Avatud loeng: Gustav Kalm. Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt

© Gustav Kalm
Asukoht:
EKA, A501

Algus k.p.:
05.12.2023

Algusaeg:
17:30

Lõpp k.p.:
05.12.2023

Avatud loeng:

Gustav Kalm
Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt

Teisipäeval, 5. detsembril, 17.30
Ruumis A501

India on ärile avatud. Guinea on ärile avatud. Bulgaaria reklaamimine eduka investeeringute sihtkohana. Choose France. Welcome to Estonia. Sellised reklaamid vohavad Financial Timesi, The Economisti, Äripäeva ja teiste rahvusvaheliste ärilehtede reklaamiveergudel. Mida need reklaamid õigupoolest teevad? Ons tegu kõigest tähtsusetu lobaga või muudavad nad tegelikult ka midagi?

Sellised reklaamid ja riikide kui investeerimissihtkohtade propageerimine hoogustus 1990. aastatel pärast rahvusvaheliste kapitalivoogude liberaliseerimist. Tavaliselt seostatakse seda perioodi neoliberalismi kõrghetkega. 1990. aastatel hakati poliitikaringkondades mõtlema, et riigid konkureerivad omavahel erinevate näitajate alusel. Välisinvesteeringute ligimeelitamine muutus tavaliselt peamiseks auhinnaks, mida selles võistluses võita. 2000. aastateks oli enamik maailma riike avanud investeeringute edendamise agentuurid. 2020. aastateks näib see millenniumi nägemus kapitalistlikust globaliseerumisest aga olevat taandumas. Nüüd, kus hämarik on laskumas „ajaloo lõpule“, saab Minerva öökull lenda tõusta ning saame aastatuhande vahetuse kapitalismile kriitiliselt tagasi vaadata.

See loeng avab, kuidas selline riikluse vorm toimis ja kuidas see kujundas poliitikat enamikus maailma riikides. Konkreetselt tugineb ettekanne selle riigikäsitluse ühe olulisema visuaalse vormi – riikide kui investeerimissihtkohtade reklaamimise – analüüsile. Ei enam troonitud peade heraldika, ega kolonialismi klaaspaleefantaasiad, millenniumi riigi ehtsaimaks representatsiooniks oli reklaam, mis kuulutas, et riik on avatud välisinvesteeringutele. Mis on või oli see kummaline riikluse vorm?

Gustav Kalm on õigus- ja majandusantropoloog. Ta on Fondation Bruno Latouri järeldoktor Sciences Po õigusteaduskonnas Pariisis. Kalm uurib, kuidas maailmamajanduse aluseks olevad juriidilised tehnikad toimivad võimu vormina ja struktureerivad rahvusvahelist ebavõrdsust. Oma doktoritöös uuris ta, kuidas välisinvesteeringute õiguslikud vormid on ümber kalibreerinud riiklust. Ta kirjutab ka kultuurilisi ja poliitilisi artikleid ning on teinud mitmel korral koostööd kunstnike ja kuraatoritega. Gustav Kalm on saanud doktorikraadi sotsiaalkultuurilises antropoloogias Columbia Ülikoolist (2023) olles eelnevalt õppinud juurat Sciences Po’s Prantsusmaal (2014).

Loeng toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

Jaga sõpradega:
Lisa Google kalendrisse

Postitas Anu Vahtra
Viimati muudetud

Kaasaegne kunst Avatud loengud