Ajakirja “Odavaim võimalus” esitlus

4. detsembril esitlevad urbanistika tudengid zine “Odavaim võimalus”.

Tegemist on semestri vältel kogutud materjalidega, milles uuritakse planeerimise välistamist, tuues kokku ideed neoliberalismi, turgudest, küberneetikast ja erinevatest teemadest, mis kujundavad meie ruumikogemust.

Zine koondab erinevaid formaate, sealhulgas linnapostkaarte, geneerilisi tegelasi, kohalikku ajalehte ja meeme. Esitlus ja hindamine toimub ruumis 501. Väike kogus ajakirju on kohapeal ka jagamiseks.

Tudengid: Elena Pusčiūtė, Ishrat Shaheen, Jonas Vyšniauskas, Maria Laura Benduzu Ulluo, Kalina Trajanovska ja Kush Badhwar koostöös EKA GD tudengite Joao Nogueira ja Karthik Palepuga.

Juhendajad: Helen Runtingi ja Leonard Ma stuudios  “Linnaruum”.

Ajakirja esitlusele järgneb Prof Helena Mattssoni esitlus oma viimase raamatu : “Architecture and Retrenchment: Neoliberalization of the Swedish Model across Aesthetics and Space, 1968–1994,” teemal.

Ajakava:

13:00-17:00 tudengite hindamine

17:00-19:00 Prof Matssoni loeng

EKA fuajee trepialal 29.11.2023 kell 16.30

Sel aastal täitus EKAs keraamika õpetamise algusest 100 aastat. Väärika juubeli tähistamiseks on keraamika osakond välja andnud trükise, mis on suunatud laiemale lugejaskonnale ning pakub rohkelt käsitlusi keraamikaga haakuvatel teemadel. Sümboolsed 100 artiklit, nii pildilist kui sõnalist, on koondatud kogumikku, mida võib lugeda järjest või lüüa lahti juhuslikust kohast. Kaastööd tegid nii keraamika õpetamisega seotud inimesed kui teiste erialade esindajad.

Kogumiku koostajad on Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala õppejõud Urmas Puhkan, Ingrid Allik, Kaja Altvee ja Kersti Laanmaa.

Artikleid on 41 autorilt, pilte ja joonistusi ligikaudu sama paljudelt.

Raamatu kujundas Mikk Heinsoo Stuudio Stuudiost ja (keele)nõu andis Neeme Lopp.

Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Raamatu esitlusele järgneb pannoo avamine keraamika töökojas B602 kell 17.00

Portselanist pannoo on kingitus EKA keraamika osakonnale, mis kujundati ja prinditi ungari keraamiku Kinga Ráthonyi juhendamisel Pécsi ülikooli tudengite poolt, meenutamaks Géza Jakó panust EKA keraamika osakonna 100 aastases ajaloos.

Pannoo avamist toetab Ungari Suursaatkond Tallinnas.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

7. detsembril kl 18.00 lõpeb loengute sügishooaeg arhitekti ja Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies kaasasutaja Laurens Bekemansi loenguga “Ehitamise tegu”.

BC tähistab Brüsselit ja koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on läbi oma tegutsemise püüdnud nihestada arhitektuuri piire. Toimetades paralleelselt kolme erineva juriidilise kehana (arhitektuuribüroo, uurimisinstituut ning materjalilabor) tegeleb nende meeskond mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega, mis ulatuvad planeerimisest ringmajanduseni. 

Laurens Bekemans tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:

“Oma loengus toetun lugudele, mis räägivad sellest, kuidas BC on tegelenud ehitamisega – olgu siis meie esimestest väljasõitudest Burundisse, kus disainisime raamatukogu kuni enam kui 150 osalejaga töötubadeni Belgias, kus ehitasime uue avaliku hoone. Ehitamine on meie jaoks nii füüsiline tegu kui maailma vaimselt kujundav diskursus. Oma lühiajalisusest hoolimata on ehitamine keeruline kollektiivne ettevõtmine, mille raames sünnib uus füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. BC-s usume, et arhitekti töö ei tohiks piirduda selle ameti kitsa definitsiooniga (ehitiste projekteerimine ning nende ehitamise suunamine), vaid ühiskonnale tõeliselt positiivse mõju avaldamiseks peavad arhitektid astuma mitu sammu kaugemale. 

Seetõttu tegeleb BC nii materjalide tootmise, lepingute sõlmimise, jutuvestmise, teadmiste edastamise kui ka kogukondade organiseerimisega, mis kõik mõjutavad ühtviisi meie disainilahendusi. Ehitamise tegu on seega lai areaal, milles põimuvad mitmesugused väärtused ja ideed. Loengus toon välja mõningaid võtmehetki ja -projekte, läbi mille on BC kujunenud just selliseks hübriidseks praktikaks nagu ta seda on.”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

2023 SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Römer (https://constructlab.net/)

– 30. novembril kl 18 Birgitte Svarre (https://b-a-r-k.dk/nyhed/birgitte-svarre-ny-direktoer-i-bark-raadgivning/)

– 7. detsembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

7. detsembril kell 17.00 suletakse kunstnikuvestlusega Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Kunstniku ja kuraatori vestlusega juhatab näituse välja kunstnik Peeter Laurits.

Seniks on näitus ARS-i projektiruumis avatud iga päev, kell 12.00–18.00.

Sündmus Facebookis.

–

24. novembril kell 18.00 avati ARS-i projektiruumis Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Näituse kuraator on Aleksander Metsamärt.

Iga hetk, joovastus, trauma ja elatud kogemus sünnitab järgmise. Sedapidi on kogu olemine nagu igikestev sünnitus. Ning kõik olev vaid olnust endast väljuv keha.
Brenda Purtsaku esimene suur isikunäitus “Sünnitus”, tegeleb kehakogemuse olemusliku igikestva saamishetkega. Oleks tobe öelda, et me saame mingil hetkel valmis. Me saame vanaks ja sureme, tõsi. Ent me oleme kogu aeg keset mingisugust saamist. Toit saab meie tegemiste energiaks, tegemised meie jälgedeks ühiskonnas, ühiskond meie maailmapildi struktureerijaks, maailmapilt omailma dekoratiivseks taustaks. Ning maailm on omailmist pungil, viimased aina sünnitamas uusi mikrokosmoseid.

Aga kehale pole sünnitus midagi abstraktset. Kehale on sünnitus valus ja rebestav — tähendusväljade kadumine kudede rebenemises. Midagi, millest rääkimine, kirjutamine või maalimine on üleliigne. Sünnitus on midagi, mida saab vaid kogeda ja läbi elada.
Sünnituse — olgu ta füsioloogiline või metafoorne — kehalise, füüsilise, liikuva, valulise, eemaletõukava, kauni ja pöördumatu aktiga vastakuti asetamine on käesoleva näituse eesmärk. Ta ei soovi šokeerida, vaid kutsuda tundlikule lugemisele ja metafoorsele mõtlemisele. Ühiskonna nägemist kehas. Keha nägemist ühiskonnas. Subjektsuse paratamatut lihalisust inimlooma puhul. Lihaks olemise õõvastavat taaka.

“Sünnitus” võtab kokku “saamise” mikro- ja makrokosmilise haarde, ulatudes neoliitilisest “meie”-st, hiidabstraktse, igikestva “mina”-ni. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad kunstniku viimase kahe aasta loomeperioodist, kandes suuresti isiklikku eesmärki jõuda välja mingisuguse piirini. “Sünnitus” jõuab selle piirini. Ja piirist sünnib horisont.

Näitust toetab:
Põhjala, Suti Viinaköök, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

Näitus on avatud

25.11.2023-07.12.2023

E-R 12-18, L 12-16

21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)

Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.

Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.

Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.

Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.

Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.

EKA interaktsioonidisaini magistriõppe tudengid ja õppejõud panustavad loengu ja töötoaga World Usability Day Estonial (WUD).

Konverents

Nesli Hazal Oktay loeng

Tanel Kärpi töötuba

Konverentsi LinkedIn sündmus

Ülemaailmne kasutatavuse päev Eestis toimub juba 16. korda. World Usability Day Estonia (WUD) on iga-aastane UX-i, veebi- ja interaktsioonidisaini konverents, mis on Baltikumi suurim.

WUD 2023 teema on “Koostöö ja koostoime” (Collaboration and Cooperation).

Selle aasta WUD-teema hõlmab tõhusa meeskonnatöö ja sujuva suhtluse olemust kasutajakogemuse (UX) valdkonnas. Meie eesmärk on valgustada sünergia ja ühiste jõupingutuste tähtsust innovatsiooni edendamisel ja ühtse UX kogukonna edendamisel.

Üritus on inglise keeles ja sel aastal jätkame hübriidformaadiga, mis ühendab otseürituse Kultuurikatlas veebiüritusega.

21.–23. november – töötoad
23. november – eelüritus Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, Tallinn)
24. november – konverentsipäev – hübriidformaat – ühendab otseürituse (Kultuurikatel, Põhja puiestee 27a, Tallinn, EESTI) veebiüritusega

Konverentsi saab jälgida 2023. aasta lõpuni!

Rohkem infot ürituse kodulehel: https://wud.ee/

#wud2023 #ux #konverents

Neeme Lopp, “Paul Kuimeti analüütiline fotograafia”
Essee kunstnikuraamatust “Crystal Grid” (Lugemik, 2023)

Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast Crystal Grid. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.

23.11, Draakoni galerii ja Kanuti Gildi SAAL

18.00 Kunstnikutuur (inglise keeles) ning kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus ja vestlus (eesti keeles)

Kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlusele eelneb inglisekeelne kunstnikutuur Draakoni galeriis. Peale tuuri jätkatakse Kanuti Gildi SAALis raamatuesitlusega, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel vestleb kunstnik kunstikriitik Hanno Soansiga ja raamatut saab osta soodushinnaga 20 eurot. Samal õhtul on Kuimeti samanimeline näitus avatud Kanuti Gildi SAALi kõrval asuvas Draakoni galeriis kella 20.00ni.

Paul Kuimeti uus raamat esitleb kunstniku kahte seeriat “Crystal Grid” (2020–2023) ning sellest välja kasvanud seeriat “What It Is to Be What You Are Not” (2022).

Teoseid seob omavahel komplekt geomeetrilisi kujundeid, mis on pärit 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Kui “Crystal Grid”-kollaažide fotomaterjal on pildistatud maailma erinevais botaanikaaedades, siis “What It Is to Be What You Are Not”-seeria assamblaažid kasutavad fotolabori pimikus valgustundlikule paberile säritatud kujundeid koos Tallinna Botaanikaaias korjatud lehtedega. Kõrvutatuna esitavad teosed kumbki erinevaid küsimusi koha, vormi ja representatsiooni mõistete kohta fotograafias. Kuimeti loomingule ja iseäranis mainitud teostele toetudes kirjeldab Neeme Lopp raamatu essees kuidas ja millisele kunstikontseptsioonile toetudes saab kujutav kunst kõnelda nüüdisaegsetel ja ühiskondlikel teemadel.

Raamatu kujundas Indrek Sirkel ja kirjastas Lugemik. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamat on eesti ja inglisekeelne.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16 mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis asetab ta oma teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhku ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on fookusesse tulnud, mitte niivõrd modernistliku arhitek-tuuri vorm, kuivõrd materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuri- programmides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskus, Brüssel ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York. Alates 2022. aastast töötab Kuimet Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsendina.

Draakoni galerii (Pikk 18, Tallinn)
Avatud: E–R 11.00–18.00, L 11.00–17.00
Avamine 1.11.2023 kell 18.00
Raamatuesitlus 23.11. kell 18.00 Kanuti Gildi SAALis.
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääsetavus

Näitus “Crystal Grid” 

30. novembril kell 16.30 toimub ruumis A-302 taas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisseminar, kus teemal “Hanno Kompus ja eesti stiil” esineb instituudi lektor Tiina Abel.

Ettekandes käsitletakse 1920.-30. aastate viljaka kunsti- ja teatrikriitiku Hanno Kompuse (1890–1974) sõnavarasse kuulunud mõistet „eesti stiil“. Kuna Kompusest kujunes kriitik eesti moodsa kunsti arengu tuules, on ootuspärane, et temast sai kirglik kaasaegse kunsti kaitsja. Alates esimesest artiklitest rõhutas ta dekadentsi ajastule sobivalt emotsioone, käsitles kurja ja Baudelaire’i.

Loengus keskendutakse siiski ajale, mil Hanno Kompuse arutles kunsti rahvuslikkuse ja koha üle ühiskonnas, vaadeldakse ideologeemi „eesti stiil“ sisu ja tähenduse muutumist kahe maailmasõja vaheliste kunstiprotsesside taustal.

Hanno Kompuse ambivalentse „eesti stiili“ tõlgendamisel kerkivad esile järgmised teemad:

• Eesti stiili küsimuse jõudmine romantilisest propagandistlikku faasi.
• Eesti stiil: rahvuslik ja individuaalne omapära.
• Eesti stiil kui kunsti positsiooni kaitsmise retooriline võte.
• Eesti stiil kui relv „euroopluse aate“ hävitamiseks.
• Eesti stiili roll radikaalsete kunstiideede mugandamisel.
• „Eesti stiil“ ja kultuuri arengu suletud mudel.
• „Eesti stiil“: orgaanilise kunstikultuuri kui tervikliku organismi rajamise vahend, individuaalsuse ja kunstniku vabaduse tunnistamine, kunstilise kvaliteedi kui hea teose eelduse naasmine Kompuse retoorikasse.
• Konstruktsiooni „eesti stiil“ sünni eeldused: saksa keeleruumi ja teoreetikute (Wölfflin, Riegl, Frankl) mõju Kompuse stiilitajule, moodsa kunsti roll stiiliühtsuse nõudest loobumisel, stiililise varieeruvuse tunnistamine kui mõiste uuesti konstrueerimise eeldus.

Uurimistöö on toimunud EKA teadusgrandi  „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ (2021–2022) raames.

Olete oodatud näituse LET’S GET PHYGITAL avamisele ja vestlusõhtule, kus korraldajad Anneleen Swillen, Mala Siamptani ja Darja Popolitova arutlevad kaasaegse ehtimise praktikaid digitehnoloogiate prisma kaudu.

Näituse avamine ja vestluõhtu toimub 30. novembril III korruse fuajees, kell 17.00–18.30

Kui te ei saa füüsiliselt liituda, registreeruge Zoomi-vestlusõhtule selle lingi kaudu

Meeting ID: 912 0263 6427
Passcode: 202810
Topic: Let’s Get Phygital vestlusõhtu
Time: Nov 30, 2023 05:00 PM Helsinki 

Näitusest:

LET’S GET PHYGITAL on tudengite näitus, mis tähistab Londoni Moekolledži (LCF), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja PXL-MAD School of Arts ehteosakondade koostööd. Näitus vaatleb, kuidas digitaalsed kogemused käivitavad loomemõtlemist- ja praktikat, luues IRL-ruumi digitaalseks ehteks. Kasutades liitreaalsuse filtreid tööriistadena, uurisid õpilased, kuidas kaasaegne ehe võib eksisteerida mittefüüsilises vormis, olla kantav ja publikut mõjutada.

Info kõnelejatest:

• Anneleen Swillen on postdoktorantuuri tudeng ja juhendaja Belgias asuvas Hasselti kunstikoolis PXL-MAD. Ta uurib fügitaalse kultuuri ehteid kunsti, hariduse, kureerimise ja kirjutamise uuringute kaudu. 2020. aastal asutas ta koostöös helilooja Greg Scheirlinckxiga ettevõtte Artificial Intelligems. Sujuva ja interdistsiplinaarse kollektiivina, kes töötab praegu ehete, graafilise disaini, muusika, XR-performance’i, tantsu ja datateaduse ristumiskoha kallal, on nende eesmärk uurida rohkemat kui inimese ühisloomet.
• Mala Siamptani on disainipraktik kogemusega moe-, disaini- ja kunstisektor. Pärast kahe magistrikraadi omandamist ja praegu doktorikraadi läbiviimist, juhib Mala oma stuudiot Ida-Londonis, mis on spetsialiseerunud toodete ja skulptuuriobjektide kujundamisele ja valmistamisele. Mala on loonud ehte- ja esemekollektsioone, mida on eksponeeritud Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austraalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Ulatuslikku materjaliuuringuga püüab Mala töö ühendada traditsioonilist käsitööd digitaaltehnoloogiaga.
• Darja Popolitova on kaasaegse ehtekunstnik, õppejõud ja doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Irooniline vaade tänapäevale õhutab teda segama digitaalseid vahendeid ja videoperformanseid fiktsionaalsusega. Tema loomingut on tunnustatud 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ning 2018. aastal ka Eesti Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti pälvis ta 2015. aastal SA Noor Ehe stipendiumi. Darja Popolitova on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.

19. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Arife Dila Demir praktikapõhist doktoritööd „(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ („Extended (Textile) Soma: Somaesthetics of Bodily Discomforts“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: prof Nithikul Nimkulrat (OCAD University), dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kristina Höök (KTH Royal Institute of Technology), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: dr Claudia Núñez-Pacheco (Umeå University)

Inimeste eksisteerimine maailmas on kehaline; me elame ja eksisteerime maailmas oma liikuvate ja tajuvate kehade – meie somade – kaudu. Meie somad tajuvad katkematult sisemisi ja väliseid stiimuleid, mis kujundavad meie arusaama ümbritsevast keskkonnast ja meist endist. Stiimulid võivad olla nii meeldivad kui ebamugavad. Mõne inimese jaoks muutuvad sisemised ebamugavad aistingud püsivaks kehalise eksistentsi määratlejaks. Käesolev doktoritöö tegelebki püsivate, keha igapäevast elurütmi katkestavate ja ebamugavust põhjustavate nähtustega nagu migreen, fibromüalgia, ärritatud soole sündroom, depressioon, krooniline valu jne.

“(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ keskendub konkreetsemalt kroonilisele luu- ja lihasvalule. Uurimus teadvustab raskusi sellest nähtusest vabanemisel. Kuna sümptomite leevendamisest kaugemale ulatuv lähenemisviis võib märkimisväärselt kehalist ebamugavustunnet leevendada, keskendubki doktoritöö keha ebamugavustunde transformeerimisele, et leida seeläbi uusi elamis- ja toimimisviise. Sellist praktikat nimetan ma kehalise ebamugavuse somaesteetikaks.

Vastavalt sellele on käesoleva praktikapõhise doktoritöö peamine uurimisküsimus: kuidas saab liikumispõhiseid interaktiivseid kantavaid tekstiilesemeid kui soma-laiendusi disainida nii, et need arendaksid somaesteetilist teadlikkust kroonilisest luu- ja lihasevalust, vahendades ja aidates selgitada selle interaktsiooni? Teisisõnu uurib see doktoritöö, kuidas somaesteetilise teadlikkuse tõstmise abil murda ebamugavustundega toimetuleku harjumuslikke viise. Selleks kasutatakse soma-laiendusi, mis liikumispõhise interaktsiooni abil tegelevad kroonilise valu tunnetamisega ja pakuvad uusi võimalusi valuga suhestumiseks. Doktoritöö peamisele uurimisküsimusele otsitakse vastust kolme juhtumiuuringu abil, mis pakuvad metoodilisi ja teoreetilisi teadmisi, kuidas disainida kehalise ebamugavusega koos, selle jaoks ja selle kaudu.

Kogutud teadmised moodustavad doktoritöö peamise panuse ja koonduvad disainiuuringute programmiks nimetusega “Ebamugavusest lähtuv disain”. See programm ja doktoritöö kutsuvad kolme juhtumiuuringu näitel disainiuurijaid üles kujutlema alternatiivseid viise ebamugavate kehaliste kogemustega toimetulekuks ja pakkuma uusi võimalusi selliste aistingutega lähemalt tegelemiseks.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Danielle Wilde, prof Indrek Ibrus.