Installatsioon ja skulptuur
Installatsiooni- ja skulptuuristuudio. Foto: Tõnu Tunnel

Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm, maht ja materjal. Kui traditsiooniliselt olid valdavateks materjalideks kivi, puit ja pronks, siis tänapäeval on skulptuuri mõiste laienemisega materjalikvalik sisuliselt piiramatu. Kasutusel on kõik alates loodusest leitavate kuni sünteetilistest tehismaterjalideni. Kaasaegne skulptuur võib olla ka pehme, kerge, voolav või ajas kuju muutev, valmistatud tekstiilist, mullast või hoopis leidobjektidest.

Samuti on varasemale levinud skulptuuritehnikate – modelleerimise, materjali eemaldamise (kiviraiumine) või konstrueerimise kõrval kasutusel palju uusi materjalist endast tulenevad tehnikaid. Seega ei saagi skulptuuri mõistet tänapäeval siduda konkreetselt nimetatud tehnikate, materjalide või objektidega. Pigem on tegu pidevalt muutumises oleva, kunstilisele väljendusele sisuliselt piiramatut vabadust pakkuva tegevusväljaga, mis on väga kaugel sellele mõnikord ekslikult omistatavast raskepärasest monumentaalsusest. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime tänapäeval rääkida ka kui kõige levinumast kunstiliigist avalikus ruumis lisaks arhitektuurile, mismõlemad kujundavad suurel määral igapäevast keskkonda meie ümber.

Installatsioon

Möödunud sajandi teises pooles dialoogis skulptuuriga kuju võtnud installatsioonikunst lähtub suurel määral ruumist, milles teose terviku moodustavad osaobjektid üksteise, ruumi ja seda kogeva vaatajaga asetsevad. See eripärane vaatamis- ja kogemisviis annab vaatajale võimaluse liikuda kunstniku loodud keskkonnas, loodud teose ruumis endas. Sellise ruumiloome elementideks võivad olla nii skulpturaalsed objektid, leidmaterjalid, arhitektuursed detailid kui ka heli ja valgus.

Kui traditsiooniliseks skulptuuri väljendusvahendiks on vaieldamatult vorm, siis kaasaegne skulptuuri- ja installatsioonikunst lähtub vormi ja mahu kõrval üha enam ka ruumist. Iga kolmemõõtmeline asi nõuab paratamatult endale ruumi. Seega on kunstniku jaoks oluline küsimus, miks ja kuidas selle ruumiga tegeleda. Skulpturaalsest ja installatiivsest kunstist võime rääkida ka kui kõige levinumast kunstivormist avalikus ruumis arhitektuuri kõrval. Kaasaegseid linnakeskkondi ilmestavad lugematud skulpturaalsed ja installatiivsed vormid, mis kõik kujundavad avalikku ruumi, olgu siis tegu esteetiliste lahendustega linnaruumi ilmestamiseks, mälupoliitika või kriitilise kommentaariga. Ka paljud teised kaasaegse kunsti valdkonnad tegelevad tänapäeval objekti ruumi toomise või ruumistamisega, kuid valdkondadevahelised piirid ei ole enam rangelt eristatavad –  ruum on neid üksteisele lähendanud.

Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas õpitakse teostama ideid nii objektidena ruumis kui ka installatiivsete lahendustena. Samuti pööratakse tähelepanu kunstilise tegevuse kriitilisele mõtestamisele kaasaegse kunsti teooria ja praktika kontekstis.

Bakalaureuseõpe installatsiooni ja skulptuuri erialal jaguneb kolmeks õppeaastaks, mille raames omandatakse valdkonnaspetsiifilised põhiteadmised erinevatest vormi- ja ruumipraktikatest, materjalitehnoloogiatest ning kaasaegse kunsti ja kunstimaailma toimemehhanismidest. Õpe on valdavalt projektipõhine. See tähendab, et õpetamine toimub vastavalt õppekavale, mis sätestab küll kus, millal ja mida õpetatakse, kuid see, kuidas ühele või teisele loomingulisele ülesandele läheneda, jääb tudengi enda otsustada. Õppetöö lahutamatuks osaks on dialoog tudengite ja õppejõudude vahel, vastastikune analüüs ja sõbralik kriitika. Õppe eesmärk on anda võimalikult lai ja multidistsiplinaarne ülevaade kaasaegse kunsti praktikatest ja teooriatest, mis loovad vundamendi noore kunstniku iseseisvale loomingulisele tegevusele.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval ning jaguneb kahe õppeaasta (nelja õppesemestri) vahel. Esimesel kolmel semestril keskendutakse erinevatele suunaprojektidele ja individuaalse kunstipraktika arendamisele ning selle erinevatele vormidele ja uurimismeetoditele. Neljas, viimane semester on ette nähtud lõputöö teostamiseks. Õppe eesmärgiks on anda täiendavad erialased teadmised ja oskused kunstnikele, kes soovivad edaspidi tegutseda professionaalsel või akadeemilisel kunstiväljal.

Installatsiooni ja skulptuuri eriala vilistlased osalevad aktiivsete loojatena kunstielus, kuid skulptuuri õppides on võimalik omandada ka praktilisi oskusi, millest võib erialaväliseltki kasu olla. Skulptor teab, kuidas asjad füüsilises maailmas koos püsivad.

Uudised ja sündmused

Asmus Soodla „Järeldused” Uus Rada Galeriis

„Järeldused” on Asmus Soodla viies isikunäitus ja teine kord, mil ta eksponeerib Uus Rada Galeriis. Uus väljapanek haakub epiloogina tema varasema Raja näitusega „Standardne puitmaterjal” (2023), mille keskmeks oli inimese suhe puidu kui materjali ja puidutoodetega. Uuel näitusel lisandub sellele suhtele ka ajaline mõõde ja tõsiasi, et kolme aasta eest eksponeeritud materjal omandas eelmise ...
Installatsioon ja skulptuur Vabade kunstide teaduskond

Eesti Kujurite Ühendus tunnustab Mia-Stella Aaslaidi “Amandusega”

Eesti Kujurite Ühendus tunnustab noort skulptorit, kelle loomingus näeme annet, pühendumust ja potentsiaali rikastada Eesti vormikunsti oma isikupärase käekirjaga. Eesti Kunstiakadeemia 2026. aasta lõpetajate seast valiti laureaadiks Mia-Stella Aaslaid, kelle bakalaureusetöö, installatsiooni “Ø” orgaaniline vorm ja tehnoloogiline sisu moodustasid võluvalt kontrastse terviku. “Ø” Tunnustuse ...
Installatsioon ja skulptuur Vabade kunstide teaduskond

Ülemiste linnakus avati Lume Tuuma skulptuurigrupp „Kooskõla“

20. mail avati Ülemiste linnakus Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri tudengi Lume Tuuma loodud skulptuurigrupp „Kooskõla“. Tegemist on värske avaliku ruumi kunstilahendusega, mis rikastab Ülemiste City keskkonda ning toob esile noore kunstniku loomingulise käekirja. Skulptuurid valmisid kursuse raames, mida juhendas tunnustatud kunstnik ja õppejõud Kirke Kangro. Kursuse ...
Installatsioon ja skulptuur Vabade kunstide teaduskond

Vabade kunstide hindamismaraton EKA Galeriis 28.04.–17.05.2026

EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios (Kotzebue 10) 28.04.–17.05.2026 Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail) EKA vabade kunstide hindamismaraton Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid. Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, ...
Animatsioon Fotograafia Graafika

OPEN CALL | PART × EKA lõpetajad 2026 loomeresidentuur

PART Horizons Residency Award Residentuuri periood: august–september 2026 (2 kuud) Asukoht: PART rahvusvaheline kunstiresidentuur, Austria (Viin) PART rahvusvaheline kunstiresidentuur Austrias (Viinis) ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad 2026. aasta EKA lõpetajaid, kelle praktika hõlmab installatsiooni, skulptuuri või teisi ruumilisi ja materjalipõhiseid lähenemisi, kandideerima kahekuulisse ...
Installatsioon ja skulptuur Vabade kunstide teaduskond

Laura Põldi isikunäitus “Beautiful Pulsating Web”

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis. Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud ...
Installatsioon ja skulptuur Tekstiilidisain

Noore Skulptori Preemia 2026 laureaat on Kail Timusk

6. märtsil avati ARS projektiruumis 14 noore kunstniku näitus "Metamorfoos" ja kuulutati välja EKA Noore Skulptori Preemia saajad. Peapreemia pälvis Kail Timusk teosega "Rekuiem larium". Noore Skulptori preemianäituse žüriil on suur heameel näha ambitsioonikaid ja materjalitundlikke teoseid, mis moodustasid tugeva näituseterviku. Kunstnikud käsitlesid olulisi teemasid nagu kultuuriline mälu, ...
Installatsioon ja skulptuur Vabade kunstide teaduskond

Noore skulptori preemianäitus 2026 | Metamorfoos

Kunstnikud: Rover Indigo Bertels-Andréa, Þórey Björk Halldórsdóttir, Denis Kudrjašov, Ivor Mikker, Daniil Musesovs, Elise Marie Olesk, Kertu Rannula, Lotta Karoliina Räsänen, Éric-Olivier Thériault, Kail Timusk, Lume Tuum, Elo Vahtrik, Ats-Anton Varustin, Maria Wrang-Rasmussen Metamorfoos – ühtaegne lagunemine ja kujunemine; sulamine, paindumine, voolamine, funktsioonist võõrandumine. Noor ...
Installatsioon ja skulptuur Vabade kunstide teaduskond

Arhiiv

Abi ja otsing