Organiteta seminar: Gilles Deleuze’i filosoofia

4. aprillist alustab EKAs Tallinna Ülikooli tudengite Paul Raua (Võrdlev filosoofia MA) ja Markus Saare (Kirjandusteadus MA) eestvedamisel filosoofiaseminar, kus arutatakse Prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i teooriate ja mõistete üle.

Deleuze on mõtleja, kelle jaoks on tohutult olulised filosoofia seosed võimalikult paljude teiste ja erinevate distsipliinidega (alustades kunstist ja kirjandusest ning lõpetades matemaatika ja bioloogiaga), mistõttu on arutelu sihiks just interdistsiplinaarne filosoofia. See tähendab, et teretulnud on kõiksugu pikemad kõrvalepõiked kunsti ja muude kultuurivaldkondade, aga ka reaalteaduste juurde.

Igasugune tekstide kaasa lugemine on täiesti vabatahtlik (ehkki muidugi rõõmustav) ja Deleuze’ist (ega filosoofiastki) midagi teadma ei pea, sest Deleuze kipub olema ähmane igas keeles ja igal ajal.

Seminar toimub kuuel kevadisel teisipäeval kell 18.00 ruumis A202 ning iga kord võetakse ühiselt luubi alla mõni teema või mõiste, mida Deleuze põhjalikumalt käsitlenud on.

Saame kokku:

4. aprillil

18. aprillil

9. mail

16. mail

23. mail

30. mail 

Ootame EKA töötajaid ja õppejõude neljapäeval, 6. aprillil kl 10–12 aulasse hommikukohvile, et koos arutada, mis on viimasel ajal populaarsust kogunud uue põlvkonna keelemudelid, mis suudavad toota ladusat ja tõepäraselt kõlavat teksti, ja pildimudelid, mis toodavad tekstisisendi põhjal nii fotorealistlikke kui kunstilisi väljundeid. Nende tehnoloogiatega kaasnevad mitmed uued võimalused, ent ka küsimused.
Kuidas hinnata kirja- ja loometöid, mis on kas osaliselt või täielikult masina poolt toodetud? Kuidas suhtuda tehisaru poolt toodetud kunstiteosesse, taustamuusikasse, visandisse? Kas tehisintellekti-põhiseid tööriistu peaks integreerima õppetöösse, ja kuidas ennetada ebavõrdsust tudengite seas uues olukorras?

– Teeme kohvitassi juurde kiire ülevaate uutest AI tööriistadest, nende võimekusest ja ka piiratusest, ja kuidas neid seletada tudengitele, ennetamaks segadust ja väärkasutust.

– Toome näiteid tekstikesksetest ülesannetest hariduse kontekstis, mida AI suudab edukalt lahendada.

– Teksti- ja pildigeneraatorite demo, katsetame kui hästi nad töötavad.

– Teises pooles arutelu gruppides ja ühiselt, eesmärgiks liikuda konsensuse poole eespool mainitud küsimuste lahendamisel.

Seminari veab Andres Karjus (PhD keeleteadus, MSc tehisintellekt), Tallinna Ülikooli CUDANi uurimisgrupi kultuurianalüütika teadur ja Datafigure OÜ koolitaja.

Pane end kirja sellel lingil.

Laupäeval, 1. aprillil, on Tallinnast ligikaudu 12 km kaugusel Vaskjalas asuvas Copperleg residentuuris avatud uste päev.

Poola maalikunstnik Katarzyna Pitek ja Hollandi skulptor Jonathan Stavleu (EKA kaasaegse kunsti MA) tutvustavad oma kuuajalise residentuuri jooksul tehtud kunsti.

Esinevad Janno Bergman ja Erik Alalooga. Avatud uste päev toimub 13.30–16.30.

Vaskjala residentuur

Facebook

Õhtupoolik müramuusika, nostalgilise iroonia ja tordiga.
Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” etendub taas.

Peamiselt EKA taustaga etendajatest, kunstnikest, muusikutest ja kunstitöötajatest koosnev fluiidse koosseisuga kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik – on Tiidelepa kaaslasteks sel teekonnal lause lõppu, kus valdavaks tegevuseks on proov minevikke unustada ning valdavaks meeleoluks selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. 

Lavastus: Nele Tiidelepp

Esitajad: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk

Kunstnik: Riin Maide

Dramaturgiline tugi: Oliver Issak

Valgustaja: Leon Allik

Koreograafia: Raul Markus Vaiksoo

Projektijuht: Kaie Küünal

Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp

Toetus: Eesti Kultuurkapital

Etendused toimuvad 29., 30. märtsil ja 1. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu saalis. Kohtade arv on piiratud – haara pilet kohe!

Esimene mõte, mis mul tekkis, kui saali sisse astusin, oli tunne, nagu oleksin kellegi teise klassiõhtule sattunud. See on teatav pseudo-nostalgiline tunne, mis seostub klassiõhtu kogemusega. Kogemus, mis on kusagil kunagi varem olnud ja sa igatsed selle järele. – Karin Allik, Kultuur ERR

Ka mõni stseen mõjus peaaegu nagu tsitaat millestki varasemast ja kaugemast, justkui nostalgitseksid esinejad irooniaprismast hoolimata mingite vaid kaugemate, kaudselt kogetud aegade järele, mil moes oli neoon ja Janika Sillamaa laulis heledal häälel lootusest. – Brigitta Davidjants, Sirp

Info Kanuti Gildi SAALi veebis

Varasemad etendused EKA veebis

Neljapäeval, 30. märtsil 2023 kell 11.00–15.30 toimub ruumis C204 KVI magistrikonverents.

Ettekanded:

Mailis Timmi, “Galerii – ärimaailma mõjuagent kunstiväljal või kunstniku loomekarjääri tugisammas?” Juhendaja Kaarin Kivirähk

Esitletava magistritöö põhiosa seisneb uue kaasaegse kunsti esindusgalerii loomises. Töö juurde kuuluvad ka teoreetiline raamistik galerii kui nähtuse paiknemise ja rolli kohta kunstiväljal ning põgus uurimus Eesti kunstnike seniste kogemuste kohta koostöödest galeriidega ja ootustest seoses tulevaste koostööstsenaariumidega. Kuigi galerii kui koht, kus kunstimaailm puutub kokku ärimaailmaga, on aja jooksul rohkelt kriitikat saanud, püüan oma töös välja selgitada, kas galerii võib olla ka positiivsete muutuste katalüsaatoriks kunstiväljal.

Saskia Lillepuu, “Tähelepanu ja kohalolu. Antropotseenist grupinäituse abil”. Juhendaja Anders Härm.

Minu magistritöö praktiline osa oli näitus “Taganemisteeta. Kohaoluharjutus”, mis oli avatud 2021. aasta kevadel Narva Kunstiresidentuuris. Näitusel osales 17 kunstnikku Eestist ja välismaalt ning kompas küsimusi inimeseks olemisest ökoloogilises rahutuses. Ettekandes keskendun näituse tegemise keskseks mõisteks kujunenud terminile “pühendunud tähelepanu”, mis oli oluline kriteerium kunstnike ja teoste valikul. Selle mõiste juured ulatuvad posthumanistlikest teooriatest kunstnike loome- ja uurimispraktikatesse. Avan termini teoreetilisi tagamaid, toetudes eelkõige Donna Haraway, Rosi Braidotti, T.J. Demose ja Deborah Bird Rose’i kirjutistele ning vaatlen, kuidas “pühendunud tähelepanu” suunas kuratoorseid otsuseid näituse ettevalmistuse ajal.

Reigo Kuivjõgi, “Kes on emerging artist?” Juhendajad Kristina Jõekalda, Triin Metsla.

Magistriprojekt keskendub enda teoreetilises osas rahvusvahelisel kunstiväljal sissejuurdunud terminile emerging artist sobiva vaste leidmisele eesti keeles ning segadusest termini ajaliste piiride seadmisel, mille järgi suudaks looja positsioneerida enda kohta kunstniku karjääri skaalal. Emerging artist’i mõiste kaudu määratletakse tavaliselt kunstnikku, kes on oma karjääri algfaasis ehk kes on haridusest või vanusest olenemata tegutsenud kunstnikuna vähem kui 10 aastat. Termini probleem seisneb selles, et mis hetke loetakse kunstniku alguseks? Teose praktilises osas vaadeldakse alustavate kunstnike teoste eksponeerimisele keskenduva galerii Art&Tonic näitusetegevuse kureerimist ning uusi algatusi kunstiväljal.

Mae Variksoo, “Kunstikogu arheoloogia: Näitust “Armistunud pale” ettevalmistavast uurimistööst”. Juhendaja Anu Allas.

Minu magistritöö keskseks ja praktiliseks osaks on näitus pealkirjaga “Armistunud pale”, mis kõnetab küll teadlikult praegust hetke ja Ukrainas kestvat sõda, kuid keskendub sellele osale Tartu Kunstimuuseumi ajaloolisest kunstikogust, mis asus 1943. aasta pommitamise ajal Lai tänav 17 majas, mis kokku varises ning kogu enda alla mattis. Magistrikonverentsi ettekanne avab näitust ettevalmistava uurimistöö käigus ilmnenud problemaatikat.

Ulla Väljaste, “Kas raamat peaks olema kaunis? Küsitledes ilu hindamiskriteeriumina raamatukujunduse kontekstis”. Juhendaja Mari Laanemets.

Uurin kauni raamatu diskursust, toetudes peamiselt selle globaalse nähtuse kohalikule väljendusele raamatukonkursi “25 kauneimat Eesti raamatut” ja ürituse kriitilise retseptsiooni näitel. Ettekandes käsitlen mõiste kaunis raamat kasutamist raamatukujundust kirjeldava väärtushinnanguna Eestis, toetudes kunstiajaloolase Rein Looduse tööle ning 20. sajandil avaldatud kauni raamatu kontseptsiooniga tegelevatele tekstidele.

Aleksander Zahharov, “Solovjov, Kojève ja situatsionism: spiritualismi roll sekulaarse ühiskonna kunstis”. Juhendaja kinnitamisel.

Uurin spiritualismi rolli kaasaegse kunsti kriitilise sotsiaalse ja poliitilise diskursuse tekkimisel. Keskendun Vladimir Solovjovi ideede pärandile Alexandre Kojève’i filosoofias, Vene avangardkunstis ning sürrealismis. Soovin näidata, kuidas spiritualism mõjutas nii II maailmasõja järgset prantsuse filosoofiat kui kunstilist väljendust. Tõlgendan Guy Debord’i teost “Vaatemänguühiskond” sekulaarse spiritualismi kriitikana.

7. maini on Võru muuseumis, galerii suures saalis avatud Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“. 

Näitus käsitleb Võrumaa inimeste lugusid ja peegeldavad seeläbi kogukonna ajalugu. Kunstnikku ühendab ka soov teemadega sügavuti minna, sestap on pealtnäha juhuslikest fotoleidudest rullunud välja üllatavad avastused. Millised täpsemalt, sellest juba näitusel.

Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.

23. märtsil kell 18.00 peab Andrus Laansalu Kumus loengu „Kuidas kujutada lille? Looduse jäljendamine kunstis ja (digi)kultuuris“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Üritus Facebookis.

Ära ületa teise piire!
17.03-25.08.2023
EKA väligalerii, Kotzebue 1
Avamine: 17.03 kell 16.00 EKA fuajees 

Osalevad kunstnikud:
Kristiina Aarna, Karola Ainsar, Katharina Grepp, Kärt Heinvere, Annika Hint & Irmeli Terras, Maria Kapajeva, Sanna Kartau, Hanna Eliise Kask, Karis Kivi, Maria Izabella Lehtsaar, Annemarie Maasik, Marlene, Susanna Mildeberg, Katariin Mudist, Enn Nazarov, Liisa Niit, Katerina Rothberg, Pamela Samel, Tiina Sööt, Daria Titova, Kadi Viik, Laura Vilbiks

Feministeerium ja EKA Galerii kutsuvad: näituse „Ära ületa teise piire” avamine 17. märtsil kell 16.00 EKA fuajees!

72 protsenti tudengitest on vähemalt korra kogenud seksuaalset või soolist ahistamist ülikoolis, mis väljendub tavaliselt stereotüpiseerivates märkustes, seksuaalse alatooniga jutus, kahemõttelistes naljades või kohatult vahtimises.*

Igal inimesel on õigus otsustada oma keha puutumatuse üle ise. Kuidas enda piire kehtestatakse, sõltub palju kultuurilistest normidest ja seadustest. Seksuaalsuhted peavad põhinema kõikide osapoolte selgel nõusolekul. Vaba nõusolek tähendab seda, et seksuaalsuhtes olevad osapooled võivad igal hetkel otsustada, kas nad soovivad jätkata või tegevus peatada ja olla kindlad, et nende piire arvestatakse. Üksteisega arvestamine trotsib vägivalda ja ebavõrdsust loovaid stereotüüpe ja loob emotsionaalselt turvalise õhkkonna.

2017. aasta Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioon, mille on teiste seas ratifitseerinud Eesti, näeb ette vägistamise definitsiooni muutmise karistusseadustikus selliseks, mis lähtuks nõusolekupõhisest seksuaalsuhtest kui normist, millest kõrvale kaldumine on vägistamine. Seaduse kõrval on oluline ühiskonnas ühiselt aru saada, et kõigil on õigus kehalisele ja vaimsele enesemääramisele. 

Näitusele valisime konkursile esitatud pildid, mis käsitlevad seksuaalse nõusoleku kultuuri põhitõdesid ja astuvad vastu stereotüüpse suhtumisega tekitatud probleemidele.

* 2020. aasta Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuring „Sooline ja seksuaalne ahistamine Eesti kõrgkoolides“

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Active citizens fund

Tule ja külasta näitust “Sissejuhatus Eesti disaini”! Kas mõned esemed tunduvad sulle kuidagi tuttavad? Jaga oma lugu meiega.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM) kutsub kõiki osalema installatsiooni loomises, kus esitletakse külastajate isiklikke fotosid ja lugusid disainiobjektidest, mida võib leida nii kodus kui ka muuseumis. Muud disainiesemed, mis seostuvad näitusel olevate objektidega on samuti oodatud.

Publikuprogramm ja installatsioon „Kas sul on see kodus?” uurib disainiesemete laiemat konteksti. Algatusega püüame tõsta teadlikkust kohaliku ajaloomälu osas ning luua sügavamaid isiklikke seoseid materiaalse kultuuriga.

Näidates, kuidas tavalised majapidamises leiduvad esemed võivad ajapikku muutuda muuseumi eksponaadiks, toetab „Kas sul on see kodus?” muuseumi kogudega tutvumist ning innustab dialoogi, mille abil erinevad grupid saavad edastada oma nägemuse kultuuriloost.

Juhised osalemiseks:

1. Vaata kodus ringi. Uuri välja, kas seal võib olla mõningaid disainiesemeid.
2. Tee esemest pilt.
3. Mõtle mõnele isiklikule mälestusele, mis on selle objektiga seotud. Äkki meenuvad sulle traditsioonid, rituaalid, kuidas ese sinuni jõudis? See võib olla midagi nostalgilist või pragmaatilist! Võid koguda lugusid ka oma sõpradelt ja perelt. Kirjuta oma lugu
üles.
4. Saada meile oma foto ja lugu e-mailile publik@etdm.ee või too see muuseumi
piletikassasse aadressil Lai 17, Tallinn  

Valitud kaastöödest koostatakse püsinäituse projektialal installatsioon.

Publikuprogramm ning installatsioon valmivad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

„Kas sul on see kodus?“ on loodud tudengite Ksenia Kovalenko, Maivi Kärginen-Kivi, Lilla Lukács, Paula Oberndorfer ja Johanna-Elisabeth Tärno poolt.

Erilised tänud: Agnes Aljas, Rebecca Duclos, Hanna-Liis Kont ja Sandra Nuut

Graafiline disain: Ott Kagovere
Näituse kujundus: Ulla Alla
Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumis (ETDM) on tegeletud on disaini kogumise ja kontekstualiseerimisega viimased kakskümmend aastat.

ETDMi kogudes on ligi 18 000 museaali, mille põhjal koostatakse näitusi, publiku- ja haridusprogramme.

25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud kuni 26.03.2023.

Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.

Uurimisobjektiks on autori enda maalipraktika, mille vaatlemisel jälgib ta tühjuse ilmnemist maalimise protsessis, maali tajumisel ja ruumis, milles ta töötab. Kesksete metafoorsete märksõnadena kasutab Eelma karusselli, peegli ja isolaatori kujundit. Enesereflektsiooni najal tehtud tähelepanekuid raamistab filosoofiline dialoog erinevate autorite ja mõttevooludega.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad seeriatena, nende loomisel on oluliseks kujundi kordus ja aeglane muutumine. Kordust käsitleb ta kui võimalust tühistada tähendusi ja tekitada hierarhiavabu maalipindu: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel muutumisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste hõreduse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele. Eelma praktika toetub maalimise ajalise ja füüsilise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996). Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobel kunstipreemiale.