Ilmunud on ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kevadnumber!
Seekordse numbriga on rõõm jätkuvalt tähistada Eesti kunstiteaduse aastasada: suurem osa artikleid on saanud alguse konverentsist „Eesti kunstiteadus 100. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon“, mis toimus Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Ülikooli muuseumis 2022. aasta kevadel. Konverents vaatas tagasi Eesti kunstiajalookirjutuse arengule läbi saja aasta alates kunstiajaloo professuuri loomisest Tartu Ülikoolis 1921. aastal. Käesoleva numbri avabki Krista Kodrese artikkel rahvusliku kunstiajaloo „leiutamise“ keerukusest 1920.- 1930. aastatel, mil hakati eesti oma kunsti- ja arhitektuuripärandit sobitama olemasolevasse rahvusvahelisse diskursusesse. Kristina Jõekalda vaatleb sõnavara ja terminoloogia arengut – milliste sõnade ja mõistete toel räägiti sajandi algul mälestusmärkidest baltisaksa ja eesti kontekstis ning millistest hoiakutest see kõneleb? Mari Nõmmela analüüsib Tartu Kunstimuuseumi 1970.-1980. aastate näituste temaatilisi valikuid, toimemehhanisme ja panust nii kohaliku kui eksiilkunsti mõtestamisse; Kädi Talvoja aga Vilniuse maalitriennaalide retseptsioonis Balti riikide kõrvutuses välja joonistuvaid rahvuslikke stereotüüpe. Johannes Saar näitab, kuidas kunstnike kujutamine eesti algupärastes kunstnikuromaanides tugineb korduvatele historiograafilistele mustritele ja „piinatud geeniuse“ stereotüübile, kandes edasi ka meestekeskset ja misogüünilist hoiakut. Triin Metsla kirjeldab väliseesti abstraktse ekspressionisti Thomas Erma näitel kunstiajaloo kaanoni kujunemist ning rõhutab mitmehäälsema ja horisontaalsema kunstiajalookirjutuse vajadust. Konverentsipõhise eriteema panid kokku Krista Kodres ja Kädi Talvoja.
Vabaartiklite ajaline haare ulatub 20. sajandi alguskümnenditest tänapäevani. Ragne Soosalu käsitleb esimese Balti naistarbekunstnike ettevõtte Atelier für Kunstgewerbe tegevust, nende professionaalse identiteedi ülesehitamise tingimusi ja panust tarbekunsti moderniseerumisse. Margus Tamm aga keskendub kaasaegsele protestikultuurile, analüüsides tänavakunsti sotsiaalset konteksti ja retseptsiooni sotsiaalse bandiidi mõiste kaudu. Fookuse rubriigis on seekord põhjalik intervjuu Juta Keevallikuga, kes kirjeldab talle omasel humoorikal moel nii oma kunstiajaloolaseks kujunemist ja uurijatöö eripärasid nõukogude kontekstis kui ka hilisemat toimetaja- ja õppejõutööd. Lisaks leiab ajakirjast arvustused ja ülevaated hiljuti kaitstud doktoritöödest, ilmunud raamatutest ja toimunud konverentsidest ning 2023. aasta kroonika.
Värske KTU on peagi saadaval EKA raamatukogus, raamatupoes Krisostomus, muuseumipoodides, samuti R-Kioskites, Stockmannis, suuremates Selverites ja Prismades.