EKA jagas 2023. aasta teaduspublikatsioonipreemiaid

Foto autor: Diana Olesjuk

Eesti Kunstiakadeemia jõulupeol jagati ka iga-aastaseid EKA teaduspublikatsiooni preemiaid, mis on mõeldud EKA liikmeskonna teadustegevuse õhutamiseks ja väljapaistvamate saavutuste tunnustamiseks.

Teaduspublikatsioonipreemiad jagati eri kategooriates järgmiselt:

Monograafia preemia pälvis Anders Härm oma doktoritöö põhjal koostatud raamatu “Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kulturis” eest.
Nõukogu põhjendus: Suure süvenemisastme ja samas kirglikult kirjutatud monograafia performance-kunsti ajaloost, mis põimib kanoonilisi kunstiajaloo kaasuseid regionaalsete Eesti ja Ida Euroopa näidetega. Raamat pakub lugemiselamust nii erialaga kursis olevale asjatundjale, kunstihuvilisele kui kunsti- või kunstiajaloo tudengile.

Paljude kõrgetasemeliste teadusartiklite hulgast otsustas komisjon esile tõsta Epp Lankotsa “Planning urban peripheries for leisure: the plan for Greater Tallinn, 1960–1962.” raamatus “Urban Planning during Socialism: Views from the Periphery” (toim. Jasna Mariotti ja Kadri Leetmaa).
Nõukogu põhjendus: Põhjalikel arhiivimaterjalidel ja nüansseeritud kontekstuaalsel analüüsil põhinev artikkel, mis tegeleb 1960. aastate planeerimise eripäradega Nõukogude Eestis. Keskendudes Tallinna lähedastele puhkuse ja vaba aja veetmise tsoonidele valgustab artikkel välja palju suurema problemaatika tsentraliseeritud riigi elukorraldusest.

Loovuurimusliku publikatsiooni kategoorias otsustas komisjon premeerida Tõnis Jürgensit tema artikli “Une kontuurid ja magaja loomine” eest Vikerkaares 1–2, 2022.
Nõukogu põhjendus: Tõnis Jürgensi artikkel on suurepärane näide loovuurimusliku lähenemise vahendamisest. Artikkel paistab silma põhjalikkuse, süsteemsuse, filosoofilise süvenemise ja terminoloogilise täpsusega. Autor keskendub digitaalse enesejälgimise probleemidele, lähtudes unetsüklite kaardistamisest. Puudutatakse eneseoptimeerimise praktikaid, indiviidi kadumist, stressi privatiseerimist ja elulogimist kui igapäevast tõsieluseriaali.

Kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide rohkuse ja mitmekesisuse tõttu otsustasti välja anda eripreemia Taavi Hallimäele loovuurimusliku veebiajakirja Leida käivitamise ja toimetamise ning viljaka disainist kirjutamise aasta eest.
Nõukogu põhjendus: Veebiajakiri Leida pakub väga vajalikku avaldamis- ja diskussiooniplatvormi nii loovuurijatele kui disainiteoreetikutele. Taavi Hallimäe Leida peatoimetajana on selle edukalt käivitanud ja vedanud nii ajakirja kontseptsiooni arendamist kui teemade- ja kirjutajateringi laiendamist. Ajakiri Leida panus eesti keelse disainihariduse ja –harituse kasvu tõuseb iga järgmise numbriga.

Teaduspublikatsiooni preemia nominendid esitasid teaduskonnad ja preemiasaajad otsustas teadusnõukogu liikmetest koosnev komisjon koosseisus: Anu Allas, Pille Epner, Kirke Kangro, Andres Kurg, Anneli Randla, Sille Pihlak, Kristiina Krabi-Klanberg, Jaana Päeva. Laureaadid said preemiaks 1500€.

Lisaks otsustas komisjon nominentide hulgast esile tõsta järgmised kõrgetasemelised ja EKA teaduse mitmekesisust iseloomustavad publikatsioonid igas kategoorias:
Monograafiapreemia nominent: Triin Talki eestvedamisel läbi viidud uuringut “Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine” kokkuvõttev raamat “Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism” (teised autorid Raul Kalvo, Liis Ojamäe, Katrin Paadam).
Teaduspublikatsioonipreemia nominendid: Sean Tyleri “Rethinking stewardship: landscape architecture, commons enclosure and more-than-human relations”;
Maroš Krivy artiklid “The Socialist Past is a Foreign Country: Architecture, Heritage and Postsocialism in Eastern Europe” ja “Urbanists in the smart city: sidewalks, Sidewalk Labs and the limits to ‘complexity’”;
Margaret Tali “From Unwanted Heritage towards Difficult Heritage: Revisiting the Legacies of Arno Breker and His Portrait Busts of the Ludwig Couple” ; Krista Kodrese “Translations. The Dissemination of Socialist Art history in Soviet Union and Eastern Europe in the 1960s and 1970s.” ning Raivo Kelomehe “Kujutis interaktsioonis ja propriotseptsioonis”.
Loovuurimusliku publikatsiooni preemia nominendid: Hilkka Hiiopi, Alar Läänelaidi, Hannes Vinnali artikkel “Dating the newly discovered ceiling painting in the house of Estland’s nobility in Tallinn, from archival research to dendrochronology” Baltic Journal of Art History’s.;
Nesli Hazal Oktay “Conversations with the Body of the Other: A Three-step Dialogical Process” (teised autorid Danielle Wilde, Kristi Kuusk)
ning Raivo Kelomehe, Taavet Janseni, Petri Hoppu “From Past to Present: The Journey of Technological Theatre.”
Eripreemia nominendid: Veljo Kaasiku mälestusteraamat “Maal. Linnas. Tänaval. Majas” (toim. Gregor Taul);
Triin Reidla, Kaija-Luisa Kuriku, Leele Välja “Elavad vanalinnad: Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi, Võru.”
ning Urmas Puhkani, Ingrid Alliku, Kaja Altvee ja Kersti Laanmaa koostatud “100 käsitlust keraamikast”