Avatud Akadeemia kursused

Eesti kultuuri- ja tööstusloos olulist rolli mänginud ettevõtete edulugudest – omanikest, tegevusest ja toodangust – rääkiv loengutesari, mida ilmestab rohke fotomaterjal. Sarja viimane kohtumine korraldatakse Eesti Ajaloomuuseumi hoidlates, kus on võimalik Eesti tööstusajaloo haruldasi originaalesemeid ka lähemalt vaadata.

Loengutes osalejad saavad teada, miks ja kuidas hakkas Johannes Lorup valmistama klaasi ja kristalli, Eduard Taska nahast aksessuaare ja raamatuköiteid, Roman Tavast väärismetallist aumärke ja ehteid, vennad Lutherid aga mööblit. Samuti räägitakse, miks rajas Harry Feldmann kummivabriku Põhjala, Nikolai Langebraun omanimelise portselanidekoreerimise ettevõte, Oskar Kerson aga hakkas tootma hoopis moodsat piimaplasti ehk kunstsarve. Lisaks saame teada, kes olid legendaarsed suka-sokivabrikandid Oskar Kilgas ja Efraim Lerenmann ning tuntud pesutöösturid Betty Besprosvanny ja Anny Treier.

Sissejuhatavas osas saavad osalejad põgusa ülevaate Eesti tööstuse kujunemisloost, seejärel on aga loengud üles ehitatud tööstusharukeskselt: lühidalt räägitakse lahti rahvusvaheline kontekst ja siis keskendutakse siinsetele ettevõtetele, kusjuures tuntumate nimede kõrval tuleb juttu ka vähem tuntud tegijatest.

Kirev tootepillerkaar, mis loenguid illustreerivatel fotodel ja muuseumikogudes avaneb, tõestab osalejatele veenvalt, et Eesti tööstusettevõtetes ei pingutatud asjatult ja meil on, mille üle uhkust tunda.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Õppemetoodika

Loengud toimuvad seminari vormis ja kõigil osalejatel on eri teemade käsitlemisel võimalik tuvastada ka kodust leitud esemete päritolu.

Kava

1. päev. Sissejuhatus: Eesti tööstuse kujunemine, eripärad, tõusud ja mõõnad. Tööstusmessid 1921–1937. Eesti ettevõtete edulood

2. päev. Klaas, peeglid, kristall: Hüti, Rõika – Meleski, Järvakandi, J. Lorup (Tarbeklaas)

3. päev. Keraamika, portselan: Potisetud, Geza Jakó, TEKT / C. C. Fick, W. Lauw, N. Langebraun

4. päev. Tekstiil, trikotaaž: Kreenholm (Kreenbalt/Tekla) jt / Rauaniit, O. Kilgas (Suva), A. Treier, B. Besprosvanny (Marat) jt

5. päev. Nahk, väärismetallid: E. Taska / R. Tavast (Tallinna Juveelitehas)

6. päev. Telefonid, raadiod: Tartu Telefonivabrik / RET jt

7. päev. Mööbel, masinaehitus: M. Luther jt / F. Krull, Volta

8. päev. Kumm, kunstsarv: Põhjala / O. Kerson

Lisaks korraldatakse üks kohtumine kokkulepitud ajal Eesti Ajaloomuuseumis, kus on plaanis hoidlate külastamine ja siinsete tööstusettevõtete tootenäidistega tutvumine.

Kursuse läbinu teab

•   millised on Eesti tööstuse kujunemise eripärad
•   millised on tuntumad Eestis eri aegadel tegutsenud tööstusettevõtted ning kes ja kuidas neid juhtisid
• kuidas eseme valmistajat ja vanust kindlaks määrata
• millised on tuntumad Eesti kaubamärgid
• oskab märgata ja väärtustada Eesti kultuuri- ja tööstusloole olulisi originaalesemeid ka väljaspool muuseumi

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses ning samuti Eesti Ajaloomuuseumi hoidlate külastamisel. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Anne Ruussaar on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis ajaloo osakonnas (1997) ja Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal (2004). EKAs kaitstud magistritöö põhjal ilmus raamat-kataloog „Võsaklaasist kristallini. Eesti klaasitööstuse ja disain ajalugu 1920.–1930. aastatel“ ja toimus samanimeline näitus Eesti Ajaloomuuseumis, koos pälvisid need Väikese Muuseumiroti auhinna.

Ruussaar on Eesti Ajaloomuuseumi kultuurilookogu teadur-kuraator. Oma uurimustööde põhjal on ta avaldanud arvukalt artikleid ja kirjutanud raamatuid („Lorup. Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni”, „Langebraun. Oma ja võõras. Nikolai Langebrauni portselan“, „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“, „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang“, „Vajadusest võrsunud. Eesti tööstusettevõtete sünnilood“ jt), esinenud raadios ja TVs, pidanud loenguid ja korraldanud töötubasid.

---

Aeg: 10. märtsist kuni 19. maini 2026 teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 14. aprill), lisaks üks kohtumine Eesti Ajaloomuuseumi hoidlas
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 2 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 3. märtsini või kuni kohti jätkub

Hind: 340 €

Kursus sobib moe- ja käsitööhuvilistele, kel on soov tutvuda erinevate tikanditehnikate ning materjalidega (sh kõrgmoes kasutatavad võtted). Eesmärgiks on luua põnev kanganäidis, kus osaleja saab katsetada erinevaid tikandi loomise viise ning oskab neid stiilse lõpptulemuse tarbeks kokku kombineerida. 

Selleks et tulemus oleks veelgi personaalsem, algab näidise loomine trükiplaadist (linoollõige), mida katsetame erinevatel kangastel ning paberil. Sobiva kompositsiooni olemasolul trükime kanga ning kopeerime lisaks alad, mis on vajalikud tikandi loomiseks.

Osaleja katsetab erinevaid tikanditüüpe (kuldtikand, helmestikand) ning otsustab siis vastavalt oma kavandile, kuhu milline materjal võiks sobituda. Lisaks kanganäidise (u 25 x 25 cm) valmimisele saab katsetada ka Lunéville’i tehnikat, et omada ülevaadet, mis on selle eelised tavapärase niidi ja nõela asemel.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Täpsus, kannatlikkus ning vähemalt mõningane kokkupuude tikkimise, ehete valmistamise või analoogse pisidetailidega seonduva tegevusega

Õppemetoodika

Õppeprotsess koosneb enamjaolt praktilisest tööst, kuid lisaks peetakse ka lühiloenguid, et tutvustada teatud materjalide või tehnikate ajalugu. Osalejatel on kohtumiste vahel vaja iseseisvalt lõpetada tunnis alustatud näited.

Kava

1. päev. Sissejuhatus kursuse eesmärkidesse ning valmiva töö kontseptsiooni. Ülevaade kursuse juhendaja toote- ja kanganäidistest, kasutatud tehnikatest ning materjalidest. Linoollõike põhimõtete tutvustus ning kavandi loomine paberil.

2. päev. Kavandi viimistlemine paberil, kopeerimine linoolplaadile (14 x 14 cm) ning lõikamine. Trükiplaadi testimine paberil. Tõmmised paberil ja kangal erinevat tüüpi värvidega.

3.päev. Vajadusel kangatrüki täiendamine. Klaashelmeste ja litrite kinnitusvõimalused kangal (tööproov).

4. päev. Kuldtikandi tutvustus ja erinevate materjalide käsitlemine ning kinnitamine (tööproov). Kavandi kopeerimise võimalused kangale. Tikandi ideekavand trükikangale (jääb kodus viimistlemiseks kahe nädala jooksul).

5. päev. Isikliku disaini kopeerimine varem valminud trükitud kangale. Kasutame varem proovitud materjale ning nende kinnitamise võtteid ning loome vajadusel uusi lahendusi, et kanganäidis saaks läbimõeldud ja efektne.

6. päev. Jätkame trükitud kangal erinevate tikkimistehnikate kasutamist. Loeng klaashelmeste ajaloost Veneetsia näitel.

7.päev. Jätkame trükitud kangal erinevate tikkimistehnikate kasutamist. Juhised töö lõpetamiseks ja viimistlemiseks.

8. päev. Osalejad tutvustavad lühidalt oma töid. Lunéville’i tehnika tutvustus, demonstratsioon suurel raamil (sh kanga kinnitamine) ning võimalus tutvuda vajalike vahenditega ning huvi korral ka ise proovida heegelnõelalaadset tööriista (Lunéville hook).

Kursuse läbinu

●  orienteerub sobivates töövahendites ja oskab luua kavandi järgi trükkimiseks linoolplaadi

●  oskab valida sobiva meetodi kavandi kopeerimiseks kangale

●  oskab kangast raamile pingutada ning omab ülevaadet erinevatest moodustest, kuidas seda teha

●  teab peamiseid kuldtikandi materjale ning oskab neid kasutada

●  omab ülevaadet klaashelmeste ja litrite kinnitus- ja kasutusvõimalustest ning on tutvunud Lunéville’i tikandi ning selle tehniliste nüanssidega

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse saamiseks tuleb tööproovid iseseisvalt lõpetada ning isiklikku kanganäidist (kangatrükk + tikand) esitleda. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Vajaliku komplekti komplekteerib kursuse juhendaja ning tikkimiseks vajalikud materjalid saab iga osaleja koju kaasa, et alustatud töö iseseisvalt lõpetada. Õpilasel endal on tarvis kaasa võtta lihtsamad töövahendid nagu käärid, joonlaud, harilik pliiats ning alates kolmandast kohtumisest ka tikkimisrõngas. 

Tikandi teostamiseks on lisaks tikkimisrõngale soovitatav omada ka raamihoidikut (raam fikseeritud ja mõlemad käed vabad). Tikkimisrõngast ehk -raami kasutatakse alles kolmandal kohtumisel, nii et esimestes tundides saab veel täpsustada, milliste parameetritega toode paremini sobiks (raami diameeter, serva paksus jne).

Tikkimisraami hoidiku näited (Karnaluksis Nurge tooted; Läti e-poe komplekt):

Juhendaja

Evelyn Ervin on laiapõhise kunstiharidusega tekstiili- ja käsitikandientusiast. Ta on lõpetanud EKA kujunduskunsti eriala bakalaureusekraadiga ning studeerinud magistriõppes kunstipedagoogikat EKAs ja Berliini kunstiülikoolis (UdK Berlin). Evelynil on kümneaastane kogemus kutsekoolis tekstiiliosakonnas erialaainete õpetamisel. Viimastel aastatel on ta keskendunud kõrgmoe tikandi tehnikatele ning enese pidevale täiendamisele.

https://www.instagram.com/repsuco

https://www.youtube.com/@repsuco

---

Aeg: 7. märtsist kuni 16. maini 2026 laupäeviti kell 10–13 (v.a 4. aprill, 18. aprill ja 2. mai)
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A-402
Maht: 32 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 20 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Õppegrupp: 9 kuni 10 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 28. veebruarini  või kuni kohti jätkub

Hind: 390 €
Kui registreerida enne 20. veebruari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 190 eurot, seejärel 25. veebruariks 200 eurot.

Kursuse eesmärk on arendada ja süvendada osalejate oskusi ja teadmisi kunstivaldkonnas töötamisel. Kajastatud teemad loovad võimaluse iseseisvalt professionaalsemalt jätkata.

Kursusel osalejad saavad teadmisi sellest, kuidas kunstiväljal tegutsedes on võimalik paremini hakkama saada. Kohtumistel antakse osalejale elementaarne teave selle kohta, kuidas töist igapäeva kujundada, rahaliselt paremini toime tulla, kus teoseid müüa ja kuidas taotlusi koostada. Keskendutakse sellele, kuidas lisaks loomisele enda teoseid ja näitusi väljapoole kommunikeerida ning hiljem toimunut süsteemselt talletada ja hoiustada.

Osalema on oodatud kunstitegemise ja näitustel osalemise või kunstisündmuste korraldamise kogemusega inimesed.

Eeldused osalejale

Keskharidus, eesti keele oskus, eelnev kunsti tegemise ja kunstiprojekti elluviimise kogemus, arvutikasutamise oskus ja valmidus kaasa rääkida

Õppemetoodika

Kursus koosneb loengutest ja aruteludest, kus ka osalejad peavad sõna võtma. Grupilt oodatakse ühist kogemuste ja tagasiside jagamist ning kodutööde tegemist. Mitmel korral osaleb tunnis ka väliskõneleja, et spetsiifilisemat teemat tutvustada. Juhendajale on oluline horisontaalne õppeprotsess, kus rühmas saadakse võrdsetel alustel vahetult suhelda.

Kava

1. päev. Tutvustus. Grupi huvide, oskuste, ootuste ja tulevikueesmärkide kaardistamine. Autoripositsiooni, portfoolio, biograafia, kunstniku CV ja etiketi koostamine.

2. päev. Süsteemne igapäev. Tagala korrashoid (teoste, tehnika, reaalsete ja virtuaalsete dokumentide haldamine; stuudio inventuur, pressiarhiivi koostamine). Ettevõtlus, (vabakutselise) töö ja tasustamise vormid, lepingutüübid, ravikindlustus, töötuna arvelolek. Näitusekohtade ja residentuurivõimaluste tutvustus. Projektide finantseerimine (algus).

3. päev. Projektide finantseerimine. Ülevaade Eesti kunsti rahastus- ja stipendiumivõimalustest. Toetajate ja sponsorite kaasamine. Taotluste ja aruannete koostamine.

4. päev. Kuraator, galerii, muuseum ja kunstnik. Rollid, ootused, läbirääkimised. Külaliskõneleja, galerist ja kuraator Lilian Hiob tutvustab kahe akadeemilise tunni jooksul erinevaid näituseasutuste tüüpe ja kommertsgalerii igapäeva. Galerii ja kunstnike vaheline koostöö, kunstimessidel osalemine. Külaliskõneleja, Kumu Kunstimuuseumi näituste koordinaator Magdaleena Maasik räägib kahe akadeemilise tunni jooksul muuseumi vastutusest ja igapäevast. Teoste valimine, ostmine ja jõudmine kogusse.

5. päev. Teose müük. Ülevaade kunsti müügi võimalustest ja platvormidest Eestis. Hinna kujundamine, edition, sertifikaadi ja müügikviitungi koostamine, ostja valimine, tööde laenamine muuseumidelt ja ostjatelt, installeerimisjuhendi ja hinnakirja koostamine. Kunst veebis. Kodulehekülg, sotsiaal- ja tavameedia kui loomingu peegeldus või pikendus. Erinevate koduleheplatvormide tutvustus.  

6. päev. Protsendikunst. Suhtlemine tellijaga, tingimuste läbirääkimine, võidutööde analüüsimine, kogemuste jagamine. Külaliskõneleja, Riigi Kinnisvara ASi ruumilahenduste projektijuht Sixten Heidmets räägib kahe akadeemilise tunni jooksul protsendikunstist. Külaliskõneleja, kunstnik Maret Sarapu räägib kahe akadeemilise tunni jooksul protsendikunsti kogemusest ja võidutööde teostamisest. NB! Loeng toimub kell 14–17 väljaspool EKAt, RKASi hoones Tartu maantee 85, Tallinn.

7. päev. Näitusekujundamise aluspõhimõtted, näitusemööbel, -valgustus jm. Külaliskõnelejateks on kunstnik ja näitusekujundaja Anna Škodenko, kes räägib kahe akadeemilise tunni jooksul näituste kujundamisest, ning kunstnik ja endine Valge Kuubi näitustejuht Aksel Haagensen, kes räägib näituste produktsioonist, näitusekujunduste teostamisest ja näituste tehnilisest poolest.

8. päev. Teose järelelu. Dokumentatsioon ja reproduktsioon. Iseseisvad töövõtted. Fotode edasine kasutamine. Kommunikatsioon ja turundus. Mida, millal ja kuidas teha, et näitus oleks nähtav. Meediaväljaannete ülevaade. Kommunikatsiooniplaani, pressiteate ja -listi koostamine. Näitusearvustaja kaasamine.

Kursuse läbinu

• omab ülevaadet kunsti rahastamise võimalustest Eestis
• oskab koostada erinevaid kunsti müügiga seotud dokumente
• oskab enda loomingut väljapoole kommunikeerida ning tehtud projekte talletada
• õpib eristama erinevaid institutsioone ning teab, mis on nende roll kunstiväljal

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks peab osalema vähemalt kuuel kohtumisel. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Kaisa Maasik on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2021) ja fotograafia osakonna (BA, 2017) ning täiendanud end Helsingi Kunstiakadeemia kuraatoriõppes (2019). Ta on kuulunud Umbrella Grupi koosseisu (2016–2017) ning tegutsenud projektiruumi Vent Space (2018–2019) ja Tallinna Fotokuu biennaali (2017 ja 2019) korraldustiimides. 2020. aastal pälvis Maasik Wiiralti stipendiumi. 2023. aastal töötas ta Eesti Fotokunstnike Ühenduse projektijuhina ning 2024. aastast Eesti Kunstiakadeemia galeristina.

Lisaks on erinevatel kohtumistel külalisjuhendajad.

---

Aeg: 9. veebruarist kuni 6. aprillini 2026 esmaspäeviti kell 18–21 (v.a 23. veebruar)
Koht:Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A-402
Maht: 32 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 20 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 2. veebruarini või kuni kohti jätkub
Hind: 430€

Registreerudes enne 26. jaanuari on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 210 eurot, seejärel 31. jaanuariks 220 eurot.

GRUPP ON TÄITUNUD!

Kursus keskendub peamiselt ajajärgule 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani – see on kunstiajaloo võtmeperiood, mis mõjutab Eesti kunstielu, inimeste kunstimaitset, kunstiturgu ja kunstivälja kuni tänapäevani välja. Lähtutakse Eesti kunsti arenguloost, käsitledes olulisemaid suundumusi ja mõjutusi. Lisaks arendatakse pildianalüüsi oskusi, et õppida teoseid sügavamalt mõistma ja tõlgendama nii ajaloolises kui ka kultuurilises kontekstis.

Kursus sobib kunstihuvilistele täiskasvanutele, kes huvituvad Eesti kunstikultuuri arenguloost, kellel on soov saada ülevaade Eesti kunsti ajaloo põhijoontest ja arenguprotsessidest ning kellel on huvi vaadata kunsti süvendatult.

Eeldused osalemiseks

Keskharidus ja eesti keele oskus

Huvi kunsti ja kultuuriloo vastu, soov kunsti mõista ja mõtestada ning selle üle arutleda, valmidus külastada kunstinäitusi (sh iseseisvalt)

Õppemetoodika

Kursus toimub loengute ja seminar-õppekäikude vormis, mille käigus antakse ülevaade Eesti kunsti arengujoontest ja -protsessidest, keskendudes ajavahemikule 19. sajandist 20. sajandi keskpaigani.

Loengutes

●  seostatakse kunsti arengut protsessidega ühiskondlikus ja eriti kultuurielus; analüüsitakse paradigma vaheldumisega kaasnenud muutusi tsaaririigi, Eesti Vabariigi ja Nõukogude võimu tingimustes

●  süvenetakse Eesti kui Euroopa ääremaa kunsti arenguvõimalustesse ja iseloomu ning baltisaksa kunsti rolli siinse professionaalse kunstikultuuri arengus

●  tõstetakse esile huvitavamaid kunstnikuisiksusi ja nende loomingut, osutatakse nende mõjule kohalike kunstiprotsesside kujunemisel

●  konkreetsete Eesti kunsti näidete varal selgitatakse levinud Euroopa kunstisuundade tekkimise põhjusi, iseloomu ja kohanemist siinsel kunstiväljal, eriti juhitakse tähelepanu üksikute kunstnike isikupärastele loomingulistele interpretatsioonidele; õpitakse mõistma isiksuse arendamise olulisust

●  tutvutakse klassikalise pildianalüüsi põhiliste elementidega, õpitakse neid märkama ja tõlgendama

Seminari vormis õppekäikudel

tutvutakse vastava perioodi originaalkunstiga, et kinnistada loengus käsitletut, harjutada pildianalüüsi ning arendada visuaalset kirjaoskust.

Õppekäikudega kokku toimub 10 kohtumist (6 loengut, 3 seminar-õppekäiku muuseumisse, 1 kokkuvõtete tegemine, arvestus, tagasisidestamine). Loengud vahelduvad seminar-õppekäikudega, mis korraldatakse pärast vastava perioodi loengus käsitlemist.

Ajakava

Loeng EKAs: teisipäev, 03.03

Loeng EKAs: teisipäev, 10.03

Seminar EKMis: laupäev, 21.03

Loeng EKAs: teisipäev, 24.03

Loeng EKAs: teisipäev, 31.03

Seminar EKMis: laupäev, 11.04

Loeng EKAs: teisipäev, 21.04

Loeng EKAs: teisipäev, 28.04

Seminar EKMis: laupäev, 09.05

Loeng-kokkuvõte-tagasiside EKAs: teisipäev, 12.05

Kursuse läbinu

●  on saanud ülevaate Eesti kunstikultuuri arenguprotsessidest 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani ning näeb käsitletud perioodi seoseid kaasaja arengutega

●  mõistab paremini ühiskondlike protsesside mõju kunstielu arengule ning kunstis väljenduvate ideede ja teemade kajastamisele

●  on teadlik ning oskab märgata vastava perioodi kunstiteoste spetsiifilisi tunnuseid, ühisjooni ja erisusi

●  oskab „lugeda“ kunstnike isikupärast käekirja

●  teab käsitletava perioodi Eesti kunsti olulisemaid kunstnikke ning on tutvunud nende teostega Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsioonides

●  omab ülevaadet pildianalüüsi olulisematest elementidest, oskab kursusel omandatud teadmiste abil ise teoseid analüüsida

●  on arendanud visuaalset kirjaoskust ning kriitilist mõtlemist, sh erinevate kunstistiilide ja -nähtuste suhtes

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks on vaja osaleda 70% kohtumistest ning teostada pildianalüüs kursusel käsitletud perioodi teosest ja/või kirjutada lõpuessee Eesti kunstikultuuri arenguloo või kunsti vaatamise teemal. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus (ja on võimalik saada ka ainepunkte).

Juhendajad

Tiina Abel on omandanud magistrikraadi Usuteaduse Instituudis aastal 2011 ja õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja lõpetanud selle 1976. aastal diplomitööga „Eesti kunstiteoreetilise ja -kriitilise mõtte areng 1917–1925“. Abel on kunstiajaloolane ja kuraator, kelle uurimisvaldkond keskendub eelkõige 19. sajandi ja kahe maailmasõja vahelise aja Eesti kunstile. Ta on kureerinud kümneid näitusi nii Eestis kui ka välismaal, sh Kumu kunstimuuseumi esimese püsiekspositsiooni „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni 1940. aastani“. Alates 1995. aastast on Abel olnud seotud EKA õppetööga. Abelit on tunnustatud Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (1995, 2014, 2025), Eesti Kultuurkapitali (2006) ja Kristjan Raua preemiatega (2014).

Regina Mets on kursuse koostaja ja grupi moderaator. Mets on EKA kunstiteaduse magister (2024), kelle uurimisvaldkonnaks on täiskasvanute kunstiteadlikkuse arendamine, selleks võimaluste loomine ja laiendamine.

---

Aeg: 3. märtsist kuni 12. maini 2026 teisipäeviti kell 18–21 ja kolmel laupäeval kell 12–15
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A-302
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 38 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10 kuni 15 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 24. veebruarini või kuni kohti jätkub

Hind: 660 €

Kui registreerida enne 17. veebruari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 320 eurot, seejärel 22. veebruariks 340 eurot.

Kursuse käigus omandatakse uusi teadmisi ja praktilisi oskusi teatrikostüümi loomise protsessist. Kursuse eesmärk on anda ülevaade Eesti kostüümikunsti ajaloost, näha ja kogeda tööprotsessi erinevaid etappe, külastada kostüümiladusid ning suhelda inspireeritavate kostüümikunstnike ja kostümeerimisega seotud inimestega.

Oodatud on kõik teatrist ja kostüümikujundusest huvituvad inimesed.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Varasem kokkupuude valdkonnaga ei ole vajalik

Õppemetoodika

Loengud, arutelud, praktilised ülesanded (nt kavandite loomine, fotolavastused jne), õppekäigud

Kava

(tegevuste järjekord võib muutuda, kuna õppekäikude kuupäevad sõltuvad sellest, mis teatritele 

ja sealsetele töötajatele sobivad)

1. päev. Tutvumine, teoreetiline ja praktiline sissejuhatus teemasse ning ülevaade eesootavast kursusest. Kursuse vältel peetakse töömappi, mida esitletakse viimasel kohtumisel.

2. päev. Praktiline ülesanne – loome teksti põhjal kostüümi- ja grimmikavandi (kaasa joonistustarbed).  

3. päev. Õppekäik teatri- ja muusikamuuseumisse (maketid, kavandid, ajalugu). Iseseisva töö sissejuhatus  – igaüks valib endale meelepärase teatrikunstniku, keda uurida ja teistele tutvustada. 

4. päev. Fotolavastus – Tegutsetakse erinevates EKA ruumides. Krokii – figuuride visandamine.

5. päev.  Iseseisvate tööde esitlus – valitud teatrikunstniku tutvustamine (saab kasutada ekraani).

6. päev. Õppekäik Noorsooteatrisse. Kohtumine sealse rätsepaga, tutvumine valdkonna tehnilise poolega.

7. päev. Materjalide spetsiifika ja võimalused ning teemat toetavad praktilised ülesanded.

8. päev. Õppekäik Linnateatrisse – proovi või etenduse kõrvalt vaatlemine (selgumisel).

9. päev. Teema kokkuvõte, valmistumine esitlusteks.

10. päev. Töömappide esitamine, tagasiside ja kokkuvõtted.

Kursuse läbinu

• omab baasteadmisi Eesti teatrikunsti ajaloost
• omab ülevaadet teatri tööprotsessidest ning mõistab kostüümikunstniku rolli, võimalusi ja vastutust
• oskab analüüsida oma loomingut tegelase ja lavastusliku terviku kontekstis
• on laiendanud oma sotsiaalset võrgustikku ja suurendanud kogemustepagasit (kursusekaaslased, külaskäigud teatritesse jne)
• omab professionaalsemat vaadet lavastusele kui tervikule
• on teadlik erinevatest erialadest teatris (rätsep, butafoor, õmbleja jne)
• oskab vormistada oma tööd (kavandid, moodboard jms)
• omab ettekujutust, kuidas juhtida enda tegevust ideest teostuseni

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on valminud töömappi esitlus ning arutelu. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Isikliku sülearvuti kasutamise võimalus, joonistusvahendid

Juhendaja

Maarja Viiding (BA, Eesti Kunstiakadeemia, stsenograafia, 2010) on alates 2009. aastast vabakutseline kostüümikunstnik ja õppejõud. Ta on õppinud Tallinna Polütehnikumis fotograafiat, Eesti Kunstiakadeemias stsenograafiat ja kunstipedagoogikat ning Peterburi Tehnika- ja Disainiinstituudis moedisaini. Ta on täiendanud end kunstiteraapia, graafilise disaini, coachiva juhtimise ja brändingu alal ning teinud loovpraktikaid Tais, Portugalis, Soomes ja Eestis.

---

Aeg: 2. märtsist kuni 11. maini 2026 esmaspäeviti kell 18–21 (va 13. aprill)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202; lisaks õppekäigud
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 38 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Õppegrupp: 9 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 23. veebruarini või kuni kohti jätkub
Hind: 460€

Registreerudes enne 16. veebruari on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 220 eurot, seejärel 21. veebruariks 240 eurot.

GRUPP ON TÄITUNUD!

Kursuse käigus õpivad osalejad erinevaid tekstiilikunstile omaseid tehnikaid ning arendavad oma teoste planeerimise oskusi. Saadakse mitmekülgne kogemus, mis toidab nii loovust kui ka arendab tehnilisi oskusi.

Kursus tutvustab tekstiilikunsti lühiajalugu, kunstnikke ja peamiseid töövõtteid. Osalejad saavad ülevaate ja praktilised oskused neljast peamisest meetodist: torketikand, gobelään, rüiu ja Bayeux’ tikand.

Kursuse lõpuks pole osaleja mitte ainult loonud ühe teose, vaid ka omandanud sisuka arusaama tekstiilikunstile omastest traditsioonidest ja tehnikatest, mis on innustanud käsitöölisi läbi aastatuhandete.

Osalema on oodatud kõik, kes soovivad avastada uusi loomingulisi väljundeid või täiustada oma tekstiilikunsti oskusi. Kursus sobib nii algajatele kui ka neile, kellel on varasemaid kogemusi, ent kes soovivad oma käsitöötehnikate repertuaari laiendada.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Õppemetoodika

Kursuse esimeses pooles tutvustatakse kavandamise aluseid, teises pooles valmib teos vabalt valitud tehnikas. Algul keskendutakse tekstiilikunsti põhialustele, pakkudes osalejatele oskusi oma projekte kavandada ja kontseptualiseerida. See etapp hõlmab olulisi kavandamise põhimõtteid, nagu kompositsioon, värviteooria ja sobivate materjalide valimine. Osaleja õpib, kuidas visandada ideid, valida sobiv tehnika ja koostada lõputöö valmistamise tööplaan. See etapp rõhutab läbimõeldud ettevalmistuse tähtsust hästi teostatud tekstiilikunstiteose valmistamisel.

Kursuse teises pooles on osalejatel võimalus uusi teadmisi praktikas rakendada. Iga osaleja valib ühe neljast põhitehnikast – torketikand, gobelään, rüiu või Bayeux’ tikand – ja loob kursuse lõpuks kunstiteose.

Kava

1. päev. Kavandamise põhimõtted

2. päev. Teose mõiste ja idee arendamine.

3. päev. Lõim ja kude: gobelään

4. päev. Tekstiil ja rütmid:  torketikand

5. päev. Ajalooline jutustus: Bayeux’ tikand

6. päev. Struktuur, maht ja värv: rüiu

7. päev. Materjalid kõnelevad: tehnika valik ja tööplaan.

8. päev. Praktiseerivad tekstiilikunstnikud – ekskursioon ateljeesse

9. päev. Kuidas ja kus näidata oma teost? Teose eksponeerimisviisid

10. päev. Viimane sõlm: tööde esitlus ja kursuse kokkuvõte

Kursuse läbinu

• on tutvunud kavandamise alustega
• on omandanud oskuse luua autoripäraseid kavandeid, mis on sobilikud tekstiilseteks praktikateks
• on tutvunud peamiste tekstiilikunsti tehnikatega: gobelään, Bayeux tikand, torketikand ja rüiu
• on saanud läbi proovida kunstiteose loomise protsessi ideest vormistamiseni ja seeläbi õppinud väljendama oma isiklikke mõtteid ja valikuid

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on ühe kursusel õpitud tehnikas teostatud teose esitlus ja arutelu. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas

Juhendaja

Maryliis Teinfeldt-Grins (MA Eesti Kunstiakadeemia, kaasaegne kunst, 2022) on tekstiilikunstnik, kes on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grinsi tööd on esitletud Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi kogus ning võitnud avaliku kunsti konkurssidel preemiaid (Pärnu Riigimaja). Teinfeldt-Grins kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu. Oma erialaseid oskusi on ta edasi andnud Eesti Kunstiakadeemias, Läti Kunstiakadeemias, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Itaalias tekstiilikeskuses Le Arte Tessili.

---

Aeg: 4. veebruarist kuni 22. aprillini 2026 kolmapäeviti kl 18–21 (v.a 15. aprill)
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A204 (4. veebruaril ruum A206)
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 38 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: moe-, sise- ja tööstusdisain
Õppegrupp: 9 kuni 10 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 28. jaanuarini või kuni kohti jätkub
Hind: 460€

Registreerudes enne 21. jaanuari on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 220 eurot, seejärel 26. jaanuariks 240 eurot.

Kursuse eesmärk on rääkida moest kui nähtusest ning panna osalejaid seda mõtestama. Mood ja rõivastus on ühe medali kaks poolt, mis on seotud kultuuriliste ja sotsiaalsete nähtustega. Mood on olnud oluline inimtsivilisatsiooni kujundaja juba selle algusaegadest saati, olles tihedalt seotud identiteedi, väärtushinnangute ja ühiskondlike protsessidega. Rõivastuse ja moe mõistmine aitab kaasa meid ümbritseva kultuuriruumi paremale mõistmisele.

Õppetöö käigus analüüsitakse moodi ühtse nähtusena ning käsitletakse selle toimemehhanisme nii ajaloolises kui ka tänapäevases kontekstis. Arutletakse erinevatel moe- ja rõivateemadel, rõhutades, et rõivad ei oma üksnes keha katmise funktsiooni, vaid toimivad ka olulise mitteverbaalse kommunikatsioonivahendina. Rõivastus edastab informatsiooni kandja sotsiaalse positsiooni, väärtushinnangute ja identiteedi kohta.

Kursusele on oodatud kõik täiskasvanud õppijad, kellel on huvi moe, selle kultuuriliste tähenduste ning toimemehhanismide sügavama mõistmise vastu.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

1. päev. Moesüsteem ja selle jagunemine valdkondadeks. Lühike sissejuhatus moeajalukku ja ülevaade tähtsamatest daatumitest.

2. päev. Nüüdisaegne mood: jätkusuutlikkus, vintage-stiil, aeglane mood, eetiline mood vs. kiirmood.

3. päev. Kuidas mood mõjutab inimesi? Identiteet ja riietus.

4. päev. Millised on kultuslikud riideesemed ning nende tähendus nüüdisaegses ühiskonnas? Põhistiilid rõivastuses. Subkultuurid. Kultuurilised erinevused rõivastuses.

5. päev. Brändi imagoloogia: mis see on ja mida see räägib kandjast? Brändilojaalsus. Värvide mõju ja tähendus.

6. päev. Mis on KOH ehk kompulsiivne ostuhäire? Erinevad kangad ja materjalid ning nende kasutamine rõivastuses. Klassikaline vs. kaasaegne.

7. päev. Meesterõivad ja naisterõivad, nende erisused ja sarnasused.

8. päev. Kostüümi kompositsioon: rõiva vorm, lõiked, rõivastuse detailide nimetused. Värv kostüümis: harmoonia, kontrast, koloriit. Kostüümi terminoloogia. Disaineri roll.

Õppemetoodika

Õppetöös kasutatakse rühmatöö metoodikat. Loengud toimuvad seminari vormis, kus osalejad saavad avaldada arvamust ning arutada moega seotud teemade üle. Loengute teemakäsitlused ja tempo sõltuvad osalejate ettevalmistusest ja huvidest. Teemade käsitlus sõltub materjalide mahukusest ning selles võib esineda muutusi, võrreldes siin esitatud kirjeldusega.

Kursuse läbinu

• teab erinevaid ajajärke moeajaloos ning oskab välja tuua erinevusi nende vahel
• oskab kasutada erialast terminoloogiat
• oskab analüüsida erinevaid brände ning tuua välja erisused nende vahel koos põhjendustega
• oskab leida seoseid eri valdkondade vahel, teab olulisust kultuuriliste erinevuste vahel rõivastuses
• oskab visualiseerida esitatud väiteid
• teab infoallikaid, kust leida materjale, ning oskab neid esitada

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 60% ulatuses. Arvestuse sisuks on luua visuaalne kontseptsioon loengus käsitletud teemast. Oluline on kasutada erialast terminoloogiat ning põhjendada oma valikuid. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Oma arvuti loengus kasutamiseks, erinevad materjalid rühmatööde teostamiseks ja esitlemiseks (paber, markerid, ajakirjad, liim, käärid jne)

Juhendaja

Kalle Aasamäe on tegutsenud moevaldkonnas rohkem kui 20 aastat ning loonud omanimelise brändi KALLE HT. Aasamäe on õppinud moodi Eestis ja Moskvas ning täiendanud ennast Indias, Londonis ja Itaalias. Oma kollektsioone on ta esitlenud arvukatel moeüritustel Eestis, Lätis, Venemaal, Prantsusmaal ja Soomes. Samuti on ta loonud lavakujundusi ja kostüüme paljudele etendustele ning töötanud filmide juures kostüümikunstnikuna. Oma teadmisi on Aasamäe jaganud EKA moeosakonnas ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning läbi viinud erialaseid workshop’e väikestele gruppidele Eestis ja välismaal. Kalle Aasamäe on lõpetanud TLÜ magistrantuuri kultuuriteooria ja filosoofia erialal, magistritöös uuris ta Eesti moodi.

---

Aeg: 5. märtsist kuni 30. aprillini 2026 neljapäeviti kell 18–20.15 (v.a 23. aprill)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 28 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 26. veebruarini või kuni kohti jätkub
Hind: 330 eurot

Kunstnik Toomas Tõnissoo aktimaali kursus ühendab klassikalise figuurimotiivi ja kaasaegsema maalilähenemise. Igas tunnis maalitakse modelli järgi mitu kiiret etüüdi, kus põhimotiiv on aktiivne, kuid rõhk on pigem autori kogemusel ja sisemisel seisundil kui pelgal objektiivsusel.

Õppemeetod meenutab krokii’t – värske mulje ja hetke tabamine kiire, visandliku maalimise kaudu. Töödesse põimitakse ka joonistuselemente ja erinevaid materjale, kuigi põhimeedium on akrüülvärv. Kursuse jooksul katsetatakse ekspressiivseid tehnikaid, et kujutada nii inimkeha liikumist ja ruumilisust kui ka maalija enda tundeseisundeid.

Kursuse fookus on vahetul vaatlusel, aga sama oluline on enesevaatlus – modell on pigem inspiratsiooniallikas kui lõplik eesmärk. Viimases tunnis toimub tööde esitlus ja arutelu.

Eeldused osalejale

keskharidus ja eesti keele oskus

huvi maalikunsti ja enesearengu vastu (eelnev kogemus tuleb kasuks)

Kava

1. päev. Üle ihu, mööda nahka. Inimkeha vormide ja pindade lihtsustamine, zoomitud fragmendid, istuvad poosid.

2. päev. Ihu toonid, värviplekikeha. Figuur kui värvirütmide kogum, “valgega kustutamine”, lebavad poosid.

3. päev. See koht, kus inimene on. Korduv ülesjoonistus, fragmentaarsus, vaatleja positsioon.

4. päev. Akt ja hetk. Hetke ja sisemise seisundi tabamine, emotsionaalsus ja pintslipuudutuse tähendus.

5. päev. Värviline keha. Vabadus värvivalikus, unistuse ja käegakatsutava ühendamine.

6. päev. Tööde väljapanek ja arutelu.

Materjalid

Kõik materjalid toob osaleja ise. Iga kohtumise jaoks on vajalik:

• suurem formaat (A2 või A3) paber, kartong või lõuend
• valik akrüülvärve
• kriit- või õlipastellid, sütt või sangviini
• erinevad pintslid
• mõned spaatlid või pahtlilabidas, plastist joonlaud või kliendikaardid värvi pealekandmiseks
• palett, maalimiskaltsud, paberteip
• soovi korral täiendavad materjalid: akvarellid, pastad või segatehnika vahendid

Kursuse läbinu

• on katsetanud erinevaid maalitehnikaid
• on loonud vähemalt viis ekspressiivset aktimaali
• on suhestanud isikliku loomingulise lähenemise aktimaali traditsiooniga

Hindamine

Arvestuse saamiseks tuleb osaleda vähemalt 75% kontakttundidest ja esitleda oma töid. Pärast kursust väljastatakse Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Toomas Tõnissoo on omandanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala magistrikraadi. Tõnissoo on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstiõpetaja.

---

Aeg: 31. märtsist kuni 12. maini 2026, teisipäeviti kell 18–20.15 (va 14. aprill)
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A307
Maht: 18 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 8 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 24. märtsini või kuni kohti jätkub
Hind: 290 €

KURSUS ON TÄITUNUD!

Maalikursusel käsitletakse kahte suurt žanri, maastikumaali ja abstraktset maali, ning ühendatakse need omavahel kahel moel – äratuntaval ja tundmatul viisil.

Kursusele on oodatud need, kel on huvi maalikunsti vastu ja enesearengu vastu selles vallas. Eelnev kunstikogemus ei ole vajalik. Kursuse jooksul töötatakse välja õpilase enda lähenemine ja käekiri tervikliku teose loomiseks.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Õppemeetod

Kursuse jooksul valmib kaks kattevärvidega (akrüülvärvidega) maalitud teost, mille lähtepunkt on üks ja sama foto. Alguspunktiks on maastikufoto, kas tegu on loodusmaastiku, linnamaastiku, kodukoha või kauge eksootilise mägismaaga, on õppuri enda valida. Üks originaalsete maalide duost on tugevalt lihtsustatud, kuid maastik, mis on meile lähtepunktiks, on siiski veel tinglikult äratuntav ehk tuttav. Teine maal on samm edasi esimest maalist ehk lihtsustusaste ja vormid on täiesti abstraktsed ning lähtepunkt ei ole enam äratuntav. Ehk lähtudes ühest ja samast fotost valmib kaks eriilmelist maali.

Osalejad saavad oskused ja teadmised

• edasiseks iseseisvaks maalitööks
• kujundi ümberkandmiseks lõuendile
• erinevate maalitehnikate võimalustest
• kompositsiooni ülesehitusest ja komponeerimisest
• stiliseerimisest ja abstraheerimisest
• värvide ja kontrasti printsiipidest

Kava

1. päev. Sissejuhatav loeng. Kursuse ülevaade, räägitakse vajaminevatest materjalidest, väike loeng abstraktsionismi tekkest ja tänapäevastest näidetest. Lõuendi raamide teostus: lõuendi kinnitamine, võimalusel kruntimine. Kodutöö: kavandi teostus

2. päev. Fotode ülevaatamine. Väike loeng maastikumaali näidetest. Katsetused ja eksperimendid värvi ning tehniliste võimalustega, et saada ülevaade valikuvariantidest ja leida meetod, millega oma tööle läheneda. Lõuendi raamide teostus ja lõpetamine. Kodutöö: kavandi teostus

3. päev. Kavandite ülevaatamine, vajadusel ümbertegemine. Lõuendi raamide teostus: kruntimine. Võimalusel kavandite lõuendile ümberkandmine

4.-5. päev. Maal 1 teostus

6. päev. Maal 1 lõpetamine. Kodutöö: kavand maalile 2

7. päev. Maal 1 vahehindamine (võimalusel). Maal 2 lõuendile kandmine

8.-9. päev. Maal 2 teostus

10. päev. Maal 2 lõpetamine

11. päev. Lõppülevaatus, tagasiside, arutelu

Vajalikud materjalid

Osaleja võtab ise kaasa: 2 puidust alusraami lõuendile (0,90 x 1,20 m), puuvillane krunditud lõuend laiusega 1,50 m, akrüülid (minimaalselt põhivärvid ning must ja valge), gesso, pintslid, palettnuga, palett, pintsliloputustops, pintslilapp, visandivihik, grafiitpliiatsid, kustutuskumm, paberteip

PS! Kes ei soovi tunnis kahte raami ise ette valmistada, võib teha vaid ühe ja teise osta poest valmiskujul.

Kursuse läbinu

• oskab iseseisvalt üles ehitada läbitöötatud, tasakaalustatud värvilahendusega ja koosseisvat, huvitavat kompositsiooni
• loob uusi originaalseid ja põnevaid kunstiteoseid ning lahendusi, lähtudes ette antud visuaalsest kujutisest
• suudab oma tööd analüüsida, teab ja tunneb oma nõrkusi ning oskab ära kasutada oma tugevusi maalipinnal
• tunneb interpretatsiooni ja abstraktse maali sünniprotsessi

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on valminud teoste esitlus, arutelu ja tagasiside tehtud tööle ja arengule. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Johanna Mudist on Tallinnas elav ja töötav maalikunstnik. Ta omandas Tartu kõrgemas kunstikoolis (2014) rakendusliku kõrghariduse ja suundus siis õppima Eesti Kunstiakadeemia maali magistrantuuri (2017). Mudist on end täiendanud Erasmuse programmi raames Soomes (2013) ja Poolas (2016). Tal on olnud arvukalt isiku- ja grupinäituseid Eestis ja välismaal. Mudist kuulub Eesti Kunstnike Liitu (2019) ja Eesti Maalikunstnike Liitu (2018). Õppeaastal 2018/19 andis ta külalisõppejõuna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas valikainet maali erialal, järgneval semestril juhendas samas maali algkursust. Aastast 2021 on ta andnud maalikursuseid EKA avatud akadeemias.

---

Aeg: 12. jaanuarist kuni 30. märtsini 2026 esmaspäeviti kell 18–21 (v.a 23. veebruar)
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A206
Maht: 44 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 8 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 9 kuni 10 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 5. jaanuarini või kuni kohti jätkub
Hind: 510€

Registreerudes enne 5. jaanuari on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 250 eurot, seejärel 10. jaanuariks 260 eurot.

Eragalerii toimimise põhimõtteid ja kunstikogumise loogikat tutvustav kursus annab ülevaate kommertsgaleriide toimemehhanismidest, nende positsioonist ja eripärast kunstiväljal. Samuti tutvustatakse olulisemaid Eesti ja rahvusvahelisi eragaleriisid ning nüüdiskunsti kogumise printsiipe ja võimalusi.

Kursusel osalejad saavad ülevaate eragaleriide toimimisloogikast: tutvustatakse eragalerii eripärasid ning nende positsiooni kunstiväljal võrreldes institutsioonide ja linnagaleriidega. Kaardistatakse erinevat tüüpi kunstiasutused ning selgitatakse nende rolli kunstimaailma ökosüsteemis.

Tutvustatakse eragalerii igapäevatööd ning räägitakse, mis alustel sõlmitakse kunstnikega koostöökokkuleppeid ja mida galerii esindus nii kunstniku kui ka galerii jaoks endas kätkeb. Antakse ülevaade kunstikogumise printsiipidest, selgitatakse, miks on galerii vahenduslülina oluline kunstniku ja koguja vahel, ning arutatakse kunsti soetamise võimaluste ja kasumlikkuse üle.

Õppemetoodika

Õppeprotsess koosneb loengutest ja aruteludest, galeriide ja näitusemajade külastamisest, galeristidega kohtumisest ning iseseisvast tööst

Eeldused osalejale

Keskharidus, eesti ja inglise keele oskus (enamik materjale iseseisvaks läbitöötamiseks on ingliskeelsed)

Kava

1. päev. Sissejuhatus. Tutvustatakse erinevaid näitusepindasid ning nende toimimisloogikat ja eripärasid

2. päev. Eragaleriid: nende roll ja olulisus kunstiväljal. Kodutööde esitlus

3. päev. Galeriide külastused ja kohtumised galeristidega. Kunstnik ja eragalerii. Kunstikoguja ja eragalerii. Institutsioon ja eragalerii. Suhted, dünaamika, võimujooned

4. päev. Kunstimessid: nende roll kunstiväljal, olulisus, eesmärk. Kunstikogumise printsiibid. Kunst kui investeering fookusega kaasaegsel kunstil

5. päev. Lähemalt oksjonitest ja nende eripäradest esindusgaleriidega võrreldes. Külalislektor

6. päev. Performance-kunst ja tiražeeritavad kogumisobjektid. Kunstikollektsionääri kogemuslugu, kunstikogujast külalisesineja

7. päev. Iseseisva loomingulise töö esitlus, tagasiside, arutelud

Kursuse läbinu

• on teadlik eragaleriide toimemehhanismidest ning rollist kunstiväljal
• saab aru kunstikogumise põhimõtetest ja oskab orienteeruda kunstikogumise võimalustes
• suudab iseseisvalt leida relevantset infot pädevate kunstnike ja galeriide kohta ning oskab teha vahet kunsti ostmisel ja kogumisel
• saab aru, mis suhtes on galerii, kunstnik ja kunstikoguja ning teised toimijad selles valdkonnas
• oskab nimetada suuremaid kaasaegse kunsti messe ja saab aru nende rollist kunstiväljal

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on iseseisva loomingulise töö esitlus ja arutelu. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Lilian Hiob-Küttis (Eesti Kunstiakadeemia, kunstiteadus ja visuaalkultuur, MA, 2022) on kuraator, galerist ja kunstiagent. Ta on seotud Temnikova & Kasela galerii juhatamisega ning on ka omaalgatusliku näitusepinna Hoib asutaja. Koos Siim Preimaniga veab Hiob IDA raadios igakuist kunstisaadet „Vitamiin K“.

---

Aeg: 5. veebruarist kuni 26. märtsini 2026 neljapäeviti  kell 18–21 (v.a 26. veebruar)
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A301
Maht: 28 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 24 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 29. jaanuarini  või kuni kohti jätkub
Hind: 560€

Registreerudes enne 22. jaanuari on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 270 eurot, seejärel 27. jaanuariks 290 eurot.