Näitused

Kolmapäeval, 11. novembril kell 17 avatakse Haus Galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu näitus ,,30 x 40 DUUBEL 2“. Näitus jätkab eelmise aasta traditsiooni, mil liit esitas oma liikmetele väljakutse maalida teos lõuendile suuruses 30 x 40 cm, teema ega tehnika suhtes piiranguid ei seatud. Eesti maalikunsti mitmekesisust avaval näitusel saabki näha, milliste lahendusteni kunstnikud jõudsid.

Ühisnäitused tõmbavad kunstile tervikuna enam tähelepanu, võimendavad selle olulisust ja püüdlusi, tõstatades küsimuse tänaste professionaalsete maalikunstike laiematest eesmärkidest, leiab kunstiprotsessides alati aktiivselt osalenud ja neid toetanud Haus Galerii omanik ja juhataja Piia Ausman. „Eesti Maalikunstnike Liit oma liikmete loomingulises ühenduses on kindlasti kandmas koos suuremat sõnumit ja kõlamas kaugemale, kui seda suudaks iga üksik kunstnik eraldi,“ selgitab Ausman, kuidas seesugused näitused aitavad kunstil taas häälekamalt esile tõusta. „Vaieldamatult on kunstnikud elu tundlikud kaaskõnelejad, kellel on selge osa ühiskonnas toimuva peegeldamisel.“

2015. aasta ühisnäituse tehnilise korraldaja ja kujundaja Kreg A-Kristringu sõnul tuleks etteantud tingimusi käsitleda kui platvormi, mis võimaldab avada eesti maalikunstis sisalduvat mitmekesisust ja reserve võimalikult terviklikult ja laial skaalal. „Olukord sarnaneb festivali õhustikuga, kus kunstniku individuaalsus kõlab valdkonna kui terviku ühtsuses,“ viitab ta, kuidas iga kunstnik toob näitusele kaasa oma loomingulise väljenduse antud ajahetkes, millega ka külastaja suhestuda saab. „Publiku seisukohast loob näituse platvorm palju resoneerimispunkte, keegi ei lahku pettunult ja kogetud rikkus puhastab hinge argielu tolmust.“

Tänavusel näitusel osalevad kunstnikud: Rain Ader, Vano Allsalu, Ivi Arrak, Jüri Arrak, Marju Bormeister, Nelly Drell, Urve Dzidzaria, Silva Eher, Jaan Elken, Maria Generalova, Eva Jänes, Saskia Järve, Erki Kasemets, Riina Kivirüüt, Maire Koll, Andres Koort, Kreg A­Kristring, Ilmar Kruusamäe, August Künnapu, Mati Kütt, Airi Luik, Ivika Luisk, Olav Maran, Maarit Murka, Mall Nukke, Andrus Raag, Rait Rosin, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Per William Petersen, Sirje Petersen, Lii Pähkel, Tiit Pääsuke, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Andrus Rõuk, Kamille Saabre, Lembit Sarapuu, Maria Sidljarevitš, Kätlin Stahl, Anatoli Strahhov, Marta Stratskas, Andres Sütevaka, Tiina Tammetalu, Heli Tuksam, Valev Sein, Einar Vene, Valeri Vinogradov, Toomas Vint.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Art Studio Galleria.

Näitus „30 x 40 DUUBEL 2“ jääb Haus Galeriis avatuks kuni 16. detsembrini.

Väljapaneku paralleelnäitus toimub samal ajal Swedbank’i peakontoris (Liivalaia 8, Tallinn). Haus Galerii teeb pangaga koostööd kunstikonsultatsioonide alal juba enam kui kümme aastat, viimasel ajal aga korraldab ka aktiivselt näitusi privaatpanganduse ruumides, täiendades maineka büroohoone kunstiimagot. Näitus pangas avatakse 12. novembril kell 16.

Haus Galerii

Uus tn 17, Tallinn

E–R 10–18, L 11–16.

Tel. 641 9471

haus@haus.ee

www.haus.ee

Aap Tepper

Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast

14.11–06.12.2015

Rundum artist-run space

Toila Seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa

Aap Tepperi isikunäitus “Artefaktid fotograafilisest heterotoopiast” võtab fookusesse kunstniku poolt pildistatud fotod perioodil 2007–2010. Vaadates tagasi perioodile, mil ta alustas fotograafiaga tegelemist, analüüsib kunstnik isiklike fotode tegemise ja kasutamise motiive läbi asotsiaalse ja sotsiaalse aspekti, uurides sealjuures ka kohaliku Toila aleviku geograafilise maastiku mõju tema visuaalse keele välja kujunemisele ning sotsiaalmeedia suunavat toimet fotograafiale. Vaadates fotograafiat kui ideaalkuvandite loomise protsessi, käsitleb näitus kommunikatiivse eesmärgiga komponeeritud digitaalseid fotosid kui mälu mõjutavaid objekte.

Üha rohkem ja rohkem kasutame sotsiaalmeedias fotograafiat ja virtuaalset identiteeti, et kujundada oma igapäevareaalsust. Komponeerides fotosid vastavalt visuaalsetele trendidele ja lisades neile erinevaid filtreid, loome ise ihaobjekte ning tarbime neid paralleelselt. Valmib kujutis, mis koosneb läbielatud kogemusest ja kommunikatiivsel eesmärgil manipuleeritud kihistusest. Kuid mis juhtub siis kui vaatame seda kujutist hiljem? Kas mäletame läbitud kogemust või on see kujutis saanud meie jaoks uue tähenduse? Kas meie kohalolu on dokumenteeritud reaalsuses või ihaobjektis, mis on justkui võistluslikku momenti silmas pidades konstrueeritud teistele tarbijatele? Kui võtame selle kujutise oma identiteedi kandjaks, siis peame olema teadlikud sellest, et kaasaegne kujutlusvõime on turumajanduse võimualas ja fotograafilised kujutised sotsiaalmeedias ainult toidavad meie ebakindluseid.

Näitus võtab kuju läbi kahe installatiivse keskkonna, mis paiknevad Toila aleviku rannal ning varasema näitetegevuse ajalooga Toila Seltsimajas. Seltsimajas esitletav audiovisuaalne ruumiinstallatsioon representeerib Toila aleviku pargi– ja rannaruumi ning käsitleb tagasivaatamise akti kui mäluga manipuleerimist.

*Heterotoopia on Michel Foucault’ poolt välja pakutud teooria ruumidest, mis eksisteerivad illusoorselt väljaspool igapäevareaalsust ja representeerivad või vaidlustavad reaalseid keskkondi, võistlevad nendega või vastanduvad nendele, ning kannavad funktsioneerimiseks omaette reegleid.

Aap Tepper (1991) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna bakalaureuse ning õpib hetkel sama osakonna magistrantuuris. Alates 2013. aastast on ta Tallinnas tegutseva noorte kunstnike platvormi Rundum artist-run space’i üks eestvedajatest. Oma loomingus on ta keskendunud isiklike tajukogemuste analüüsimisele ning läbi foto- ja videoinstallatsioonide taasloonud tajumisakte. Tähtsal kohal Tepperi loomingus on fenomenoloogiliste sugemetega ruumiline mõiste “koht”, mis seob omavahel mälu ja ruumi.

Näitus on avatakse laupäeval, 14. novembril kell 11:00. Samal päeval kell 13:30 toimub vestlus kunstnikuga.

Näituse lahtiolekuajad:

K–R 12:00–18:00

L–P: 10:00–16:00

Näitus on suletud L 21.11

Asukoht: Toila seltsimaja, Pikk 41, Toila, Ida-Virumaa

Transport Toilasse:

Rong – Tallinn-Jõhvi (2h 10min)

Buss – Tallinn-Jõhvi (2h 25min)

Buss – Jõhvi-Toila (10 min)

Näituse avamise päeva hommikul ja pärastlõunal toimub organiseeritud transport marsruudil Jõhvi-Toila. Buss tuleb vastu rongile, mis saabub kell 11:08 Jõhvi rongijaamas. Huvilistel palun registreerida meiliaadressil aap.tepper@gmail.com

Tänud: Andreas Astok, Liina Lepsalu, Aadi Tepper, Helgi Tepper, Aalis Tepper, Maire Aul, Toila Gümnaasium, Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Kaisa Pukk, Studio Le60, Kulla Laas, Kristina Õllek, Mari Volens, EKA fotograafia osakond, Annika Toots, Reimo Võsa-Tangsoo, Lea Rand, Eesti Kultuurkapital, EKKM, Tridens AS

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Vaata lisa:

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace

http://aaptepper.weebly.com/

Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“

Väljapanek on kokku pandud Eesti Kunstiakadeemia 37. ja 38. soome-ugri ekspeditsioonil kogutud materjalidest. Kuigi Peterburi asub Eestile lähedal, ei ole sealse eesti kogukonna omanäolist mitmikidentiteeti kuigi palju uuritud. Rakendades antropoloogilistel välitöödel kunsti-põhiseid uurimismeetodeid, oli ekspeditsiooni eesmärgiks uurida Peterburis ja Leningradi oblastis elavate eestlaste tänapäeva, kooskäimiskohti ja kodusid.

Näitusematerjal koosneb peamiselt fotodest (Eva Sepping, Marika Alver, Ave Taavet, Maria Aua, Mari-Lii Hirsik) ja portreevideotest (Katarina Meister, Eva Sepping, Mari-Lii Hirsik), mis kujutavad kohalikke eestlasi nii linnaruumis ja ühistes kokkusaamis-kohtades kui nende koduinterjööris, kus muuhulgas said tähtsaks Eestit ja Peterburi sümboolselt ühendavad detailid. Näitusel on väljas ka karikatuurid (Ave Taavet) ja maalid (Katarina Meister).

Näituse avamine Peterburi eestlasi liitvas Jaani kirikus ja seal elavate eestlaste juurde tagasiminek on vajalik näitamaks, kui oluline on nende panus nii rahvusliku identiteedi uurimisel kui selle säilitamisel.

Eesti Kunstiakadeemias Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimis-reiside näol on tegu aastakümnete vanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. Kui varasemalt pöörati tähelepanu pigem esemelise rahvakunsti kaardistamisele, siis nüüdseks on välitööde fookuses aina enam inimene ise ja tema sotsiaalne keskkond.

Näituse koostamisel osalesid lisaks Kaarel Kütas, Triinu Soikmets ja Madis Tuuder.

Ekspeditsioonil osalesid veel: Hannes Aava, Tõnn Adermann, Anett-Airiin Saarso ja Anne Vetik.

Ekspeditsioone on toetanud Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s, Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.

Suur tänu: Elvira Reiman, Veronika Mahtina, Viiu Fjodorova, Jelena Goldberg, Leonida Braškina, Elina Reiman ja Marko Kleinberg.

Marika Alver, EKA soome-ugri ekspeditsiooni juht

+ 372 555 29 199, marika.alver@artun.ee

Alates 05.11.2012 on Hobusepea galeriis avatud KAAREL EELMA (1973) isiknäitus „Aiamaja laiendus“.

Kaarel Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1999. aastal ja esineb näitustel aastast 1997, käesolev on tema seitsmes isiknäitus. Lisaks on ta teinud lavakujundusi Viljandi Ugalas ja Theatrumis; koos Mikk Mutso ja Mart Aasaga võitsid nad 2007. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi konkursi ja koos Mikk Mutsoga 2. preemia arhitektuurivõistlusel „Eramu 2008-2012“.

Maalikunstnikuna alustanud, kuid aastatega järjest enam end läbi mahuliste objektide teostanud kunstnik kirjeldab oma loomingus elamise absurdust, kujutades asjade nihestatud seisu ruumis. Eelma installatsioonid on napid ja teravmeelsed, lakooniliste kujundite kaudu esitab ta päevakajalisi teemasid viisil, kus need muutuvad omamoodi universaalideks. Käesolevat näitust võib pidada tema 2011. aastal Draakoni galeriis toimunud isiknäituse „Soe tuba“ mõtteliseks jätkuks. Kui „Soe tuba“ keskendus tinglikult kodutuse ja nappiva sotsiaalse turvatunde kujundile, siis seekord viib Kaarel Eelma meid teistsugusesse elukeskkonda, lahates teemana valglinnastumist ja sellega kaasnevaid esteetilisi muutusi.

Kaarel Eelma: „Rohetava aedlinna krundil asetses väike suvila ning tema ümber oli avarust ja ruumi. See oli veel paarkümmend aastat tagasi. Nüüd on valdav enamus endiseid aiandusühistuid tihedalt hoonestatud. Väikestel maatükkidel laiutavad eramud. See, mis teeb aedlinna aedlinnaks, on surutud kokku uue ehitise ja krundi piiride vahele. Vähe on puid, põõsaid ning muru. Eestlasele meeldib ehitada ja nii paisubki maja märkamatult suureks ja ei mahu enam ära. Võtab võimust asfalt, betoon ning piire.“

Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2015.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Catwees OÜ.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

KAAREL EELMA

www.eelma.com

Sünd. 1973

Haridus

1995-1999 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA

1992-1995 Tallinna Ülikool, kunstiõpetuse eriala

Isiknäitused

2012 „Suletud uste taga“ (koos Sirja-Liisa Eelmaga), Riigikogu kunstisaal, Tallinn

2011 „Soe tuba“, Draakoni galerii, Tallinn

2008 “Loomulik hügieen”, Hobusepea galerii, Tallinn

2003 “Hüüs!” Hobusepea galerii, Tallinn

Grupinäitused

2010 „4/4“, Evald Okase Muuseum, Haapsalu

2007 “Rokk’n’Jokk”, rühmitus AROONIA, Kuressaare Kultuurikeskus

2006 “Kurja Lilled”, EKL aastanäituse projekt, HOP galerii, Tallinn

2005 “Kaprealismi sügisnäitus”, rühmitus AROONIA, Draakoni galerii, Tallinn

2005 “Hordastreif 2005”, Hordaland, Norra

2005 Dale Biennaal, Dale I Sunfjord, Norra

2005 “Eraldi ja samas koos”, E. Okase museum, Haapasalu

2003 “Mina ja teine”, EKL aastanäitus, Tallinna Kunstihoone

2003 “Chart”, Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse projekt, Hobusepea galerii

2002 “Minimal”, Pärnu Linnagalerii ja Kuressaare Raegalerii

2000 Eesti kunstnike ühisnäitus Götheburgis, Rootsi

1998 Studio 22 näitus, Tallinna Linnagalerii

1998 “Eesti Noor Rahvuslik Maal”, kino Võit, Tallinn

1997, 1998, 2001, 2002 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitused

Lavakujundused

2011 Ott Aardam. “Mee hind”, Ugala Teater, Viljandi

2010 Jevgeni Grishkovets. ”Planeet”, Theatrum

2000 Andres Ehin. “Tagaaetav” (koos Mae Kiviloga), Lelle mõisapark

Näituste kujundus

2015 ”Must ja valge”, Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal, Tallinna

Kunstihoone

2013-2015 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitused, Tallinna Kunstihoone

Töid avalikes kohtades

2006-2007 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk (koos Mart

Aasa ja Mikk Mutsoga), Pärnu

1997 seinamaalid Kuressaare Vaekojas

Tunnustus

2013 II preemia, arhitektuurivõistlus „Eramu 2008-2012” (koos Mikk Mutsoga)

Alates 4. novembrist saab Arhitektuurimuuseumi galeriil tutvuda Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse töödega

Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 2015. aasta juunis välja konkursi Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks. Võistluse preemiafond on kokku 30 000 eurot.

Kavandatav hoone pidi vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).

Võistluse žürii põhjendas võidutöö valikut järgmiselt: „Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.

Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga “Platoo” (autor Karli Luik). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga “Bastion” (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).

Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus “Vesilennuk” (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus “Vöö” (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas). Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus “Yhendus” (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Näitus jääb avatuks 29. novembrini.

LAURENTSIUS & CO “4+1” ehk “Neli lillepilti ja üks portree”

Narva kunstiresidentuur

Eesti Kunstiakadeemia SA

Joala 18, Narva 20103

Näituse avamine reedel, 6. novembril kell 18 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).

NB! Näituse avamisele sõidab Tallinnast buss, huvilised saavad osaleda ekskursioonil Kreenholmi vabrikute territooriumil (vt bussiinfo: http://doodle.com/poll/5abazsdar2h97bnt )

Maalikunstnik Laurentsius tegutseb Eesti kunstiväljal juba 1990ndatest peale. Ta alustas tandemites Tommy & Laurentsius ning Laurentsius & A.D.. Viimased kümmekond aastat on ta üksi tegutsenud. Laurentsius on õpetanud maalikunsti Eesti Kunstiakadeemias.

Kunstnikku on huvitanud ilu ja inetuse vahekord, nende mõistete muutmine ajas ja kultuuriti, banaalse, äraleierdatud motiivi kujutamine nii, et endal ja teistel on huvitav.

Narva näitusel on väljas viis suurt, 2, 5 x 2, 5 meetri suurust maali, neli neist on lillepilti ja üks inimese näo kujutis ehk siis portree. Nii kaunite lilleõite kui ka portreede aluseks ei ole elust või loodusest võetud modellid, vaid nende visuaalsed konstruktsioonid. Teda on huvitanud tegelikkuse ja illusiooni, staatilisuse ja dünaamika, kahe- ja kolmemõõtmelisuse vahekorrad. Kõige selle kõrval kõikvõimalikud kultuurilised tähendused. Osa neist maalidest tegi kunstnik möödunud sügisel Tallinna Parikaste maja näituseks, kus kasutas maalitud pindade ja kujutiste kõrval Tallinna XX sajandi alguse puiteramu autentseid tapeete. Osa on tehtud spetsiaalselt Narva Kreenholmi manufaktuuri endise direktori villa, XIX sajandi lõpu historitsistliku eramu tarvis. Kuna tema töödes on rohkesti kultuurilisi konnotatsioone, siis on ta enda kõrval autoriks nimetanud ka kõik need kunstnikud, kelle töid on inspiratsiooni ja alusmaterjalina kasutanud. Parikaste majas olid autorid Laurentsius ja Morris – osutades disaini ja sünteetilise kunstimõtte isale William Morrisele, Narvas on ta parternluse lahtiseks jätnud.

Näitusega kaasneb kunstniku juhendatud maalitöötuba, tema teoste põhjal valminud animatsioooni töötuba ja seminar XX sajandi alguse kunstist, peatudes põhjalikumalt Narva kunstil, tööstuskunstil ja kunstielul.

Näitusetekst: Reet Varblane

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängu Nõukogu, KUMU, Narva Gate OÜ, Liviko, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Narva linnavalitsus.

Suur tänu: Tõnis Saadoja, Jaanus Mikk, Enn Kunila, Elnara Taidre, Karin Taidre, Riina Kindlam, Urmas Luure, Valmar Pappel, Villu Plink, Sven Stamberg, Mauri Gross, Jaanus Villiko, Darja Nikitina, Natalja Voložina, Dmitri Nedopjokin ja Eva Sepping.

Lisateave:

Marika Alver

Projektijuht

Narva kunstiresidentuur

Eesti Kunstiakadeemia SA

+372 55529199

marika.alver@artun.ee

ESITLUSEL ON EKA TEISE KURSUSE MOETUDENGITE TÖÖD, MIS ON LOODUD DISAINER NING MOEILLUSTRAATOR BRITT SAMOSONI JUHENDAMISEL 1.09.2015 – 05.10.2015. 

KURSUSE EESMÄRGIKS OLI ANDA NOORTELE MOEÜLIÕPILASTELE LISAVÄLJUND OMA DISAINIKEELE EDASTAMISEKS NING VÕIMALUS LAIENDADA SEEGA KA OMA TEGEVUSALA MOEMAASTIKUL.

KATSETADES ERINEVAID TEHNIKAID NING KASUTADES ERINEVAID TÖÖVAHENDEID OLI IGAL ILLUSTRAATORIL ÜLESANNE ARENDADA VÄLJA OMALE KÕIGE KÄEPÄRASEM STIIL, MIS RESONEERUKS KA PUBLIKUGA. OLULINE OLI MEELES PIDADA, ET KÄSIKÄES OMA TEHNILISTE OSKUSTE ARENDAMISEGA PEAKS IGA KUNSTNIK OLEMA TEADLIK OMA TÖÖDE LÕPPTARBIJAST, LUUES NEID TEADLIKULT KAS MÕNELE MOEAJAKIRJALE, KOLLEKTSIOONILE VÕI KUNSTIGALERIILE.

NÄITUS ON AVATUD 2.-22. november 2015.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna doktorant Sofja Hallik, õppejõud Urmas Lüüs ning eriala juhtiv professor Kadri Mälk esindasid Belgias kultuuripealinnas Monsis Eestit. Aastaks 2015 on Belgias Brüsselist tunnise sõidu kaugusel asuv linn Mons valitud Euroopa kultuuripealinnaks. Monsis asub ka üks World Craft Councili filiaale WCC-BF, mis oli aastasündmuseks koostanud põhjaliku ja laiaulatuslikult rahvusvahelise programmi.Sofja Halliku tööd olid valitud rahvusvahelisele rakenduskunsti triennaalile European Prize for Applied Arts. Konkursile laekus 400 avaldust, mille seast valiti 78 teost. Varemalt on seal eksponeeritud Tanel Veenre ja Kadri Mälgu teoseid, kellest viimane on pärjatud ka WCC-BF ehtetriennaali grand prix´ga (2005).Näituse kontseptsioon kutsus üles tarbekunstnikke avama surma temaatikat. Oodatud olid kõikvõimalikud visioonid ja materialiseerunud filosoofilised mõtisklused nii enese surmast, kellegi lähedase kaotusest või tundmatu isiku lahkumisest.Triennaali satelliitnäitusele Omnia Vanitas laekus kokku 282 avaldust, mille seast sõeluti välja 64 kunstnikku. Eestist jäid sõelale seekord Urmas Lüüs ja prof. Kadri Mälk. Mõlemad näitused on avatud kuni 10. jaanuarini 2016.Sofja Hallik ja Urmas Lüüs võtsid osa ka neli päeva kestnud David Bielanderi meistriklassist, mille peamises fookuses oli oma varasema loomingu analüüsimine ja ümbermõtestamine ning seminariprogrammist “Crafts and Technology Experience and Evaluatiuon”. Kahepäevase seminari jooksul astusid Monsis üles mitmed mõjukad kunstnikud, kriitikud ja mõtlejad, et avada rakenduskunsti jätkusuutlikuse vaatenurgast olulisi seisukohti ning visioone. Erilise tähelepanu all olid tulevikumaterjalid ja uued vahendid disainerite tööriistakohvris nagu 3D printimine ning digitaalsed tehnoloogiad. Kaardistati rakenduskunstide tulevikku ning arutleti traditsiooniliste käsitöönduslike võtete rolli sellel kaardil.WCC-BF on rajatud eesmärgiga toetada tarbekunsti positsiooni ühiskonnas ning seista selle eest, et väiksetiraažiline käsitöönduslikele traditsioonidele rajanev kunstiline tegevus omaks väärilist osa elukeskkonna kujundamisel. Teatava missioonina võib näha käsitöönduslike traditsioonide liitmist disainimaailma peavooluga ning tahet arendada innovatiivseid tulevikuperspektiive.Kirjutas Urmas LüüsToimetas Solveig Jahnke

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid esitlevad:

Näitus Narva Muuseumis

UUS VANA LINN – hübriidse uushoonestusega kvartalid Narva vanalinnas: raamatukogu, linnavalitsus, vabalava, äripinnad, korterid, parkimine, väljakud, pargialad.

EKA arhitektuuritudengid tegelesid eelmise õppeaasta 3. kursusel läbi aasta kestnud kursuseprojektis üldteemana suuremastaabilise avaliku hoone projektiga. See on arhitektuuritudengitele esmane kokkupuude mahuka ja keerulise ruumiprogrammiga, kus tuleb lahendada nii hoonete sisemine logistika kui ka seosed ümbritseva linnaruumiga.

Asukohaks valiti keerulise ajalooga Narva vanalinn. Projekti lisaeesmärk oli vanalinna konteksti väärtustavate muudatuste esilekutsumine. Pool kursusest sai ülesandeks linnavalitsuse ja teine pool raamatukogu lahendamise. Uus linnavalitsus hakkab paiknema vana raekoja taga, tulevase Stockholmi platsi ääres ning raamatukogu raekojast ida pool. 

Juhendajad lisandasid lähteülesandes mõlema asukoha ruumiprogrammi ka interdistsiplinaarsed teatriruumid (vabalava), korterid, äripinnad ja parkimise. Projektiga integreeritud maastikuarhitektuuri osas töötati välja väliruumi kontseptsioon, mis arvestaks nii hoone arhitektuuri kui ka ümbritseva linnaruumi ja selle kasutajatega. Töösse olid kaasatud teiste erialade spetsialistid: eraldi ülesannetena käsitleti energiatõhususe teemat, tuleohutusnõudeid, konstruktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Arvestada tuli normatiivsete nõuetega ja integreerida tehnilised eriosad. 

“Meie lähiajaloos Narvas toimunu on muutnud ajaloolise linnasüdame hoonestamise ääretult sensitiivseks, delikaatseks teemaks. Seetõttu oli seatud ülesanne nii tudengitele kui nende juhendajatele tõeliselt keeruline. Kõige keerulisemaks osutus niivõrd suurte hoonete juures ajaloolise hoonestuse väikeste mahtude ning tiheda keskaegse krundistruktuuriga arvestamine. Tulemused on aga päris korralikud ning visualiseerivad hästi Narva vanalinna alanud taastulemise ühte võimalust,” sõnas Peeter Tambu, Narva linna peaarhitekt 2008-2015.

Näitusel on väljas kõigi kursusel osalenud tudengite tööd: Mari Möldre, Marianna Zvereva, Johannes Madis Aasmäe, Kersti Nigols, Margus Tammik, Liis Juuse, Arvi Anderson.

Kursust juhendasid: arhitektid Margus Maiste, Tarmo Teedumäe ja Katrin Koov.

Näitus Narva Muuseumis on avatud kuni 31.01.2016, E-P 10-18 (v.a. riigipühad).

Näituse ajal, 24. novembril toimuvad kõigile huvilistele tööde tutvustused: kell 16.00 vene keeles ja kell 17.00 eesti keeles.

Lisainfo:

Anna Judina

Narva Muuseum

tel. 359 9248

e-post naitused@narvamuuseum.ee

Anu Piirisild

Arhitektuuriteaduskond

Eesti Kunstiakadeemia

tel. 642 0071

e-post: arhitektuur@artun.ee