Muinsuskaitse ja konserveerimine

Pärandi väärtustamine, hoidmine ja kaitsmine EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise, hoidmise ja kaitsmisega.

Arhitektuuri- ja kunstimälestiste uurimine ja konserveerimine Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas õpivad inimesed, kes soovivad teha ära midagi praktilist, silmaga nähtavat ja käega katsutavat, ning selle kaudu maailma paremaks muuta.


Vaata ka Ackermann’i projektile pühendatud kodulehekülge www.ackermann.ee
Video: Christian Ackermanni näitust Niguliste muuseumis tutvustavad prof Hilkka Hiiop ning tudengid Mia Maria Rohumaa ja Jüri-Martin Lepp

Eriala

Kultuuripärand on vajalik ühiskonna kestmiseks ja arenguks. Muinsuskaitse eesmärgiks on selle pärandi hoidmine, väärtustamine ja tulevikku kandmine. Kui varem käsitleti pärandina vaid materiaalseid objekte, siis tänapäeval vaadeldakse seda inimkultuuri ja looduskeskkonna lõimunud tervikuna. Mälukandjana on ajaloolised esemed ja hooned meie ümber omandanud nii emotsionaalse kui funktsionaalse tähenduse.  

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise ja kaitsmisega. Olgu selleks siis ajalooliste hoonete, maastike, kunsti- või tarbeesemete, aga ka nendesse kätketud mälu ja mälestuste säilitamine. Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga.Erialaõpe lähtub kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest. 

Õppe eesmärgiks on anda tudengitele erialaseid teadmisi ja oskusi ning kujundada hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis aitavad teadvustada loodus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid. EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Osakonna õppejõud on oma ala tunnustatud ja kõrgelt hinnatud spetsialistid.

Õppekava

Muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava on avatud muutustele ja arengutele kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofias ning muinsuskaitse ja restaureerimise teoorias ja praktikas, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Tegemist on paljuski interdistsiplinaarse alaga, mis hõlmab baasteadmisi nii filosoofiast, kunsti- ja arhitektuuriajaloost kui restaureerimise ja konserveerimisega seotud spetsiifilistest valdkondadest, sh konserveerimisteooria, keemia, ehitusfüüsika, materjali- ja inseneriteadused jpm. Akadeemilise auditoorse tööl kõrval on olulised ka mitmesugused praktikad ja õppesõidud Eestis ning välismaal. Magistriõppes on erialal võimalik spetsialiseeruda muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri konserveerimise või museoloogia õppesuunale.

Eesti Kunstiakadeemial on õigus anda  konserveerimise eriala bakalaureuse õppekava läbinuile kutseid arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 ning konservaator, tase 6 esmane kutse.

Kellena saab töötada?

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala lõpetajad töötavad konservaatoritena muuseumides ja konserveerimistöökodades, Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, ministeeriumites ja arhitektuuribüroodes või iseseisvate ettevõtjatena muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas, ajaloolistel ehitistel uurimistööde teostajatena, muinsuskaitse eritingimuste koostajatena, konserveerimis- ja restaureerimistööde järelevalve läbiviijatena ning erialaõppejõududena.

Uudised ja sündmused

EKA juubeldab_SilverTõnisson

Eesti Kunstiakadeemia saab UNESCO õppetooli

UNESCO kiitis heaks Eesti Kunstiakadeemia taotluse luua muinsuskaitse osakonna juures UNESCO pärandiuuringute õppetool.  See on suur tunnustus, sest taotlejal tuleb läbida väga põhjalik hindamine, et tõestada nii akadeemilist usaldusväärsust kui kõrgkooli kaalu ühiskonnas, valdkonna edendaja ja osapoolte kaasajana. Õppetooli eesmärk on toetada nii õpet kui Eesti muinsuskaitset tervikuna. ...
Toomkirik_Ackermann_A1-plakat_3mm-bleed-1

Christian Ackermanni loomingu näitus kolis Toomkirikusse

Reedel, 11. juunil avatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Eesti barokitähe – Christian Ackermanni – loomingu ülevaate näitus! Näitus, mis Covid-19 pandeemia tõttu jäi Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis lühikeseks ning mis pärast Nigulistet pidi üksikosadena jätkuma Ackermanni loominguga seotud EELK kihelkonnakirikutes, teeb pika ja igati põhjendatud vahepeatuse Tallinna Toomkirikus. ...
Kurtna pannoo

EKA muinsuskaitsekonverents “Keeruline modernism?”

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniline kevadkonverents  toimub sedapuhku 30. ja 31.juulil, südasuvises Kurtnas. Vaatluse all on modernistlik arhitektuuripärand ning selle kaitse ja kaitsmatuse keerukad küsimused. Oma vaatenurga esitavad muinsuskaitsjad, konservaatorid, kunstiajaloolased ja insenerid. Juttu tuleb modernistlikust arhitektuurist muinsuskaitsealadel, ...
Bänner_FB

Kunstiteaduse tudengite kureeritud näitus „Eraldatuses” Tartu Kunstimuuseumis

15. mail avatakse Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia museoloogia, kuraatoriõppe ja muinsuskaitse eriala magistrantide kureeritud näitus „Eraldatuses”, mis käsitleb erinevatel aegadel ja erinevates kohtades kogetud eraldatust läbi aknast välja vaatamise motiivi. Näitusel kohtuvad rahvusvaheliselt tuntud Ilja Kabakovi ja eesti klassikute Ülo Soosteri, Jüri Arraku, Karl Pärsimäe, ...
Ristna tuletorn

Ristna tuletorn on Eiffeli torn

Hiljuti sai dokumentaalselt kinnitust, et Hiiumaal asuv Ristna tuletorn pärineb kuulsa prantsuse inseneri Gustave Eiffeli Pariisis asuvast töökojast. Ristna tuletorni ja Eiffeli seosest pajatavaid legende on räägitud pikalt, ent seni polnud keegi dokumentaalselt kontrollinud, kas nendel juttudel ka tõepõhi all on. EKA muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant, arhitekt Indrek Laos ...
TS III vahearuanne

Pärand ja kogukond. EKA ja Tallinna Sadama koostööprojekti III etapi tulemuste esitlus

EKA ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud kolmanda vahearuandeni. Käesoleva etapi teema oli „Pärand ja kogukond“. Doktorant Triin Talki uurimus keskendus vanalinna ruumikasutuse ja elanikkonna muutustele, kohalike elanike ja turismi vahekorrale ning külaliskorterite problemaatikale. Uuringu järeldusena tegi ...
Matti Laane

TÜ emeriitdotsent Matti Laane loeng kunstiobjektide laserpuhastusest

TÜ Keemia Instituudi kultuuriväärtuste töögrupp, Füüsika Instituut ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad kuulama: Emeriitdotsent Matti Laane ettekanne laseritest ja kunstiobjektide laserpuhastusest reedel, 7.mail kell 14:00. Avaneb põnev laserite maailm ning saame näha selle võimalusi hoopis teisest vaatevinklist! Ettekanne on järelvaadatav Matti Laan on Eesti üks parimaid spetsialiste optika ja ...
Kuusalu tudeng puu

EKA konservaatorite ja TÜ ajalootudengite viimistlusuuringud Kuusalu kirikus

Nii nagu paljud teised tolleaegsed kirikud, sai ka Kuusalu keskaegne kirik 19. sajandi lõpus toimunud rekonstruktsioonitööde käigus neogooti ilme (1890, ümberehituste projekti autor Friedrich Axel von Howen).  Seekordsete uuringute fookuses oli kiriku interjöör, eelkõige kooriruum. Kirikukroonika põhjal on teada, et 1899. aasta sügisel toimusid seal viimistlustööd "...arhitekt härra parun A. ...
  • Õpingud ERKIs on olnud minu elu üks kõige helgem aga ka õpetlikum periood. Lisaks erialale sain ma sellest koolist sõbrad kogu eluks. Oma kursusekaaslastega suhtlen vaat et igapäevaselt... kuigi meie lõpetamisest on möödas 25 aastat. Elukaaslased vahetuvad, lapsed on juba suured aga meie suhtleme omavahel endiselt nii, nagu oleks aeg meie jaoks seisma jäänud. Me oleme üksteise jaoks jäänud samasuguseks nagu kooli lõpetades. Kool andis meile võimaluse/ pani kohustuse end arendada. Huvi arhitektuuri vastu ja soov lahendada ülesandeid paremini kui õpingukaaslane (konkurents on edasiviiv jõud) andsid meile hea stardipositsiooni elus. Suur osa meist töötab oma õpitud erialal, seda eelkõige tänu heale haridusele ja toredale õpikeskkonnale. Need mõned read on omamoodi emotsionaalne purse... nö puusalt
    Tiina Tuulik