Avatud loeng: Mariana Amatullo “Saavutame eesmärgi kunsti ja disaini abil”

Avatud loeng teemal „Eesmärgi omaksvõtmine kunsti ja disaini kaudu tulevikuks, mida me tahame”.

Ajastul, mida iseloomustavad kiired muutused ja globaalsed väljakutsed, muutub kunsti ja disaini roll üha olulisemaks tuleviku kujundamisel, mis ühtib meie püüdluste ja väärtustega.

Mariana Amatullo (PhD) on Parsonsi The New Schooli strateegilise disaini ja juhtimise dotsent,  asepraost ja täiend- ja kutsehariduse (CPE) akadeemiline dekaan. Mariana avaldab ja annab rahvusvaheliselt loenguid disaini ja sotsiaalse innovatsiooni teemadel, töötades erinevates disaini ja kunstide juht-, toimetus- ja nõuandekogudes. Tema viimane väljaanne Sotsiaalse innovatsiooni disain: juhtumiuuringud kogu maailmast (Routledge, 2021) annab ülevaate sotsiaalse innovatsiooni disainivaldkonnast 45 ülemaailmse juhtumiuuringu kaudu. Tema tulevane monograafia positsioneerib disaini kui 21. sajandi juhtimisvõimet.

Marianal on turjal kahekümne aasta pikkune teekond kunsti- ja disainihariduse tippjuhi ametikohtadel. Ta on kogenud strateeg, auhinnatud koolitaja, praktik ja teadlane. Mariana uurimistöö ja õppetöö ühendavad kunsti- ja disainihariduse juhtimisdistsipliinide vahel ning uurib disaini rolli sotsiaalse innovatsiooni ja organisatsiooni õppe kognitiivse lähenemisviisina.

Algselt kunstiajaloolase ja kuraatorina on ta olnud teerajaja sotsiaalse innovatsiooni valdkonna disaini väljatöötamisel, kus ta on jätkuvalt aktiivne teadlasena kogu maailmas. Enne 2017. aastal The New Schooliga liitumist asutas Mariana Pasadenas ArtCenteri disainikolledžis sotsiaalse mõju auhinna võitnud programmi Designmatters ja oli selle juht.

Q&A-ga pärast loengut on osalejatel võimalus nuruda teadmisi otse eksperdilt.

Palume registreeruda siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScZB4FDJKMc31UNTp30It-tszhsBl3DyzwA72zpzlnxfMN8Dw/viewform

Inimtühjad rannad, reoveepuhastusjaama haisvad aga hädavajalikud väljad, üks linna kõrgeimaid mägesid, mis on prügist tehtud, garaažilinnaku vastupanu kants, ning poolsaare säravad tulevikuplaanid:

Paljassaare näib olevat just nimelt erinevate elementide igimuutuv jada – kaleidoskoop. Peale semestripikkust sukeldumist poolsaare eripäradesse, on Urbanistika magistriprogrammi esmakursuslaste kord näidata, mida on nemad selles kaleidoskoobis näinud.

Olete väga oodatud meiega matkale läbi lumise Paljassaare, kus tudengid loovad oma jada kunstilisse vormi pandud uurimustest poolsaare muutuvas maastikus.

Rännak toimub kahel päeval laupäeval, 9. detsembril (10:15-14:00) ja pühapäeval 10. detsembril (14:00-17:30). Laupäeval koguneme kell 10.15 Paljassaare ranna parklas ja sinna saab kohale bussiga nr 59. Pühapäeval kell 14:00 Laevastiku kvartalis. Kokku on kahel päeval viisteist erinevat teemat: laupäeval 8 peatuskoha ja pühapäeval 7. Täpsemat infot teekonna ning erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt. 

EET/GMT+2 on Iisraeli-Palestiina konflikti teemaline mõtisklus-näitus Eestist.

Näitusele loodud teosed väljendavad kunstnike ja üliõpilaste kahetisi suhestumisi nii Eesti ühiskonnas kui Iisraeli-Palestiina konflikti enese sees- ja väljasolijatele.

Sõja, identiteedi, rände, kohalike seaduste ja Eesti meediamaastiku teemadel püüab käesolev näitus tõsta nii meie kollektiivset poliitilist kui ka sotsiaalset teadlikkust. Avame Vent Space’i õppimise, empaatia ja diskussiooni ruumina, et luua pinnas solidaarsusele ja mõistmisele.

Kaastöölised:

Augustas Lapinskas
Community in EKA for Palestine
Ditiya Ferdous
Fatima-Ezzahra El Khammas
Karolis Lasys
Kush Badhwar
Lara Brener
Martha Liise Kapsta
Nabeel Imtiaz
Noah Morrison
Rok Ifko
Rose Magee
Ryan Galer
Shubham Aggarwal

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Avatud loeng:

Gustav Kalm
Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt

Teisipäeval, 5. detsembril, 17.30
Ruumis A501

India on ärile avatud. Guinea on ärile avatud. Bulgaaria reklaamimine eduka investeeringute sihtkohana. Choose France. Welcome to Estonia. Sellised reklaamid vohavad Financial Timesi, The Economisti, Äripäeva ja teiste rahvusvaheliste ärilehtede reklaamiveergudel. Mida need reklaamid õigupoolest teevad? Ons tegu kõigest tähtsusetu lobaga või muudavad nad tegelikult ka midagi?

Sellised reklaamid ja riikide kui investeerimissihtkohtade propageerimine hoogustus 1990. aastatel pärast rahvusvaheliste kapitalivoogude liberaliseerimist. Tavaliselt seostatakse seda perioodi neoliberalismi kõrghetkega. 1990. aastatel hakati poliitikaringkondades mõtlema, et riigid konkureerivad omavahel erinevate näitajate alusel. Välisinvesteeringute ligimeelitamine muutus tavaliselt peamiseks auhinnaks, mida selles võistluses võita. 2000. aastateks oli enamik maailma riike avanud investeeringute edendamise agentuurid. 2020. aastateks näib see millenniumi nägemus kapitalistlikust globaliseerumisest aga olevat taandumas. Nüüd, kus hämarik on laskumas „ajaloo lõpule“, saab Minerva öökull lenda tõusta ning saame aastatuhande vahetuse kapitalismile kriitiliselt tagasi vaadata.

See loeng avab, kuidas selline riikluse vorm toimis ja kuidas see kujundas poliitikat enamikus maailma riikides. Konkreetselt tugineb ettekanne selle riigikäsitluse ühe olulisema visuaalse vormi – riikide kui investeerimissihtkohtade reklaamimise – analüüsile. Ei enam troonitud peade heraldika, ega kolonialismi klaaspaleefantaasiad, millenniumi riigi ehtsaimaks representatsiooniks oli reklaam, mis kuulutas, et riik on avatud välisinvesteeringutele. Mis on või oli see kummaline riikluse vorm?

Gustav Kalm on õigus- ja majandusantropoloog. Ta on Fondation Bruno Latouri järeldoktor Sciences Po õigusteaduskonnas Pariisis. Kalm uurib, kuidas maailmamajanduse aluseks olevad juriidilised tehnikad toimivad võimu vormina ja struktureerivad rahvusvahelist ebavõrdsust. Oma doktoritöös uuris ta, kuidas välisinvesteeringute õiguslikud vormid on ümber kalibreerinud riiklust. Ta kirjutab ka kultuurilisi ja poliitilisi artikleid ning on teinud mitmel korral koostööd kunstnike ja kuraatoritega. Gustav Kalm on saanud doktorikraadi sotsiaalkultuurilises antropoloogias Columbia Ülikoolist (2023) olles eelnevalt õppinud juurat Sciences Po’s Prantsusmaal (2014).

Loeng toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

Neljapäeval, 7. detsembril kell 19 avab kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“.

Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.

Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „Kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.

Urmas Lüüsi näitus Tütar galeriis jääb avatuks 14. jaanuarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse saatetekst: Hanno Soans
Kujundaja: Juss Heinsalu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline lahendus: Hans-Otto Ojaste

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn

7. detsembril kell 16.30–18.00, EKA aulas toimub avalik vestlus “Kaasaegse etenduskunsti küsimused”.

Vestlusel osalevad Eero Epner, Kaja Kann, Ott Karulin ja Urmas Lüüs.

Vestlust modereerib Evelyn Raudsepp koos EKA stsenograafia 2. aasta magistrantidega.

Vestlusest saab osa ka otse-ülekande vahendusel, killikides toimumishetkil sellele lingile:
https://tv.artun.ee/landing/bc/EQRwzuMU3KZ

Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemias kirjutajatega, kes on teatava seriaalsusega püüdnud mõtestada suundumisi kaasaegses teatris ja etenduskunstides.

Sirbi veergudel on ilmunud Eero Epneril ja Kaja Kannul 2021. aastal mõlemal artiklitesari “Uus teater”, Ott Karulinil 2019. aastal “ÜKT” (ühendkunstiteos). Urmas Lüüs on kordi mõtestanud noorte koreograafide ja pigem performance’i ning visuaalkunsti kohtumispunktides aset leidvaid sündmusi.

Vestlusel vaatame tagasi nende artiklitele ning arutleme, mis praegusel ajal kaasaegse teatri ja etenduskunsti maastikul toimub. Kes on tegijad, kes vaatajad; mida luuakse ja mida loomata jäetakse; mis kõnetab, puudutab, raputab – ja miks?

Vestluse küsimused ja teemad on loodud arutelude põhjal koos stsenograafia 2. aasta magistrantidega samanimelise aine raames.

Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance 11. detsembril kell 19.00 Kanuti Gildi SAALi proovisaalis

Olete oodatud Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ esitlusele. Raamatu andis välja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Esitlusel on võimalik raamatut soetada soodushinnaga 20 eurot. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.

NB! Esitlus algab Anders Härmi loeng-karaokega „Rosebud. Luigelaulu lühike genealoogia“ ühele esitajale, mis kestab ca tund aega ning sel ajal inimesi saali ei lasta. Seetõttu palume kohale tulla aegsasti. Tegemist on Härmi neljanda loeng-performance’iga ning esimesega 11-aastase vaheaja järel. Härm hakkas performatiivsete praktikate ajalooga põhjalikumalt tegelema sajandivahetuse paiku, mil tegi ka oma esimese loeng-performance’i. Seetõttu tundus mõistlik ühendada sellest uurimusest välja kasvanud raamatu esitlus uue ja viimase loeng-performance’i ainuettekandega.

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Nagu autor raamatu eessõnas sedastab, oli küsimus, mille ta seda uurimust kavandama asudes püstitas, õigupoolest maru lihtne: „kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis oleks nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses?“ Samuti: „milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajateljel, kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?“

Ainus motiiv, mis näis autori arvates olevat kõigil neil erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetel tegudel ühine, on allumatuse motiiv. Aktsionistidel võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid nad kõik panevad selleks mängu oma keha – toovad oma naha turule, et teha tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud, või vastupidi, keelduvad vägivaldsena tajutud naudingust, on abjektsed.

Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli.

Anders Härm (s. 1977) on kunstiteadlane ja kuraator. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala ning 2023. aastal kaitses samas doktorikraadi. 2002.–2012. aastani töötas ta Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning aastatel 2010–2015 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhina. Ta on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas (Saksamaal, Norras, Soomes), muuhulgas ka Eesti paviljoni nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000) kui ka kunstibiennaalil (2003). Alates 2017. aastast on ta EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri Instituudi lektor, kunstiteaduse eriala magistriõppe kuraatori õppesuuna juht ning alates 2023. aastast Kumu kunstimuuseumi kuraator.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Autorite Ühing, Kanuti Gildi SAAL.

Lisainformatsioon:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
tel: 5084570

Neeme Lopp
neeme.lopp@artun.ee
tel: 5029286

Richard Hronský ja Mattias Velleri sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“
28.11–05.12.2023
Täisnurga galerii, Põhja Puiestee 7, C201

Esmaspäeval, 27. novembril kell 18.00 avatakse Täisnurga galeriis Richard Hronský ja Mattias Velleri duonäitus „Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga““.

Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.

Rumal paigalseisu olukord etendub keskkonnas, mis räägib tehnoloogia püüdest (ja selle nurjumisest) jõuda lähedale asjade tõelisele olemusele ja maastikule, mis endas seda essentsi (kujutlusvõimet) kannab.

Näituse avamisel avaldatakse intervjuu kunstnikega, mis uurib käesoleva hetke ja näituse tagamaid ning jäädvustab need läbi kirjasõna.

Täisnurga galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega. Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“ on galerii kolmas näitus.