Seminarisari “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”

Asukoht:
EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)

Algus k.p.:
27.01.2016

Algusaeg:
00:00

Lõpp k.p.:
25.05.2018

Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“

Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .

 

Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

 

Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

 

Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.

 

Jaga sõpradega:

Postitas Kunstiakadeemia
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur Avatud loengud