Avatud loengud

20. novembril kell 17.30 annab kriitik ning filmivaldkonna kuraator Genevieve Yue (USA) avaliku loengu EKA auditooriumis A101 teemal “Girl Head: Feminism and Film Materiality”.

Genevieve Yue on üks PÖFF Expanded kavva kuuluva Tallinna Fotokuu 2023 kunstnikefilmide programmi “Pooluste koordinaadid” kuraatoritest. Oma hiljuti avaldatud raamatus “Girl Head: Femisnism and Film Materiality” (Fordham University Press, 2020) uurib Yue, kuidas sugu ja seksuaalne erinevus on sügavalt põimunud filmi materiaalsusesse.

Rikkaliku arhiivimaterjali ja tehniliste üksikasjade näitel vaatleb Yue kolme filmitootmise tehnilist valdkonda: filmilabor, montaažipraktikad ja filmiarhiiv. Iga valdkonna puhul tuvastab Yue ühise motiivi – haihtuva naisekeha, mille filmitegija omakorda muudab materjaliks enda filmi tegemisel.

Genevieve Yue loeng keskendub raamatus käsitletud soo ja filmi materiaalsusega seotud teooriatele ning autor arutleb muuhulgas narratiivse filmi, varajase kino, eksperimentaalse filmi ja liikuval pildil tugineva kunsti teemade üle.

Genevieve Yue on New Yorgis tegutsev filmikuraator, -kriitik ja -haritlane, kes töötab kultuuri- ja meediaõpingute dotsendina New Yorgi New School’is, kus juhib ka ekraanimeedia programmi.
Ta on koostanud arvukalt filmiprogramme, seehulgas Anthology Film Archives, Metrograph, MassArt jt.
Tema tekste on avaldatud paljudes väljaannetes, sh. Mubi, Film Comment, Film Quarterly, Reverse Shot; samuti on ta raamatu ‘Girl Head: Feminism and Film Materiality'(Fordham University Press, 2021) autor.

Loengut korraldab Tallinna Fotokuu koostöös Kaasaegse kunsti magistriprogrammiga.

Rohkem infot Tallinna Fotokuu filmiprogrammi kohta : https://mailchi.mp/fotokuu/23-filmiprogramm

Neljapäeval, 16. novembril kl 18.00 peab EKA aulas loengu näituste kujundamisest Düsseldorfi Rakenduskõrgkooli Näitusekujunduse Instituudi (EDI) juhataja Philipp Teufel. Loengu juhatab sisse jaapani disainer ning EKA tootedisaini endine professor Masayo Ave.

Loeng annab ühelt poolt ülevaate sellest, millega EDI laiemalt tegeletakse ning tutvustab ühtlasi Düsseldorfi ja EKA tudengite ühisprojekti, mille raames avaneb 2024. aasta kevadel Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis disaini- ja rakenduskunsti rändnäitus “Jaapani õnn”.

EDI on Düsseldorfi Rakenduskõrgkooli arhitektuuri ja disaini osakondade ühendinstituut, mis koondab ülikooli näituse- ja muuseumikujunduse ning maastikuarhitektuuri teemalisi uurimisprojekte ning akadeemilist tööd. Näitusedisaini MA õppekava käsitleb disaini laiendatud väljal, võttes aluseks ruumi- ja tähendusloomepraktikad näitustel.

Instituudi üks fookus on näituste ja nende kujundamise ajalool, eriti sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Teine fookus on disaini eksponeerimisel. Disaini eksponeerimisel tõstatuvad järgmised küsimused: kuidas käsitleda eksponeeritava dekontekstualiseerimist? Kuidas saavad disainiobjektid suhelda näitusekülastajaga? Kas disaininäitused on vaid elitaarsed üritused disaineritele? Millised on disaininäituste eesmärgid ja kontseptsioonid? Kuidas muuta disainiobjektide tunnetuslikud ja haptilised omadused vaatajale kättesaadavaks?

Professor Philipp Teufel õppis visuaalset kommunikatsiooni ja stsenograafiat HfG Gmündi 

Rakendusteaduste Ülikoolis. Aastatel 1985–1995 töötas ta disainiagentuuris Maini-äärses Frankfurdis. Kuni 2007. aastani oli Teufel partner disainistuudios nowakteufelknyrim ja 2008–2017 oli ta malsyteufeli loovbüroo tegevdirektor. 2010–2015 nõustas ta Berliinis Humboldti foorumit stsenograafia küsimustes. Teufel on õpetanud ja uurinud

3D-kommunikatsiooni valdkonda Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikoolis üle 25 aasta. Ta on Saksamaa Rahandusministeeriumi kunstinõukogu liige ning ühtlasi on ta olnud Red Dot Design Awardsi žürii liige alates 2015. aastast. Viimastel aastatel on ta kureerinud ja kujundanud näituseid antropotseeni ja rohelise linnaelu kohta (“Grüntopia” ja “Transition Now”).

Loengule on oodatud kõik kunsti, disaini, meedia, arhitektuuri ja kunstiteaduse tudengid jt, keda näituste kujundamise teema ja EKA rahvusvahelised koostööprojektid kõnetavad. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta.

Lisainfo:

Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Lektor
Sisearhitektuuri osakond
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia

Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.

Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse  põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.

Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.

Loeng toimub inglise keeles.

Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.

Kõik huvilised on oodatud!

10. novembril kell 18.00 EKA auditooriumis A-101 Sara Gunnarsdóttir “Sõltumatu animakunst Ameerika filmitööstuses”  

Sara Gunnarsdóttir sündis ja kasvas üles Islandil, kus ta õppis kujutavat kunsti. Ta läks Ameerika Ühendriikidesse kahekümnendates eluaastates, et õppida eksperimentaalset animatsiooni California kunstiinstituudis (CalArts), kus ta elas ja töötas neliteist aastat, enne kui pöördus tagasi oma kodumaale. Osariikides veedetud pooleteise aastakümne jooksul õnnestus Saral luua oma käekiri Ameerika filmitööstuses iseseisva animaatorina.

Oma loengus räägib ta sellest, kuidas oma häälele ja animatsiooni valmistamise viisile truuks jäämine on aidanud tal avada uksi erinevatele koostööprojektidele erinevat tüüpi filmiharudes nagumängufilmid, dokumentaalfilmid ja telesarjad. 

Kunstnikuga on võimalik vestelda pärast loengut.

PÖFF Shorts sündmused 

P.S.
Cartoon Brew artikkel: 

https://www.cartoonbrew.com/know-your-indie-filmmaker/know-your-indie-filmmaker-sara-gunnarsdottir-227855.html

Teisipäeval, 24. oktoobril kell 18.00 toimuvad EKAs A-501 Peter Fraseri ja Esther Hoversi kunstnikuvestlused. Kunstnikud viibivad Tallinnas seoses meistriklasside läbiviimisega Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas.

Peter Fraser on fotokunstnik, kes on alates 1980. aastate algusest süvitsi tegelenud värvifotograafiaga. Tema teosed peegeldavad intensiivset filosoofilist vaatepunkti igapäevastele teemadele ja materjalidele ning kunstnik on enesele tihti esitanud küsimuse “Mis on reaalne?” samaaegselt vaadeldes erinevaid ühiskondlikke valupunkte.

Fraser sündis 1953. aastal Walesis ja on lõpetanud fotograafia eriala Manchesteri Polütehnikumis 1976. aastal. Fraser hakkas pildistama Plaubel Makina kaameraga aastal 1982 ning 1984. aastal toimus tal ühisnäitus koos William Egglestoniga Arnolfini kunstigaleriis Bristolis. Fraser läks samal aastal USA-sse ja veetis peaaegu kaks kuud koos William Egglestoniga. Just sellel ajal otsustas ta pühenduda värvifotograafia väljendusvõimaluste uurimisele.

Fraser esitati rahvusvahelisele Citibanki fotograafiapreemiale 2004. aastal ning 2014. aastal omistati talle Kuningliku Fotograafiaühingu auliikme tiitel. Fraser on osalenud rahvusvahelistel näitustel pea 40 aastat, mille hulka kuuluvad märkimisväärsed isikunäitused nagu näiteks Photographers’ Gallery’s (London, 2002), PhotoEspanas (2017), Camden Art Centre’s (2018) ja Tate St Ives’is (2013), millega kaasnes ka Tate Monograph kunstnikuraamatu väljaandmine.

Viimaste olulisemate näituste hulgas on “Mathematics” Photo Espana’s (Madriid, 2017) ja Camden Arts Centre’is (London, 2018). 2021. a. pälvis Peter Fraser Pollock Krasneri Fondi auhinna uute teoste loomiseks Euroopas (kunstnik pildistas seeriad Saksamaal, Prantsusmaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Kreetal ja Eestis) – seda kõike ajal, mida iseloomustas aina suurem mure ja ärevus tuleviku ees. Alates 1988. aastast on Peter Fraseri loomingust avaldatud 12 raamatut (vt. kodulehte). Tema teoseid leidub mitmetes avalikes kollektsioonides, sh Arts Council of England, Tate London, Briti Nõukogu, Fondation A Stichting (Brüssel), Mast Foundation (Bologna), Yale’i Briti Kunsti Keskus (USA) ja erakogudes üle maailma.

https://www.peterfraser.net
INSTAGRAM peter_fraser9

Esther Hovers uurib oma kunstnikupraktikas võimu, poliitika ja kontrolli teostamist läbi linnaplaneerimise ja avaliku ruumi kasutamise. Ta on õppinud fotograafiat, aga oma loomingus töötab hetkel installatiivsete võtetega, milles fotod, joonistused, tekst ja film mängivad võrdselt olulist osa.

Kunstnik on oma teoseid eksponeerinud Aperture Foundation’is (New York City, USA); Lianzhou fotofestivalil (Hiina) ja Foam fotomuuseumis (Amsterdam) jm. Tema teoseid on avaldatud New York Times’is, Washington Post’is ja M – Le Magazine du Monde’s ja Wired’is.

2019. aastal töötas Hovers NARS Foundation residentuuris (The New York Art Residency and Studios), Brooklynis, New Yorgis. Hetkel elab Hovers Hollandis.

https://estherhovers.com
INSTAGRAM estherhovers

EKA kaasaegse kunsti (MACA) ja museoloogia külalisõppejõud David K. Ross ja Rebecca Duclos reisisid hiljuti Põhja-Ukrainas, külastades kaheksat kunstikooli Lvivis, Harkivis ja Kiievis. 

David näitab reisi pilte ja arutab mõningaid pakilisi probleeme, millega Ukraina kunstiharidus täna silmitsi seisab.

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt. 

Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile ­– rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.

Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

25. oktoobril kell 17.00 toimub EKA keraamika 100 raames jaapani keraamikaharidusega multidistsiplinaarse kunstniku, professor Yukinori Yamamura loeng „From Hand to Hand“ laiemale kuulajaskonnale ruumis A-501. Loeng toimub inglise keeles.

Yukinori Yamamura on 1972. aastal Jaapanis, Kobes sündinud kunstnik ja Osaka Kunstiülikooli professor, kes on viljaka näitusetegevusega tuntust ja tunnustust kogunud nii Jaapanis kui rahvusvahelisel kunstimaastikul.

Enda kohta on ta öelnud:
“Olen loominguga tegelenud paljudes riikides ja piirkondades: Norras, Soomes, Eestis, Ameerikas, Taimaal, Iraanis, Keenias, Saksamaal, Lõuna-Koreas, Hiinas. Olen otsinud iga maa ajalool ja kultuuril baseeruvaid materjale ning väljendusvõimalusi ja teostanud oma töid läbi kohalike inimestega kohtumiste ning nende kaasabil. Ma väärtustan protsessi ja mitmekülgseid suhteid ning seoseid, mis läbi selle protsessi tekivad”.

18. oktoobril toimub 2023/24. õppeaasta esimese ROHEKA, mille raames tutvustab EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra EKA keskkonnahoidlikkuse küsitluse kolme viimase aasta (2021-2023) võrdlust, seejuures keskendudes eelkõige viimasele, 2023. a. küsitlusele. 

Käsitletakse transporti, sh EKAsse saabumise kaugust ja sagedust, lähetustel käimiste sagedust, liiklusvahendeid ja paikasid, samuti jäätmete liigiti kogumist, jäätmete tekke koguseid EKAs inimese kohta nii igapäevaselt kui ürituste raames, paberi jt materjalide kasutust, digiprügi kustutamise aktiivsust, kraanivee eelistamist pudelijookide asemel, toiduga seotud eelistusi, valgustuse ja seadmete väljalülitamise harjumusi. Lisaks saab teada, millised olid kõige populaarsemad keskkonnahoidlikud teod ning milliseid ettepanekuid tehti, et muuta EKA veelgi jätkusuutlikumaks.

Lisaks keskkonnaküsitluse tulemuste tutvustusele teeb seekord lühikese ettekande ka EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar, kes annab ülevaate Transform4Europe raames külastatud Saarlandi ülikooli jätkusuutlikkusest, kus ta tutvustas EKA süsiniku jalajälge ja õppehoone energiatõhususe plaane rahvusvahelisele publikule.

ROHEKA on 2021. a sügisel alguse saanud jätkusuutliku mõtteviisi üritustesari, mille eesmärgiks on tõsta EKA kogukonna teadlikkust kestlikust arengust ja keskkonnahoidlikust eluviisist ning rakendada neid teadmisi EKA igapäevases töö- ja õppetegevuses.

Lisainfo: Johanna Vahtra, johanna.vahtra@artun.ee