Avatud loengud
19.10.2016
Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October
Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.
We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.
Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts
In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?
Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30
Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn
Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)
You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!
Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October
Kolmapäev 19 oktoober, 2016
Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.
We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.
Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts
In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?
Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30
Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn
Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)
You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!
20.10.2016
Avatud loeng: Jakob Lange (BIG) 20.10 kell 18
Ehitamata raekoja lugu: Tallinnas esineb raehoone projekti juhtinud taani arhitekt Jakob Lange / BIG
20. oktoobril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Jakob Lange, kes igapäevaselt töötab üle maailma tuntud arhitektuuribüroos BIG (Bjarke Ingels Group). Lange on olnud algusest peale seotud Tallinna uue raehoone projektiga, mille konkursi BIG 2009. aastal võitis ning mis on siiani ehitamata. Tallinnas räägib Lange BIGis loodud raekoja “küla” tüpoloogiast – sellest kas ja kuidas arhitektuur saab kaasa aidata linnakodanike ja linnavalitsuse vahelisele avatud ja demokraatlikule suhtlemisele. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.
Jakob Lange on BIG arhitektuurbüroo partner ja arhitekt alates 2003. aastast. Projektijuhina on ta kogunud tuntust ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, mille hulgas on BIG arhitektuuribüroo suurimad projektid. Jakob juhtis arhitektina korterhoone The Mountain ehitust Kopenhaagenis, mis valmis aastal 2008 ning samuti Tallinna uue raekoja projekti, mis pälvis MIPIM Future Awardi aastal 2011. Hetkel on tal käsil 20 000 m2 loodussäästlik kortermaja Stockholmis.
Jakob on uudistehnoloogiaga tegeleva osakonna BIG IDEAS üks juhtidest, mis teostab uurimustöid informatsiooni ja uudisdisaini vallas. Tema tegevusala hulka kuuluvad mh rohelise aknaaia projekt, kohandatav mööbel, innovatiivsed ehitussüsteemid jne – tema fookus ulatub pisikestest detailidest suure (BIG) pildini.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Tallinna raehoone projekti kohta lähemalt: http://big.dk/#projects-tat
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/655578361288110/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Avatud loeng: Jakob Lange (BIG) 20.10 kell 18
Neljapäev 20 oktoober, 2016
Ehitamata raekoja lugu: Tallinnas esineb raehoone projekti juhtinud taani arhitekt Jakob Lange / BIG
20. oktoobril kell 18 esineb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Jakob Lange, kes igapäevaselt töötab üle maailma tuntud arhitektuuribüroos BIG (Bjarke Ingels Group). Lange on olnud algusest peale seotud Tallinna uue raehoone projektiga, mille konkursi BIG 2009. aastal võitis ning mis on siiani ehitamata. Tallinnas räägib Lange BIGis loodud raekoja “küla” tüpoloogiast – sellest kas ja kuidas arhitektuur saab kaasa aidata linnakodanike ja linnavalitsuse vahelisele avatud ja demokraatlikule suhtlemisele. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.
Jakob Lange on BIG arhitektuurbüroo partner ja arhitekt alates 2003. aastast. Projektijuhina on ta kogunud tuntust ja võitnud mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, mille hulgas on BIG arhitektuuribüroo suurimad projektid. Jakob juhtis arhitektina korterhoone The Mountain ehitust Kopenhaagenis, mis valmis aastal 2008 ning samuti Tallinna uue raekoja projekti, mis pälvis MIPIM Future Awardi aastal 2011. Hetkel on tal käsil 20 000 m2 loodussäästlik kortermaja Stockholmis.
Jakob on uudistehnoloogiaga tegeleva osakonna BIG IDEAS üks juhtidest, mis teostab uurimustöid informatsiooni ja uudisdisaini vallas. Tema tegevusala hulka kuuluvad mh rohelise aknaaia projekt, kohandatav mööbel, innovatiivsed ehitussüsteemid jne – tema fookus ulatub pisikestest detailidest suure (BIG) pildini.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Tallinna raehoone projekti kohta lähemalt: http://big.dk/#projects-tat
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/655578361288110/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
12.10.2016
Lauri Sommer ja Toomas Kuusing 12. oktoobril graafika osakonnas
Kolmapäeval, 12. oktoobril kell 16.30 räägib Lauri Sommer oma raamatust „Lugusid lõunast“, raamatu illustratsioone tutvustab kunstnik Toomas Kuusing.
Lauri Sommeri „Lugusid lõunast“ on valik lindistusi vanadelt kassettidelt. Osa neist põhineb vanakeste juttudel, osa peretraditsioonil, osa folkloorsel ainesel ja osa fantaasial. Mõni pala on antud nii murdelises algkeeles kui vabatõlkes. See on omamoodi jätk endiaegsele jutuvestmisele ning rahvasuule toetunud Juhan Jaigi „Võrumaa juttude“ kahele jaole. Lugude toimumispaigad on Võrumaa, Peipsiveer, Setomaa nii meie kui Petseri poolel, Kulkna (Kolpino) saar ja Lämmijärve teisel kaldal paiknev Chudskaja Rudnitsa kyla. Endise Lõuna-Eesti kultuuri ja eesti-vene segaasustuse asjad. Pajatusi laiendavad seto verd Toomas Kuusingu linoollõiked. Tema illustratsioonid on trükitud EKA graafika töökojas.
Lauri Sommer (s. 1973, Viljandi) on prosaist, luuletaja, kirjandusteadlane ja muusik. Ta on Tartu Ülikooli kirjanduse magister 2003. aastast (väitekiri Uku Masingu kogu “Saadik Magellani pilvest” taustadest). Sommeri eelmine mahukas proosateos „Sealpool sood‟ ilmus 2014. aastal, viimane luulekogu „kunagi‟ nägi ilmavalgust 2015. aastal. Sommer on tõlkinud eesti keelde Richard Brautigani ja Matsuo Bashō teoseid. 2004. a sai ta kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna ja 2014. a Juhan Liivi luuleauhinna. Lauri Sommer on ansamblite Liinatśuraq, Ütsiotsõ ja Kago (http://www.ounaviks.ee/kago/) liige.
Toomas Kuusing (s. 1976, Meremäe) alustas kunstiõpinguid Pärnus Academia Non Gratas aastal 2001. Aastal 2005 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia BA vabade kunstide erialal. Alates aastast 2001 kuulub Toomas Kuusing kunstirühmitusse Non Grata ja on osalenud Non Grata performance’ite ja näitustega Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Aastast 2002 osalenud ühisnäitustel (graafika ja õlimaal) Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Itaalias, Slovakias, Bulgaarias, Rumeenias, Armeenias, Prantsusmaal, Inglismaal, Hiinas, U.S.A.s, Tšiilis ja Lõuna-Koreas. Esinenud isiknäitustega aastast 2002 Eestis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, U.S.A.s, Tšiilis, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Vabakutseline kunstnik aastast 2006. Tunnustused: Graafika In festival Grand Prix 2006, 2010 Pärnu; Aasta kunstnik 2008 Pärnu; Aasta Graafik 2013 Eesti. Vt ka
OLETE OODATUD!
Graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144
Lauri Sommer ja Toomas Kuusing 12. oktoobril graafika osakonnas
Kolmapäev 12 oktoober, 2016
Kolmapäeval, 12. oktoobril kell 16.30 räägib Lauri Sommer oma raamatust „Lugusid lõunast“, raamatu illustratsioone tutvustab kunstnik Toomas Kuusing.
Lauri Sommeri „Lugusid lõunast“ on valik lindistusi vanadelt kassettidelt. Osa neist põhineb vanakeste juttudel, osa peretraditsioonil, osa folkloorsel ainesel ja osa fantaasial. Mõni pala on antud nii murdelises algkeeles kui vabatõlkes. See on omamoodi jätk endiaegsele jutuvestmisele ning rahvasuule toetunud Juhan Jaigi „Võrumaa juttude“ kahele jaole. Lugude toimumispaigad on Võrumaa, Peipsiveer, Setomaa nii meie kui Petseri poolel, Kulkna (Kolpino) saar ja Lämmijärve teisel kaldal paiknev Chudskaja Rudnitsa kyla. Endise Lõuna-Eesti kultuuri ja eesti-vene segaasustuse asjad. Pajatusi laiendavad seto verd Toomas Kuusingu linoollõiked. Tema illustratsioonid on trükitud EKA graafika töökojas.
Lauri Sommer (s. 1973, Viljandi) on prosaist, luuletaja, kirjandusteadlane ja muusik. Ta on Tartu Ülikooli kirjanduse magister 2003. aastast (väitekiri Uku Masingu kogu “Saadik Magellani pilvest” taustadest). Sommeri eelmine mahukas proosateos „Sealpool sood‟ ilmus 2014. aastal, viimane luulekogu „kunagi‟ nägi ilmavalgust 2015. aastal. Sommer on tõlkinud eesti keelde Richard Brautigani ja Matsuo Bashō teoseid. 2004. a sai ta kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna ja 2014. a Juhan Liivi luuleauhinna. Lauri Sommer on ansamblite Liinatśuraq, Ütsiotsõ ja Kago (http://www.ounaviks.ee/kago/) liige.
Toomas Kuusing (s. 1976, Meremäe) alustas kunstiõpinguid Pärnus Academia Non Gratas aastal 2001. Aastal 2005 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia BA vabade kunstide erialal. Alates aastast 2001 kuulub Toomas Kuusing kunstirühmitusse Non Grata ja on osalenud Non Grata performance’ite ja näitustega Euroopas, Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Aastast 2002 osalenud ühisnäitustel (graafika ja õlimaal) Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Itaalias, Slovakias, Bulgaarias, Rumeenias, Armeenias, Prantsusmaal, Inglismaal, Hiinas, U.S.A.s, Tšiilis ja Lõuna-Koreas. Esinenud isiknäitustega aastast 2002 Eestis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, U.S.A.s, Tšiilis, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Vabakutseline kunstnik aastast 2006. Tunnustused: Graafika In festival Grand Prix 2006, 2010 Pärnu; Aasta kunstnik 2008 Pärnu; Aasta Graafik 2013 Eesti. Vt ka
OLETE OODATUD!
Graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144
05.10.2016
Avatud loeng: “ERKIDISAIN — ühe legendi sünd”, lektor graafilise disaini professor Ivar Sakk
| 2016/17 õppeaastal täitub viiskümmend aastat disainiõppe – Bruno Tombergi juhitud tööstuskunsti kateedri – loomisest Eesti Kunstiakadeemias (toona Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut e. ERKI). Täna on Disainiteaduskonna alla koondunud kaheksa erialaosakonda, 10 bakalaureuse-, 11 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning see on Eesti Kunstiakadeemia suurim teaduskond. Selle tähistamiseks on kavas mitmeid sisukaid tegevusi kogu õppeaasta vältel. Esimese avaliku üritusena käivitub 5. oktoobrist koostöös Apollo raamatupoega disainiteemaline loengusari “Disaini 9 nägu, 第十是饥饿.” Loengusarja eesmärk on avada kuulajale disaini varjatumaid ja vähemnähtud palgeid. Loengud kulgevad läbi terve õppeaasta ja toimuvad kord kuus kolmapäeviti Solarise Apollo raamatupoe auditooriumis. Esimene loeng: Loengu teemaks on Kunstiakadeemia disainihariduse üks periood, 1980ndad aastad, mil Bruno Tombergi juhatatud tööstuskunsti kateedri nimeks sai lennukas Erkidisain. Sakk vaatleb seda perioodi läbi isiklike kogemuste ja subjektiivse prisma. |
|
|
| Ivar Sakk (sünd 1962 Kiviõlis) õppis aastatel 1980 -1986 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas tollase tööstuskunsti kateedri kunstnik-konstruktorina (nii oli diplomi peal kirjas). Pärast lõpetamist töötas vabakutselise graafilise disainerina ning büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk, kuni kutsuti 2003. aastal õppejõuks Kunstiakadeemiasse. Seal on ta ametis praegugi. 2005 kuni 2015 oli ta graafilise disaini osakonna juhataja ja professor, aastast 2012 PhD.
Huvide hulka kuuluvad plakat, tüpograafia ja arhitektuuri ajalugu. Sakk sai 2013. aastal oma tüpoajalugu käsitleva raamatu “Aa kuni Zz” eest olulisel rahvusvahelisel raamatukonkursil “Best Book Design from all over the World” pronksmedali. Tema disainitöid on avaldanud ajakirjad Novum, Graphis, Print ja Communication Arts, tema artikleid disaini kohta Sirp, Eesti Ekspress, Estonian Art, kunst.ee, Typo jt väljaanded Loengutesarja korraldab EKA disainiteaduskond Plakati kujundus: Aimur Takk, juhendajad Uku-Kristjan Küttis, Kristjan Mändmaa Loe veel: https://www.artun.ee/ |
Avatud loeng: “ERKIDISAIN — ühe legendi sünd”, lektor graafilise disaini professor Ivar Sakk
Kolmapäev 05 oktoober, 2016
| 2016/17 õppeaastal täitub viiskümmend aastat disainiõppe – Bruno Tombergi juhitud tööstuskunsti kateedri – loomisest Eesti Kunstiakadeemias (toona Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut e. ERKI). Täna on Disainiteaduskonna alla koondunud kaheksa erialaosakonda, 10 bakalaureuse-, 11 magistri- ja 1 doktoriõppekava ning see on Eesti Kunstiakadeemia suurim teaduskond. Selle tähistamiseks on kavas mitmeid sisukaid tegevusi kogu õppeaasta vältel. Esimese avaliku üritusena käivitub 5. oktoobrist koostöös Apollo raamatupoega disainiteemaline loengusari “Disaini 9 nägu, 第十是饥饿.” Loengusarja eesmärk on avada kuulajale disaini varjatumaid ja vähemnähtud palgeid. Loengud kulgevad läbi terve õppeaasta ja toimuvad kord kuus kolmapäeviti Solarise Apollo raamatupoe auditooriumis. Esimene loeng: Loengu teemaks on Kunstiakadeemia disainihariduse üks periood, 1980ndad aastad, mil Bruno Tombergi juhatatud tööstuskunsti kateedri nimeks sai lennukas Erkidisain. Sakk vaatleb seda perioodi läbi isiklike kogemuste ja subjektiivse prisma. |
|
|
| Ivar Sakk (sünd 1962 Kiviõlis) õppis aastatel 1980 -1986 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas tollase tööstuskunsti kateedri kunstnik-konstruktorina (nii oli diplomi peal kirjas). Pärast lõpetamist töötas vabakutselise graafilise disainerina ning büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk, kuni kutsuti 2003. aastal õppejõuks Kunstiakadeemiasse. Seal on ta ametis praegugi. 2005 kuni 2015 oli ta graafilise disaini osakonna juhataja ja professor, aastast 2012 PhD.
Huvide hulka kuuluvad plakat, tüpograafia ja arhitektuuri ajalugu. Sakk sai 2013. aastal oma tüpoajalugu käsitleva raamatu “Aa kuni Zz” eest olulisel rahvusvahelisel raamatukonkursil “Best Book Design from all over the World” pronksmedali. Tema disainitöid on avaldanud ajakirjad Novum, Graphis, Print ja Communication Arts, tema artikleid disaini kohta Sirp, Eesti Ekspress, Estonian Art, kunst.ee, Typo jt väljaanded Loengutesarja korraldab EKA disainiteaduskond Plakati kujundus: Aimur Takk, juhendajad Uku-Kristjan Küttis, Kristjan Mändmaa Loe veel: https://www.artun.ee/ |
05.10.2016
ZACH LIHATSH 5.oktoobril kell 18 ehte-ja sepakunsti erialas
Kolmapäeval, 5.oktoobril kell 18 esineb ehte-ja sepakunsti erialas loenguga ameerika kunstnik, sepp ja disainer Zach Lihatsh.
Zach Lihatsh viibib Eesti Kunstiakadeemias artist-in-residence programmi raames ning juhendab sepakunsti eriala II ja III kursuse üliõpilasi.
Loeng toimub Estonia pst 7, II korrus ruum 221.
Zachary Lihatsh is an artist, designer, and blacksmith. Born and raised in New Hampshire, Zach later settled in Arizona where he established his studio. He received his undergraduate degree form Prescott College in northern Arizona and is currently an MFA candidate at Southern Illinois University in Carbondale, Illinois. He has taught blacksmithing at high school and college levels as well as assisting at the Penland School of craft in North Carolina. He has exhibited work nationally and internationally. His Public art commissions can be seen in Tucson, Arizona and at The University of Gothenburg, Sweden.
ZACH LIHATSH 5.oktoobril kell 18 ehte-ja sepakunsti erialas
Kolmapäev 05 oktoober, 2016
Kolmapäeval, 5.oktoobril kell 18 esineb ehte-ja sepakunsti erialas loenguga ameerika kunstnik, sepp ja disainer Zach Lihatsh.
Zach Lihatsh viibib Eesti Kunstiakadeemias artist-in-residence programmi raames ning juhendab sepakunsti eriala II ja III kursuse üliõpilasi.
Loeng toimub Estonia pst 7, II korrus ruum 221.
Zachary Lihatsh is an artist, designer, and blacksmith. Born and raised in New Hampshire, Zach later settled in Arizona where he established his studio. He received his undergraduate degree form Prescott College in northern Arizona and is currently an MFA candidate at Southern Illinois University in Carbondale, Illinois. He has taught blacksmithing at high school and college levels as well as assisting at the Penland School of craft in North Carolina. He has exhibited work nationally and internationally. His Public art commissions can be seen in Tucson, Arizona and at The University of Gothenburg, Sweden.
04.10.2016
Vestlusõhtu arhitekt emeriitprofessor Veljo Kaasikuga
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Eesti arhitektid. Veljo Kaasik
4. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
Vestlusõhtu arhitekt emeriitprofessor Veljo Kaasikuga
Teisipäev 04 oktoober, 2016
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos kolmas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sellel korral on külaliseks Veljo Kaasik, arhitekt ja õppejõud, kes tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Eesti arhitektid. Veljo Kaasik
4. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
06.10.2016
Avatud loeng: Lina Ghotmeh / DGT Architects, 6. oktoobril kl 18
ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist
Järgmisel neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast – algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis.
Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects.
Ghotmehi inspireerib arhitektina multidistsiplinaarsus ja teaduspõhisus. Ta on juba võitnud mitmeid auhindu, ning valitud European Architects Review poolt 2010. aastal kümnendi kümne visioonikaima arhitekti sekka. Ka Ghotmehi ning tema DGT / Architects partnerite poolt kavandatud suurprojekt ERM on juba enne avamist võitnud vaid iga kahe aasta tagant välja antava Grand Prix AFEX auhinna, millega pärjatakse prantsuse arhitektide silmapaistvaid tulemusi välismaal.
Lisaks on Ghotmeh andnud loenguid arhitektuuri École Spéciale d’Architecture’is (2008-2015), juhendanud töötubasid ning hinnanud võistlusi mitmetes arhitektuurikoolides ja -institutsioonides, sh Parsons School of Design (Pariis), the Rhode Island School of Design, RISD (Providence), the Royal Academy of Arts (London) and Columbia University (New York).
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning need on tasuta. Täpsem info: www.avatudloengud.ee.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna oma tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1240960255955870/
Lisainfo:
Pille Epner
pille.epner@artun.ee
+372 555 42824
Avatud loeng: Lina Ghotmeh / DGT Architects, 6. oktoobril kl 18
Neljapäev 06 oktoober, 2016
ERMi uue hoone arhitekt Lina Ghotmeh räägib Tallinnas oma loo rahvusmuuseumi sünnist
Järgmisel neljapäeval, 6. oktoobril esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames viimased kümme aastat ERMi ehitamist vedanud Liibanoni arhitekt Lina Ghotmeh, kes on üks kolmest ERMi uue hoone arhitektidest. Ghotmeh räägib kuulajatele oma loo ERMi majast – algkonseptist valmimiseni, kui palju on muutunud 10 aastaga ning mida tähendab Eesti Rahva Muuseum tema jaoks. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. Loeng algusega kell 18:00 toimub Kanuti Gildi SAALis.
Lina Ghotmeh on Beirutis ja Pariisis õppinud arhitekt, kes on lisaks nimetatud linnadele töötanud Londonis ning teinud enne oma arhitektuuribüroo rajamist koostööd Ateliers Jean Nouveliga. Pärast ERMi rahvusvahelise arhitektuurikonkursil esimese koha võitmist asutas Ghotmeh koos Dan Dorelli and Tsuyoshi Tanega Pariisis büroo DGT / Architects.
Ghotmehi inspireerib arhitektina multidistsiplinaarsus ja teaduspõhisus. Ta on juba võitnud mitmeid auhindu, ning valitud European Architects Review poolt 2010. aastal kümnendi kümne visioonikaima arhitekti sekka. Ka Ghotmehi ning tema DGT / Architects partnerite poolt kavandatud suurprojekt ERM on juba enne avamist võitnud vaid iga kahe aasta tagant välja antava Grand Prix AFEX auhinna, millega pärjatakse prantsuse arhitektide silmapaistvaid tulemusi välismaal.
Lisaks on Ghotmeh andnud loenguid arhitektuuri École Spéciale d’Architecture’is (2008-2015), juhendanud töötubasid ning hinnanud võistlusi mitmetes arhitektuurikoolides ja -institutsioonides, sh Parsons School of Design (Pariis), the Rhode Island School of Design, RISD (Providence), the Royal Academy of Arts (London) and Columbia University (New York).
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning need on tasuta. Täpsem info: www.avatudloengud.ee.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
Anna oma tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1240960255955870/
Lisainfo:
Pille Epner
pille.epner@artun.ee
+372 555 42824
30.09.2016
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng / Public talk by British artist Laura Buckley 30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond/30 September 2016 at 4 pm
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng
30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136
Reedel, 30. septembril kell 16 räägib oma töödest Briti kunstnik Laura Buckley.
Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“
29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng / Public talk by British artist Laura Buckley 30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond/30 September 2016 at 4 pm
Reede 30 september, 2016
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng
30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136
Reedel, 30. septembril kell 16 räägib oma töödest Briti kunstnik Laura Buckley.
Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“
29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.
13.09.2016
Otseülekanne EKA teaduskohvikust
Kell 19.00 algab EKA teaduskohvikust otseülekanne, mida saab jälgida ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
Otseülekanne EKA teaduskohvikust
Teisipäev 13 september, 2016
Kell 19.00 algab EKA teaduskohvikust otseülekanne, mida saab jälgida ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
13.09.2016
EKA teaduskohvik: Kunstnik/disainer/arhitekt kui teadlane
Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn
Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.
Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?
Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:
Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”
Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks
Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.
Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com
Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.
EKA teaduskohvik: Kunstnik/disainer/arhitekt kui teadlane
Teisipäev 13 september, 2016
Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn
Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal
13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.
Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?
Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:
Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”
Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks
Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.
Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com
Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.