Installatsioon ja skulptuur

Installatsiooni- ja skulptuuristuudio. Foto: Tõnu Tunnel

Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm, maht ja materjal. Kui traditsiooniliselt olid valdavateks materjalideks kivi, puit ja pronks, siis tänapäeval on skulptuuri mõiste laienemisega materjalikvalik sisuliselt piiramatu. Kasutusel on kõik alates loodusest leitavate kuni sünteetilistest tehismaterjalideni. Kaasaegne skulptuur võib olla ka pehme, kerge, voolav või ajas kuju muutev, valmistatud tekstiilist, mullast või hoopis leidobjektidest.

Samuti on varasemale levinud skulptuuritehnikate – modelleerimise, materjali eemaldamise (kiviraiumine) või konstrueerimise kõrval kasutusel palju uusi materjalist endast tulenevad tehnikaid. Seega ei saagi skulptuuri mõistet tänapäeval siduda konkreetselt nimetatud tehnikate, materjalide või objektidega. Pigem on tegu pidevalt muutumises oleva, kunstilisele väljendusele sisuliselt piiramatut vabadust pakkuva tegevusväljaga, mis on väga kaugel sellele mõnikord ekslikult omistatavast raskepärasest monumentaalsusest. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime tänapäeval rääkida ka kui kõige levinumast kunstiliigist avalikus ruumis lisaks arhitektuurile, mismõlemad kujundavad suurel määral igapäevast keskkonda meie ümber.

Installatsioon

Möödunud sajandi teises pooles dialoogis skulptuuriga kuju võtnud installatsioonikunst lähtub suurel määral ruumist, milles teose terviku moodustavad osaobjektid üksteise, ruumi ja seda kogeva vaatajaga asetsevad. See eripärane vaatamis- ja kogemisviis annab vaatajale võimaluse liikuda kunstniku loodud keskkonnas, loodud teose ruumis endas. Sellise ruumiloome elementideks võivad olla nii skulpturaalsed objektid, leidmaterjalid, arhitektuursed detailid kui ka heli ja valgus.

Eriala

Kui traditsiooniliseks skulptuuri väljendusvahendiks on vaieldamatult vorm, siis kaasaegne skulptuuri- ja installatsioonikunst lähtub vormi ja mahu kõrval üha enam ka ruumist. Iga kolmemõõtmeline asi nõuab paratamatult endale ruumi. Seega on kunstniku jaoks oluline küsimus, miks ja kuidas selle ruumiga tegeleda. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime rääkida ka kui kõige levinumast kunstivormist avalikus ruumis arhitektuuri kõrval. Kaasaegseid linnakeskkondi ilmestavad lugematud skulpturaalsed ja installatiivsed vormid, mis kõik kujundavad avalikku ruumi, olgu siis tegu esteetiliste lahendustega linnaruumi ilmestamiseks, mälupoliitika või kriitilise kommentaariga. Ka paljud teised kaasaegse kunsti valdkonnad tegelevad tänapäeval objekti ruumi toomise või ruumistamisega, kuid valdkondadevahelised piirid ei ole enam rangelt eristatavad –  ruum on neid üksteisele lähendanud.

Õppekava

Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas õpitakse teostama ideid nii objektidena ruumis kui ka installatiivsete lahendustena. Samuti pööratakse tähelepanu kunstilise tegevuse kriitilisele mõtestamisele kaasaegse kunsti teooria ja praktika kontekstis.

Bakalaureuseõpe installatsiooni ja skulptuuri erialal jaguneb kolmeks õppeaastaks, mille raames omandatakse valdkonnaspetsiifilised põhiteadmised erinevatest vormi- ja ruumipraktikatest, materjalitehnoloogiatest ning kaasaegse kunsti ja kunstimaailma toimemehhanismidest. Õpe on valdavalt projektipõhine. See tähendab, et õpetamine toimub vastavalt õppekavale, mis sätestab küll kus, millal ja mida õpetatakse, kuid see, kuidas ühele või teisele loomingulisele ülesandele läheneda, jääb tudengi enda otsustada. Õppetöö lahutamatuks osaks on dialoog tudengite ja õppejõudude vahel, vastastikune analüüs ja sõbralik kriitika. Õppe eesmärk on anda võimalikult lai ja multidistsiplinaarne ülevaade kaasaegse kunsti praktikatest ja teooriatest, mis loovad vundamendi noore kunstniku iseseisvale loomingulisele tegevusele.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval ning jaguneb kahe õppeaasta (nelja õppesemestri) vahel. Esimesel kolmel semestril keskendutakse erinevatele suunaprojektidele ja individuaalse kunstipraktika arendamisele ning selle erinevatele vormidele ja uurimismeetoditele. Neljas, viimane semester on ette nähtud lõputöö teostamiseks. Õppe eesmärgiks on anda täiendavad erialased teadmised ja oskused kunstnikele, kes soovivad edaspidi tegutseda professionaalsel või akadeemilisel kunstiväljal.

Kellena saab töötada?

Installatsiooni ja skulptuuri eriala vilistlased osalevad aktiivsete loojatena kunstielus, kuid skulptuuri õppides on võimalik omandada ka praktilisi oskusi, millest võib erialaväliseltki kasu olla. Skulptor teab, kuidas asjad füüsilises maailmas koos püsivad.

Uudised ja sündmused

Tehumart

“Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias  7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs.  Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise ...
Hindamismaraton 6.05., stuudiofoto. Foto: Reimo Võsa-Tangsoo

Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–20.05.2024

Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega. Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. ...
Sonja Sutt Lainurk näituseplakat

Sonja Sutt Lainurga Galeriis

16. aprillil kell 19.00 avaneb Lainurga Galeriis Sonja Suti näitus "Laabub seegi". Näitus tuletab meelde, nagu pealkirigi viitab, et kõik laabub.
IMG_6709

esocafe

Oled oma loomepraktikaga jännis? Lõputöö ei taha lõppeda? Tule küsi abi esocafest! lisainfo ja registreerimine alates 16.04, 18.00 skulptuuriosakonna ees.
Melina_Unterhauser_keskpuur_landscape

Melina Unterhause Keskpuuris

Melina Unterhauseri performance'i ja heli-installatsiooni esitlus "What if there is no place called home" 20. aprillil Keskpuuris 12.00–15.30.

 “This I will only tell myself in confidence because it comes from a little part where I don’t go often and there is still a place for you. Come and sit next to my kitchen to hear a story of our past. Follow the unheard story of my grandfather.” ...
Eesti hagija skulptuurid_foto Inna Lepihov1

EKA tudengid lõid eesti hagija skulptuurid

Eesti Kennelliidu ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös sündinud eesti hagija skulptuuri konkursil osalesid tudengid nii EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonnast kui EKA kaasaegse kunsti magistriõppest. Konkursi võitis Asmus Soodla ning teise koha saavutas Kail Timusk. Kuigi projekti alguses oli plaanis teostada vaid üks skulptuur, otsustas Eesti Kennelliit, et soovib linnaruumi paigutada ...
Saarits_Jõeleht_Keskpuur-01

Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõeleht Keskpuuris

30. märtsil kell 13.00 avatakse Keskpuuris EKA skulptuuritudengite Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe ühisnäitus “Enne, kui ma unustan, tahaksin midagi südamelt saada”. Näitus jääb avatuks 31.03-27.04 iga päev kell 8.00–15.30.  Tahaks osata alati selle hea ja olulise ära tunda, veel enne kui räägime sellest minevikus. Enne, kui sellest saab tagasivaade. Ja osata mitte karta, kuidas ...
Mara Kirchberg in Uus Rada Gallery fb event cover

Mara Kirchberg Uus Rada Galleriis

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024 14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii Avamine: 14.03.2024, 19:00 Finissage: 24.03.2024, 16:00 TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis ...

Tudengite tööd

isfag_1
taavi_rei_too-on-tehtud