Avatud loengud

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

31. märtsil jõuab Tallinnasse Läti arhitektuurikollektiiv ĒTER, mille mootoriks on Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle. ĒTER on 2018 aastal Riias asutatud arhitektuuripraksis, mille fookuses on loodusest, tehnoloogiast ja kaasaegsest kultuurist inspireeritud ruum. Linna, kultuuri ja elamismustreid vaadeldes eelistavad nad liikuda kaardistamata aladel. Arhitektuuribüroo töö loomuliku osana näevad nad strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, leiutades endale ise lähteülesandeid ja kaasates rahvusvahelisi eksperte. Bērziņš, Smilga ja Paegle on arhitektid, uurijad ja õpetajad, kelle tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Miks just Läti ja Leedu, miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Püsiviide

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja esimese loengu annavad 3. märtsil kl 18 Petras Išora ja Ona Lozuraitytė, kes käivitasid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Loominguline duo kasutab koostööd, ühendades arhitektuuri, avaliku infrastruktuuri, kunsti, ökoloogia ja maastiku sfäärid. Need kaks disainerit on teinud mitmes interdistsiplinaarses koostöös erinevas ulatuses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stuudiot iseloomustab koostöö ja koostöö teiste kunsti- ja arhitektuurivaldkondade praktikate või subjektidega, keskendutakse linnanarratiividele, avalikule ruumile, maastikuprojektidele, avalikule infrastruktuurile, sotsiaal- ja kultuuriprojektidele, asjaga eksperimenteerimisele näitusel, sisekujunduses, eksterjööris. ja laiema keskkonna arhitektuur.

NB! See loeng on EKA avatud uste päeva programmi osa, ülejäänud kava leiate siit.

Ülejäänud kevadiste avatud arhitektuuriloengute programmi leiate siit.

Püsiviide

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Püsiviide

Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201

Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.

Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.

Püsiviide

Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida EKA õppejõud Eik Hermann, Maarin Ektermann ja Taavi Hallimäe on omavahelistes vestluses loksutanud.

Kevadsemestril korraldab Mustandite labor väikese avatud kohtumiste seeria, kus sissejuhatavale loengule järgneb arutelu.  

“Teooria” ja “praktika” roll EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetodid, enda kogemused õppijate ja õppejõududena – kõigis nende vestlustes hakkas järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. 

Esimene kohtumine toimub 16.02.2022 kell 18.00–19.30 ning algab Eik Hermanni sissejuhatusega “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”, ruumis A-501.

Olete oodatud!

Püsiviide

Euroopa Liidu Erasmus + Knowledge Alliance’i rahastatud projekt toimub aastatel 2021 – 2023 ning selle eesmärgiks on visandada ja juurutada arusaama tulevikust, kus kunst ja kunstiharidus mängivad neljanda tööstusrevolutsiooni, üleilmastumise ja kliimamuutuse poolt ümber kujundatud maailmas keskset rolli. FAST45 toob kokku erineva profiiliga loovkõrgharidust andvad koolid, mitmed katusorganisatsioonid ning loomeettevõtted.

Sel nädalal on võimalik osa saada projekti laiemast käivitamisest – partnerid räägivad sissejuhatuseks oma sammudest kõrghariduse tuleviku võimaluste kaardistamisel ning pikema loengu peab Suurbritannias pikalt Avatud Ülikooli mudelit arendanud prof. Daniel Weinbren, tema teemaks on “Open to people, places, methods and Ideas? Developing the pedagogy of the Open University”

Üritus on tasuta.
Eelregistreerimine SIIN

Rohkem infot projekti kohta

Püsiviide

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė loeng 13. Kaunase biennaal „Ükskord vanasti” – Ülevaade ja juhtumianalüüs 

09. veebruaril, kell 16.00–17.30, ruumis A501 

Kaunase biennaali korraldaja ja juhatuse liige Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė esitab ülevaate 13. Kaunase biennaalist “Once Upon Another Time… gyveno jie jau kitaip”, mis kajastab praegust globaalset olukorda, keskendudes lugudele inimese vastupidavusest ja kohanemisest. Näitus uurib üleminekuga seotud müüte ja väljamõeldisi, aga ka isiklikke ja kogukondlikke ellujäämislugusid. Lugude jagamine võimaldab inimestel omavahel suhelda. Lood annavad edasi eri tähendusi ja vaatenurki, mis on juurdunud erinevates maailmavaadetes ning võivad siduda oleviku nii mineviku kui ka tulevikuga. 

Loeng on avatud kõigile huvilistele. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė’ kutsub EKA tekstiilidisaini osakond. 

Püsiviide

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė loeng „Pixel generation: individual artistic(al) view in Digital Jaquard weaving and collaborations“

07. veebruaril, kell 16.00–17.30, ruumis A101 

Kunstnik, Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase fakulteedi tekstiiliosakonna juhataja, dotsent (Phd) Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė tutvustab tekstiiliosakonna üliõpilaste töid ja ennast kui žakaarkangakudumise tehnoloogia kunstnikku kaasaegses kunstis, tehniliselt ja kontseptuaalselt. 

“Tekstiilil on uskumatu võime olla elus. Pean selle all silmas seda, kuidas tekstiil igale inimesele magerjalitunnet pakub, intiimselt ja isiklikult igale inimesele. Kangas võib olla nii füüsiliste (soojus, külm, kaitse) kui ratsionaalsete (meenutage, mälu) tunnustega. Igaüks meist kasutab tekstiili ühel või teisel moel igapäevaselt. Seetõttu on see tavaline materjal, mis võimaldab kombineerida mitmeid kogemusi, koostööd ja mõista inimest.”

Loeng on avatud kõigile huvilistele. 

Monika Žaltauskaitė Grašienė-Žaltė’ kutsujaks on EKA tekstiilidisaini osakond. 

Püsiviide

2. veebruaril toimub järjekorras juba viies sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

Püsiviide

20. ja 21. detsembri arhitektuuri magistritööde vahehindamised toimuvad koos hinnatud ekspertidega USAst.

Avatud magistriprojektide vahehindamine toimub ruumis A-501

E 20. detsembril kl 9.00 – 18.00

T 21. detsember kl 9.00 – 17.00

5. kursuse magistriprojektide hindamisel osalevad välisarhitektid-kriitikud Andres Sevtšuk ja Lily Song. Nad loovad avaliku diskussiooni, andes töödele põhjalikku tagasisidet ning avades arhitektuurseid probleeme laiemalt.

Palume ruumi vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid.

Andres Sevtšuk on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnateaduse ja -planeerimise dotsent ning juhib samas linnauuringute laborit City Form Lab. Varem on ta töötanud Harvardi Kõrgemas Disainikoolis linnaplaneerimise dotsendi, linnaplaneerija, arhitekti ja teadlasena Eestis, Prantsusmaal, Singapuris, Indoneesias ja USAs.

Lily Song on linnaplaneerija, teadlane ja aktivist, kes tegeleb õppe- ja teadustegevuse ning praktikas taristupõhiste liikumisvõimaluste ja eksperimentidega, mida Ameerika linnades ja teistes dekoloniseerivates kontekstides juhivad eesliini kogukonnad ja korraldajad. Praegu töötab ta rassilise kuuluvuse ja ehitatud keskkonna sotsiaalse õiguse dotsendina Northeastern University juures.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide