Mikrostratigraafiauuringud:
Värvikihtide mikroskoopilised uuringud on spetsialistide ja eriala õppurite igapäevase töö osaks. Teadusuuringute perspektiivis on nende võimaluste kasutamine esimene samm, et saada aru ajaloolistest värvikihistustest ning defineerida keerulisemate ja kallimate instrumentaalanalüüside vajadus.
Pärandi mõõdistamise ja dokumenteerimise meetodid:
Nüüdisaegne pärandi uurimine võimaldab näha artefakti sisse ja sellest läbi, uurida mõõdistus-, pildindus- ja infotehnoloogiate abil kihistusi, tuvastada ja visualiseerida uuritavate objektide detaile, lõikeid jms, mis pole muude meetoditega nii hõlbus. Sageli on hädavajalik dokumenteerida keerukaid, aga ka inimesele ligipääsmatuid kohti, et kaardistada objektide seisukorda, sh nt konstruktsioone jms. Iga sellise objekti tehniline uuring on sisuliselt eraldiseisev teadusuuring.
Kõrgekvaliteediline digitaalne dokumenteerimis- ja uurimistöö laiendab uurimiseks vajalikku andmestikku, see on rekonstruktsioonide ja olemasolevate arhitektuursete lahenduste alus, ning võimaldab teha artefakti kättesaadavamaks nii uurijatele kui avalikkusele.
Kultuuripärandi puhul on enim kasutusel terviku ja detailide kõrgresolutsiooniline fotografeerimine. Selles osas on laboril olemas kaasaegne võimekus.
Mõõdistusandmete saamiseks on osutunud kõige otstarbekamaks fotogramm-meetria ja laserskaneerimise kombineerimine, mis võimaldab koguda suurel hulgal täppisandmeid artefakti või hoone kuju, vormi, värvi ja asetuse kohta.
Dokumenteerimistööd on teatud ulatuses interdistsiplinaarsed uurimisprojektid, andmeid kogutakse loodusteaduslike täppismeetoditega, 2D- ja 3D-lahendustega. Visualiseerimisviisid võimaldavad spetsialistidel koguda ja töödelda saadud andmeid uues mahus ja vormis.
Fotogramm-meetria:
Pildistamisel põhinev mõõdistustehnoloogia, mis võimaldab fotodelt informatsiooni mõõtmise teel luua kolmemõõtmelisi mudeleid, mille värvide esitus on oluliselt täpsem kui laserskaneerimisel. Kasutades algoritmide kombinatsioone, saab eri tarkvaradega valmistada suure täpsusega 3D-mudeleid, mille abil on võimalik võrrelda detaile, lihtsustada andmete esitamist jne.
Laserskaneerimine:
Võimaldab objekti dokumenteerida kiirelt, detailselt ja suure täpsusega. Kaasaegsed laserskannerid võimaldavad lisaks objekti geomeetriale, koordinaatpunktidele osaliselt talletada värve, mis on pärandi dokumenteerimisel ja andmete tõlgendamisel väga oluline. Mõõdistamise tulemus on kõrge resolutsiooniga miljonitest koordineeritud üksikpunktidest koosnev kolmemõõtmeline punktipilv, mille põhjal saab koostada erineva tasemega 3D-mudeleid (nt tekstuuriga pinnamudel või vajadusel üldistav pärandi lähteolukorra infomudel). Nii punktipilvest otse kui ka loodud lähteolukorra mudelist on võimalik koostada jooniseid ja lõikeid.
Selliseid pinna- ja lähteolukorra mudeleid saab kasutada projekteerimise alusmudelina nt konserveerimislahenduste väljatöötamisel, infomaterjalina tehnosüsteemide valikul ja ka pärandi haldamisel. Pärandi puhul kasutatakse lähteolukorra mudeli puhul täpsustavalt ingliskeelset terminit Heritage Building Information Model (HBIM). Pidevalt täiendatavate 3D-infomudelite loomine ja reaalsetes projektides rakendamine on üks olulisematest edasistest arengusuundadest.
Ultraviolettuuring:
Maali kattekihi (laki) ja pinnauuring, mis rajaneb elektromagnetkiirguse mõjul (UVA, lainepikkusel vahemikus 360-400nm) toimuvale fluorestseerimisefektile. Selle eesmärk on tuvastada märgid varasematest konserveerimistest-restaureerimistest.
Infrapunauuring
Kasutatakse alusjoonistuse ja pentimenti uurimiseks värvikihtidest läbitungiva ja peegelduva elektromagnetkiirguse salvestamisel tundliku seadmega, nt infrapunareflektograafiga (lainepikkustel vahemikus 700-2200nm). Uuringu eesmärk on maalitahvlite alusjoonistuse käekirja ja kunstniku poolt tehtud muudatuste tuvastamine ning visualiseerimine.
