AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
19:01 Vent Space’is
24.08.2023 — 27.08.2023
19:01 Vent Space’is
Vent Space
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19:01 Vent Space’is
Neljapäev 24 august, 2023 — Pühapäev 27 august, 2023
Vent Space
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.08.2023 — 01.11.2023
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Maal
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Neljapäev 24 august, 2023 — Kolmapäev 01 november, 2023
Maal
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.09.2023
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäev 02 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.09.2023
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kolmapäev 27 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink
04.09.2023 — 22.09.2023
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Disainiteaduskond
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Esmaspäev 04 september, 2023 — Reede 22 september, 2023
Disainiteaduskond
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
14.09.2023 — 15.09.2023
Konverents “Keskkonnakaitse ja kultuurivormid Ida- ja Põhja-Euroopas – uusi vaatenurki”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Konverents toimub 14. septembril Kumu auditooriumis ja 15. septembril Tallinna Ülikoolis.
Uued uurimused on tunduvalt avardanud meie teadmisi ja ettekujutusi keskkonnateadlikkuse viiside kohta, kirjeldades mitmesuguste keskkonnakaitse tavade ja ideede laialdast levikut erinevate ühiskondade ja režiimide, ideoloogiate ja uskumussüsteemide, tavade, diskursuste ja žanrite lõikes. Konverentsil küsime, kuidas viimase aja teaduslikud arutelud, aga ka loomepraktikad on muutnud vaadet kultuuri ja keskkonnakaitse kokkupuutepunktidele Ida- ja Põhja-Euroopas. Millega saavad neid regioone käsitlevad uued uuringud panustada laiematesse, globaalset keskkonnaliikumist puudutavatesse aruteludesse? Konverentsi eesmärk on luua võimalusi riikide- ja valdkondadevahelisteks võrdlusteks, mis seovad erinevaid kultuure ja žanre (visuaalkultuur, kirjandus jne) ning ulatuvad kaugemale nn metodoloogilise rahvusluse seatud piiridest. Kuidas on teadmised ja tavad levinud eripiirkondade ja sotsiaal-poliitiliste režiimide vahel? Kuidas mõtestada praeguse dekoloniseerimislaine taustal Ida ja Lääne suhteid ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa suhteid põlisrahvastega?
Kahepäevane seminar on jaotatud kaheksaks sektsiooniks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad selliseid teemasid nagu keskkonnakaitse ja aktivismi globaalne ajalugu, põlisrahvad ja -kultuurid, soolisuse, spirituaalsuse ja looduskaitse suhted ning kunsti-, kirjandus- ja kultuuripraktikate rolli nendes valdkondades.
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikool (uurimisprojekt „Keskkonnakaitse Eestis nn pikal 20. sajandil“) ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI)
Korralduskomitee: Maria Arusoo, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee, Eda Tuulberg, Kadri Tüür
Koordinaatorid: Magdaleena Maasik ja Annika Toots
Tutvu konverentsi programmiga.
Postitas Annika Toots — Püsilink
Konverents “Keskkonnakaitse ja kultuurivormid Ida- ja Põhja-Euroopas – uusi vaatenurki”
Neljapäev 14 september, 2023 — Reede 15 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Konverents toimub 14. septembril Kumu auditooriumis ja 15. septembril Tallinna Ülikoolis.
Uued uurimused on tunduvalt avardanud meie teadmisi ja ettekujutusi keskkonnateadlikkuse viiside kohta, kirjeldades mitmesuguste keskkonnakaitse tavade ja ideede laialdast levikut erinevate ühiskondade ja režiimide, ideoloogiate ja uskumussüsteemide, tavade, diskursuste ja žanrite lõikes. Konverentsil küsime, kuidas viimase aja teaduslikud arutelud, aga ka loomepraktikad on muutnud vaadet kultuuri ja keskkonnakaitse kokkupuutepunktidele Ida- ja Põhja-Euroopas. Millega saavad neid regioone käsitlevad uued uuringud panustada laiematesse, globaalset keskkonnaliikumist puudutavatesse aruteludesse? Konverentsi eesmärk on luua võimalusi riikide- ja valdkondadevahelisteks võrdlusteks, mis seovad erinevaid kultuure ja žanre (visuaalkultuur, kirjandus jne) ning ulatuvad kaugemale nn metodoloogilise rahvusluse seatud piiridest. Kuidas on teadmised ja tavad levinud eripiirkondade ja sotsiaal-poliitiliste režiimide vahel? Kuidas mõtestada praeguse dekoloniseerimislaine taustal Ida ja Lääne suhteid ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa suhteid põlisrahvastega?
Kahepäevane seminar on jaotatud kaheksaks sektsiooniks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad selliseid teemasid nagu keskkonnakaitse ja aktivismi globaalne ajalugu, põlisrahvad ja -kultuurid, soolisuse, spirituaalsuse ja looduskaitse suhted ning kunsti-, kirjandus- ja kultuuripraktikate rolli nendes valdkondades.
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikool (uurimisprojekt „Keskkonnakaitse Eestis nn pikal 20. sajandil“) ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI)
Korralduskomitee: Maria Arusoo, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee, Eda Tuulberg, Kadri Tüür
Koordinaatorid: Magdaleena Maasik ja Annika Toots
Tutvu konverentsi programmiga.
Postitas Annika Toots — Püsilink
29.08.2023
Ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamine
Sisearhitektuur
Hea koostööpartner, kolleeg, kogukonnaliige!
Ootame Sind Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite, Antsla vallavalitsuse ja kogukonna koostöös valminud ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamisele teisipäeval, 29. augustil kell 14.00 Tsooru järve ääres Antsla vallas.
Avamisele sõidab buss, mis väljub Tallinnast EKA maja eest (Põhja pst 7) kell 09:00 ja jõuab tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 19:00.
Palume teada anda oma tulekust või soovist tulla Antslasse EKA tellitud bussiga SIIN. Veel on mõned vabad kohad.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Antsla Vallavalitsus
*
Lisainfo:
Annamari Nael
Õppeassistent-projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee
+372 53413970
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamine
Teisipäev 29 august, 2023
Sisearhitektuur
Hea koostööpartner, kolleeg, kogukonnaliige!
Ootame Sind Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite, Antsla vallavalitsuse ja kogukonna koostöös valminud ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamisele teisipäeval, 29. augustil kell 14.00 Tsooru järve ääres Antsla vallas.
Avamisele sõidab buss, mis väljub Tallinnast EKA maja eest (Põhja pst 7) kell 09:00 ja jõuab tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 19:00.
Palume teada anda oma tulekust või soovist tulla Antslasse EKA tellitud bussiga SIIN. Veel on mõned vabad kohad.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Antsla Vallavalitsus
*
Lisainfo:
Annamari Nael
Õppeassistent-projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee
+372 53413970
Postitas Gregor Taul — Püsilink
23.08.2023 — 15.10.2023
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Vabade kunstide teaduskond
23. augustil avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“, mille on kureerinud Krist Gruijthuijsen (KW Kaasaegse Kunsti Instituut, Berliin). Samma esitleb näitusel uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel.
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, AkzoNobel, Temnikova & Kasela galerii
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Kolmapäev 23 august, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023
Vabade kunstide teaduskond
23. augustil avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“, mille on kureerinud Krist Gruijthuijsen (KW Kaasaegse Kunsti Instituut, Berliin). Samma esitleb näitusel uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel.
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, AkzoNobel, Temnikova & Kasela galerii
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.08.2023 — 01.09.2023
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
Reede 25 august, 2023 — Reede 01 september, 2023
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.08.2023
Keithy Kuuspu etendus „Läbi kukkumine“ Kumus
27. augustil, kell 19.00 leiab Kumu sisehoovis aset Keithy Kuuspu (EKA keraamika) etendus „Läbi kukkumine“, mis on osa Kumu näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru. Kümme naisgraafikut“ ning toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.
„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.
Etenduse kestus 2,5 h
Pileteid saab soetada internetist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/keithy-kuuspu-labi-kukkumine-395739/
Kohapeal piletid 18 €
Üritus Facebookis.
Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit, EKAs keraamikat õppinud, etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Keithy Kuuspu etendus „Läbi kukkumine“ Kumus
Pühapäev 27 august, 2023
27. augustil, kell 19.00 leiab Kumu sisehoovis aset Keithy Kuuspu (EKA keraamika) etendus „Läbi kukkumine“, mis on osa Kumu näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru. Kümme naisgraafikut“ ning toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.
„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.
Etenduse kestus 2,5 h
Pileteid saab soetada internetist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/keithy-kuuspu-labi-kukkumine-395739/
Kohapeal piletid 18 €
Üritus Facebookis.
Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit, EKAs keraamikat õppinud, etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink










