Sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas” Tartu Elektriteatris

Reedel, 6. detsembril kell 11.00 toimub Tartu Elektriteatris hoogne postmodernismi käsitlev sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas”.

Üleminekuperioodi Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni võib pidada paljuski ainulaadseks ja erandlikuks ajaks. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sellest tulevadki rääkima eesti juhtivad kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.

AJAKAVA

11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre

12:30–13 Kohvipaus

13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin

14:30–15:30 Lõunapaus

15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv

17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)

Üritust korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm.

Üritust toetab Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“.

Bianca Herlo annab avaliku loengu „„Digitaalne õiglus. Feministlik tulevik / Digital Justice. Feminist Futures“ teisipäeval, 10. detsembril kell 16:00 ruumis A501.

3. ja 5. detsembril toimuvad Bernt Notke seminari ja töötoa raames Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus avalikud loengud, kuhu on oodatud kõik huvilised. 

NIGULISTE MUUSEUM:
Teisipäev, 3. detsember kell 17.00-18.00

Beata Možejko (Gdanski ülikool) ja Oskar Rojewski (Sileesia ülikool Katowices):
“A Happy accident for Poland…” – The Last Judgement of Hans Memling in Gdańsk

The Triptych of the Last Judgement is one of the earliest artworks by Hans Memling, and many researchers have discussed its story and style. The painting, currently in the National Museum of Gdańsk, was commissioned by Angelo di Jacopo Tani and was intended for the chapel of the Badia Fiesolana church near Florence. In 1473, due to the seizure of the ship carrying the painting by the privateer Paul Beneke, the artwork never arrived at its intended destiny. The triptych was placed in the Brotherhood of St. George Chapel in St. Mary’s Church in Gdańsk.

This paper aims to explain the details of the seizure of the Triptych of the Last Judgement based on archival research, its place within Memling’s oeuvre, the reception of Memling’s work in the Pomeranian region and recent historiographical discussions about the artwork. The presentation provides not only the background of Notke’s time but also can serve as a comparative case study for the overseas visual culture reception. Additionally, this study explains the preventive conservation opportunities for Memling’s painting in Gdańsk and its Baltic contexts to be tackled in the future.

PÜHA VAIMU KIRIK
Neljapäev, 5. detsember kell 17.00-18.00

Anja Rasche ja Kerstin Petermann (Netzwerk Kunst und Kultur der Hansestädte):
Notke versus Rode – Reflections between Genius and Craftsman

Loengud toimuvad inglise keeles.

Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Tanja Muravskaja monograafia “Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023) esitlus
29. nobember, kell 18.00
FOKU pop-up galeriis
Väike-Karja 10, Tallinn

Raamatuesitlusel vestlevad kunstnik Tanja Muravskaja ja kunstiteadlane Elnara Taidre.

Tanja Muravskaja esimene monograafia tutvustab kunstniku loomingut aastatest 2005–2022. Raamatu on välja andnud kirjastus Lugemik 2023. aastal ja kujundanud Indrek Sirkel.

Mitmed raamatus kajastust leidvad Muravskaja teosed on Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse omandanud uue tähenduste kihistuse. Eestis, Euroopa äärel asuvas riigis on kunstnik olnud tunnistajaks kohalikus ühiskonnas pidevalt esilolevale ohutundele. Ta on pildistanud NATO liitlasvägede sõdureid, kes kogunevad mõnikord õppuste eesmärgil päris Venemaa piiri äärde. Nende kõrval on eesti poisid ja tüdrukud: Kaitseliidu noorliikmed.

Teiste teoste hulgas sisaldab trükis kaadreid Muravskaja palju tunnustust saanud videost “Kolm õde” (2015), milles kaks nõbu, üks Ukrainast ja teine Venemaalt, avaldavad oma seisukohti Maidani revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise kohta. Kolmas õde (pealkiri viitab sõnamängule seoses sellega, et nii ukraina kui ka vene keeles kutsutakse ka nõbusid õdedeks) on kunstnik ise, kes peidab end kaamera taga.

Lisaks saab FOKU pop-up galeriis viimast nädalat näha Tanja Muravskaja teoseid seeriast „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis” (Elnara Taidre kureeritud näituselt Kumu kunstimuuseumis, 2019). Kunstnik on fotode tegemisel vaadelnud Elo ja Friedebert Tuglase Nõmme koduaia ilu, mille varju jääb toonane nõukogude aja tegelikkus.

Tanja Muravskaja (s. 1978) on fotokunstnik, kes kasutab oma loomingus analüütilist lähenemisviisi ja psühholoogilist vaatlust – olgu tema käsitluse objektiks üksikisiku, ühiskonna või paiga psühholoogia. Oma kunstiteostes käsitleb ta selliseid teemasid nagu identiteet ja mälu ning suhted ühiskonna ja selle liikmete vahel. Olles keskendunud fotograafiale, meediumi omadustele ja selle agentsusele kaasaegses kunstis, loob ta installatsioone, mis arenevad terviklikeks keskkondadeks ja haaravad vaataja omaks.

Muravskaja on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias (2002–2010) ja Westminsteri ülikoolis (2004–2005) ning eelnevalt ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. 2018. aastal pälvis Muravskaja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) Köler Prize’i peapreemia ning 2019. aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

Elnara Taidre on kunstiajaloolane, kriitik ja kuraator. Taidre on Eesti kunstimuuseumi graafikakogu juhataja. 2019. aastal kureeris Elnara Taidre Kumu kunstimuuseumis näituse „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis”. Taidre on kirjutanud saateteksti Tanja Muravskaja isikunäitusele “Abstraktne aed” (Kogo galerii, 2021–2022).

“Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023)
170 × 230 mm
248 lk
Offsettrükk

Läbi õmmeldud liimköide koos ümbrispaberiga

Inglise keeles

Graafiline disain: Indrek Sirkel
Paber: Arctic the Volume White 115g/130g, Munken Lynx 90g/300g
Kirjatüübid: AG Schoolbook
Tallinna Raamatutrükikoda
Välja antud Eesti Kultuurkapitali toetusel
Tiraaž: 400
Kirjastus Lugemik
ISBN 978-9916-9817-3-3
2023

30. novembril leiab aset Kultuuriministeeriumi loovuurimuse toetuse saanud projekti “MUUSA: materjali-uurimuse süntees ja arendus” visuaalselt vormistatud protsessi mudeli ning väljapaneku näitamishetk.

12. detsembril vestlevad Kärt Ojavee, Juss Heinsalu ja Eik Hermann “MUUSA” tööprotsessi mudelist, näitamishetkest, käe- ja jalatööst. Vestlus toimub aadressil Kopli 27, kell 10.00-11.30.

Avatud stuudio formaadis näitus kätkeb endas nii lõpetatud kui pooleli olevaid materjalikoosluseid ja abistavaid struktuure. MUUSA projekti viisid läbi Eesti kunstiakadeemia õppejõud ning Taidestuudiumi magistriõppekava juhtivad Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. 

Projekti üheks eesmärgiks oli välja töötada materjalist lähtuva loovuurimuse mudel koosloome meetodil. Tööperioodi jooksul katsetati ja sünteesiti erinevaid versioone ning uuriti näiteks: kuidas käsitleda loomepraktikas materjalide koostise ja omaduste uurimist; kuidas rakendada materjal meetodina protsessi juhtimisel; kuidas kaasata materjal muusana, suunamaks loomingulisi eesmärke ning tõlgenduslikke lahendusi? Materjalide uurimine kunstipraktika kaudu kaasab nii tähendusloomet, sensoorseid lähenemisi kui ka materjalide rakendatavate omaduste avastamist ja lõimimist võimalikes lõpptulemustes. Materjalist lähtuvat protsessi ja koostöö kaudu tekkivaid teadmiseid aitas mõtestada ja sõnastada Eik Hermann. 

* näitamishetk – hetk, mil on läbitud üks valmistustsükkel ning teos on jõudnud mustandi või puhtandi tasandil faasi, mil teda saab kas tegelikkuses järgi proovida või siis ajutiselt või lõplikult jagada väiksema või suurema publikuga; kui tegemist on mustandifaasi näitamishetkega, siis järgneb näitamisele uus valmistustsükkel. 

Projekti jooksul on koostööd tehtud ka Marie Vihmari, Fibenol OÜ, Reval Stone ning AAA Patendibürooga. 

Projekti esitlus toimub aadressil Kopli 27.

Projektiruumi saab külastada kuni 12.12.2024 kokkuleppel autoritega. 

MUUSA projektiruumi näituse kujundus: Annika Kaldoja 
Graafiline disain: Indrek Sirkel  

Projektijuht: Anna Lohmatova 

Täname: Eik Hermann, Piret Valk, Gert Preegel, Janno Rauk, Soldi Rent OÜ, Eesti Killustik OÜ, Villavennad OÜ, Selgase Dolomiit OÜ, Mattias Veller, Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakond, keraamika, tekstiili, ehte ja sepise, skulptuuri töökojad, Bruce Anderson, Joosep Kivimäe, Gary Markle, Andrus Ojavee, Heron Vrubel.

Olete oodatud neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 Krista Leesi näituse „In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit“ avamisele Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 4. jaanuarini 2025.

Avatava näituse teoste loomisel on kunstnikku mõjutanud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ning 543 aastat tagasi Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltaril kujutatud Püha Viktori martüürium.

„Ajad on ärevad, isegi hirmsad.
Sellised, et kasutusele tuleb võtta kõik abinõud ja võimalused.
Miks mitte ka müütilised olendid ja keskaegsed kaitsepühakud.
Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor.
Altaritel on teda tihti kujutatud koos lohetapja püha Jüriga.
Püha Viktor ei tapnud lohesid.
Ehk võiksid lohed-draakonid rüütelpühakut ja meidki hoopis kaitsta?”

Krista Leesi on kunstnik ja disainer, kellel lisaks omanäolisele tekstiilikunsti praktikale on ka pikaajaline õpetamise kogemus Eesti Kunstiakadeemias. Oma kontseptuaalse loominguga eristub ta tekstiilikunsti maastikul kolleegidest, olles ühtlasi ka keele mitmetähenduslikkuse uurija (raamatu „tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“ autor). Leesi lõpetas 1993. aastal Eesti Kunstiakadeemia, on osalenud aastast 1992 arvukatel grupi- ja ühisnäitustel nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides, tema esimene isiknäitus toimus 1999. aastal.

Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Lisaks võib Leesi töid näha Tartu Kunstimuuseumi, Hiina Rahvusliku Siidi Muuseumi (Hangzhou, Hiina), Contextile Contemporary Textile Art Bienniali (Guimarãesi, Portugal) ning World Textile Arti (Miami, Florida, USA) kogudes.

2019. aasta loometegevuse eest pälvis Leesi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2020 võitis ta maailma ühe olulisema kaasaegse tekstiilikunsti biennaali „Contextile“ peapreemia. 2021. aastal toimus tal Tartu Kunstimuuseumis keelt ja visuaali kontseptuaalselt ühendav kohaspetsiifiline näitus „Verbarium”. Leesi on neljal korral valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks. Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

www.kristaleesi.ee

Kunstnik tänab: Heino Prunsvelt, Kadi Kibbermann, Äli-Ann Klooren, Leelo Leesi, Mari-Leen Leesi, Aivi Valliste.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Reedel 29. novembril kl 17.00 peab ruumis A-400 avatud loengu pehmusest ja efemeersest ruumiloomest Berliini Kunstiülikooli ruumilise disaini ja näitusekujunduse professor Gabi Schillig. Käesoleval semestril õpetab Schillig sisearhitektuuri magistriõppes. Loengus avab ta oma loomingulist teekonda ning tutvustab varasemaid õpetamisprojekte.

Gabi Schillig uurib ja kujundab tundlikke arhitektuure ja kommunikatsiooniruume. Tema loominguline praktika ja õpetamine haakub efemeerse, elava, kujutlusvõimelise ja ajalise arusaamaga ruumidest ja kehadest. Ta uurib kehalist eksistentsi pehmuse, hapruse ja intiimsuse kui ruumiliste, materiaalsete ja sotsiaalsete mõistete kaudu. Pehmus loob uusi võimalusi kontakti loomiseks maailma ja „teiste“, tundmatute või võõraste olenditega, vastandudes vägivallale ja hävitusele, mis on kõikjal tõusuteel. Vastupanuliikumisena kutsub Schillig avastama ja avama uusi pehme ruumilisuse vorme.

Gabi Schillig õppis arhitektuuri ja lõpetas kontseptuaalse disaini magistriõppe Frankfurdi Hochschule für Bildende Künstes. 2008. aastal asutas ta Berliinis oma ateljee Studio for Dialogical Spaces. Ta on esinenud paljudel rahvusvahelistel näitustel ning saanud mitmeid stipendiume ja auhindu: Akademie Schloss Solitude Stuttgart (2007-08), Van Alen Institute New York (2009), Nordic Artists’ Centre Dale (2010), KHOJ International Artists’ Association New Delhi (2011), Largo das Artes Rio de Janeiro (2015), Stiftung Bauhaus Dessau (2016) ja Vilniuse Kunstiakadeemia Nida kunstikoloonia (2018-19). Viimased projektid on “Organiteta kehad” (bodies without organs) Liebling Hausis Tel Avivis (koos Lila Chitayatiga, 2020-21) ja “Accento – Linn klaveris VI” (Accento – The City in the Piano VI) koostöös tantsija ja koreograafi Yui Kawaguchi ning jazzpianisti ja helilooja Aki Takase (silent green Berlin, 2022), kus ta uuris paralleele klaveri-, ruumi- ja heli struktuurielementide vahel läbi performatiivsete pehmete arhitektuuride ja ruumiliste koreograafiliste kehaga seotud objektide.

Aastatel 2012–2018 õpetas ta Düsseldorfi Peter Behrensi Kunstikoolis professorina ning 2018. aastal nimetati ta Berliini Kunstiülikooli ruumilise disaini ja näitusekujunduse professoriks Transmedia Disaini Instituudis.

Sügistalvel 2023 oli Gabi Schillig külaliskunstnik Saiko Neoni residentuuris ja ACAC – Aomori Kaasaegse Kunsti Keskuses Jaapanis, et uurida pehmete asjade ja ruumide võimalusi. Ühtlasi avat ta oma esimese isikunäituse Jaapanis Kobo Chika galeriis Tokyos. Kevadel 2024 kutsuti ta osalema ダイロッカン:dai6okkan 2024 kunstiresidentuurifestivalile, mille algatas 6okken. Kevadel 2025 naaseb ta Jaapanisse Space Department Nara kunstiresidentuuri, et jätkata oma kunstilist uurimistööd pehmuse topoloogiate ning õhu, ruumi, kehade ja atmosfääri sensoorse, afektiivse, poeetilise ja sotsiaal-poliitilise mõõtme kohta.

→ www.gabischillig.de
→ www.spacesofcommunication.de

Loengule on oodatud kõik kunsti-, disaini- ja arhitektuurihuvilised. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta. Täname toetuse eest Erasmus+ programmi.

30. novembril kell 17.00 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 6) Ida-Viru Kunstnike Klubi ühisnäitus “Sügav nahk”. 

Seitsmeteistkümne Ida-Virumaa kunstniku näitus, kes elavad ja töötavad Euroopa piiril — nii geograafilises, keelelises kui ka kultuurilises mõttes. Näitus “Sügav nahk” kutsub vaatama, kuidas keha kui bioloogiline piir muutub kunstiteostes sümboliks, mis räägib lugusid, ületades keele- ja kultuuribarjääre.

Maalid, skulptuurid ja installatsioonid peegeldavad Ida-Viru kunstnike mõtteid ja tundeid, tuues esile nii nende ühisosa kui ka eripära. Noorim osaleja on 19-aastane, vanim üle 70-aastane. Nende seas leidub anime-entusiaste, klassikalise kunstihariduse saanud meistreid, inseneriharidusega emasid ning noori, kes unistavad kunstniku karjäärist. Mida tahavad eri põlvkondade, erineva tausta ja maailmavaatega kunstnikud oma publikule ühiselt öelda? Tule ja uuri järele!

Näitusel osalevad kunstnikud:

Diana Semibratova, Eneli Heinland, Ira Sopina, Julia Rodionova, Kopylove, Kristina Belikova, Larissa Tunjova, Natalja Kapajeva, Nadežda Sabajeva, Olga Matseralik, Olga Toivonen, Olga Tjurina, Paulina Belik, Sergei Kirbenjov, Tanja Sonina, Tatjana Silašina, Valeria Kregždaite, Žanna Golubtsova.

Näitus on avatud kuni 15. detsembrini.
Näitust saab külastada teisipäevast pühapäevani kell 13.00—19.00.

Ida-Viru Kunstnike Klubi juhib kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud ja doktorant Darja Popolitova.

Projekti algataja on Narva kunstiresidentuuri juhataja Johanna Rannula.

Näitust ja klubi tegevust toetavad Briti Nõukogu Eestis, Eesti Kunstiakadeemia, Narva kunstiresidentuur ja Tallinna Kunstihoone.

EKA tudengite teosed avavad uue pilgu Eesti disainiklassikale näitusel „Valitud sekkumised“ 

Alates 29. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis teise ja kolmanda korruse püsinäituste sees avatud Eesti Kunstiakadeemia uue magistriõppekava taidestuudium näitus “Valitud sekkumised”, mis asetab omavahel dialoogi üliõpilaste uued teosed töödega muuseumi kogudest. 

Taidestuudium koondab mitmekülgse tausta ning sügava materjali- ja loomehuviga inimesi. Õppekava avardab arusaamu käelisest tööst ja edendab erialaoskusi, kriitilist eneseväljendust ning loovuurimust materjalide, protsesside, ideede ja identiteedi alal. 

Siinse ainulaadse sekkumisega uuritakse püsinäitustel „Kogutud teosed“ ja „Sissejuhatus Eesti disaini“ välja pandud tarbekunsti- ja disainiklassikute loomingut. Näituse eel valis iga üliõpilane oma taustast ja huvidest lähtudes dialoogipartneriks ühe teose, sarja või kunstniku. Teoste loomisel ammutati inspiratsiooni möödunud aegade tehnikatest, lähenemistest, materjalidest, lugudest, esteetikast ja vormidest. Valminud projekt hõlmab sekkumisi, mis uurivad pärandit ja lisavad teostele uusi tähenduskihte. 

„Peaasjalikult köitsid mind Rait Präätsa teose vastandlikud omadused – klaasist moodustub justkui kihiline kook, kus igale kihile on maalitud omaette elu. Präätsa looming pani mind kahtlema valikutes, mida me oma kehas ja vaimus mälestuste talletamisel teeme. Mida me välja valime? Mida me tajume?“ räägib oma teose kohta taidestuudiumi tudeng Sofyia Babiy. 

„Valitud sekkumised“ koondab töid järgmistelt tudengitelt: Sofiya Babiy, Iohan Figueroa Rojas, Rait Lõhmus, Juulia Aleksandra Mikson, Alyona Movko-Mägi, Katariin Mudist, Maarja Mäemets, Kati Saarits, Hannah Segerkrantz ja Elias Sormanen. 

Projekti juhendasid Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee. 

Taidestuudiumi „Valitud sekkumised“ on 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitnäitus.

Taidestuudiumi tudengite läbiviidavad näitusetuurid toimuvad 30.11 kell 13:00 (eesti keeles), 7.12 kell 13:00 (vene keeles) ning 14.12 kell 13:00 (inglise keeles). 

Lähem info: Sandra Nuut, tel: +372 58717871

Jälgi teateid etdm.ee

EMTA, EKA ja TLÜ BFM kutsuvad
TEADUSKOHVIKUSSE Eesti nüüdismuusika keskuses (Pühavaimu 9, Tallinn)
5. detsembril kell 18.00–20.30

Jätkame loovuurimuslike praktikate tutvustamist, seekord fookusega uurimistulemuste rakendustel.

Oma käimasolevaid projekte tutvustavad ja vestlusringis osalevad Toomas Siitan, Taavi Kerikmäe (EMTA), Taavet Jansen (EKA), Michael Keerdo-Dawson (TLÜ BFM), Ekke Västrik (EMTA), Katrin Kabun (EKA); vestlust modereerib muusikateadlane ja dirigent Toomas Siitan (EMTA).

Lisaks vestlusringile tutvustab Toomas Siitan projekti “Cembal d’amouri taassünd” põnevat ja Eestiga seotud tausta. Seejärel saabki kuulata 18. sajandi jooniste järgi valminud iseäralikku instrumenti cembal d’amour (eesti k armastuse klavikord). Esinevad Taavi Kerikmäe ja Anna-Liisa Eller (kannel).

Pakume teed-kohvi ja suupisteid.

Palume registreeruda hiljemalt 3. detsembril SIIN.