Õppe sisu
Bakalaureuseõppe kestus on kolm aastat ning see koosneb nii teoereetilistest kui praktilistest ainetest. Erialavalik tehakse esimese õppeaasta teisel semestril, kui tudeng on osalenud valdkonna sissejuhatavates ainetes ning jõudnud selgusele
oma kutsumuses. 2-aastane magsitriõpe on antud õppekaval bakalaureuseõpingute loomulik jätk.
Kuidas õppimine välja näeb
Teoreetilise ja praktilise õppe ühendamine. Õppimisprotsess eeldab aktiivset osalemist kontakttundides, kuid ka iseseisvat tööd. Praktilise suunitlusega ainetes tutvutakse eelnevalt valdkonna laiapõhjalise teoreetilise taustaga, reeglina on
kombineeritud nii loengud kui praktikum; teoreetilisemate ainete puhul loengud ja seminarid. Suvel toimuvad praktikad otse kirikutes ning mõisates, tellingutel ning kaevikutes, vanalinnades
ja miljööaladel erinevais Eesti paigus – uuritakse, mõõdistatakse, konserveeritakse ning kõik see tuleb korrektselt dokumenteerida.
Uuri, loe, katseta, tee, kirjuta! Õppetöö astub ühte sammu ühiskonna vajadustega, tehnika ning teaduse arenguga, sellesse aktiivselt ka ise panustades. Teaduslikud uurimismeetodid ning
kaasaegsed pildindustehnoloogiad on õppetööga tihedalt seotud ning tudengitel on võimalus kasutada osakonna teaduslaboris MUKOLA olevaid tehnilisi seadmeid. Tudengil on võimalus tegeleda ühe objekti säilitamisega algusest lõpuni – alates
arhiivi- ning materjaliuuringutest kuni konserveerimismeetodi väljatöötamiseni ja elluviimiseni. Kõige selle juures on oluline oma tegevust mõtestada, analüüsida ning sellest kirjutada.
Tunne oma tulevasi koostööpartnereid ja tööandjaid! Meie tudengid käivad nii loengutes kui praktilistes tundides ka Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis, Ennistuskojas
Kanut, külastatakse ehitus- ja arheoloogiliste uuringute objekte. Tavapärased on õppekäigud, ekskursioonid, õppreisid – oma silm on kuningas! Lisaks võimaldab see tundma õppida tulevasi
koostööpartnereid ning sõlmida vajalikke kontakte juba tudengipõlves.
Millised oskused omandatakse?
Bakalaureuse õppekava lõpetanud tudeng:
- mõistab muinsuskaitse rolli ühiskonnas ning selle tähtsust kultuuripärandi väärtustamisel, kaitsel ning säilitamisel, tunneb rahvusvahelisi ja Eesti muinsuskaitsealaseid seadusandlikke dokumente
- tunneb kunsti- ja arhitektuuriväärtuste säilitamise ja konserveerimisepõhimõtteid ning -praktikat; tunneb
konserveerimise praktilis-tehnilisi ja sidusaid distsipliine - oskab arhitektuuri- ja kunstipärandit uurida, mõõdistada ja dokumenteerida ning hinnata uuritavate objektide tehnilist
seisukorda, nende ajaloolist ja esteetilist väärtust - oskab koostada muinsuskaitse eritingimusi, hinnata ajalooliste ehitiste seisundit ja hooldusvajadust, suudab osaleda miljööväärtuslike hoonestusalade ja väärtuslike maastike planeerimises (arhitektuurimälestiste konserveerimise eraialal)
- oskab juhendamisel konserveerida kunstimälestisi ning esemeid (kunstimälestiste konserveerimise erialal)
- vastavalt erialale omab pädevusi kas arhitektuuripärandi spetsialisti kutsekvalifikatsiooni saamiseks (tase 6) või
konservaatori kutsekvalifikatsiooni saamiseks (tase 6, esmane kutse) ning muinsuskaitse pädevustunnistuse
taotlemiseks
Kellena saab peale lõpetamist töötada?
Kunstimälestiste konserveerimise eriala lõpetajad saavad töötada:
- konservaatoritena muuseumides ning konserveerimisasutustes
- kultuuripärandi spetsialistidena nii riiklikes kui kohalikes struktuurides, nt Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas
- ettevõtjatena muinsuskaitse ja konserveerimise valdkonnas
- valdkonna õppejõududena, muinsuskaitse kui ühe rahvusteaduse uurijate ja edasiarendajatena
Arhitektuurimälestiste konserveerimise eriala lõpetajad saavad töötada:
- linnaehituse, keskkonna planeerimise, kultuurmaastike hoolduse spetsialistidena nii riiklikes kui kohalikes struktuurides, nt Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, samuti arhitektuuribüroodes
- ettevõtjatena muinsuskaitse ja konserveerimise valdkonnas
- ajaloolistel ehitistel uurimistööde teostajatena, muinsuskaitse eritingimuste koostajatena, konserveerimis- ja restaureerimistööde järelevalve läbiviijatena
- valdkonna õppejõududena, muinsuskaitse kui ühe rahvusteaduse uurijate ja edasiarendajatena
ÕPPEKAVAD