Avatud Akadeemia kursused

NB! Õppegrupp on täitunud!

Kursus ühendab kolme kunstniku loomingulised lähenemised ning pakub osalejatele võimalust avastada ja arendada isikupärast visuaalset väljenduslaadi maalikunsti kaudu.

Kursuse esimeses osas keskendutakse loovuse vabastamisele ja protsessi usaldamisele. Osalejad saavad kogemuse, kuidas loobuda liigsest kontrollist ning läheneda maalimisele spontaansuse, liikumise, värvi ja rütmi kaudu. Värvi käsitletakse nii töövahendi kui ka loomingulise partnerina, mis suunab ja avab uusi võimalusi katsetamiseks, avastamiseks ja eneseväljenduseks.

Teises osas tutvutakse inimfiguuri kujutamise võimalustega eri ajastute ja piirkondade kunstikultuuride näitel. Tähelepanu pööratakse figuuri staatika ja dünaamika tasakaalule ning sellele, kuidas esteetilised ja sotsiaalsed valikud mõjutavad kujutatu tähendust ja tõlgendamist.

Kolmandas osas uuritakse isiklikke kogemusi ja osalejaid huvitavaid teemasid kollaaži ja maali ühendamise kaudu. Katsetatakse erinevaid tehnikaid ning otsitakse viise, kuidas siduda akrüülmaaliga tähenduslikke materjale, nagu kangatükid, fotod ja tekstifragmendid. Töö käigus jõutakse isiklike visuaalsete narratiivide ja omanäolise autorikäekirja kujunemiseni.

Kogu kursuse vältel arendavad osalejad isiklikku visuaalset keelt ning loovat eneseväljendust erinevate maaliliste ja eksperimentaalsete lähenemiste kaudu.

Eeldused osalemiseks

Keskharidus ja eesti keele oskus. Vajalik on eelnev joonistamise või maalimise kogemus.

Õppemetoodika

Kursuse iga osa juhendab eri õppejõud, kõigil on veidi erinev õpetamise metoodika. Õppeprotsess kätkeb praktilisi ülesandeid ja juhendaja vahetut tagasisidet, lisaks toimub iga osa lõpus tehtud tööde esitlus ja arutelu. 

Kava

• 3.09. Sissejuhatus 
• 7.09.–19.10.2026 I moodul, juhendab Tarrvi Laamann
• 2.11.–14.12.2026 II moodul, juhendab Leho Rubis
• 11.01.–1.03.2027 III moodul, juhendab Kadri Kangilaski

Kursuse läbinu

• teab maalimise erinevaid lähtekohti ja printsiipe
• oskab kasutada eri maalitehnikaid ja -võtteid
• on saanud teadmisi maali stilistiliste võimaluste kohta
• suudab arendada isikupärast autorikäekirja, isiklikku visuaalset keelt

Vajalikud materjalid

Kõik vajalikud materjalid võtab osaleja ise kaasa (pintslid, akrüülvärvid, lõuendid, liim).

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on tehtud tööde esitlus ja arutelu. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendajad

Kadri Kangilaski on omandanud 1997. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi maalikunsti erialal. Kadri Kangilaski: „Mind huvitavad ümbritseva elu sügavamad kihistused, aga ka helid ja inimkeeled nende väljendusena. Ma sukeldun nende uurimisse, kui teen maale ja joonistusi ja vahel neist installatsioone või kollaaže. Ma joonistan maalides ja maalin joonistades ja tihtipeale leitud materjalide peale, sest neis on mälestuste kihistusi.“

Tarrvi Laamann on omandanud 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kunsti erialal. Tarrvi Laamann: „Maalimine on minu viis hingata ja liikuda maailmas, mis on korraga nii siinne kui ka kusagil kaugel päikese ja mere vahel. Mu töödes kohtuvad värvid, mis ei taha paigal püsida. Need on nagu rütmid, reggae, dub, tänavahelid ja reisid, mis jäävad naha alla. Otsin seda tunnet, kus pilt hakkab ise elama ja viib mind kaasa.“

Leho Rubis on omandanud Tartu Ülikoolis kaks magistrikraadi: 2001 aastal maalikunsti ja 2010. aastal kunstiajaloo erialadel. Leho Rubis: „Mu visuaalloomingu üheks olulisemaks teemaks on inimfiguur ning selle suhe teadvuse, teksti ja tajuväljadega. Kasutan eksperimentaalseid maalitehnikaid, kus staatiline figuur sulandub maastikku ning kaob piir subjekti ja objekti vahel. Oluline fookus on sügavamate teadvuseseisundite väljendamise võimalusel kujutavas kunstis.“

Aeg: 3. september 2026 kuni 1. märts 2027 esmaspäeviti, lisaks neljapäeval 3.09 kell 18–20.15 (va 22. veebruar)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A307
Maht: 66 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 38 tundi iseseisvat tööd (4 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 9–14 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 27. augustini või kuni kohti jätkub
Hind: 720 €

Registreerudes enne 19. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 240 eurot, seejärel 24. augustiks 240 eurot ja 9. jaanuariks 240 eurot.

Püsiviide

KURSUS ON TÄITUNUD!

Kursusel antakse lühemaid ülesandeid-harjutusi, selleks et jagada anda teadmisi ruumi (sh tajuruumi) kogemise, vaatlemise ja fotografeerimise (allegoorilistest) rakurssidest ja võimalustest. 

Kursus sisaldab valikulist ülevaadet fotokunsti ajaloost, fotograafilisest mõtlemisest ja temaatilisi näiteid foto kasutamisest nüüdiskunstis. Näited valitakse osaliselt lähtuvalt kursusel osalejate huvidest. Lisaks tutvustatakse fotograafilise mõtlemisega seonduvaid kirjandusteoseid iseseisvaks lugemiseks.

Ideeliselt mahukam projekt saab alguse alates kolmandast kohtumisest ja kestab kuni kursuse lõpuni (vormistatakse lõpuväljapanekus tervikuna). Projekti teostamise vältel antakse tagasisidet ja vajalikku tuge. Oluline on protsess ja kogemine, kuidas üks mõte viib teiseni.

Kokkuvõtvalt tutvustatakse fotograafiat kui üht loomingulist väljendusvahendit, kursusel keskendutakse peamiselt isikliku loomingulise töö teostamisele nelja-viie kohtumise vältel. Iga kohtumine pakub selleks tugiraamistikku, alates sisu arendamisest kuni võimaliku teostuseni.

Tegu on pigem aktiivset osalust eeldava kursusega, mis peaks siiski sobima ka introvertsema laadiga inimestele.

NB! See ei ole klassikalises mõttes tehniline fotograafiakursus, siin keskendutakse pigem mõtlemisele ja seoste loomisele.

Eeldused osalemiseks

Keskharidus, eesti keele oskus; inglise keele oskus tuleb kasuks, kuna osa lisamaterjali on inglise keeles. Huvi loomingulise eneseväljenduse vastu ning valmidus jagada oma mõtteid ja fotosid grupis.

Võimalus kasutada fotokaamerat.

Õppemetoodika

Metoodika järgib inspiratsiooni-lähteülesande ja selle peegelduste vahelist dialoogi. Vastavalt loengus antud lähteülesandele saavad osalejad nädalaks koduse ülesande, mida järgmisel kohtumisel teistega jagada. Olulised on protsess ning  osaleja enda sisemine küsimus, mis teda huvitab (mis võib selguda ka alles kursuse käigus). Kursusel antakse näituste vm inspiratsioonisoovitusi. Kursuse teine pool keskendub osalejate isikliku loomingulise projekti teostamisele.

Kava

1. kohtumine. Sissejuhatus. Kaamera olemus, seosed vaatamisega.

2. kohtumine. Vaatlemine. Kultuurilised ja ajaloolised eripärad.

3. kohtumine. Enda positsiooni määretlemine. Ruumi (tunde) kogemine ja loomine. Installatsioon.

4. kohtumine. Inspiratsioon. Kirjanduslike võtete kasutamine visuaalkunsti teose ülesehituses. Näituse arutelu.

5. kohtumine. Jutustusviisid, seriaalsus. Valguse olemusest tulenev pildi/teose iseloomu muutus. Näituse arutelu.

6. kohtumine. Varjatuse jõud. Aeg, paus ja rütm. Vormistamise võimalused.

7. kohtumine. Osalejate kavandite arutelud.

8. kohtumine. Vormistamise võimalused.

Võimalusel lisaks näituse külastus ja arutelu.

Kursuse läbinu

• on koostanud tervikliku fototeose
• loob ja katsetab julgemalt
• suudab fotokunstinäitusi uuel pilgul lugeda-analüüsida
• suudab mõtestada oma tööd
• teab enam fotokunsti vormistamise viisidest ja võimalustest

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestus koosneb oma loomingulise projekti-töö esitlusest ja arutelust. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid 

Fotokaamera kasutamise võimalus, valmisolek ja võimalus oma ülesvõtteid (ükskõik millisel viisil ja kvaliteedis) välja trükkida.

Juhendaja

Krista Mölder (Eesti Kunstiakadeemia MA 2006) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on fotomeediumile omased valgus ja aeg ning võimalus millegi ilmnemiseks. Selle tehnilis-vormilise aspekti on ta enda jaoks ka sisuliseks lähtepunktiks vorminud. Teda huvitab foto juures see osa, mis jääb pildist/teosest välja , samuti teose üksikosade vahel tekkiv koosmõju. 

Ta on geograafi-kartograafi tausta ja kogemusega kunstnik ning on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia eriala, kaitsnud magistrikraadi Westminsteri ülikoolis Londonis fotograafia erialal ja 2006. aastal Eesti Kunstakadeemia fotograafiaosakonnas. Mölder oli 2016. aasta Köler Prize’i nominent ja pälvis 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia. 

Tal on pikaajaline kogemus erinevate loominguliste fotokursuste juhendamisel Eesti Kunstiakadeemias. Tegevkunstnikuna oskab ta mõista ja toetada teiste loomingulisi kahtlusi ning küsimusi.

Aeg: 12. oktoober kuni 7. detsember 2026 esmaspäeviti kell 18–20.15 (v.a 26. oktoober)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A402
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 28 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 8–10 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 5. oktoobrini või kuni kohti jätkub

Hind: 380 €

Püsiviide

Kursusel käsitletakse natuurist joonistamise terminoloogiat ja põhitõdesid. Õpitakse vaatama, võrdlema ja mõtestama asju meie ümber joonistamise keeles, mis rikastab õppija ideede ja eneseväljenduse sõnavara. Töötatakse läbi natuurist kujutamise põhiteadmised, mida saab edaspidi rakendada igasuguse loomingulise töö aluse või osakomponendina.

Kursusel õpitakse kujutama kolmemõõtmelisi objekte kahemõõtmelisel paberipinnal. Vaadeldakse proportsioone, hele-tumedusi, teose fookust ja kujutatava iseloomulikke jooni. Klassikalised ülesanded vahelduvad mängulisemate tehnika- ja joonekatsetustega. Tutvutakse erinevate jälgi jätvate töövahenditega. Intensiivsetes kontakttundides liigutakse suurtest lihtsatest vormidest keerukama modellijoonistuseni.

Kursuse läbinu on võimeline paberil konstrueerima ruumi, asju ja inimesi. Õpitakse kasutama suurt paberiformaati ning pehmeid ja teravaid, kuivi ja märgi joonistusvahendeid.

Kursusele on oodatud kõik, kes tunnevad huvi joonistamise vastu või soovivad end täiendada.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

1. kohtumine. Geomeetrilised objektid, mustvalge söejoonistus; kontrast, vormiillusioon paberil, vormide konstrueerimine.

2. kohtumine. Esemete etüüdid, uuriv pliiatsijoon, tušš, grafiit; karakteersus, emotsionaalsus, narratiiv.

3. kohtumine. Ruumivaade, perspektiiv; harilik pliiats ja süsi, viirutamine.

4. kohtumine. Looduslikud ornamendid ja tekstuurid; harjutused ja võtted; tooniga paberid, erinevad töövahendid.

5. kohtumine. Natüürmort, värvilised pliiatsid; tekstuurid ja värvipinnad, ruumilisus, draperii.

6. kohtumine. Anatoomiline joonistamine – autoportree; inimese proportsioonid, näo konstrueerimine.

7. kohtumine. Anatoomiline joonistamine – käed, erinevad vaated ja asendid.

8. kohtumine. Modelli portree kätega – modelli komponeerimine paberile; kuivpastell. 

9. kohtumine. Figuraalne modellijoonistus; kompositsioon, karakteersus, lühemad visandid.

10. kohtumine. Modellijoonistus – krokiid tušiga. Kursusetöö ülevaatus.

Kursuse läbinu

• oskab rakendada erinevaid joonistusvahendeid ja eksperimenteerib vabalt kunstimaterjalidega
• on saanud akadeemilisi teadmisi objektide ja inimese kujutamisest
• analüüsib joonistuskeeles, otsib ümbritsevas iseloomulikke jooni, fokuseerib kujutamisel valikuliselt olulisele
• suudab tabada kujutatava väikseid nüansse ning tõlkida need joone- ja toonikeelde

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestus koosneb tehtud joonistuste esitlusest ja arutelust. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Maalriteip, 5 x A1-, 3 x A2- ning 3 x A3-formaadis joonistuspaberid, 3 x A3-formaadis tumedates ja erksates toonides värvilised paberid; pehmed puusöed, press-süsi, söe kustutuskumm, tušš, sulepea, pintslid, harilik pliiats (H2, HB, B2, B3, B8), kustutuskumm, teritaja, joonlaud, värvilised pliiatsid, kuivpastellid, markerid.

NB! Materjalid ostab osaleja ise.

Juhendaja

Britta Benno on omandanud 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstide magistrikraadi. 2023. aastal kaitses ta loovuurimusliku doktoritöö Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini erialal ja omandas doktorikraadi. Benno töötab õppejõuna ning joonistus- ja graafikakunstnikuna. Teda huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja -materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid. www.brittabenno.com 

Aeg: 29. september kuni 8. detsember 2026 teisipäeviti kell 18–21 (v.a 27. oktoober)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A306
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 38 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadu
Õppegrupp: 10–12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 22. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 630 €

Registreerudes enne 1. septembrit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 310 eurot, seejärel 6. septembriks 320 eurot.

Püsiviide

NB! Õppegrupp on täitunud!

Kursus on suunatud 16–26-aastastele noortele, kes kaaluvad kandideerimist Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise või sisearhitektuuri bakalaureuseõppesse.

Kursust juhendavad EKA vilistlased ja praegused tudengid, kelle juhendamisel on õppuril võimalik end mitmekülgselt proovile panna. 

Arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemias käsitletakse ruumiloome valdkonda laias spektris. Kursusel liigutakse vaatlusest ruumilise ideeni, sealt edasi ruumi kogemuse loomiseni ning oma idee esitlemiseni. Uuritakse, kuidas ruumi teadlikult märgata, mõtestada ja kujundada. Õpitakse analüüsima, kuidas inimene ruumis liigub, peatub ja ruumi tajub. Erinevates ülesannetes tehakse ruumi-, vormi- ja kompositsioonikatsetusi, harjutatakse mõõtkava tunnetamist ning arendatakse oma ideede visualiseerimist visandamise ja maketeerimise abil. Lisaks tutvutakse erialaste põhimõistete ja kirjandusega.

Erialaspetsiifiliste ülesannetega paralleelselt toimuvad arhitektuurijoonistamise tunnid, mis aitavad osalejal arendada nii välis- kui ka siseruumi vaatlemist ja kujutamist.

Kursuse lõpus dokumenteeritakse tehtud tööd, koostatakse portfoolio ning antakse nõu sisseastumisvestluseks, et õppur tunneks end eriala valikul ja sisseastumiskatsetel kindlamalt.

Kursuse läbinu

• tajub ruumi adekvaatselt
• suudab välja töötada ülesandele vastava idee
• väljendab ennast visandamise kaudu
• esitleb oma ideid makettide abil
• on katsetanud ruumilise keskkonna vaatlemist ja joonistamist
• suudab ennast mõtestatult ja kriitiliselt väljendada
• on tutvunud portfoolio koostamise põhitõdedega ning valmistunud sisseastumisvestluseks

Eeldused osalemiseks

Eesti keele oskus

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Karl Oskar Palo on värskelt lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri bakalaureuse kraadi (2026). Erialal meeldib talle eksperimenteerida interdistsiplinaarselt, sidudes oma loomingut fotograafia, maali ja teiste hobidega. Ruumiloomes väärtustab ta tundlikku materjalikasutust koos ärgitavate kompositsioonidega.

Linda Li Arro on alustanud arhitektuuriõpinguid TalTechis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe (2023). Lisaks on ta õppinud arhitektuuri Šotimaal ning praktiseerinud Portugalis. Praegu tegutseb ta enda arhitektuuribüroos LARStuudio. 

Rebecca Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti bakalaureuse kraadi (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uut viisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugused mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud 2025. aastal kaitstud EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Aeg: 8. september kuni 1. detsember 2026, teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 27.10)
10. oktoober kuni 14. november 2026, laupäeviti kell 14–16.15 (v.a 31.10)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruumid A502 ja A205
Maht: 52 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 26 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 12–15 osalejat
Registreerumine: 1. septembrini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 360 eurot

Registreerudes enne 25. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 30. augustiks 210 eurot. 

Püsiviide

NB! Õppegrupp on täitunud!

Kursus on suunatud 16–26-aastastele noortele, kes kaaluvad kandideerimist Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise või sisearhitektuuri bakalaureuseõppesse.

Kursust juhendavad EKA vilistlased ja praegused tudengid, kelle juhendamisel on õppuril võimalik end mitmekülgselt proovile panna. 

Arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemias käsitletakse ruumiloome valdkonda laias spektris. Kursusel liigutakse vaatlusest ruumilise ideeni, sealt edasi ruumi kogemuse loomiseni ning oma idee esitlemiseni. Uuritakse, kuidas ruumi teadlikult märgata, mõtestada ja kujundada. Õpitakse analüüsima, kuidas inimene ruumis liigub, peatub ja ruumi tajub. Erinevates ülesannetes tehakse ruumi-, vormi- ja kompositsioonikatsetusi, harjutatakse mõõtkava tunnetamist ning arendatakse oma ideede visualiseerimist visandamise ja maketeerimise abil. Lisaks tutvutakse erialaste põhimõistete ja kirjandusega.

Erialaspetsiifiliste ülesannetega paralleelselt toimuvad arhitektuurijoonistamise tunnid, mis aitavad osalejal arendada nii välis- kui ka siseruumi vaatlemist ja kujutamist.

Kursuse lõpus dokumenteeritakse tehtud tööd, koostatakse portfoolio ning antakse nõu sisseastumisvestluseks, et õppur tunneks end eriala valikul ja sisseastumiskatsetel kindlamalt.

Kursuse läbinu

• tajub ruumi adekvaatselt
• suudab välja töötada ülesandele vastava idee
• väljendab ennast visandamise kaudu
• esitleb oma ideid makettide abil
• on katsetanud ruumilise keskkonna vaatlemist ja joonistamist
• suudab ennast mõtestatult ja kriitiliselt väljendada
• on tutvunud portfoolio koostamise põhitõdedega ning valmistunud sisseastumisvestluseks

Eeldused osalemiseks

Eesti keele oskus

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Luisa Männilaan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini bakalaureuseõppe (2014) ning London Metropolitan University arhitektuuri erialal (Part I+Part II, 2020). Ta on töötanud arhitektuuribüroodes Apex ja Arhitekt Must ning on praegu TalTechi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia välisprojektide koordinaator.

Kristofer Soop on lõpetanud Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala magistriõppe (2014) ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe (2023), kus ta omandas ka muinsuskaitse ja konserveerimise kõrvaleriala.

Rebecca Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti bakalaureuse kraadi (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uut viisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugused mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud 2025. aastal kaitstud EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Aeg: 7. september kuni 30. november 2026, esmaspäeviti kell 18–20.15 (v.a 26.10)
10. oktoober kuni 14. november 2026, laupäeviti kell 11–13.15 (v.a 31.10)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruumid A502 ja A205
Maht: 52 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 26 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 12–15 osalejat
Registreerumine: 31. augustini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 360 eurot

Registreerudes enne 24. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 29. augustiks 210 eurot. 

Püsiviide

Eesti kultuuri- ja tööstusloos olulist rolli mänginud ettevõtete edulugusid ehk  omanikest, tegevusest ja toodangust  käsitlev loengusari, mida ilmestab rohke fotomaterjal. Sarja viimane kohtumine korraldatakse Eesti Ajaloomuuseumi hoidlates, kus on võimalik Eesti tööstusajaloo haruldasi originaalesemeid ka lähemalt vaadata.

Loengutes osalejad saavad teada, miks ja kuidas hakkas Johannes Lorup valmistama klaasi ja kristalli, Eduard Taska nahast aksessuaare ja raamatuköiteid, Roman Tavast väärismetallist aumärke ja ehteid, vennad Lutherid aga mööblit. Samuti räägitakse, miks rajas Harry Feldmann kummivabriku Põhjala, Nikolai Langebraun omanimelise portselanidekoreerimise ettevõte, Oskar Kerson aga hakkas tootma moodsat piimaplasti ehk kunstsarve. Lisaks saame teada, kes olid legendaarsed suka-sokivabrikandid Oskar Kilgas ja Efraim Lerenmann ning tuntud pesutöösturid Betty Besprosvanny ja Anny Treier.

Sissejuhatavas osas saavad osalejad põgusa ülevaate Eesti tööstuse kujunemisloost, seejärel on aga loengud üles ehitatud tööstusharukeskselt: lühidalt räägitakse lahti rahvusvaheline kontekst ja siis keskendutakse siinsetele ettevõtetele, kusjuures tuntumate nimede kõrval tuleb juttu ka vähem tuntud tegijatest.

Kirev tootepillerkaar, mis loenguid illustreerivatel fotodel ja muuseumikogudes avaneb, tõestab osalejatele veenvalt, et Eesti tööstusettevõtetes ei pingutatud asjatult ja meil on, mille üle uhkust tunda.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Õppemetoodika

Loengud toimuvad seminari vormis ja kõigil osalejatel on eri teemade käsitlemisel võimalik tuvastada ka kodust leitud esemete päritolu.

Kava

1. kohtumine. Sissejuhatus: Eesti tööstuse kujunemine, eripärad, tõusud ja mõõnad. Tööstusmessid 1921–1937. Eesti ettevõtete edulood.

2. kohtumine. Klaas, peeglid, kristall: Hüti, Rõika-Meleski, Järvakandi, J. Lorup (Tarbeklaas).

3. kohtumine. Keraamika, portselan: potisetud, Geza Jakó, TEKT / C. C. Fick, W. Lauw, N. Langebraun.

4. kohtumine. Tekstiil, trikotaaž: Kreenholm (Kreenbalt/Tekla) jt / Rauaniit, O. Kilgas (Suva), A. Treier, B. Besprosvanny (Marat) jt.

5. kohtumine. Nahk, väärismetallid: E. Taska / R. Tavast (Tallinna Juveelitehas).

6. kohtumine. Telefonid, raadiod: Tartu Telefonivabrik / RET jt.

7. kohtumine. Mööbel, masinaehitus: M. Luther jt / F. Krull, Volta.

8. kohtumine. Kumm, kunstsarv: Põhjala / O. Kerson.

Lisaks korraldatakse üks kohtumine kokkulepitud ajal Eesti Ajaloomuuseumis, kus on plaanis hoidlate külastamine ja Eesti tööstusettevõtete tootenäidistega tutvumine.

Kursuse läbinu teab

• millised on Eesti tööstuse kujunemise eripärad
• millised on Eestis eri aegadel tegutsenud tuntumad tööstusettevõtted ning kes ja kuidas neid juhtisid
• kuidas eseme valmistajat ja selle vanust kindlaks määrata
• millised on tuntumad Eesti kaubamärgid
• ning oskab märgata ja väärtustada Eesti kultuuri- ja tööstusloole olulisi originaalesemeid ka väljaspool muuseumi

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses ning Eesti Ajaloomuuseumi hoidlate külastusel. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Anne Ruussaar on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas (1997) ja Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal (2004). EKAs kaitstud magistritöö põhjal ilmus raamat-kataloog „Võsaklaasist kristallini. Eesti klaasitööstuse ja disaini ajalugu 1920.–1930. aastatel“ ning toimus samanimeline näitus Eesti Ajaloomuuseumis; koos pälvisid need Väikese Muuseumiroti auhinna.

Ruussaar on Eesti Ajaloomuuseumi kultuurilookogu teadur-kuraator. Oma uurimustööde põhjal on ta avaldanud arvukalt artikleid ja kirjutanud raamatuid („Lorup. Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni“, „Langebraun. Oma ja võõras. Nikolai Langebrauni portselan“, „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“, „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang“, „Vajadusest võrsunud. Eesti tööstusettevõtete sünnilood“ jt), esinenud raadios ja teles, pidanud loenguid ja korraldanud töötube.

Aeg: 22. september kuni 17. november 2026 teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 27. oktoober), lisaks üks kohtumine Eesti Ajaloomuuseumi hoidlas
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 2 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–16 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 15. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 350 €

Püsiviide

Kursus keskendub peamiselt ajajärgule 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani – see on kunstiajaloo võtmeperiood, mis mõjutab Eesti kunstielu, inimeste kunstimaitset, kunstiturgu ja kunstivälja kuni tänapäevani välja. Lähtutakse Eesti kunsti arenguloost, käsitledes olulisemaid suundumusi ja mõjutusi. Lisaks arendatakse pildianalüüsi oskusi, et õppida teoseid sügavamalt mõistma ja tõlgendama nii ajaloolises kui ka kultuurilises kontekstis.

Kursus sobib kunstihuvilistele täiskasvanutele, kes huvituvad Eesti kunstikultuuri arenguloost, kes soovivad saada ülevaadet Eesti kunsti ajaloo põhijoontest ja arenguprotsessidest ning kellel on huvi vaadata kunsti süvendatult.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus. Huvi kunsti ja kultuuriloo vastu, soov kunsti mõista ja mõtestada ning selle üle arutleda, valmidus külastada kunstinäitusi (sh iseseisvalt).

Õppemetoodika

Kursus toimub loengute ja seminar-õppekäikude vormis, kus antakse ülevaade Eesti kunsti arengujoontest ja -protsessidest, keskendudes ajavahemikule 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani.

Loengutes

• seostatakse kunsti arengut ühiskondliku, eriti kultuurielu protsessidega; analüüsitakse paradigma vaheldumisega kaasnenud muutusi tsaaririigi, Eesti Vabariigi ja Nõukogude võimu tingimustes
• süvenetakse Eesti kui Euroopa ääremaa kunsti arenguvõimalustesse ja iseloomu ning baltisaksa kunsti rolli siinse professionaalse kunstikultuuri arengus
• tõstetakse esile huvitavamaid kunstnikuisiksusi ja nende loomingut, osutatakse nende mõjule kohalike kunstiprotsesside kujunemisel
• konkreetsete Eesti kunsti näidete varal selgitatakse Euroopa levinud kunstisuundade tekkimise põhjusi, iseloomu ja kohanemist siinsel kunstiväljal, eriti juhitakse tähelepanu üksikute kunstnike isikupärastele loomingulistele interpretatsioonidele; õpitakse mõistma isiksuse arendamise olulisust
• tutvutakse klassikalise pildianalüüsi põhiliste elementidega, õpitakse neid märkama ja tõlgendama

Seminar-õppekäikudel

tutvutakse vastava perioodi originaalkunstiga, et kinnistada loengus käsitletut, harjutada pildianalüüsi ning arendada visuaalset kirjaoskust.

Õppekäikudega kokku toimub 9 kohtumist (6 loengut, 2 seminar-õppekäiku muuseumisse, 1 kohtumine kokkuvõtete tegemiseks, arvestuseks, tagasiside andmiseks). Loengud vahelduvad seminar-õppekäikudega, mis korraldatakse pärast seda, kui vastavat perioodi on loengus käsitletud.

Ajakava

Loeng EKAs: teisipäev, 22.09

Loeng EKAs: teisipäev, 29.09

Loeng EKAs: teisipäev, 6.10

Seminar Kumus: laupäev, 17.10

Loeng EKAs: teisipäev, 20.10

Loeng EKAs: teisipäev, 3.11

Loeng EKAs: teisipäev, 10.11

Seminar Kumus: laupäev, 21.11

Loeng-kokkuvõte-tagasiside EKAs: teisipäev, 24.11

Kursuse läbinu

● on saanud ülevaate Eesti kunstikultuuri arenguprotsessidest 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani ning näeb käsitletud perioodi seoseid kaasaja arengutega

● mõistab paremini ühiskondlike protsesside mõju kunstielu arengule ning kunstis väljenduvate ideede ja teemade kajastamisele

● teab ja oskab märgata vastava perioodi kunstiteoste spetsiifilisi tunnuseid, ühisjooni ja erisusi

● oskab „lugeda“ kunstnike isikupärast käekirja

● teab käsitletava perioodi Eesti kunsti olulisemaid kunstnikke ning on tutvunud nende teostega Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsioonides

● omab ülevaadet pildianalüüsi olulisematest elementidest, oskab kursusel omandatud teadmiste abil ise teoseid analüüsida

● on arendanud visuaalset kirjaoskust ning kriitilist mõtlemist, sh erinevate kunstistiilide ja -nähtuste suhtes

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine 70% kohtumistest ning pildianalüüs kursusel käsitletud perioodi teosest ja/või lõpuessee Eesti kunstikultuuri arenguloo või kunsti vaatamise teemal. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus (ja on võimalik saada ka ainepunkte).

Juhendajad

Tiina Abel on omandanud magistrikraadi Usuteaduse Instituudis (2011) ja õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja lõpetanud selle 1976. aastal diplomitööga „Eesti kunstiteoreetilise ja -kriitilise mõtte areng 1917–1925“. Abel on kunstiajaloolane ja kuraator, kelle uurimisvaldkond keskendub eelkõige 19. sajandi ja kahe maailmasõja vahelise aja Eesti kunstile. Ta on kureerinud kümneid näitusi nii Eestis kui ka välismaal, sh Kumu kunstimuuseumi esimese püsiekspositsiooni „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni 1940. aastani“. Alates 1995. aastast on Abel olnud seotud EKA õppetööga. Abelit on tunnustatud Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (1995, 2014, 2025), Eesti Kultuurkapitali (2006) ja Kristjan Raua preemiatega (2014).

Regina Mets on kursuse koostaja ja grupi moderaator. Mets on EKA kunstiteaduse magister (2024), kelle uurimisvaldkonnaks on täiskasvanute kunstiteadlikkuse arendamine, selleks võimaluste loomine ja laiendamine.

Aeg: 22. september kuni 24. november 2026 teisipäeviti kell 18–21 ja kahel laupäeval kell 12–15 
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A302
Maht: 36 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 42 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–16 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 15. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 660 €

Registreerudes enne 8. septembrit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 320 eurot, seejärel 13. septembriks 340 eurot.

Püsiviide

NB! Õppegrupp on täitunud!

Linnakeskkonna analüüsimisele keskenduv kursus on mõeldud 16–26-aastastele noortele, kes soovivad end ette valmistada arhitektuuri ja linnaplaneerimise bakalaureuseõppesse astumiseks või õppida Tartu linnaruumi uue pilguga märkama ja mõtestama.

Kursuse jooksul liigutakse peamiselt linnaruumis ning õpitakse linna kogema vaatluste, arutelude ja eksperimentaalsete ülesannete kaudu. Linnaruumi kogetakse füüsiliselt, liikudes jalgratastel, aga ka jalgsi ja ühistranspordiga. Uuritakse, kuidas linn toimib, millised osapooled linnaruumi kujundavad ning kuidas inimesed linnas liiguvad ja ruumi kasutavad.

Samuti käsitletakse inimmõõtmelise linnaruumi, paiga vaimu ning linnaruumi kujunemise ja loomisega seotud teemasid. Kursuse käigus külastatakse valdkonnaga seotud asutusi ja kohtutakse eriala spetsialistidega. Analüüsitakse nii hinnatud arhitektuuriobjekte kui ka paiku, millel on edasiseks arendamiseks potentsiaali.

Kursuse läbinu

• oskab linnaruumi teadlikult märgata ja analüüsida
• mõistab, millised osapooled on seotud linnaruumi kujundamise ja toimimisega
• oskab vaadelda ja kirjeldada inimeste liikumist ja käitumist linnaruumis
• suudab hinnata linnaruumi inimmõõtmelisust ja koha atmosfääri
• oskab sõnastada linnaruumi probleemkohti ja pakkuda neile lahendusi
• suudab oma ruumilisi ideid esitleda ja nende üle arutleda

Eeldused osalemiseks

Kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus ning jalgratta olemasolu. Jalgratta puudumisel saab soetada Tartu Rattaringluse päeva- või tunnipileti. Ohutuse ning ühtlase õppetöö tagamiseks on kursusel lubatud osaleda ainult tavapärase jalgrattaga. Elektrijalgrattaga osalemine ei ole lubatud. Vihma korral kaasa võtta vihmakeep.

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendaja

Adeele Lepik (2002) on lõpetanud 2025. aastal Eesti Maaülikoolis keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureuseõppe. Õpingute käigus täiendas ta end Müncheni Tehnikaülikoolis (2024/25), kus süvendas oma teadmisi roheliste keskkonnatehnoloogiate valdkonnas. Hetkel jätkab ta õpinguid magistriõppes ning töötab EMÜ maastikuarhitektuuri õppetooli sotsiaalmeedia haldajana.

Adeele Lepik oli Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi president 2023/24. õppeaastal ning panustas aktiivselt ka EMÜ üliõpilasesinduse haridus- ja sotsiaaltoimkonna töösse. Ta on osalenud ja korraldanud erialaseid ruumisekkumisi ning avalikke arutelusid, sealhulgas Paide Arvamusfestivalil 2024. aastal ning EMÜSi avalikul arutelul Tartu Keskpargis 2025. aastal. Lisaks on ta üks Eesti Maaülikooli linnaku projekti autoritest, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi. Adeele kirg on arendada end koosloome ja kriitilise linnaruumi vaatlemise kaudu paremaks ruumiloojaks ja maastikuarhitektiks.

Aeg: 12. september kuni 10. oktoober 2026, laupäeviti kell 11–16.15
Koht: Tartu, Lille tn 10, Tartu Loodusmaja ruum „Kivituba“ ja Tartu linnaruum
Maht: 35 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 17 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 10–15 osalejat
Registreerumine: 4. septembrini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 250 eurot

Registreerudes enne 28. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 2. septembriks 100 eurot. 

Püsiviide

Kursuse eesmärk on rääkida moest kui nähtusest ning panna osalejaid seda mõtestama. Mood ja rõivastus on ühe medali kaks poolt, mis on seotud kultuuriliste ja sotsiaalsete nähtustega. Mood on olnud oluline inimtsivilisatsiooni kujundaja juba selle algusaegadest saati, olles tihedalt seotud identiteedi, väärtushinnangute ja ühiskondlike protsessidega. Rõivastuse ja moe mõistmine aitab paremini aru saada meid ümbritsevast kultuuriruumist.

Õppetöös analüüsitakse moodi ühtse nähtusena ning käsitletakse selle toimemehhanisme nii ajaloolises kui ka tänapäevases kontekstis. Arutletakse erinevatel moe- ja rõivateemadel, rõhutades, et rõivad ei oma üksnes keha katmise funktsiooni, vaid toimivad ka olulise mitteverbaalse kommunikatsioonivahendina. Rõivastus edastab informatsiooni kandja sotsiaalse positsiooni, väärtushinnangute ja identiteedi kohta.

Kursusele on oodatud kõik täiskasvanud õppijad, kellel on huvi moe, selle kultuuriliste tähenduste ning toimemehhanismide sügavama mõistmise vastu.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

1. kohtumine. Moesüsteem ja selle jagunemine valdkondadeks. Lühike sissejuhatus moeajalukku ja ülevaade tähtsamatest daatumitest.

2. kohtumine. Nüüdisaegne mood: jätkusuutlikkus, vintage-stiil, aeglane mood, eetiline mood vs. kiirmood.

3. kohtumine. Kuidas mood mõjutab inimesi? Identiteet ja riietus.

4. kohtumine. Millised on kultuslikud riideesemed ning nende tähendus nüüdisaegses ühiskonnas? Põhistiilid rõivastuses. Subkultuurid. Kultuurilised erinevused rõivastuses.

5. kohtumine. Brändi imagoloogia: mis see on ja mida see kandjast räägib? Brändilojaalsus. Värvide mõju ja tähendus.

6. kohtumine. Mis on KOH ehk kompulsiivne ostuhäire? Erinevad kangad ja materjalid ning nende kasutamine rõivastuses. Klassikaline vs. kaasaegne.

7. kohtumine. Meeste- ja naisterõivad, nende erisused ja sarnasused.

8. kohtumine. Kostüümi kompositsioon: rõiva vorm, lõiked, rõivastuse detailide nimetused. Värv kostüümis: harmoonia, kontrast, koloriit. Kostüümi terminoloogia. Disaineri roll.

Õppemetoodika

Õppetöös kasutatakse rühmatöö metoodikat. Loengud toimuvad seminari vormis, kus osalejad saavad avaldada arvamust ning arutleda moega seotud teemade üle. Loengute teemakäsitlused ja tempo sõltuvad osalejate ettevalmistusest ja huvidest. Teemade käsitlus sõltub materjalide mahukusest ning selles võib tulla muudatusi, võrreldes ülaltoodud kirjeldusega.

Kursuse läbinu

• teab erinevaid ajajärke moeajaloos ning oskab välja tuua erinevusi nende vahel
• oskab kasutada erialast terminoloogiat
• oskab analüüsida erinevaid brände ning tuua välja nende erisused koos põhjendustega
• oskab leida erinevate valdkondade seoseid, teab rõivastuse kultuuriliste erinevuste tähtsust
• oskab visualiseerida esitatud väiteid
• teab infoallikaid, kust leida materjale, ning oskab neid nimetada

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 60% ulatuses. Arvestuseks esitatakse ühest loengus käsitletud teemast loodud visuaalne kontseptsioon. Oluline on kasutada erialast terminoloogiat ning põhjendada oma valikuid. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Isiklik arvuti loengus kasutamiseks, erinevad materjalid rühmatööde tegemiseks ja esitlemiseks (paber, markerid, ajakirjad, liim, käärid jne).

Juhendaja

Kalle Aasamäe on tegutsenud moevaldkonnas rohkem kui 20 aastat ning loonud omanimelise brändi KALLE HT. Aasamäe on õppinud moodi Eestis ja Moskvas ning täiendanud end Indias, Londonis ja Itaalias. Oma kollektsioone on ta esitlenud arvukatel moeüritustel Eestis, Lätis, Venemaal, Prantsusmaal ja Soomes. Samuti on ta loonud lavakujundusi ja kostüüme paljudele lavastustele ning töötanud filmide juures kostüümikunstnikuna. Oma teadmisi on Aasamäe jaganud EKA moeosakonnas ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning läbi viinud erialaseid workshop’e väikestele gruppidele Eestis ja välismaal. Kalle Aasamäe on lõpetanud TLÜ magistrantuuri kultuuriteooria ja filosoofia erialal, magistritöös uuris ta Eesti moodi.

Aeg: 7. oktoober kuni 2. detsember 2026 kolmapäeviti kell 18–20.15 (v.a 18. november)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A503
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 28 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 30. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 340 €

Püsiviide

Joonistamise, maali ja skulptuuri aluste eelakadeemia on mõeldud 16–26-aastastele noortele, kes tunnevad huvi kujutava kunsti vastu ning soovivad arendada praktilisi kujutamisoskusi. Oodatud on nii algajad, kellel kokkupuude kunstiga puudub, kui ka kogemusega huvilised, kes soovivad oma teadmisi ja tehnilisi oskusi täiendada või taasavastada.

Kursuse vältel omandab õppur kompositsiooni ja joonistamise, värvusõpetuse ja maali ning vormiõpetuse baasoskused. Tutvutakse erinevate pildi ülesehitamise põhimõtete, perspektiivi, valguse ja varju käsitlemise ning värviteooria alustega. Vormiõpetuse tundides õpitakse tundma vormi, ruumi ja materjali käsitlemise võimalusi. Mitmekesiste praktiliste ülesannetega arendatakse vaatlus- ja kujutamisoskust ning isiklikku väljenduslaadi. Kursuse jooksul katsetatakse nii klassikaliste kui ka eksperimentaalsete tehnikatega, et õppida tundma erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid.

Õppeprotsess toetab nii tehniliste oskuste kujunemist kui ka individuaalse kunstilise käekirja arengut, pakkudes tugevat alust edasiseks loominguliseks enesearenduseks ja kunstialasteks õpinguteks.

Kursuse läbinu

• tunneb visuaalse väljenduse peamisi elemente
• on tutvunud pildi ülesehitamise põhimõtete, perspektiivi, valguse ja varju käsitlemise ning värviteooria alustega
• on tutvunud vormi-, ruumi- ja materjalikäsitlustega
• on tutvunud erinevate joonistamise, maalimise ja vormiõpetuse tehnikatega
• suudab oma töid esitleda ning nende üle arutleda
  

Eeldused osalemiseks

Eesti keele oskus

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Rebecca Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti bakalaureuse kraadi (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uut viisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugused mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud 2025. aastal kaitstud EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Daria Morozova on eesti maalikunstnik, kelle teosed uurivad identiteedi, kuuluvuse ja kohanemise teemasid. Morozova on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala bakalaureuseõppe (2024) ning jätkab samas magistriõpinguid kaasaegse kunsti erialal. Tema hiljutiste näituste hulka kuuluvad „Olen siin“ (Tartu Kunstimaja, 2025) ja „Elu ei saa kunagi peatada“ (Tallinna Linnagalerii, 2025).

Loora Kaubi on Tallinnas töötav kunstnik. Tema tööd uurivad une, isikliku ja kollektiivse mälu ning väsimuse teemasid. Kasutades sageli lagunemisele kalduvat materjali, viitab tema looming minevikule kui koormale, milles talveuni kui metafoor võiks pakkuda võimalikku lohutust. Kaubi on lõpetanud LUCA School Of Arts’i kaasaegse kunsti magistriprogrammi, Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna ning on end täiendanud Viini Kunstiakadeemias ja käinud praktikal Mexico Citys. Ta on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu nädalapreemia ja Wiiralti preemia ning osalenud näitustel Belgias, Mehhikos, Austrias ja Eestis.

Aeg: 8. september kuni 3. november 2026, teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 27.10)
10. september kuni 3. detsember 2026, neljapäeviti kell 18–20.15 (v.a 29.10),
alates 12. novembrist kell 17.15–20.15

Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A205
Maht: 64 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 14 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 12–15 osalejat
Registreerumine: 1. septembrini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 385 eurot

Registreerudes enne 25. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 30. augustiks 235 eurot. 

Püsiviide