Marta Konovalovi praktika “Argised paigad”

Marta Konovalov kutsub oma koju ja aeda, et koos kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada emotsionaalset kestlikku suhet rõivastega.
–

Oled oodatud minu praktikas kaasa lööma – rõivaid parandama ja taaslooma. Või siis ka lihtsalt vaatlema. Lisaks kutsun sind ka jalutuskäigule oma aia ümbrusesse ning ühiselt toitu jagama.

Palun võta kaasa mõni tekstiilese – kulunud, auklik või plekiline. Lisaks on oodatud sinu
tähelepanekud ja ideed.
Kohapeal kohtad erinevaid elukaid. Soovi korral võta ka lapsed ja kaaslased endaga.
Ootan sind äärealal!
Marta

Asukoht: Veisjärve, Viljandimaa

Toimumisaeg: 22.08.2025 12.00–17.30
Töökeel: Inglise ja Eesti
Kontakt: marta.konovalov@artun.ee
+37256630717

Registreerimine: https://forms.gle/hgA818TaHnjMv15o7

Marta Konovalov on disainer-uurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

Kõik on oodatud tähistama Narva kunstiresidentuuri 10. aastapäeva

Juubelipäeva kava – 5. september 2025:

12.00 – Saabumine NARTi (Joala 18), tervituskohv ja suupisted. Tutvustame maja ning kunstiresidentuuri tänast tegevust ja tulevikuplaane.

13.00 – Lõuna ja bussituur Narva linnas. Tuuril näeme näiteks Ihor Tkatšivkõi (Ukr) vastvalminud skulptuuri Stockholmi väljakul ning NARTi paadi sisseõnnistamist Narva Veneetsias.

15.00 – Ametlik juubeliprogramm direktori villas ehk NARTis: esitleme juubeliks valminud videot, pakume torti ja mullijooki, arutleme kunsti sotsiaalse mõõtme üle ning loome otseühenduse endiste residentidega üle maailma.

17.00 – Kunstituur Kreenholmi tehases.

19.00 … – Vaba aeg. Soovijatel on võimalus osa saada Station Narva festivali kontsertidest Narva Muuseumis või liituda õhtuse koosviibimisega NARTis.

Juubelipäev langeb kokku samal nädalavahetusel toimuva Station Narva muusikafestivaliga. Reedel on Tulevikupäev, mille programm haakub osaliselt ka juubelikavaga. Samuti ootavad nädalavahetuse jooksul külalisi mitmed NARTi korraldatud sündmused nagu Narva Veneetsia Annuale ehk ühepuulootsiku päev koos paadisõitudega, Ukraina skulptori teose pidulik avamine linnarahvale, Kreenholmi kogukonnaaia lõikuspidu ning majatuurid. Teisisõnu on põhjust jääda pikemaks.

Palume registreeruda 1. septembriks, täites vormi siin: https://forms.gle/zidoyoBbvjXMz4vK6.

Vormis saate märkida, kas soovite tulla Tallinnast Narva ja/või tagasi ühise bussiga. Ööbimist me kõigile pakkuda ei saa, ent kui plaanite jääda, andke teada ja püüame leida lahenduse.

Kui olete juba varem oma osalemist kinnitanud, palume siiski täita ka registreerimisvorm, et oskaksime arvestada Teie toidu- ja programmieelistustega. Juubelisündmust toetavad Kultuurkapital ja Briti Nõukogu.

Reedel, 29. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2025/26. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

23.-24. augustil, Valgas

Kutsume kõiki taas Valka, et osaleda “Materjalide purgatooriumi” lõpuüritusel ja koos suve viimastel päevadel võtta kokku VARESE teine suvi.

Juuli alguses kogunes neli arhitekti ja kunstniku – Beate Zavadska, Aivar Tõnso, Mia Maripuu ja Stephanie Cellier – et sobrada VARESE ning Valga kuurides, pööningutel ja garaažides, otsides poeesiat, potentsiaali ja loomingulist rakendust materjalidele, mis oma pensionipõlve unustatud hoiuruumides peavad. Materjalid, mida pole päris piisavalt uue projekti alustamiseks, kuid liiga palju, et neist täitsa loobuda. Valgas kuus kuud veetnud nelik on lahanud käesolevat teemat eri vaatenurkadest, uurides kohalike materjalikorilaste-iseehitajate rajatisi, mängides leidmaterjali omapäraste kõladega, kaardistades materjalide hoiuruumide olemusi.

Nüüd siis kutsume nädalavahetuseks külla, et osaleda residentuuri avalikul üritusel, kus programmi täidab nii residentide mõtete ja installatsioonide tutvustamine, loengud külalisesinejatelt, VARESE linnaekskursioon ratastega ja muhe VARESE pop-up baar Supibasiilikas.

PROGRAMM:

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste bakalaureuse lõputöö/ portfoolio avalikud kaitsmised toimuvad esmaspäeval ja teisipäeval, 2. ja 3. juunil kl 10.00–14.30 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis.

Lõputöö raames toimub individuaalsest loovast huvist kerkinud teemade arendamine paralleelselt portfoolio koostamisega. Arendatud projektidest pannakse kokku näitus.

2. juuni

10:00-10:30 Hanna Maria Kruusma “Lahtirulluv ruum. Mari Makarovi isikunäituse kontseptsioon Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis”
10:35-11:05 Lotta Meet “Ruum, kultuur ja suhtlus: kultuuriline mõju ruumikasutusele ning vestluste kujunemisele”
11:10-11:40 Anni Kärmik “Jalgupidi vette”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Nelelis Tasa “Tekstiilijäätmete kasutamine interjööris”
13:20-13:50 Christine Rõõm “Reljeefne kaart nägemispuudega inimestele”
13:55-14:25 Susann Vahe “Eesti suvilate siseilme aastatel 1960.-1990.”

3. juuni

10:00-10:30 Caitlyn Kesa “Ruumiplaneeringust fookuses AKEN. Sisearhitekti ettepanekud – vaade seest välja”
10:35-11:05 Simona Aleksandra Porta “Dialoog”
11:10-11:40 Katarina Ild “Mälu”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Arnold Zagurski “Tardkiri”
13:20-13:50 Villem Reimann “Ühisaedik”
13:55-14:25 Kairi Mändla “Kuidas tuvastada ruumi tuuma?”

*

Juhendajad: Anna Kaarma (portfoolio), Ville Lausmäe (projekti arendus), Veiko Liis (projekti arendus).

Bakalaureuse Lõputöö/ portfoolio komisjoni koosseisus on Maria Helena Luiga (komisjoni esimees), Peeter Klaas, Mari Põld, Gregor Taul ja Merilin Tee. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus on avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Näitus “Naabriga sama kena” Lootsi 17 hoones, Kuressaares.  

Juba teist aastat järjest on kustirühmitus Kvadraat Saaremaal näistust korraldamas. Olles sel aastal kuraatorite rollis, seadsime näituse keskpunktiks koostöö, mis on vaieldamatult põimitud kõigi kunstiliste praktikate sisse. Ühe katuse alla on kogunenud kaheksa noort kunstnikut, kes nõjatuvad üksteisele, nii siinses vanas kaalumajas, kui ka sellest väljaspool: näiteks õpingute käigus, liitude ja kunstirühmituste osana. Kõik need põimumised ja kokkupuuted, kasvamised ja arengud moodustavad näituse südamiku.

Kuraatoriteks on kunstirühmituse Kvadraat liikmed: Elise Marie Olesk, Marten Prei, Paul Rannik, Sandra Puusepp, Triin Mänd. Tegemist on jätkuga näituseseeriale, mille käigus uuritakse graafika omadusi ja väljendusrikkust kaasaegse kunsti väljal.

Näitusel osalevad kunstnikud Asmus Soodla, Elo Vahtrik, Irma Holm, Kail Timusk, Liisa-Lota Jõeleht, Margarita Feofanova, Maria Izabella Lehtsaar ja Sonja Sutt.

Näitus jääb igapäevaselt avatuks 18. augustini vahemikus 12.00-18.00.

HOP galeriis Haeun Kimi näitus “dialoog: Kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel”.

Mida tähendab koostöö millegagi, mis ei hinga – aga mis ometigi vastab sulle? Näitus

“dialoog: Kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel” on inimese ja masina vahelise ruumi tasane avastamine. Näituse autor, toote- ja esemedisainer Haeun Kim, kelle looming asetseb käsitöö, tehnoloogia ja loojutustamise ristumiskohas, esitleb kolme momenti, mida on vorminud õrnad suhtlused tehisintellektiga. Iga teos kasvab välja mitte antud käsust, vaid vestlusest.

ME TEGIME

Uus koostöövorm sünnib seal, kus kohtuvad lood ja materjalid.

ME MÄLETASIME

Hajunud mälestused hakkavad vormuma, mil AI muutub meie kaaslaseks mineviku teid uuesti läbi käies.

ME KUJUTASIME ETTE

Mis selle objekti sees võiks elada? Killuke kujutlusvõimet muudab käegakatsumatu palju isiklikumaks.

Haeun Kim on Korea päritolu kunstnik, kes resideerub Tallinnas. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas 2023. aastal, eelneva hariduse Californias, USA-s. Kim on lektor Eesti Kunstiakadeemias ja ta on omanimelise disainibüroo asutaja. On osalenenud grupinäitustel aastast 2015.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Liisa Chrislin Saleh ja Hansel Tai duonäitus „Vastupanu tants“
EKA Galerii teisel korrusel 1.–24.08.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
NB! Kolmapäeval, 20. augustil on EKA Galerii suletud.
Avamine: N 31.08. kell 18.00

Eesti-jeemeni kunstnik Liisa Chrislin Saleh ja Tallinnas baseeruv, Hiinas sündinud kunstnik Hansel Tai ühendavad esmakordselt jõud oma duonäitusel „Vastupanu tants“. Üksteise loomingulisi praktikaid kõrgelt hinnates astuvad Saleh ja Tai dialoogi, mis käsitleb nende rikkalikke kultuuripärandeid feministlike ja kväärsete ideoloogiate vaatenurgast. Põimides oma isiklikke lugusid, uurivad nad identiteedi, kultuuri ja vastupanu ristumiskohti.

Liisa Chrislin Saleh on sündinud Eesti-Jeemeni perekonda ja kasvanud peamiselt Eestis. Tema maailmavaadet on mõjutanud Põhja-Euroopa kontekst, kuid ta tegeleb üha enam oma jeemeni taustaga, otsides tasakaalu kahe identiteedi vahel. Selles projektis uurib ta ajalooliste vastupanuliikumiste vahelisi seoseid ja katkestusi eri piirkondades. Töö keskendub sellele, kuidas solidaarsus kultuuriliste ja poliitiliste piiride üleselt kujuneb – ja kus see katkeb. Tuginedes humanistlikele väärtustele ja intersektsionaalsele feministlikule mõtlemisele, käsitleb kunstnik, kuidas vastupanu mäletatakse, kujutatakse ja tänapäeval ümber mõtestatakse. Projekt ei taotle ühtset narratiivi, vaid avab ruumi keerukusele, vastuoludele ja kriitilisele arutelule.

Hansel Tai, kes on sündinud Mandri-Hiinas ja elab nüüd Tallinnas, on oma loomingus keskendunud kväärkultuurile post-interneti ajastul. Tema auhinnatud projekt „Nude Jade Pierced“ uuris hiina kultuurilist identiteeti kväärse vaatenurga kaudu, segades traditsioonilisi sümboleid subkultuurilise esteetikaga. Projektis „Vastupanu tants“ annab Tai uue tähenduse traditsioonilisele hiina kalligraafiale ja viirukitele, mis on sümbolid, mis on leidnud koha ka lääne kultuuris, näiteks tätoveerimissalongides ja metafüüsilistes poodides. Tema töö seab kahtluse alla nende kultuurisümbolite omastamise, püüdes neid kväärse vaatenurga kaudu tagasi nõuda.

See mitmetahuline installatsioon ühendab objektid, ehted ja immersiivsed elemendid, et uurida, kuidas kaks kunstnikku kogevad ja väljendavad kultuurilist identiteeti ning ideoloogilist vastupanu. Saleh ja Tai lähtuvad oma isiklikest kogemustest, et käsitleda teemasid nagu kultuuriline võõrandumine, feminism ja kvääridentiteet. Installatsioon ei taotle ühtset sõnumit, vaid loob ruumi kriitiliseks suhestumiseks identiteedi, kuuluvuse ja vastupanu keerukuse ning vastuoludega. Koos pakub „Vastupanu tants“ peegeldust identiteedi voolavusest ja kunstist kui vastupanu vormist kultuuriliste ja ühiskondlike väljakutsete ees.

Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Ats Kruusing ja Karel Koplimets

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustab Pühaste Pruulikoda.

HIDDEN RIVERS
EKA Galerii alumisel korrusel 1.–24.08.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
NB! Kolmapäeval, 20. augustil on EKA Galerii suletud
Avamine: N 31.08. kell 18.00

Keha on poorne süsteem, mis on pidevas vastastikmõjus keskkonnaga – see toodab väljaheiteid, omandab aineid ja on kujundatud oma ümbrusest, samas kujundades ka seda ise. Seedimine ei ole üksnes sirgjooneline teekond vaid generatiivne toiming: keha korraldab ennast soolestiku ümber, mille keerukad voldid loovad kõhus tohutut ruumilist mahtu.

Voltimise põhimõte ulatub kehast arhitektuurini ja linnade maa-aluse taristuni. Seedetrakt, hoone torustik ja kanalisatsioon moodustavad jätkuvat, kuid varjatud liikumise ja ümberkujundamise võrgustikku. Seal, kus voolud ristuvad – suu, pärak, käimla – tekivad konfliktid. Need on kultuuriliselt laetud, ritualiseeritud alad, kus keha sulandub arhitektuuriga: rangelt kodeeritud, korrastatud, vaidlustatud. Voltimise motiiv, oma ruumilise tiheduse ja ebaselgusega, võimaldab haarata neid piiripealseid üleminekukohti ja kontrolli strukuure. Grupinäitus „Hidden Rivers“ (eesti keeles „peidetud jõed“) on üleskaevamiskoht. Kehad avatakse ja maetud süsteemid tõstetakse pinnale. Taristud katkevad, maastikud muutuvad, jõed suunatakse ümber.

Kümne kuu jooksul töötasid kunstnikud Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Teresa RA ja Denis Kudrjašov koos kuraatori ja näituse kujundajaga Theresa Rothiga, kaevudes ühiselt seedimise olemusse. Nende kunstilised positsioonid – mis avalduvad skulptuuris, installatsioonis, tikandis, tekstis, helis ja videos – jälgivad keha, ruumi ja süsteemi vahelisi voogusid ja hõõrdumisi. Näituse arhitektuur, mis ühendab kuraatoritööd ja kunstipraktikaid, toimib nii vahendajana kui ka mäluna. See hoiab jagatud protsessi setet, orgaanilist arhiivi ja avab EKA Galerii suletud maastiku.

Osalevad kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Teresa RA, Denis Kudrjašov
Kuraator ja näituse kujundaja: Theresa Roth
Graafiline disain: Lukas Milkereit
Tehniline tugi: Ats Kruusing ja Karel Koplimets
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustab Pühaste Pruulikoda.