Avatud loengud

04.10.2018

Avatud Loeng, arhitektuur: Jason Hilgefort

FSP-LOLA-TALLER-LCC-04-image-birdseyeview

Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7) Hollandis ja Hong Kongis tegutseva urbanist-arhitekti Jason Hilgeforti avalik loeng. Hilgefort keskendub oma töös eelkõige tuleviku kübermaailmale ja sellele, kuidas nüüdistehnoloogiad võiksid muuta linnaplaneerimist. Hilgefort tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Jason Hilgefort on FUTURE+ ja Aformal Academy asutajaliige ning Land+Civilization Compositions kaasasutaja. Tema projektide fookus on võimalikel tulevikustsenaariumidel, mida nüüdistehnoloogia, rahvusvahelised suhted ja kliimamuutused võivad meie linnaplaneerimises esile kutsuda. Hilgeforti juhitud mõttekojad tegutsevad nõuandjatena sellistes suurlinnades nagu Hong Kong ja Shenzhen Hiinas ning kiirelt arenevates Euroopa pealinnades. Hilgefort õppis linnaplaneerimist ja disaini Cincinnati Ülikoolis (USA) ja arhitektuuri Briti Columbia Ülikoolis Vancouveris (Kanada). Tal on töökogemus maailma erinevatest nurkadest alustades New Yorgist (Ehrenkrantz Eckstut and Kuhn) ja Los Angelesest (Behnisch Architekten) ja lõpetades Mumbaiga (Rahul Mehrotra). Aastatel 2000 kuni 2004 töötas ta linnaplaneerija ja innovaatori Peter Calthorpe’i juures.

Oma loengus pealkirjaga “Hajusad infrastruktuurid uuetele ühiselt loodud linnadele” räägib Hilgefort sellest, kuidas linnad olid alguses lihtsalt indiviidide kogumid, kes jagasid ühiseid elemente, aga pikkamööda on need arenenud ja endasse hõlmanud megageopoliitilisi võrgustikke. Võrgustikke, mida iseloomustavad suured ja kõikehõlmavad riigi ja erasektori poolt ehitatud keskkonnad. Hajutatud ja liikuvate infrastruktuursete elementide (mobiiltelefonid, droonid jmt) esiletõus ja levik, on meid aga viinud murrangulise hetkeni – olukorrani, kus inimeste eluolu sõltuvus ülevalt alla juhitud elukorraldusest on muutunud küsitavaks. Hilgefort leiab, et uuel kujul, vastastikku sõltuv individuaalsus on muutunud võimalikuks.

Töötades alates 2007. aastast rahvusvahelises linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri büroos Maxwan A+U, oli ta seotud selliste projektidega nagu A101 Moskvas, Rotterdami kesklinna planeering ja Barking Riverside Londonis. Hilgeforti juhtimisel võitis büroo mitmeid arhitektuurivõistlusi – Helsingis, Baselis, Kiievis, Hannoveris, Ostravas, Magdeburgis ja Kaunases. Samasse aega langes ka üle-euroopalise linnaplaneerimise ja arhitektuuri ideevõistluse Europan 11 võit Viinis.

Hilgeforti kaasasutatud büroo Land+Civilization Compositions tegeleb ehitatud vormidega seotud teemadega alates teadusuuringutest kuni lõpliku disainini. Büroo hinnangul elame me ajal, mil (linna)ehituslike valdkondade omavahelised suhted üha tihenevad, samal ajal kui nende erinevused üha rohkem hägustuvad. Glokaalne majandus ning järjest rohkem teemaks muutuvad sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid tingivad uute prioriteetide esiletõusu. Tekkimas on uus generatsioon linnaruumist mõtlejaid, kelle jaoks ‘protsess’ on muutumas tähtsamaks kui ‘lõpptoode’.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Jason Hilgeforti loeng on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Täpsem info: http://futurearchitectureplatform.org.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Triin Männik — Püsilink

Avatud Loeng, arhitektuur: Jason Hilgefort

Neljapäev 04 oktoober, 2018

FSP-LOLA-TALLER-LCC-04-image-birdseyeview

Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7) Hollandis ja Hong Kongis tegutseva urbanist-arhitekti Jason Hilgeforti avalik loeng. Hilgefort keskendub oma töös eelkõige tuleviku kübermaailmale ja sellele, kuidas nüüdistehnoloogiad võiksid muuta linnaplaneerimist. Hilgefort tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Jason Hilgefort on FUTURE+ ja Aformal Academy asutajaliige ning Land+Civilization Compositions kaasasutaja. Tema projektide fookus on võimalikel tulevikustsenaariumidel, mida nüüdistehnoloogia, rahvusvahelised suhted ja kliimamuutused võivad meie linnaplaneerimises esile kutsuda. Hilgeforti juhitud mõttekojad tegutsevad nõuandjatena sellistes suurlinnades nagu Hong Kong ja Shenzhen Hiinas ning kiirelt arenevates Euroopa pealinnades. Hilgefort õppis linnaplaneerimist ja disaini Cincinnati Ülikoolis (USA) ja arhitektuuri Briti Columbia Ülikoolis Vancouveris (Kanada). Tal on töökogemus maailma erinevatest nurkadest alustades New Yorgist (Ehrenkrantz Eckstut and Kuhn) ja Los Angelesest (Behnisch Architekten) ja lõpetades Mumbaiga (Rahul Mehrotra). Aastatel 2000 kuni 2004 töötas ta linnaplaneerija ja innovaatori Peter Calthorpe’i juures.

Oma loengus pealkirjaga “Hajusad infrastruktuurid uuetele ühiselt loodud linnadele” räägib Hilgefort sellest, kuidas linnad olid alguses lihtsalt indiviidide kogumid, kes jagasid ühiseid elemente, aga pikkamööda on need arenenud ja endasse hõlmanud megageopoliitilisi võrgustikke. Võrgustikke, mida iseloomustavad suured ja kõikehõlmavad riigi ja erasektori poolt ehitatud keskkonnad. Hajutatud ja liikuvate infrastruktuursete elementide (mobiiltelefonid, droonid jmt) esiletõus ja levik, on meid aga viinud murrangulise hetkeni – olukorrani, kus inimeste eluolu sõltuvus ülevalt alla juhitud elukorraldusest on muutunud küsitavaks. Hilgefort leiab, et uuel kujul, vastastikku sõltuv individuaalsus on muutunud võimalikuks.

Töötades alates 2007. aastast rahvusvahelises linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuri büroos Maxwan A+U, oli ta seotud selliste projektidega nagu A101 Moskvas, Rotterdami kesklinna planeering ja Barking Riverside Londonis. Hilgeforti juhtimisel võitis büroo mitmeid arhitektuurivõistlusi – Helsingis, Baselis, Kiievis, Hannoveris, Ostravas, Magdeburgis ja Kaunases. Samasse aega langes ka üle-euroopalise linnaplaneerimise ja arhitektuuri ideevõistluse Europan 11 võit Viinis.

Hilgeforti kaasasutatud büroo Land+Civilization Compositions tegeleb ehitatud vormidega seotud teemadega alates teadusuuringutest kuni lõpliku disainini. Büroo hinnangul elame me ajal, mil (linna)ehituslike valdkondade omavahelised suhted üha tihenevad, samal ajal kui nende erinevused üha rohkem hägustuvad. Glokaalne majandus ning järjest rohkem teemaks muutuvad sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid tingivad uute prioriteetide esiletõusu. Tekkimas on uus generatsioon linnaruumist mõtlejaid, kelle jaoks ‘protsess’ on muutumas tähtsamaks kui ‘lõpptoode’.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Jason Hilgeforti loeng on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Täpsem info: http://futurearchitectureplatform.org.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Triin Männik — Püsilink

08.10.2018

Disainiteaduskonna avatud loeng: Disainibüroo Form Us With Love

Esmaspäeval, 8. oktoobril 2018 algusega kell 16:00 annab Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) loengu Stockholmi disainibüroo Form Us With Love (FUWL).

Avatud loeng Design Real Change (Disain tõelise muutuse nimel) keskendub disainerite ette kerkinud vajadusele ümber mõtestada oma senised eesmärgid. FUWL toob välja viis disainibüroos igapäevaselt rakendatavat alusprintsiipi – uuenduslikkus, jätkusuutlikkus, skaleeritavus, tööstuslik toodetavus ja ajatus – millest sotsiaalselt vastutustundlik disain peaks lähtuma. Oma loengus keskendub  FUWL sellele, kuidas jätkusuutlikkus on muutunud idealistlikkuse küsimustest paratamatuseks.

From Us With Loveon Stockholmis asuv interdistsiplinaarne disaini-, sisearhitektuuri- ja konsultatsioonibüroo, mille asutasid 2005. aastal disainerid Jonas Pettersson, Johan Löfgren ja Petrus Palmer. Varasemalt on FUWL teinud koostööd ja toonud disainivaate sisse selliste ettevõtete tootearendusse nagu näiteks Ikea, Muuto, Absolut, Cappellini, ateljé Lyktan, Design House Stockholm ja hem, teiste hulgas. FUWL on valitud äriajakirja Fast Company poolt 50 mõjukaima disainibüroo hulka ning tunnustatud Young Swedish Design Awards, Stora Dessign Priset, iF Communication Design Award, Red Dot ja Wallpaper Magazine Award disainiauhindadega.

Rohkem infot:
Anna-Liisa Laarits
Tootedisaini osakonna projektide koordinaator
anna-liisa.laarits@artun.ee

Postitas EKA DT — Püsilink

Disainiteaduskonna avatud loeng: Disainibüroo Form Us With Love

Esmaspäev 08 oktoober, 2018

Esmaspäeval, 8. oktoobril 2018 algusega kell 16:00 annab Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) loengu Stockholmi disainibüroo Form Us With Love (FUWL).

Avatud loeng Design Real Change (Disain tõelise muutuse nimel) keskendub disainerite ette kerkinud vajadusele ümber mõtestada oma senised eesmärgid. FUWL toob välja viis disainibüroos igapäevaselt rakendatavat alusprintsiipi – uuenduslikkus, jätkusuutlikkus, skaleeritavus, tööstuslik toodetavus ja ajatus – millest sotsiaalselt vastutustundlik disain peaks lähtuma. Oma loengus keskendub  FUWL sellele, kuidas jätkusuutlikkus on muutunud idealistlikkuse küsimustest paratamatuseks.

From Us With Loveon Stockholmis asuv interdistsiplinaarne disaini-, sisearhitektuuri- ja konsultatsioonibüroo, mille asutasid 2005. aastal disainerid Jonas Pettersson, Johan Löfgren ja Petrus Palmer. Varasemalt on FUWL teinud koostööd ja toonud disainivaate sisse selliste ettevõtete tootearendusse nagu näiteks Ikea, Muuto, Absolut, Cappellini, ateljé Lyktan, Design House Stockholm ja hem, teiste hulgas. FUWL on valitud äriajakirja Fast Company poolt 50 mõjukaima disainibüroo hulka ning tunnustatud Young Swedish Design Awards, Stora Dessign Priset, iF Communication Design Award, Red Dot ja Wallpaper Magazine Award disainiauhindadega.

Rohkem infot:
Anna-Liisa Laarits
Tootedisaini osakonna projektide koordinaator
anna-liisa.laarits@artun.ee

Postitas EKA DT — Püsilink

05.10.2018

Tuntud leedu kunstnik Deimantas Narkevičius tutvustab oma loomingut

3_Deimantas-870x580

Avatud loeng toimub 5. oktoobril kell 16.00 -17.30, EKA ruumis A302.

Deimantas Narkevičius (1964, Leedu) on kunstnik, kes elab ja töötab Vilniuses. Ta õppis Vilniuse Kunstiakadeemias skulptuuri, kuid tema loomingu peamiseks meediumiks on juba üheksakümnendate keskpaigast alates narratiivne film ja video. Kunstniku tähelepanu keskpunktis on ajaloo ja mälu protsesside uurimine, kusjuures ajalugu võib tema loomingu kontekstis käsitelda nii metodoloogiana(distsipliin) kui ka peamise uurimisainena (teema). Oma loomingus uurib Narkevičius isiklike mälestuste suhet poliitilise ajalooga, eriti oma kodumaal Leedus. Narkevičiuse filmid, kus ta sageli (taas)kasutab dokumentaalseid arhiivisalvestisi, kaadritagust häält, intervjueerimist, sündmuste taasesitamise ja -kehastamise võtteid ning leitud fotosid, allutavad ajaloolised sündmused kino narratiivsele struktuurile.

 

Kontakt:

Anders Härm
anders.harm@artun.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Tuntud leedu kunstnik Deimantas Narkevičius tutvustab oma loomingut

Reede 05 oktoober, 2018

3_Deimantas-870x580

Avatud loeng toimub 5. oktoobril kell 16.00 -17.30, EKA ruumis A302.

Deimantas Narkevičius (1964, Leedu) on kunstnik, kes elab ja töötab Vilniuses. Ta õppis Vilniuse Kunstiakadeemias skulptuuri, kuid tema loomingu peamiseks meediumiks on juba üheksakümnendate keskpaigast alates narratiivne film ja video. Kunstniku tähelepanu keskpunktis on ajaloo ja mälu protsesside uurimine, kusjuures ajalugu võib tema loomingu kontekstis käsitelda nii metodoloogiana(distsipliin) kui ka peamise uurimisainena (teema). Oma loomingus uurib Narkevičius isiklike mälestuste suhet poliitilise ajalooga, eriti oma kodumaal Leedus. Narkevičiuse filmid, kus ta sageli (taas)kasutab dokumentaalseid arhiivisalvestisi, kaadritagust häält, intervjueerimist, sündmuste taasesitamise ja -kehastamise võtteid ning leitud fotosid, allutavad ajaloolised sündmused kino narratiivsele struktuurile.

 

Kontakt:

Anders Härm
anders.harm@artun.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

22.09.2018

Ehtekunstnik Charon Kranseni avatud loeng “Has contemporary jewelry matured?”

CK

20-22 septembrini juhendab Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas meistriklassi New Yorgi galerist ja kunstivahendaja Charon Kransen.

Laupäeval, 22 septembril kell 18, EKA uue õppehoone ruumis A101 annab Kransen avatud loengu “Has contemporary jewelry matured?”

Charon Kransen on ehtekunstnik, õppejõud, kaasaegse ehte kollektsionäär ja diiler, New Yorgi galerii Caron Kransen Arts asutaja, koolitaja ja lektor. Ta tutvustab Põhja-Ameerikas ehtekunstnikke Euroopast, Austraaliast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, esitledes nende loomingut mitmetel erinevatel messidel, kaasaegse tarbekunsti ja disainigaleriides. Charon Kransen Arts hariduslik tegevus hõlmab loenguid ja seminare ning metalli-, ehtekunsti ja disainiraamatute levitamist üle kogu maailma.

 

 

Toetab: Eesti Kultuurkapital

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Ehtekunstnik Charon Kranseni avatud loeng “Has contemporary jewelry matured?”

Laupäev 22 september, 2018

CK

20-22 septembrini juhendab Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas meistriklassi New Yorgi galerist ja kunstivahendaja Charon Kransen.

Laupäeval, 22 septembril kell 18, EKA uue õppehoone ruumis A101 annab Kransen avatud loengu “Has contemporary jewelry matured?”

Charon Kransen on ehtekunstnik, õppejõud, kaasaegse ehte kollektsionäär ja diiler, New Yorgi galerii Caron Kransen Arts asutaja, koolitaja ja lektor. Ta tutvustab Põhja-Ameerikas ehtekunstnikke Euroopast, Austraaliast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, esitledes nende loomingut mitmetel erinevatel messidel, kaasaegse tarbekunsti ja disainigaleriides. Charon Kransen Arts hariduslik tegevus hõlmab loenguid ja seminare ning metalli-, ehtekunsti ja disainiraamatute levitamist üle kogu maailma.

 

 

Toetab: Eesti Kultuurkapital

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

20.09.2018

Arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: ENRIQUE SOBEJANO

RH2639

Neljapäeval, 20. septembril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, 1. korrusel) Hispaania arhitekti Enrique Sobejano avalik loeng. Enrique Sobejano on arhitektuuribüroo Nieto Sobejano asutaja ja partner, büroo võitis 2014. aastal Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuurivõistluse. Eriline maja avatakse Laulasmaa mändide all oktoobri keskpaigas. Sobejano tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Nieto Sobejano puhul on tegu viimastel aastatel kiirelt kuulsust koguva Hispaania arhitektuuribürooga, kes 2015. aastal pälvis nii maineka Alvar Aalto medali kui Ameerika Arhitektide Instituudi AIA auliikme staatuse. Nieto Sobejano loodud Madinat al-Zahra muuseum Hispaanias Córdoba lähistel sai 2012. aastal Euroopa muuseumi aastaauhinna, Córdoba kaasaegse kunsti keskus pääses 2015 aastal Mies van der Rohe Euroopa arhitektuuriauhinna lõppvooru. Nieto Sobejano arhitektid kasutavad oma loomingus meeldejäävaid vorme ja hoolikalt läbimõeldud detaile ning materjale, ent sama oluline on nende jaoks iga projekti kontekst ning ruumiline elamuslikkus. Loengul tutvustab Enrique Sobejano vähem kui kuu aja pärast avatavat Arvo Pärdi Keskuse uut hoonet, mis seal juhtuma hakkab ja millist ruumi tema büroo keskusesse luua soovis, puudutades ka keskuse loomise siseelu.

Enrique Sobejano (s. 1957 Madridis) on lõpetanud Madridi Polütehnilise Instituudi ning Columbia Ülikooli kraadiõppe New Yorgis. Ta töötab arhitektuurse projekteerimise professorina Berliini Kunstiülikoolis, andes külalisõppejõuna loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. 1986-1991 oli ta koos Fuensanta Nietoga Madridi arhitektide liidu ajakirja Arquitectura toimetaja. Nieto Sobejano bürool on kontorid Madridis ja Berliinis.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Pille Epner — Püsilink

Arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: ENRIQUE SOBEJANO

Neljapäev 20 september, 2018

RH2639

Neljapäeval, 20. septembril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, 1. korrusel) Hispaania arhitekti Enrique Sobejano avalik loeng. Enrique Sobejano on arhitektuuribüroo Nieto Sobejano asutaja ja partner, büroo võitis 2014. aastal Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektuurivõistluse. Eriline maja avatakse Laulasmaa mändide all oktoobri keskpaigas. Sobejano tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja raames – loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning tasuta.

Nieto Sobejano puhul on tegu viimastel aastatel kiirelt kuulsust koguva Hispaania arhitektuuribürooga, kes 2015. aastal pälvis nii maineka Alvar Aalto medali kui Ameerika Arhitektide Instituudi AIA auliikme staatuse. Nieto Sobejano loodud Madinat al-Zahra muuseum Hispaanias Córdoba lähistel sai 2012. aastal Euroopa muuseumi aastaauhinna, Córdoba kaasaegse kunsti keskus pääses 2015 aastal Mies van der Rohe Euroopa arhitektuuriauhinna lõppvooru. Nieto Sobejano arhitektid kasutavad oma loomingus meeldejäävaid vorme ja hoolikalt läbimõeldud detaile ning materjale, ent sama oluline on nende jaoks iga projekti kontekst ning ruumiline elamuslikkus. Loengul tutvustab Enrique Sobejano vähem kui kuu aja pärast avatavat Arvo Pärdi Keskuse uut hoonet, mis seal juhtuma hakkab ja millist ruumi tema büroo keskusesse luua soovis, puudutades ka keskuse loomise siseelu.

Enrique Sobejano (s. 1957 Madridis) on lõpetanud Madridi Polütehnilise Instituudi ning Columbia Ülikooli kraadiõppe New Yorgis. Ta töötab arhitektuurse projekteerimise professorina Berliini Kunstiülikoolis, andes külalisõppejõuna loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. 1986-1991 oli ta koos Fuensanta Nietoga Madridi arhitektide liidu ajakirja Arquitectura toimetaja. Nieto Sobejano bürool on kontorid Madridis ja Berliinis.

Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – eriti aga kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Postitas Pille Epner — Püsilink

19.09.2018

Jaana Päeva kotikollektsiooni esitlus ja eelretsenseerimine

IMG_47142_M

Kolmapäeval, 19. septembril 2018. a kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemia Aksessuaari- ja köitedisaini osakonnas (ruum B511, Põhja puiestee 7, Tallinn,) kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva kotikollektsiooni BAGS FOR ME esitlus ja eelretsenseerimine.
Kollektsioon on kolmas osa loomepõhisest doktoritööst, mis uurib käekottide tähenduslikkust ning positsiooni visuaalse märgina.
Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.
Eelretsensendid on dr Malcolm Barnard ja Kai Lobjakas.

Jaana Päeva doktoritöö eesmärgiks on analüüsida käekoti kui tarbeeseme võimet olla tähenduse kandja toetudes kvalitatiivsele uurimusele käekottide disainist Eesti Vabariigis 1918-1940. Esimene loomeprojekt tegeles uue ja uuenduslikuga, teise kollektsiooni sisendiks olid klassikalise käekoti tunnusjooned ning kolmanda teemaks kohalike Eestis toodetud käekottide eripärad.

Esitletava kollektsiooni sisendiks on rohkem kui kahesaja kohalikes muuseumides säilinud käekoti analüüs. Kottide sari BAGS FOR ME koosneb seitsmest nahkkotist, mille kandvaks ideeks on koti välimuse ning sisemuse vastuolulisus. Tähelepanu on privaatsel ja nähtamatul – koti sisemusel. Tähendust loovad kasutatud materjalid, nende värv, faktuur ja muster, detailid, tehniline teostus ning viimistluse aste. Kollektsiooni eesmärgiks on testida koti sisemuse võimekust olla sõnumikandja.


Tänud: Helle Avila (Eesti Ajaloomuuseum), Anne Tiivel (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Ene Heimvell ja Urve Mankin (Tallinna Linnamuuseum), Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakond.

 

Üritus toimub inglise keeles.

Olete oodatud!

Postitas Marta Moorats — Püsilink

Jaana Päeva kotikollektsiooni esitlus ja eelretsenseerimine

Kolmapäev 19 september, 2018

IMG_47142_M

Kolmapäeval, 19. septembril 2018. a kell 17:00 toimub Eesti Kunstiakadeemia Aksessuaari- ja köitedisaini osakonnas (ruum B511, Põhja puiestee 7, Tallinn,) kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva kotikollektsiooni BAGS FOR ME esitlus ja eelretsenseerimine.
Kollektsioon on kolmas osa loomepõhisest doktoritööst, mis uurib käekottide tähenduslikkust ning positsiooni visuaalse märgina.
Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.
Eelretsensendid on dr Malcolm Barnard ja Kai Lobjakas.

Jaana Päeva doktoritöö eesmärgiks on analüüsida käekoti kui tarbeeseme võimet olla tähenduse kandja toetudes kvalitatiivsele uurimusele käekottide disainist Eesti Vabariigis 1918-1940. Esimene loomeprojekt tegeles uue ja uuenduslikuga, teise kollektsiooni sisendiks olid klassikalise käekoti tunnusjooned ning kolmanda teemaks kohalike Eestis toodetud käekottide eripärad.

Esitletava kollektsiooni sisendiks on rohkem kui kahesaja kohalikes muuseumides säilinud käekoti analüüs. Kottide sari BAGS FOR ME koosneb seitsmest nahkkotist, mille kandvaks ideeks on koti välimuse ning sisemuse vastuolulisus. Tähelepanu on privaatsel ja nähtamatul – koti sisemusel. Tähendust loovad kasutatud materjalid, nende värv, faktuur ja muster, detailid, tehniline teostus ning viimistluse aste. Kollektsiooni eesmärgiks on testida koti sisemuse võimekust olla sõnumikandja.


Tänud: Helle Avila (Eesti Ajaloomuuseum), Anne Tiivel (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Ene Heimvell ja Urve Mankin (Tallinna Linnamuuseum), Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakond.

 

Üritus toimub inglise keeles.

Olete oodatud!

Postitas Marta Moorats — Püsilink

07.09.2018

Ehtekunstniku Ruudt Petersi avalik loeng

Ruudt Peters Bron

Reedel, 7. septembril kell 18.00 peab loengu oma loomingust peagi lõppeval näitusel “BRON” Hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters.

Suurepärane võimalus legendaarse kunstnikuga kohtuda!

Sissepääs muuseumipiletiga.

Näitust “BRON” saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata kuni pühapäeva, 9. septembrini!

 


ETDM esitleb esmakordselt Eestis legendaarse Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi mahukat loomingut. Retrospektiivnäitus „BRON“ („Allikas“) on ülevaade Petersi 1970. aastate alguse mässumeelsest ehteloomingust kuni viimaste aastate sügavmõtteliste teosteni, mis tuginevad tema uurimustele kultuuridest, tavadest ja kommetest.

Petersi loomingu alusmüüri moodustab uudishimu inimeksistentsi ja selle olemuse vastu. Ta uurib lakkamatult erinevaid kultuure, filosoofiaid, uskumusi ja materjale. Ta jälgib, avastab ja tõlgendab. Oma leidude põhjal loob ta ehteid ja esemeid, mis pole kunagi otsesed tõlked nähtust, vaid läbitunnetatud mõtete ja kujutlusvõime viljad. Petersi põhiküsimused keskenduvad usule, filosoofiale ja alkeemiale ning nende seostele tema endaga. Tal õnnestub muuta need küsimused selgelt äratuntava autorikäekirjaga kunstiks. Peters: „Kõik mu ehted on omavahel seotud, nad sünnivad sündmuste voost ja lähtuvad erinevatest inspiratsiooniallikatest. Põhjus ja tagajärg. Mõju ja vastasmõju. Kukkumine ja tõusmine. Ebakindlus. Avastus. Uudishimu. Kõik see kokku moodustab näituse „BRON“, mis andes ülevaate minu loomingust, tutvustab ka minu inspiratsiooniallikaid. Lühifilmid, mis on ligipääsetavad QR-koodide abil, võimaldavad külastajal avastada tööde sügavamaid kihte.“

Peters liikus juba varakult ehtekunstist edasi skulpturaalsete lahenduste suunas, kuna ta ei tundnud end mugavalt dogmaatilises õhustikus, mis oli iseloomulik 1970. aastate ehtekunstile. Seetõttu pole kokkusattumus, et alates 1990. aastatest on Peters näidanud oma töid installatsioonivormis. Tol ajal oli ta üks esimesi ehtekunstnikke, kes pidas ehetega sama oluliseks nende esitlemise viisi. Seetõttu näitab Peters oma töid loogilises ja põnevas kontekstis. Väljapanekute muljet avaldavad ja kõneainet pakkuvad installatsioonid on lahutamatu osa Petersi kunstnikukäekirjast; ühtlasi näitab ta sellega, kui oluline on ehte kui skulptuuri jaoks tegelik ümbrus ja kontekst.

Näitusele on loodud multimeediat kaasav kujundus, mis seob klaaskuplites eksponeeritud ehted ja objektid. Eesti publiku jaoks on kureeritud filmiprogramm, mis keskendub eelkõige kunstniku loominguprotsessile, kuid ka õpetamisele ja kureerimisele. Näha saab temaga tehtud avameelseid intervjuusid.

Näitust saadab Arnoldsche kirjastuse väljaantud raamat (270 lk), mis on müügil ka muuseumipoes.

Näituse lõpufaasis viib Peters läbi meistriklassi EKA ehte- ja sepakunsti osakonna üliõpilastele.

Rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialisti kutsumisega Eestisse soovib muuseum laiendada arusaamist tänapäeva tarbekunsti- ja disainipraktikatest rahvusvahelisel väljal. Selleks annab Petersi loominguga tutvumine suurepärase võimaluse.

BRON oli esmakordselt eksponeeritud CODA muuseumis, Hollandis Apeldoornis (2017). ETDMil on võimalus näidata väljapanekut enne selle liikumist Hiina ja Helsingi Disainimuuseumisse.

Kunstnik ja ehtedisainer Ruudt Peters (1950) on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis. 1973 asutas Leeuwardenis galerii Ekster. Ehtekunsti ja skulptuuri kõrval tegeleb Peters mitmesuguste avaliku ruumi projektidega, sh purskkaev Den Boschis Hieronymus Boschi Kunstikeskuse ees ning mitmed linnaruumiprojektid Amsterdamis. 2000 Françoise van den Boschi auhind, 2004 Herbert Hofmanni auhind, 2005 Marzee auhind.

Petersi loomemeetodiks on süvendatud uurimistöö kindlal teemal, mille väljundiks on näitus. 44 aasta jooksul on kunstnik töötanud välja 24 kontseptuaalset ehtesarja, mida ta on eksponeerinud isikunäituse formaadis 75 korral paljudes galeriides ja muuseumides üle maailma. Ta on osalenud enam kui 90 grupinäitusel. Tema töid leiab muuseumikogudest Hollandis ja üle maailma, arvukatest erakogudest. Regulaarselt võib neid näha Amsterdamis RA galeriis, Nijmegenis Marzee galeriis, Karlsruhes Spektrumi galeriis, Hudsonis New Yorgi osariigis Ornamentumi galeriis ning Amsterdamis Rob Koudijsi galeriis jm. Tema loomingu kohta on välja antud ligi 20 raamatut.

Peters on õpetanud Kampeni kunstikoolis, Amsterdami Gerrit Rietveldi Akadeemias, Stockholmi kunsti-, tarbekunsti- ja disainiülikooli Konstfack ehtekunstiosakonnas Ädellab ning Firenzes kaasaegse ehtekunsti koolis Alchimia, Eesti Kunstiakadeemias jm. Ta on korraldanud arvukalt kontseptuaalse ehtekunsti töötubasid nii oma stuudios ja suvekodus kui ka mujal. Peters on üks uue ehtekunsti magistriprogrammi „Challenging jewellery“ algatajatest Sandbergi Instituudis Amsterdamis.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Ehtekunstniku Ruudt Petersi avalik loeng

Reede 07 september, 2018

Ruudt Peters Bron

Reedel, 7. septembril kell 18.00 peab loengu oma loomingust peagi lõppeval näitusel “BRON” Hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters.

Suurepärane võimalus legendaarse kunstnikuga kohtuda!

Sissepääs muuseumipiletiga.

Näitust “BRON” saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis vaadata kuni pühapäeva, 9. septembrini!

 


ETDM esitleb esmakordselt Eestis legendaarse Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi mahukat loomingut. Retrospektiivnäitus „BRON“ („Allikas“) on ülevaade Petersi 1970. aastate alguse mässumeelsest ehteloomingust kuni viimaste aastate sügavmõtteliste teosteni, mis tuginevad tema uurimustele kultuuridest, tavadest ja kommetest.

Petersi loomingu alusmüüri moodustab uudishimu inimeksistentsi ja selle olemuse vastu. Ta uurib lakkamatult erinevaid kultuure, filosoofiaid, uskumusi ja materjale. Ta jälgib, avastab ja tõlgendab. Oma leidude põhjal loob ta ehteid ja esemeid, mis pole kunagi otsesed tõlked nähtust, vaid läbitunnetatud mõtete ja kujutlusvõime viljad. Petersi põhiküsimused keskenduvad usule, filosoofiale ja alkeemiale ning nende seostele tema endaga. Tal õnnestub muuta need küsimused selgelt äratuntava autorikäekirjaga kunstiks. Peters: „Kõik mu ehted on omavahel seotud, nad sünnivad sündmuste voost ja lähtuvad erinevatest inspiratsiooniallikatest. Põhjus ja tagajärg. Mõju ja vastasmõju. Kukkumine ja tõusmine. Ebakindlus. Avastus. Uudishimu. Kõik see kokku moodustab näituse „BRON“, mis andes ülevaate minu loomingust, tutvustab ka minu inspiratsiooniallikaid. Lühifilmid, mis on ligipääsetavad QR-koodide abil, võimaldavad külastajal avastada tööde sügavamaid kihte.“

Peters liikus juba varakult ehtekunstist edasi skulpturaalsete lahenduste suunas, kuna ta ei tundnud end mugavalt dogmaatilises õhustikus, mis oli iseloomulik 1970. aastate ehtekunstile. Seetõttu pole kokkusattumus, et alates 1990. aastatest on Peters näidanud oma töid installatsioonivormis. Tol ajal oli ta üks esimesi ehtekunstnikke, kes pidas ehetega sama oluliseks nende esitlemise viisi. Seetõttu näitab Peters oma töid loogilises ja põnevas kontekstis. Väljapanekute muljet avaldavad ja kõneainet pakkuvad installatsioonid on lahutamatu osa Petersi kunstnikukäekirjast; ühtlasi näitab ta sellega, kui oluline on ehte kui skulptuuri jaoks tegelik ümbrus ja kontekst.

Näitusele on loodud multimeediat kaasav kujundus, mis seob klaaskuplites eksponeeritud ehted ja objektid. Eesti publiku jaoks on kureeritud filmiprogramm, mis keskendub eelkõige kunstniku loominguprotsessile, kuid ka õpetamisele ja kureerimisele. Näha saab temaga tehtud avameelseid intervjuusid.

Näitust saadab Arnoldsche kirjastuse väljaantud raamat (270 lk), mis on müügil ka muuseumipoes.

Näituse lõpufaasis viib Peters läbi meistriklassi EKA ehte- ja sepakunsti osakonna üliõpilastele.

Rahvusvaheliselt tunnustatud erialaspetsialisti kutsumisega Eestisse soovib muuseum laiendada arusaamist tänapäeva tarbekunsti- ja disainipraktikatest rahvusvahelisel väljal. Selleks annab Petersi loominguga tutvumine suurepärase võimaluse.

BRON oli esmakordselt eksponeeritud CODA muuseumis, Hollandis Apeldoornis (2017). ETDMil on võimalus näidata väljapanekut enne selle liikumist Hiina ja Helsingi Disainimuuseumisse.

Kunstnik ja ehtedisainer Ruudt Peters (1950) on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis. 1973 asutas Leeuwardenis galerii Ekster. Ehtekunsti ja skulptuuri kõrval tegeleb Peters mitmesuguste avaliku ruumi projektidega, sh purskkaev Den Boschis Hieronymus Boschi Kunstikeskuse ees ning mitmed linnaruumiprojektid Amsterdamis. 2000 Françoise van den Boschi auhind, 2004 Herbert Hofmanni auhind, 2005 Marzee auhind.

Petersi loomemeetodiks on süvendatud uurimistöö kindlal teemal, mille väljundiks on näitus. 44 aasta jooksul on kunstnik töötanud välja 24 kontseptuaalset ehtesarja, mida ta on eksponeerinud isikunäituse formaadis 75 korral paljudes galeriides ja muuseumides üle maailma. Ta on osalenud enam kui 90 grupinäitusel. Tema töid leiab muuseumikogudest Hollandis ja üle maailma, arvukatest erakogudest. Regulaarselt võib neid näha Amsterdamis RA galeriis, Nijmegenis Marzee galeriis, Karlsruhes Spektrumi galeriis, Hudsonis New Yorgi osariigis Ornamentumi galeriis ning Amsterdamis Rob Koudijsi galeriis jm. Tema loomingu kohta on välja antud ligi 20 raamatut.

Peters on õpetanud Kampeni kunstikoolis, Amsterdami Gerrit Rietveldi Akadeemias, Stockholmi kunsti-, tarbekunsti- ja disainiülikooli Konstfack ehtekunstiosakonnas Ädellab ning Firenzes kaasaegse ehtekunsti koolis Alchimia, Eesti Kunstiakadeemias jm. Ta on korraldanud arvukalt kontseptuaalse ehtekunsti töötubasid nii oma stuudios ja suvekodus kui ka mujal. Peters on üks uue ehtekunsti magistriprogrammi „Challenging jewellery“ algatajatest Sandbergi Instituudis Amsterdamis.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

18.09.2018

Paul Jacksoni avatud loeng: Folding as a Language of Art and Design

Paul_Jackson
Paul Jackson (Shenkar College of Engineering and Design)

 

Paul Jackson viibib Eesti Kunstiakadeemias 11.-21.09.2018 ning juhendab tekstiilidisaini BA ja MA erialaprojektidega ning valikainega “Folding Sheet Materials for Surface Design”.
Kursuste ja avatud loengu ja korraldajaks on EKA tekstiilidisaini osakond.

 

Vaata ka Paul Jacksoni TEDtalk’i:

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Paul Jacksoni avatud loeng: Folding as a Language of Art and Design

Teisipäev 18 september, 2018

Paul_Jackson
Paul Jackson (Shenkar College of Engineering and Design)

 

Paul Jackson viibib Eesti Kunstiakadeemias 11.-21.09.2018 ning juhendab tekstiilidisaini BA ja MA erialaprojektidega ning valikainega “Folding Sheet Materials for Surface Design”.
Kursuste ja avatud loengu ja korraldajaks on EKA tekstiilidisaini osakond.

 

Vaata ka Paul Jacksoni TEDtalk’i:

Postitas Mart Vainre — Püsilink

06.09.2018

Tash Willcocksi (Hyper Island) meistriklass tootedisaini osakonnas

Olete oodatud Hyper Islandi digitehnoloogiate õppekava juhi Tash Willcocksi meistriklassi.

David Kolbi õppemetoodikast lähtuv meistriklass keskendub praktilise suunitlusega meeskonnaülesande näitel erinevatele (enese-)juhtimis- ja otsustusprotsessidele ning töökultuuri tulemuslikule kujundamisele.

Meistriklass toimub sel õppeaastal Eesti Kunstiakadeemia tootedisainiosakonnas avatud digitootedisaini õppekava tutvustava üritusteseeria raames.

Palume meistriklassis osalemise soovist teada anda aadressil tootedisain@artun.ee hiljemalt teisipäevaks, 4. septembriks.

Reedel, 7. septembril esineb Tash Wilcocks ettekandega The Future of Education Looks Like a Jazz Club Tallinnas toimuval (digi-)tootedisaineritele ja front-end arendajatele suunatud konverentsil Refresh.

 

Rohkem infot:

Tash Wilcocks http://refresh.rocks/tash-willcocks/

Hyper Island https://www.hyperisland.com

Refresh http://refresh.rocks

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Tash Willcocksi (Hyper Island) meistriklass tootedisaini osakonnas

Neljapäev 06 september, 2018

Olete oodatud Hyper Islandi digitehnoloogiate õppekava juhi Tash Willcocksi meistriklassi.

David Kolbi õppemetoodikast lähtuv meistriklass keskendub praktilise suunitlusega meeskonnaülesande näitel erinevatele (enese-)juhtimis- ja otsustusprotsessidele ning töökultuuri tulemuslikule kujundamisele.

Meistriklass toimub sel õppeaastal Eesti Kunstiakadeemia tootedisainiosakonnas avatud digitootedisaini õppekava tutvustava üritusteseeria raames.

Palume meistriklassis osalemise soovist teada anda aadressil tootedisain@artun.ee hiljemalt teisipäevaks, 4. septembriks.

Reedel, 7. septembril esineb Tash Wilcocks ettekandega The Future of Education Looks Like a Jazz Club Tallinnas toimuval (digi-)tootedisaineritele ja front-end arendajatele suunatud konverentsil Refresh.

 

Rohkem infot:

Tash Wilcocks http://refresh.rocks/tash-willcocks/

Hyper Island https://www.hyperisland.com

Refresh http://refresh.rocks

Postitas Mart Vainre — Püsilink

04.09.2018

Nadia Hebsoni kunstnikuvestlus

Alpha Adieu MHKA
Nadia Hebson (1974, Romsey, Hampshire) töötab nii figuratiivse kui abstraktse maalilaadi ulatuses, kasutades oma töödes muuhulgas objekte, teksti ning suuremõõtmelisi väljatrükke. Tema looming keskendub vähetuntud naiskunstnike pärandile, luues neile subjektiivse biograafia. Uuestimõtestades näiteks Winifred Knights’i ja Cristina Ramber loomingut, toetub ta feministlikele autoritele nagu Christa Wolf ja Carla Lonzi. Nadia Hebson osaleb 28.septembril Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avaneval näitusel “omavahel.oskustest”.
Postitas Mart Vainre — Püsilink

Nadia Hebsoni kunstnikuvestlus

Teisipäev 04 september, 2018

Alpha Adieu MHKA
Nadia Hebson (1974, Romsey, Hampshire) töötab nii figuratiivse kui abstraktse maalilaadi ulatuses, kasutades oma töödes muuhulgas objekte, teksti ning suuremõõtmelisi väljatrükke. Tema looming keskendub vähetuntud naiskunstnike pärandile, luues neile subjektiivse biograafia. Uuestimõtestades näiteks Winifred Knights’i ja Cristina Ramber loomingut, toetub ta feministlikele autoritele nagu Christa Wolf ja Carla Lonzi. Nadia Hebson osaleb 28.septembril Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avaneval näitusel “omavahel.oskustest”.
Postitas Mart Vainre — Püsilink