Erialast

Mis on kaasaegne skulptuur, installatiivne kunst?

Kui traditsiooniliseks skulptuuri väljendusvahendiks võib vaieldamatult pidada vormi, siis kaasaegse skulptuuri ja installatsioonikunsti fundamentaalseks
parameetriks vormi ja mahu kõrval on üha enam ruum. Iga kolmemõõtmeline asi lihtsalt nõuab endale teatud osa ruumist. Seega saab kunstniku jaoks
oluliseks küsimus sellest, millega, miks ja kuidas selle ruumiga tegeleda.

Ka paljud teised kaasaegse kunsti valdkonnad tegelevad tänapäeval oma
meediumi piires objekti ruumi toomisega või ruumistamisega. Ja kuigi
seejuures säilivad ka eriala või meediumipetsiifilised vaatenurgad, pole
nendevahelised piirjooned enam nii rangelt eristatavad nagu
varem. Ruum on need omavahel kokku toonud.

Skulptuur on olnud otseselt nende muutusteni viinud uute alguste juures,
nende käimalükkaja, sest ajalukku tagasi vaadates (1960ndad), saab selline
ruumistamine alguse just skulptuurist. Kaasaegse kunsti seisukohalt on tegemist oluliste ja ülihuvitavate nähtustega, omamoodi null-punktiga, mis avas piiramatute võimalustega uue tegevusvälja, mõtestades ümber oma suhet vaatajasse, arhitektuuri, materjali ja ruumi.

Skulptuur ja avalik ruum.

Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime ka rääkida kui kõige levinumast kunstivormist avalikus ruumis arhitektuuri kõrval. Kaasaegseid linnakeskkondi ilmestavad lugematud skulpturaalse ja installatiivse väljenduse vormid, mis kõik kujundavad ja vormivad ühist avalikku ruumi. Olgu siis tegu esteetiliste lahendustega linnaruumi ilmestamise eesmärgil, mälupoliitikaga või kriitilise kommentaariga. Igal juhul kaasneb sellega ka kunstnikupoolne vastutus avaliku ruumi kujundajana.

Millest on tehtud installatsioon?

Võib väita, et tänapäeval kannab iga asi endaga kaasas ka informatsiooni iseendast. Seega on ka kunstniku poolt kasutatud materjal midagi, millel on algmaterjalina tähendus juba enne kunstiteoseks saamist. Läbi kunstniku tehtud valikute saab seda tähendust eesmärgipäraselt muuta, suunata või lausa pea peale pöörata. Aga samasugune materjal on näiteks ka teose pealkiri. See võib niisama tühjalt teose küljes rippuda – sest teosel ju peab nimi olema, nii on tavaks – aga ta võib ka teose tähendust produktiivselt laiendada ja kommunikeerida. Või mis asi on valgus valgusinstallatsiooni puhul või heli heliinstallatsioonis. Ei midagi muud kui materjal, millega kunstnik töötab. Ja kõige salapärasemal moel võib installatsioonikunstniku käes materjaliks saada ka aeg.