kunstiajaloo õpetamise institutsionaalsed ja hariduspoliitilised tingimused Eesti kõrg- ja üldhariduses 1920–1990(?)?
2.    Kuidas eesmärgistatakse kunstiajaloo ja kunstiga suhestumise õpet, milliseid pädevusi on seatud eesmärgiks selle abil kujundada?
3.     Millised on välja kujunenud traditsioonilised kunstiajaloo õpetamise meetodid ja strateegiad, mida õppeprotsessis kasutatakse?

Teisipäeval, 28. jaanuaril 2025 kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia rektorikandidaatide avalik debatt EKA aulas. 

EKA rektorikandidaatide programmid: 

Rektorikandidaat Hilkka Hiiopi programm
Rektorikandidaat Kirke Kangro programm

Hilkka Hiiop on EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan alates 2021. aastast. Hiiop on akadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Hiiopi kandidatuuri esitasid kunstikultuuri teaduskond ning EKA nõukogu liikmed.

Kirke Kangro on EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan alates 2016. aastast ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor. Kangro nomineerisid vabade kunstide teaduskond ja disainiteaduskond.

Debatiga saab liituda ka ERR-i otseülekande teel. 

EKA rektori valimised toimuvad aulas reedel, 31. jaanuaril 2025 algusega kell 14.00.

Valimiskoosolekul hääletavad valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Valituks osutub rektorikandidaat, kes saab üle poole häältest.

Rektori valimistega seotud info on leitav aadressil artun.ee/rektori-valimised.

EKA uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil 2025.

Lara Brener
“Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”
16.–31.01.2025
ARS Showroom, Pärnu mnt. 154
E-L 12.00–18.00

Ma olen siin tagurpidi, nagu vaataks enda peegelpilti. Olen peeglis, nii nagu olen harjunud end pöörama. Mu keel läheb pidevalt sõlme ja tundub, et inimesed ei saa sellest aru. Sõber ütles mulle, et ma ei eksinud, kuid pilved olid kõrgemal laiuskraadil teistsugused. Ja ühtäkki olingi seal, pilvisest taevast geograafilist eripära otsimas.

“Eesti pilv: Võõrkeel, peidetud jälg” peatub nihkel ja tõlkimisel, esitades narratiive, mis on võetud kunstniku kogemusest Brasiilia immigrandina Eestis ja suhtlemisel väljaspool oma emakeelt.

Vaadeldes Eesti taevast läbi glütseriinipõhiste trükiste ja teksti (inglise ja portugali keeles), hõlmab tema töö määramatust, luues analoogiaid valu, graafika ja tõlkimise protseduuride vahel.

Näitus on kunstniku kaasaegses kunstis magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja, kes praegu asub Tallinnas. Tal on São Paulos Fundação Armando Alvares Penteado bakalaureuse- ja magistrikraadi kaunite kunstide alal ning ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis, Norras ja Leedus. Lara töötab läbi meediarikkumiste, tõlke- ja segamisprotsesside, luues mitmetähenduslikke koopalaadseid pilte, enamasti graafika, tekstide ja fotograafia abil, esitades lahustuvaid narratiive, mis kerkivad esile piltide keemisest, kuid ei jää kunagi täielikult katmata. Viimasel ajal on ta uurinud keele, meedia ja konteksti tõlkimist hübriidsete, ümberasustatud identiteetide narratiivide kaudu.

EKA ringdisaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub kolmapäeval, 22. jaanuaril 2025 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe ringdisaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Ringdisain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/ringdisain
• https://www.instagram.com/eka_ringdisain

Vastuvõtt EKA ringdisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini 2025.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

KINNISILMI SOSINAD
EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025
Avamine: 9.01.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta

Osalevad kunstnikud: Victor Flavell (FR), Minni Havas (FI), Kadri Joala (EE), Tõnis Jürgens (EE), Ats Kruusing (EE), Sanna Nissinen (FI), Marc Sauvageot (EE)

Rahvusvaheline grupinäitus „Kinnisilmi sosinad“ tegeleb uinumise ja unistamise ning nende vältel kogetava piirideta olekuga. Minategelane on äkitselt unne vajunud või juba und nägemas, võttes omapäi ette rännakuid tundmatusse. Võõrast maailma kogetakse justkui läbi kellegi teise uduse pilgu, usaldades end tema kätte. Piirjooned kujuteldava ja reaalse vahel hägustuvad ning sooritatakse hüpe teadmatusesse, luuakse kord teadlikke, kord alateadlikke kujutluspilte.

Kuraator ja näituse kujundus: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

Tehniline tugi: Ats Kruusing

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Näitusel toimub kaks kuraatorituuri:
– neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00, koos kunstnikega, inglise keeles
– kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00, eesti keeles

Vaata avamisgaleriid siit.

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” 20.12.2024, kell 16.00-20.00, ruumis D504

Malle Antson (Pakarinen). Mägimaastiku motiiviga vaip (1978)
EKAM T 5, Eesti Kunstiakadeemia muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/4475296

Siin näeme malbet, ühtaegu sooja ja karget maastikku jämedakoelisel gobeläänil. Lähemalt vaadates kaovad mäed ja ilmnevad lõngade ja toonide vahelised sulandumised. Tekstiilide valmistamine ja tootmine on maastikega erinevatel viisidel põimunud juba sajandeid. Materjalide kultiveerimine aina suuremas mahus vastavalt nõudlusele on põllumaid vorminud ja pinnavorme kujundanud, traditsioone toetanud ja lõhkunud. Kangaste valmistamiseks vajaliku tooraine transport on mööda erinevaid maastikke pikki distantse läbinud ja maailma majanduse ning kaubanduse kujunemisega tihedalt põimunud.

EKA õppetööna valminud Malle Antsoni gobelääni kootud ümaraid mägesid vaadates meenub Von Krahli Teatri lavastuse “Gilgameš ehk igaviku nupp” (2011)* lavakujundus, mille ühe peamise elemendina püüdis tähelepanu rõivastest koosnev meetritesse kõrguv kumer mägi ja rõivajääkidega kaetud maapind. Tänaseks teame, et tuleviku tekstiilitööstus tegeleb suures osas jääkmaterjalide ümbertöötlemisega selleks, et aina kogunevad kuhjad leiaksid uuesti kasutuse.

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” on osa EKA muuseumi tekstiilikogu leidude sarjast ning on osa EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistavast ürituste sarjast.

Kuraator prof Kärt Ojavee
Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

„Throw Ratio“
EKA Galeriis 20.12.2024 kell 17–21, sissepääs tasuta

Olete oodatud EKA Galeriisse avastama “Liikuv pilt ruumis” kursuse lõpunäitust EKA visuaalse kommunikatsiooni tudengite poolt.

Osalevad: Paula Hõbe, Marie Kanger, Marianne Lapin, Kristi Markov, Kadri Raudmägi, Greta Ruga, Inna Rõžihh, Siim-Aoum Villido, Kert Väljak, Karolina Kapinus

Juhendaja: Alyona Movko-Mägi

Tudengid on semestri vältel süvenenud projektsioonikunsti tehnilistesse ja loovatesse aspektidesse, luues kolm stilistiliselt erinevat teost, mis avardavad projektsioonikunsti piire.

Tutvuge visuaalse muusika tehnikatega abstraktsetes visuaalides, kogege ajaloolistest mustritest inspireeritud animatsioone ja sukelduge videomängude maailmast inspireeritud installatsiooni.

Iga teos pakub ainulaadset vaatenurka ja kutsub külastajaid kaasa mõtlema ning ruumis liikuvate piltide abil loodud uusi maailmu avastama.

Kohtumiseni galeriis, kus kunst ja tehnoloogia kohtuvad põneval viisil!

20. jaanuaril kaitseb muinsuskaitse ja   konserveerimise eriala ekstern Risto Paju doktoritööd „Tallinna hiliskeskaegne raidkivikunst. Fragmendid – ajalugu ja tõlgitsemine“ („The Art of Late Medieval Stone Carving in Tallinn: Fragments – History and Interpretation“)

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja: dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kersti Markus (Tallinna Ülikool), dr Erki Russow (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Erki Russow

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

On kunsti- ja arhitektuuriteoseid, mis äratavad tähelepanu oma erakordselt hästi säilinud terviklikkusega, kuid on palju ka neid, mis on säilinud üksnes fragmentidena. Sellised on ka siinse ala vanemad raidkivist kunstiteosed. Doktoritöö vaatleb Tallinnast pärit 15.–16. sajandi raidkivifragmente kaminatelt, konsoolidelt, välisportaalidelt, aknapaledelt ja -piilaritelt, kuid samuti pühakukujudelt. Enamik neist paikneb täna Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kogudes, mõned ka oma algses asukohas.

Töö põhiosa moodustavad autori publitseeritud artiklid, millest igaüks keskendub ühele valitud fragmendile, püüdes olemasolevate andmete põhjal taastada selle algset tervikut ja asetada ta oma päritoluajastu konteksti. Töö viimane osa käsitleb fragmentide eksponeerimist 2016. aastal avatud Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseumis ja pakub välja võimalusi tulevikunäitusteks. Artefaktide analüüs tugineb Jacqueline Lichtensteini ja Cesare Brandi käsitlustele fragmendi ja terviku suhetest.

Kaitsmiskomisjon: prof Hilkka Hiiop (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa

Reedel, 3. jaanuaril kell 17.00 avatakse T1 kaubanduskeskuse teise korruse keskmise aatriumi kõrval rahvusvaheline grupinäitus „Küllus“.

Näitusel osalevad kunstnikud Emily Greenwood, Ulvi Haagensen, Cecile Hübner, Heleliis Hõim, Erki Kasemets, Sandra Kosorotova, Gary Markle ja Sigrid Viir.

Näitus võtab lähema vaatluse alla nähtamatud süsteemid tarbimisajastul. Korraldades näituse kaubanduskeskuses, paigutatakse kunstnike teosed paradoksaalsesse konteksti, kus nende loominguline identiteet seisab silmitsi ümbritseva konsumeristliku ruumiga. Tõstatub küsimus, kuidas suhestuda ümbritseva keskkonnaga, kuidas töötada ühtaegu koos tarbimise ja kapitalismi kõikjale ulatuva kohaloluga ning ka selle vastu? Näitus on kohaks, kus külastaja saab aja maha võtta, aeglustada tempot, vaadelda, hetkeks põgeneda ümbritseva informatsioonilaviini eest ning mõtiskleda.

Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Piret Arukaevu, Sylvia Burgess, Maia Hellman, Kaur Järve, Marite Kuus ja Mariam Mestvirishvili.

Näitus toimub Brigit Aropi juhendatud kureerimisseminari raames.

Näitus on avatud 03.01–17.01.2025

Lahtiolekuajad:

T–R 16.00–20.00
L–P 12.00–20.00

Näituse finissage toimub 17.01 kell 17.00. Programm algab 17.30.

Lisainformatsiooni näituse publikuprogrammi kohta avaldatakse näituse FB lehel – https://www.facebook.com/events/2404807066531874

Graafiline disain: Andrew Hill

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri instituut ning Taidestuudium.

Eriline tänu: T1 kaubanduskeskus ja SUHE baar.