Avatud loengud

Marta Konovalov kutsub oma koju ja aeda, et koos kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada emotsionaalset kestlikku suhet rõivastega.
–

Oled oodatud minu praktikas kaasa lööma – rõivaid parandama ja taaslooma. Või siis ka lihtsalt vaatlema. Lisaks kutsun sind ka jalutuskäigule oma aia ümbrusesse ning ühiselt toitu jagama.

Palun võta kaasa mõni tekstiilese – kulunud, auklik või plekiline. Lisaks on oodatud sinu
tähelepanekud ja ideed.
Kohapeal kohtad erinevaid elukaid. Soovi korral võta ka lapsed ja kaaslased endaga.
Ootan sind äärealal!
Marta

Asukoht: Veisjärve, Viljandimaa

Toimumisaeg: 22.08.2025 12.00–17.30
Töökeel: Inglise ja Eesti
Kontakt: marta.konovalov@artun.ee
+37256630717

Registreerimine: https://forms.gle/hgA818TaHnjMv15o7

Marta Konovalov on disainer-uurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

23.-24. augustil, Valgas

Kutsume kõiki taas Valka, et osaleda “Materjalide purgatooriumi” lõpuüritusel ja koos suve viimastel päevadel võtta kokku VARESE teine suvi.

Juuli alguses kogunes neli arhitekti ja kunstniku – Beate Zavadska, Aivar Tõnso, Mia Maripuu ja Stephanie Cellier – et sobrada VARESE ning Valga kuurides, pööningutel ja garaažides, otsides poeesiat, potentsiaali ja loomingulist rakendust materjalidele, mis oma pensionipõlve unustatud hoiuruumides peavad. Materjalid, mida pole päris piisavalt uue projekti alustamiseks, kuid liiga palju, et neist täitsa loobuda. Valgas kuus kuud veetnud nelik on lahanud käesolevat teemat eri vaatenurkadest, uurides kohalike materjalikorilaste-iseehitajate rajatisi, mängides leidmaterjali omapäraste kõladega, kaardistades materjalide hoiuruumide olemusi.

Nüüd siis kutsume nädalavahetuseks külla, et osaleda residentuuri avalikul üritusel, kus programmi täidab nii residentide mõtete ja installatsioonide tutvustamine, loengud külalisesinejatelt, VARESE linnaekskursioon ratastega ja muhe VARESE pop-up baar Supibasiilikas.

PROGRAMM:

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Muinsuskaitsja, ICOMOSi asepresident ja EKA UNESCO õppetooli hoidja dotsent Riin Alatalu teeb neljapäeval, 19. juunil kell 18.00 tuuri näitusel „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“.

Alatalu sõnul andis olümpia olulise tõuke Tallinna ajaloolise pärandi väärtustamisele ja restaureerimisele. Mitmed toonased uusehitised on aga täna 20. sajandi pärandina muinsuskaitse all. Toonane linnauuendus oli läbi mõeldud ja ratsionaalne, sest enamus suurürituseks rajatud hooneid on tänagi kasutuses.

Osalemine muuseumipileti või Muuseumikaardiga. Muuseum on neljapäeviti avatud 20ni, tuuri lõppedes on võimalik näitusega tutvumist rahulikult jätkata.

Näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ räägib Tallinna moodsaks ja rohkem merele avatuks muutumise loo ning on avatud 28. septembrini.

Neljapäeval, 5. juunil kell 18 algab kuraatorituur näitusele „TALLINN TÄISPURJES. Linna muutev olümpiaehitus“, teejuhiks disainer ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

1980. aasta olümpiaregatiks valmisid praegugi tuntud Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel. Plakatikunsti osa kureeriski Ivar Sakk.

Ivar Sakk lõpetas ERKI tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Aastal 2012 lõpetas EKA disainiosakonna doktorantuuri, tema doktoritöö on tüpograafiaajalugu käsitlev raamat “Aa kuni Zz“.

Osalemine muuseumipileti ja Muuseumikaardiga.

Muuseum Rotermanni soolalaos on neljapäeviti avatud kella 20ni.

Dominic Redfern
Ei ole tehislik ega intelligentne
Loeng toimub inglise keeles.

Bernard Stiegler väitis, et inimesed ja tehnoloogia on koos moodustatud; inimesed ei ole tehnoloogiast eraldi ega eelne sellele, vaid inimkonna evolutsioon on põimunud tehnika tekkimise ja arenguga, protsessiga, mida ta nimetab “tehnogeneesiks”. Stiegleri jaoks on inimesed “alati juba” tehnoloogilised. See idee tundub eriti asjakohane, kuna me arutleme olevikku ja tulevikku tehisintellektiga.

Alates DALL-E 2 käivitamisest 2022. aastal on tehisintellekt muutunud viiruslikuks.

Mis on tehisintellekt?
Millised on selle tagajärjed kunstnikele ja loomeinimestele?
Mida kunstnikud selle tehnoloogiaga teevad?
Kuidas saab tehisintellekti kunst meie ajaloolist hetke sisukalt peegeldada?

Dominic Redfern pakub oma loengus mõtteid nende küsimuste kohta ja annab lühikese ülevaate omaenda uurimustest selle kummalise tehnoloogiaga.

Dominic Redfern on meessoost esineja, Austraalia asunik. Ta on videot eksponeerinud alates 1997. aastast. Dominicul on olnud kolm peamist loomingut: kümme aastat etendatud identiteedi käsitlemist; kümme aastat keskkonnauuringuid; ja tema praegune tagasipöördumine abstraktsiooni ja protsessi juurde, käsitledes taas identiteedi ja subjektiivsuse küsimusi. Oma karjääri jooksul on teda toetanud mitmed omavalitsused, Austraalia Kunstiamet (ARC), Austraalia Kunstide Nõukogu ja riiklikud kunsti rahastamisasutused. Dominic on ette võtnud kohaspetsiifilisi projekte Brasiilias, USAs, Jaapanis, Hiinas, Koreas, Tais, Soomes, Norras, Rootsis, Šotimaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on RMIT kunstikooli dotsent.

30. mail kell 15:00 EKA valge maja monumentaalstuudios

Bart Hessi looming on taktiilne ja intuitiivne. Ületades disaini, moe ja kunsti piire, moodustavad tema tööd uurimusliku sarja, mille läbivaks liiniks on materiaalsus, (virtuaal)reaalsus ja tehnoloogia. Hess töö fookuses on inimese ja materjali ning looduse ja tehnoloogia vaheline suhe, mida ta käsitleb läbi materjaliuuringute, animatsiooni, video ja foto meediumite. Oma töödes otsib ta pinget külgetõmbe ja eemaletõuke vahel, uurides materjalide ja inimese naha vahelist intiimset suhet.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Oona Libens
29.05 17.00 B-305

NAUSEA – performance and lecture

Oona Libens on Rootsi-Belgia visuaal- ja etenduskunstnik, kelle looming keskendub liikuvate piltide ajaloole ja meediaarheoloogiale. Kasutades lihtsaid komponente nagu valgus, varjud ja analoogprojektsioonid, illustreerib ta teaduslikke teemasid, pakkudes taktiilset ekraanikogemust, kus varjud ja murdumised panevad kogu ruumi liikuma. Tema etendused ühendavad teatrit ja filmi, reaalajas on võimalik vaadata, kuidas luuakse ja manipuleeritakse kujutisi.

Kolmapäeval, 21. mail kell 18:00 EKA aulas jagab maailmatasemel arhitekt Mark Cavagnero oma mõtteid ja kogemusi loengul:

“The Architectural Approach and the Use of Light in Civic Architecture”. 

Mark Cavagnero on tunnustatud Ameerika arhitekt, kelle loomingut on tugevalt mõjutanud Põhjamaade arhitektuur. Cavagnero töötab ka uue USA saatkonna hoone projektiga Tallinnas.

Loengus arutleb Cavagnero, kuidas valgus, materjal ja arhitektuurne lähenemine loovad avalikus ruumis tähendust.

Loeng on inglise keeles.

Rohkem infot esineja kohta: cavagnero.com