Selgunud on EKA loomepreemiate nominendid 2023

Fotol 2022. loomepreemiate laureaadid Anu Allas, Jaana Päeva, Siim Tuksam ja Sille Pihlak

EKA loomepreemiate nominendid 2023 on…

Iga aasta lõpus tunnustab Eesti Kunstiakadeemia kollektiiv innukaid, andekaid ja teokaid loovkolleege.

Taas on olnud erakordne aasta, sellele annavad tunnistust allpool toodud pikad loetelud tegudest ja inimestest.

Kolm laureaati valib nominentide seast loomepreemiate žürii, kuhu kuuluvad 2023. aastal: professor Jüri Kermik, vanemteadur Epp Lankots, külalisdotsent Lilli-Krõõt Repnau, külalislektor Taavi Hallimäe ja ja rektor Mart Kalm.
Loomepreemiad antakse kätte 21. detsembri aastalõpu peol ja preemiaks on arendav lähetus 2500 euro ulatuses.

Nominendid on:

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitekt Musta juubelinäitus „Esimesed kümme“, mis võtab kokku arhitektuuribüroo kümne tegutsemisaasta loomingu ning selle mõju Eesti avalikule ruumile ja arhitektuuri arengule. Näitus käsitleb arhitektuuri ja arhitekti rolli esile kerkivate ühiskondlike probleemide lahendamisel. Näitus 3.-28.10.2023, Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. Arhitekt Musta tuumik arhitektid Ott Alver, Mari Rass ja Alvin Järving.

Näitus “Keraamika kannab” Arhitektuurimuuseumis 13.09 – 12.11.2023 tutvustas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga. Toimus ka rahvusvaheline sümpoosion Andres Kure juhatusel. Kuraatorid: Martin Melioranski, Lauri Kilusk, kaaskuraator: Varvara Guljajeva, graafiline kujundus: Cristopher Siniväli. Osalejad: Varvara Guljajeva ja Mar Canet Solà, Raul Kalvo, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Sasha Serber, Paco-Ernest Ulman, Markus Wikar.

“Linnamaardla. Spolia naasemine” Arhitektuurimuuseumis 25.05 – 30.07.2023 Ruumiinstallatsioon “Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Kuraatorid: Laura Linsi, Roland Reemaa. Kaaskuraator: Maria Helena Luiga. Installatsiooni autorid: LLRRLLRR (Laura Linsi, Roland Reemaa, Maria Helena Luiga). Osalejad: kuidas.works (Andrea Tamm, Maria Helena Luiga, Hannes Praks, Henri Papson), Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke, Mariann Drell ja Ruuben Rekkor, SRIK Vanamaterjal (Holger Orek), TalTech Ehituse- ja arhitektuuriinstituut (Simo Ilomets ja Anni Martin), Andres Tolts, Johanna Ulfsak.

DISAINITEADUSKOND

Kärt Ojavee
Väljapaistev disaini-, kunsti- ja teadusmaailma ühendaja ja “vedur”, mitme valdkonna ülene looja. Kärt Ojavee paistab silma oma mitmekülgse loometegevusega. Materjalikatsetused on põnevad, lahendused visuaalselt efektsed ja teemad aktuaalsed.
2023 aastal on ta loominguliselt olnud eriliselt silmapaistev. Osalemine grupinäitustel:

– näitus “Kohanemise kunst”, Kadrioru kunstimuuseum (kuraatorid Triin Metsla ja Madli Ehasalu) Uus uurimuslik teos “ASHTRADE”
– näitus “Can’t see”, Sequences Art Festival, Nordic House, Reykjavik (kuraatorid Kaarin Kivirähk, Maria Arusoo, Marika Agu, Sten Ojavee)
Uus teos “The past tense of burn is burned”
– näitus “Uneversum: Rütmid ja Ruumid”, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (kuraator Sandra Nuut)
Uued teosed “Undefined Useful Object 22” ja “Undefined Useful Object 23”
Näituse autor – “The Story of Nanomaterial No. 399”/“Nanomaterjal 399”, EKA galerii
Kostüümikunstnikuna: – lavastus “Reis metsa lõppu”, Ekspeditsioon, lavastaja Lauri Lagle

Urmas Lüüs
Mitmekülgne looja. Haaravalt püstitatud ülesannete ja temaatikaga õppejõud. Katkematult tegus, pööraselt eksperimentaalne, pidurdamatult valdkondade ülene. Mitmeid põnevaid personaalnäituseid toimus ka sel aastal:
Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (Tootmiskoondis Urmas-Ott) installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” Hop galeriis 11. mai – 30. mai 2023

Installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” võiks žanrina kõlada kui eksistentsiaal-düstoopiline komöödia. Kunstnikud on alustanud sealt, kus Tšehhov pani punkti oma viimaseks jäänud lavastusele “Kirsiaed”, ning kujutanud ette lavastuse hüpoteetilist viiendat vaatust.

7. detsembril avas kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“. Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

Linda Kaljundi
Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“, Kumu kunstimuuseum, 5.5.2023–8.10.2023. Kuraatorid: Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja
Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ oli seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis ning uuris kunsti võimalusi keskkonnakriisi ajajärgul. Mahuka, kriitilise ja ambitsioonika näitusena koondus see kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast, nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ja muuseumi rohepööre. Näituse ülesehitus oli siinses kontekstis uudne ning teemavalik kõnekas ja aktuaalne. Oluline osa oli hariduslikul poolel – näitusega kaasnes nii mitmekülgne publikuprogramm kui kestliku näituse mudel. Lisaks ilmus näitusega samanimeline publikatsioon, mille kujundas Maria Muuk. Oluline aspekt näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ puhul oli kuraatorite enesekriitilisus ehk küsimuste esitamine selle kohta, milline on näituste korraldamise keskkondlik mõju ning mida saab nendes küsimustes ära teha.

Karola Mursu ja ajakiri PÖÖNING
Väljaandja: MTÜ Väärt Vanad Võtted (Karola Mursu ja Heli Nurger) www.ajakiripooning.ee
2023 aasta talvenumber jäi Eesti ainsal üksnes kultuuripärandist kirjutaval ajakirjal Pööning viimaseks. Karola Mursu ideel, algatusel ja peatoimetamisel kaheksa aastat järjepanu ilmunud ajakiri oli kultuuripärandi kodu: siit leidis lugeja nii isikliku pärandiga – ajalooga majad ja aiad, disainiklassika, pärandkäsitöö, toidukultuur – kui ka ametliku pärandiga – muuseumid, arhiivid, restaureerimine, muinsuskaitse – seotud teemasid, et rääkida meile meie oma asjadest ja anda neile tähendus. Sekka inimesed ja nende lood, restaureerimisnipid, nõuandenurk jpm, sest kultuuripärand on palju enamat kui üksnes vanad majad, vanaema mööbel või museaalid. Neist mosaiigikildudest aitas tervikpilti kujundada elu ise – päevakorralised teemad, ajastu tõekspidamised tööviisidest ja materjalidest, tänane teadmine kultuuripärandist. Rohkelt pildimaterjali sisaldava muinsussõbraliku ja pärandit kõnelema pannud kvaliteetajakirja autorite ringi olid haaratud oma ala parimad asjatundjad – muinsuskaitsjad, konservaatorid, kunstiteadlased, ajaloolased, etnograafid, arheoloogid jt – paljud neist EKAga seotud inimesed. Pööningut tehti kire ja meisterlikkusega, mille igast numbrist tasus osa saada. Kaheksa aasta eest ei olnud meil seda kõike, mida Pööning on oma ilmumisaja jooksul meie teadvusesse toonud, ja kurvastuse kõrval on kindlasti põhjust ka heameelt tunda, et meie kultuuripärandit väärikal ja asjatundlikul moel kajastav väljaanne on olemas olnud.

Perioodil november 2015 – november 2023 ilmus kokku 41 numbrit Pööningut. Lisaks neli korda aastas ilmunud põhinumbritele anti välja neli erinumbrit Hoov ja kolm tehnilist erinumbrit Värkstuba, 2020 ilmus Kopli erinumber ja 2022 Jõulude tähtraamat.

Pööning on väärt lugemine igal eluhetkel ja käsitletud teemad ei aegu: sestap ei maksa lugejail ajakirju paelaga pakki siduda ega pööningule viia vaid tasub pöörduda ajakirja toimetusse ja puuduolevaid numbreid lisaks soetada!

Katkend Pööningu kaasautori Tõnu Õnnepalu ajakirja viimases numbris ilmunud mõtisklusest:

Pööning ilmus just parasjagu nii kaua, et muutuda igaveseks. Uus aastaaeg, uus Pööning, uued pildid vanadest majadest. See igavik saab nüüd otsa. On veidi kurb ja pidulik tunne, nagu ikka lõppude juures. Kurb, sest nad on lõpud, pidulik, sest nad on lootusrikkad. Nad peidavad endas uut algust, nagu kõik need seemned, mis mustade ja märkamatutena jäävad nüüd värviliste lehtede, siis juba lume alla. Et kevadel jälle…Et ühel kevadel jälle! Ehk ühel kevadel jälle…

Andres Kurg, Mari Laanemets
Näitus „Prognoos ja fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“
Eesti Arhitektuurimuuseum, 20.01.2023–30.04.2023
Kuraatorid: Andres Kurg ja Mari Laanemets
Kujundus: Kaisa Sööt
Graafiline kujundus: Indrek Sirkel
Suurnäitus „Prognoos ja fantaasia“ uuris tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel. Näitusel olid väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse. Näitus esitas ka uue võrdleva tõlgenduse arhitektuuri ja kunsti suhetest, nn paberarhitektuurist, mida tavapäraselt nähakse projekteerimispraktikast tagasitõmbumisena ning millest seni on räägitud peamiselt rahvuslike koolkondade kaudu. Näitusega kaasnes samanimeline publikatsioon.

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Tõnis Saadoja
Esiletõstmist väärib Tõnis Saadoja suurepärane, ajastut ja inimkultuuri tunnetav isikunäitus «Kõrgus merepinnast», mis toimus Kumu kunstimuuseumi programmis «Kunst antropotseeni ajastul». Näitus tegeles läbi maalimeediumi nostalgia-esteetika ökoloogilise ja eksistentsiaalse valuläve tunnetusega meid ümbritsevas maailmas. Erakordne on siinkohal kunstniku oskus mängida nii globaalsel maastikul toimuva kui museaalse keskkonna kliima kõrvutamiste ja tähendustega.
Erakordselt rafineeritud analüüsina samadel teemadel mõjus ka Tõnis Saadoja ja Paul Kuimeti koostöönäitust «Maastik kulgeb läbi maja» Tartu kunstimuuseumis.
Kunstnik ise on esile toonud kunsti ja just tasapinnalise kunsti olulisust inimest ümbritsenud keerulise ja vastuolulise olustiku vahendamises ja kaardistamises. Sellist tuge vajab globaalselt segane maailm tänasel hetkel eriti tugevalt.

Holger Loodus
Holger Loodus väärib loomepreemiat ona mastaapse, poeetilise ja kontseptuaalse näituse “18 kevadist hetke” eest Kai kunstikeskuses. 21.01–10.04 Kai kunstikeskuses toimunud Holger Looduse isikunäitus “18 kevadist hetke“ oli mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus. Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev Loodus eksponeeris Kais kahte videoinstallatsiooni, mis lõid lummava taju- ja osalus kogemuse. Tegemist oli aja ja ruumi koostoime poeetilise analüüsiga, mida kunstnik esitas mastaapses, peaaegu et stiihilisena mõjuvas ruumiinstallatsioonis.Väljapanek oli üles ehitatud labürindilaadse teekonnana, mida vaataja sai avastada ning mis kulmineerus subtiitritega varustatud videoteosega. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga. Kõikehõlmava ja ulmelise atmosfääriga näitust võimendas heli.Holger Loodus, kes valdab meisterlikult nii maalikunsti, videot, installatsiooni kui ka auditiivseid vahendeid ja suudab nende koostoimel saavutada vaatajat ja kuulajat haarava erakodselt jõulise teose on kahtlemata EKA loomepreemia vääriline.

Paul Kuimet
Paul Kuimet on värskelt valitud EKA õppejõud, EKA kogukonna ja foto osakonna liige aga juba pikemat aega. Kuimet töötab fotograafia vallas ja 16mm filmiga. Tema tööde huviorbiidis oni tänased ja endised ikoonilised modernistlikud hooned ja objektid. Paul on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis, Balti filmi- ja meediakoolis ning Ida-Londoni ülikoolis. EKA VKT loomepreemiat väärivad Kuimeti näitused “Crystal Grid” ning Tartu Kunstimuuseumis koos Tõnis Saadojaga teostatud näitus.
Näituse “Crystal Grid” kohta kirjutab kunstnik: fotokollaažide seeria toob ühele pinnale killud maailma erinevates botaanikaaedades pildistatud taimedest. Iga tüki kollaažimuster on ruudustiku variatsioon, mis põhineb Crystal Palace’i keskse transepti katusekonstruktsioonil. Teose analoogne tootmisprotsess nii rõhutab kui ka varjab fotograafia indeksilist suhet fotode tegemise paikadega. Teos on esitatud kolmest pildist koosnevate komplektidena, mis kõik sisaldavad üksteisest ruudustiku poolt segatud fragmente. Pealkirjad näitavad fotode asukohti.

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud