Muinsuskaitse ja konserveerimine


Õppetase: bakalaureuseõpe
Õppekeel: eesti keel
Ainepunktide arv: 180
Õppe kestvus: 3 aastat
Link ÕISi õppekavale: muinsuskaitse ja konserveerimine
Õppekava kood: BMK
Teaduskond: Kunstikultuuri teaduskond
Õppemaks: tasuta
Erialad/suunad: Arhitektuurimälestiste konserveerimine Kunstimälestiste konserveerimine

Pärandi väärtustamine, hoidmine ja kaitsmine

EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise, hoidmise ja kaitsmisega.

Arhitektuuri- ja kunstimälestiste uurimine ja konserveerimine

Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas õpivad inimesed, kes soovivad teha ära midagi praktilist, silmaga nähtavat ja käega katsutavat, ning selle kaudu maailma paremaks muuta.


Vaata ka Ackermann’i projektile pühendatud kodulehekülge www.ackermann.ee


Christian Ackermanni näitust Niguliste muuseumis tutvustavad prof Hilkka Hiiop ning tudengid Mia Maria Rohumaa ja Jüri-Martin Lepp

Eriala

Kultuuripärand on vajalik ühiskonna kestmiseks ja arenguks. Muinsuskaitse eesmärgiks on selle pärandi hoidmine, väärtustamine ja tulevikku kandmine. Kui varem käsitleti pärandina vaid materiaalseid objekte, siis tänapäeval vaadeldakse seda inimkultuuri ja looduskeskkonna lõimunud tervikuna. Mälukandjana on ajaloolised esemed ja hooned meie ümber omandanud nii emotsionaalse kui funktsionaalse tähenduse.  

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise ja kaitsmisega. Olgu selleks siis ajalooliste hoonete, maastike, kunsti- või tarbeesemete, aga ka nendesse kätketud mälu ja mälestuste säilitamine. Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga.Erialaõpe lähtub kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest. 

Õppe eesmärgiks on anda tudengitele erialaseid teadmisi ja oskusi ning kujundada hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis aitavad teadvustada loodus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid. EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Osakonna õppejõud on oma ala tunnustatud ja kõrgelt hinnatud spetsialistid.

Õppekava

Muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava on avatud muutustele ja arengutele kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofias ning muinsuskaitse ja restaureerimise teoorias ja praktikas, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Tegemist on paljuski interdistsiplinaarse alaga, mis hõlmab baasteadmisi nii filosoofiast, kunsti- ja arhitektuuriajaloost kui restaureerimise ja konserveerimisega seotud spetsiifilistest valdkondadest, sh konserveerimisteooria, keemia, ehitusfüüsika, materjali- ja inseneriteadused jpm. Akadeemilise auditoorse tööl kõrval on olulised ka mitmesugused praktikad ja õppesõidud Eestis ning välismaal. Magistriõppes on erialal võimalik spetsialiseeruda muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri konserveerimise või museoloogia õppesuunale.

Eesti Kunstiakadeemial on õigus anda  konserveerimise eriala bakalaureuse õppekava läbinuile kutseid arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 ning konservaator, tase 6 esmane kutse.

Kellena saab töötada?

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala lõpetajad töötavad konservaatoritena muuseumides ja konserveerimistöökodades, Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, ministeeriumites ja arhitektuuribüroodes või iseseisvate ettevõtjatena muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas, ajaloolistel ehitistel uurimistööde teostajatena, muinsuskaitse eritingimuste koostajatena, konserveerimis- ja restaureerimistööde järelevalve läbiviijatena ning erialaõppejõududena.

Uudised ja sündmused

Vanalinn

Trükise „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” esitlus

EKA ja AS Tallinna Sadam paluvad teid projekti lõpparuande alusel valminud trükise esitlusele 6. juunil kell 13.00 EKA aatriumisse. „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” Tutvustame ka 2023. aastal sõlmitud AS Tallinna Sadam ja EKA vahel sõlmitud koostöölepingu plaane. Uus teadusprojekt keskendub Paldiskile kui Eesti mereväravale, pärandi alasele koostööle Helsingiga ja ...
Riia konvekas

13. Balti riikide konservaatorite triennaal Changes. Challenges. Achievements.

16. – 19.05.2023 toimus Riias 13. Balti riikide konservaatorite triennaal alapealkirjaga Changes. Challenges. Achievements. (Muutused. Väljakutsed. Saavutused). Konverentsil osales arvukalt erialaspetsialiste EKAst, Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskusest Kanut, Tartu Ülikoolist, Rahvusarhiivist ja Kõrgemast Kunstikoolist Pallas. Alates 1987. aastast igal kolmandal aastal ühe Balti riigi ...
B Ethel Malle Sarap tlm_fn10610_143_pisipilt

EKA muinsuskaitse kevadkonverents “Varemete vahel”

2. – 3. juunil toimub Harjumaa ühes silmapaistvamas arhitektuurimälestises, Padise kloostris, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXV kevadkonverents “Varemete vahel”. Kuidas tõlgendada varemeid kaasaegses keskkonnas? Tähistavad need millegi lõppu või algust, on osa meie argipäevast või tuleks nendega midagi ette võtta? Kas vare on au või häbi, kultuuripärand või taak, kodu või ...
61B3D4EB-0816-4FCB-AC7E-9F8EC9F8C0A7

Kunstikultuuri teaduskonna kirjutamislaager Narvas

3.–6. aprillini 2023 toimus Narva Kunstiresidentuuris NART järjekordne Kunstikultuuri teaduskonna MA tudengitele mõeldud kirjutamislaager. Kirjutamislaagris osalesid muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala tudengid. Seekordse kirjutamisseminari juhendajaks oli Rahel Aerin Eslas, kes rääkis oma kogemuse põhjal magistritöö kirjutamise protsessist ...
maarjam6e_1980

Sõda mälestusmärkide vastu: Debatid vene/nõukogude pärandi üle Ida- ja Kesk-Euroopas alates 2022

Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022 Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama ...
Riin Alatalu

Riin Alatalu tunnustati Valgetähe teenetemärgiga

Dotsent Riin Alatalu pälvis Vabariigi President Alar Kariselt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Riin Alatalu on pärandivaldkonna energiapomm, kes ei pelga häälekalt sõna võtta ka keerulistes ja konfliktsetes avalikes debattides, olgu selleks punamonumendid, Estonia juurdeehitus, Tartu toomkiriku restoraniprojekt või mõni muu päevakorda kerkinud kriisiküsimus. Euroopa ICOMOSi asepresidendina ...
www.tonutunnel.com

Sisseastumisavaldusi EKAsse saab juba nüüd anda

Alates 1. veebruarist saab esitada sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemia kõikidele õppekavadele. Vastuvõtuperioodi varasem algus lihtsustab sisseastumise süsteemi, sest nüüdsest algab vastuvõtt kõikidele õppekavadele ühel päeval. Erinevad on vaid avalduste esitamise tähtajad – rahvusvahelistele magistriõppekavadele saab avaldusi esitada 6. märtsini, doktoriõppesse 31. märtsini ning ...
Kukk ja Kana

Kukk ja Kana taas Lillepaviljonis

Tallinna Lillepaviljoni restaureerimistööde käigus leidsid ehitajad hoone tagant põõsast šamotist linnuskulptuuride riismed, mis olid kaetud mustuse, rohevetika, okkapuru ja samblatuttidega, ühe sees oli peidus isegi herilasepesa. Keeruline oli aru saada, et tegemist on skulptuuride, mitte ehitusprahiga ning saladuseks jäi ka nende päritolu, taustalugu, kuuluvus ja autor. Õnnetu linnupaar ...
  • Õpingud ERKIs on olnud minu elu üks kõige helgem aga ka õpetlikum periood. Lisaks erialale sain ma sellest koolist sõbrad kogu eluks. Oma kursusekaaslastega suhtlen vaat et igapäevaselt... kuigi meie lõpetamisest on möödas 25 aastat. Elukaaslased vahetuvad, lapsed on juba suured aga meie suhtleme omavahel endiselt nii, nagu oleks aeg meie jaoks seisma jäänud. Me oleme üksteise jaoks jäänud samasuguseks nagu kooli lõpetades. Kool andis meile võimaluse/ pani kohustuse end arendada. Huvi arhitektuuri vastu ja soov lahendada ülesandeid paremini kui õpingukaaslane (konkurents on edasiviiv jõud) andsid meile hea stardipositsiooni elus. Suur osa meist töötab oma õpitud erialal, seda eelkõige tänu heale haridusele ja toredale õpikeskkonnale. Need mõned read on omamoodi emotsionaalne purse... nö puusalt
    Tiina Tuulik