Näitused

7. detsembril kell 17.00 suletakse kunstnikuvestlusega Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Kunstniku ja kuraatori vestlusega juhatab näituse välja kunstnik Peeter Laurits.

Seniks on näitus ARS-i projektiruumis avatud iga päev, kell 12.00–18.00.

Sündmus Facebookis.

–

24. novembril kell 18.00 avati ARS-i projektiruumis Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Näituse kuraator on Aleksander Metsamärt.

Iga hetk, joovastus, trauma ja elatud kogemus sünnitab järgmise. Sedapidi on kogu olemine nagu igikestev sünnitus. Ning kõik olev vaid olnust endast väljuv keha.
Brenda Purtsaku esimene suur isikunäitus “Sünnitus”, tegeleb kehakogemuse olemusliku igikestva saamishetkega. Oleks tobe öelda, et me saame mingil hetkel valmis. Me saame vanaks ja sureme, tõsi. Ent me oleme kogu aeg keset mingisugust saamist. Toit saab meie tegemiste energiaks, tegemised meie jälgedeks ühiskonnas, ühiskond meie maailmapildi struktureerijaks, maailmapilt omailma dekoratiivseks taustaks. Ning maailm on omailmist pungil, viimased aina sünnitamas uusi mikrokosmoseid.

Aga kehale pole sünnitus midagi abstraktset. Kehale on sünnitus valus ja rebestav — tähendusväljade kadumine kudede rebenemises. Midagi, millest rääkimine, kirjutamine või maalimine on üleliigne. Sünnitus on midagi, mida saab vaid kogeda ja läbi elada.
Sünnituse — olgu ta füsioloogiline või metafoorne — kehalise, füüsilise, liikuva, valulise, eemaletõukava, kauni ja pöördumatu aktiga vastakuti asetamine on käesoleva näituse eesmärk. Ta ei soovi šokeerida, vaid kutsuda tundlikule lugemisele ja metafoorsele mõtlemisele. Ühiskonna nägemist kehas. Keha nägemist ühiskonnas. Subjektsuse paratamatut lihalisust inimlooma puhul. Lihaks olemise õõvastavat taaka.

“Sünnitus” võtab kokku “saamise” mikro- ja makrokosmilise haarde, ulatudes neoliitilisest “meie”-st, hiidabstraktse, igikestva “mina”-ni. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad kunstniku viimase kahe aasta loomeperioodist, kandes suuresti isiklikku eesmärki jõuda välja mingisuguse piirini. “Sünnitus” jõuab selle piirini. Ja piirist sünnib horisont.

Näitust toetab:
Põhjala, Suti Viinaköök, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

Näitus on avatud

25.11.2023-07.12.2023

E-R 12-18, L 12-16

EKA interaktsioonidisaini magistriõppe tudengid ja õppejõud panustavad loengu ja töötoaga World Usability Day Estonial (WUD).

Konverents

Nesli Hazal Oktay loeng

Tanel Kärpi töötuba

Konverentsi LinkedIn sündmus

Ülemaailmne kasutatavuse päev Eestis toimub juba 16. korda. World Usability Day Estonia (WUD) on iga-aastane UX-i, veebi- ja interaktsioonidisaini konverents, mis on Baltikumi suurim.

WUD 2023 teema on “Koostöö ja koostoime” (Collaboration and Cooperation).

Selle aasta WUD-teema hõlmab tõhusa meeskonnatöö ja sujuva suhtluse olemust kasutajakogemuse (UX) valdkonnas. Meie eesmärk on valgustada sünergia ja ühiste jõupingutuste tähtsust innovatsiooni edendamisel ja ühtse UX kogukonna edendamisel.

Üritus on inglise keeles ja sel aastal jätkame hübriidformaadiga, mis ühendab otseürituse Kultuurikatlas veebiüritusega.

21.–23. november – töötoad
23. november – eelüritus Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, Tallinn)
24. november – konverentsipäev – hübriidformaat – ühendab otseürituse (Kultuurikatel, Põhja puiestee 27a, Tallinn, EESTI) veebiüritusega

Konverentsi saab jälgida 2023. aasta lõpuni!

Rohkem infot ürituse kodulehel: https://wud.ee/

#wud2023 #ux #konverents

Neeme Lopp, “Paul Kuimeti analüütiline fotograafia”
Essee kunstnikuraamatust “Crystal Grid” (Lugemik, 2023)

Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast Crystal Grid. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.

23.11, Draakoni galerii ja Kanuti Gildi SAAL

18.00 Kunstnikutuur (inglise keeles) ning kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus ja vestlus (eesti keeles)

Kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlusele eelneb inglisekeelne kunstnikutuur Draakoni galeriis. Peale tuuri jätkatakse Kanuti Gildi SAALis raamatuesitlusega, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel vestleb kunstnik kunstikriitik Hanno Soansiga ja raamatut saab osta soodushinnaga 20 eurot. Samal õhtul on Kuimeti samanimeline näitus avatud Kanuti Gildi SAALi kõrval asuvas Draakoni galeriis kella 20.00ni.

Paul Kuimeti uus raamat esitleb kunstniku kahte seeriat “Crystal Grid” (2020–2023) ning sellest välja kasvanud seeriat “What It Is to Be What You Are Not” (2022).

Teoseid seob omavahel komplekt geomeetrilisi kujundeid, mis on pärit 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Kui “Crystal Grid”-kollaažide fotomaterjal on pildistatud maailma erinevais botaanikaaedades, siis “What It Is to Be What You Are Not”-seeria assamblaažid kasutavad fotolabori pimikus valgustundlikule paberile säritatud kujundeid koos Tallinna Botaanikaaias korjatud lehtedega. Kõrvutatuna esitavad teosed kumbki erinevaid küsimusi koha, vormi ja representatsiooni mõistete kohta fotograafias. Kuimeti loomingule ja iseäranis mainitud teostele toetudes kirjeldab Neeme Lopp raamatu essees kuidas ja millisele kunstikontseptsioonile toetudes saab kujutav kunst kõnelda nüüdisaegsetel ja ühiskondlikel teemadel.

Raamatu kujundas Indrek Sirkel ja kirjastas Lugemik. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamat on eesti ja inglisekeelne.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16 mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis asetab ta oma teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhku ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on fookusesse tulnud, mitte niivõrd modernistliku arhitek-tuuri vorm, kuivõrd materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuri- programmides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskus, Brüssel ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York. Alates 2022. aastast töötab Kuimet Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsendina.

Draakoni galerii (Pikk 18, Tallinn)
Avatud: E–R 11.00–18.00, L 11.00–17.00
Avamine 1.11.2023 kell 18.00
Raamatuesitlus 23.11. kell 18.00 Kanuti Gildi SAALis.
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääsetavus

Näitus “Crystal Grid” 

Olete oodatud näituse LET’S GET PHYGITAL avamisele ja vestlusõhtule, kus korraldajad Anneleen Swillen, Mala Siamptani ja Darja Popolitova arutlevad kaasaegse ehtimise praktikaid digitehnoloogiate prisma kaudu.

Näituse avamine ja vestluõhtu toimub 30. novembril III korruse fuajees, kell 17.00–18.30

Kui te ei saa füüsiliselt liituda, registreeruge Zoomi-vestlusõhtule selle lingi kaudu

Meeting ID: 912 0263 6427
Passcode: 202810
Topic: Let’s Get Phygital vestlusõhtu
Time: Nov 30, 2023 05:00 PM Helsinki 

Näitusest:

LET’S GET PHYGITAL on tudengite näitus, mis tähistab Londoni Moekolledži (LCF), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja PXL-MAD School of Arts ehteosakondade koostööd. Näitus vaatleb, kuidas digitaalsed kogemused käivitavad loomemõtlemist- ja praktikat, luues IRL-ruumi digitaalseks ehteks. Kasutades liitreaalsuse filtreid tööriistadena, uurisid õpilased, kuidas kaasaegne ehe võib eksisteerida mittefüüsilises vormis, olla kantav ja publikut mõjutada.

Info kõnelejatest:

• Anneleen Swillen on postdoktorantuuri tudeng ja juhendaja Belgias asuvas Hasselti kunstikoolis PXL-MAD. Ta uurib fügitaalse kultuuri ehteid kunsti, hariduse, kureerimise ja kirjutamise uuringute kaudu. 2020. aastal asutas ta koostöös helilooja Greg Scheirlinckxiga ettevõtte Artificial Intelligems. Sujuva ja interdistsiplinaarse kollektiivina, kes töötab praegu ehete, graafilise disaini, muusika, XR-performance’i, tantsu ja datateaduse ristumiskoha kallal, on nende eesmärk uurida rohkemat kui inimese ühisloomet.
• Mala Siamptani on disainipraktik kogemusega moe-, disaini- ja kunstisektor. Pärast kahe magistrikraadi omandamist ja praegu doktorikraadi läbiviimist, juhib Mala oma stuudiot Ida-Londonis, mis on spetsialiseerunud toodete ja skulptuuriobjektide kujundamisele ja valmistamisele. Mala on loonud ehte- ja esemekollektsioone, mida on eksponeeritud Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austraalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Ulatuslikku materjaliuuringuga püüab Mala töö ühendada traditsioonilist käsitööd digitaaltehnoloogiaga.
• Darja Popolitova on kaasaegse ehtekunstnik, õppejõud ja doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Irooniline vaade tänapäevale õhutab teda segama digitaalseid vahendeid ja videoperformanseid fiktsionaalsusega. Tema loomingut on tunnustatud 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ning 2018. aastal ka Eesti Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti pälvis ta 2015. aastal SA Noor Ehe stipendiumi. Darja Popolitova on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.

Varm & Correia “Natural Frequencies: A Sonic Symbiosis” (Loomulikud sagedused: Heliline sümbioos) kontsert festivalil Composter 24. novembril, Vene Teatris.

Läbiviijad: Taavi Varm, Nuno Correia (Eesti/Portugal)

Duo Varm & Correia moodustavad Taavi Varm (Eesti) ja Nuno Correia (Portugal). Nende eesmärgiks on ühendada loomulikke ja sünteetilisi helisid ühtseks heliliseks keskkonnaks, mis loob erinevaid ruume ja lugusid. Samuti soovivad nad ärgitada mõtlema inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete üle. Nende muusikastiili võib liigitada ambientiks, mis liigub selliste artistide nagu Brian Eno, Alva Noto ja The KLF radadel.

Festivalil Composter tuleb esmaesitlusele nii uut materjali kui ka lugusid nende hiljutiselt debüütalbumilt “Live at Purekkari Cape”. Uue lood valmisid möödunud suvel Hiiumaal ja nende aluseks on saarel tehtud välisalvestused. Need teosed viivad publiku retkele läbi Hiiumaa paikade, atmosfääri ning lugude.

Taavi Varm on Tallinnast pärit etendus- ja videokunsti taustaga meediakunstnik ja -uurija ing Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Nuno Correia on interaktsioonidisaini valdkonna teadlane (Tallinna Ülikool) ja audiovisuaalsetele etteastetele spetsialiseerunud meediakunstnik.

“Miks peaks kunstlikult, inimeste tehnika abil loodud heli olema konfliktis loodusega? Varmi ja Correia järgi ei peakski – nad võivad harmooniliselt koos eksisteerida. Mitte süntees, vaid sümbioos.” Valdek Lauri arvustus Sirbis Varmi & Correia etteastest foorumil Biotoopia 2022.

Varm & Correia: https://varmandcorreia.bandcamp.com/album/live-at-purekkari-cape

Taavi Varm:
http://www.varmstudio.com/

Nuno Correia:
https://nunocorreia.com/

Youtube:
https://www.youtube.com/watch?v=B2cfFbwCmO8

Rohkem infot ja piletid

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nooremteaduri Tiin Reidla doktooritööga seotud näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
29.11.–21.04.2024 Eesti Arhitektuurimuuseumis

Eesti arhitektuuriruumi jõudis 1970. aastate keskpaiku postmodernistlik esteetika, mis 1980. aastateks oli kujunenud kümnendit iseloomustavaks stiiliks. Uus stiil tõi kaasa julge ja mängleva, karmile modernismile vastanduva arhitektuurikeele, rõhutades varasemaga võrreldes rohkem arhitekti kui kunstniku rolli. Individuaalsem lähenemine hoonete kujundamisel võimaldas kavandada kirevaid ja detailirohkeid ühiskondlikke hooneid, mida tunneme pigem hästi, kuid ka eramuid või ajastule omast sõnavara kasutades, individuaalmaju. Stiili üks ideaale oli ka madaltihe hoonestus, mis koosneks peremajadest või ridaelamutest, olles seega igati teistsugune laialt levinud kortermajade halli rütmisammu käivatest majadest. Arhitekti eneseväljendust ei piiranud tüpiseerivad suunised.

Arhitektuuriloos on 1980.–1990. aastatel ehitatud postmodernistlikke elamuid uuritud peamiselt arhitekti praksise või ehituslike suundumuste kirjeldamise kaudu, kuid laiemale publikule suunatud ülevaatenäitust eramutest veel koostatud ei ole. Arvestades kui palju neid ajastule omaseid, kaude ka tänapäeva koduideaali kujundavaid elamuid on loodud, on neile pööratud proportsionaalselt vähe tähelepanu. Näitus kergitab katteloori eelkõige neljalt elamualalt, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all. Pärandivaldkonnast lähtuvalt tõstatuvad ka majadele omistatud väärtuse küsimused.

Näitus on sissevaade elamute kavandamise, ehitamise (sealjuures iseehitamise) ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980.–1990. aastatel ja baseerub Triin Reidla 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl “Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika”.

Kuraator Triin Reidla
Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Fotograaf Martin Siplane
Koordinaator Anna-Liiza Izbaš

Täname Kultuurkapitali

Loe ja vaata lisaks:

Karin Paulus. Peaaegu rõve, ent väga huvitav – Sirp, 05.01.2024
KINDEL LAKS ⟩ Sellistest majadest me unistasime – Postimees, 02.12.2023
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone – Pealinn, 01.12.2023
Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus – ERR Kultuur, 29.11.2023
GALERII ⟩ Viljandi maja ja piirkond valiti näitusele – Sakala, 25.11.2023

Yufang Hu
HABRAS PROOSA
17.11.-12.12.2023

Neljapäeval, 16. novembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taiwani päritolu ehtekunstniku Yufang Hu näitus „Habras proosa“.

Filigraan on keerukas ja töömahukas traditsiooniline ehtekunstitehnika, mis nõuab pikka ettevalmistusprotsessi ja mille abil valmivad peened mustrid, narratiiviks või siis dekooriks.

Painutatud traat, sirgendatud jooned, voolav jootetina, ebaõnnestunud ühenduskohad –  kokkusurutud, laiendatud, pragude ja vahedega – moodustavad lood, mida autor eksponeerib ehetena avataval näitusel.

Oma loomingu kaudu arutleb kunstnik, et kas mingi tehnika, mis kujutab endast kindlate materjalide kokkupuudete kogumit, suudaks luua omaenda narratiivi ilma dekoratiivset eesmärki peale surumata?

Yufang Hu on Taiwani päritolu materjalikeskne kunstnik, kes hetkel elab ja töötab Kaohsiungis, Taiwanis. Lingvistika taustaga kunstniku huvi käsitööpraktika vastu põhineb materjali narratiivsusel ja tähendusloomel. Selle asemel, et narratiivide loomisel kasutada kindlaid tehnikaid uurib Yufang Hu tehnikaid kui narratiivi ennast.

Ta kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas ning bakalaureusekraadi kaasaegse ehtekunsti ja keha ornamendi erialal Alchimia kaasaegse ehtekunsti koolis Firenzes, Itaalias.

Ta on osalenud näitustel Taiwanis, Itaalias, Ühendkuningriigis, Hispaanias, Saksamaal, Poolas, Tšehhis ja Eestis.

Yufang Hu pälvis 2022. aastal Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku aastapreemia.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Näitus “Jutustus pikemast suhtest”

Marta Konovalov

Näitus “Jutustus pikemast suhtest” vaatleb meie läbikäimist rõivastega parandamise vaatevinklist eesmärgiga nihutada rõivaste eluea ja esteetika piire. Marta Konovalov eksponeerib isiklikku loomepraktikat koos lugudega, mida iga kulumine ja paranduskiht kehastab. Parandamise praktika on panus süsteemi, kus rõivastel on suhetes inimestega pikem elu. Nõelumine ja paikamine on enamat kui füüsilise kestvuse loomine –  parandamine on märk armastusest ja hoolest, ning vahel lapime parandades ka iseennast.

Käesolev näitus uurib, kuidas saavad paranduskihid  suurendada rõivaste emotsionaalset kestlikkust. See on osa parandamise ja tekstiilide taasloome teemalisest doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema praktika fookuses on taasloov disain. Ta teeb oma loominguga parandamise nähtavaks, eesmärgiga taasavastada parandamise filosoofiat inspireerida teisi rõivaste eluea pikendamisel.

Näitusega kaasneb tekstiilide parandamise õpituba 9. detsembril 2023, kell 13.

Juhendajad: Kristi Kuusk PhD, Julia Valle Noronha DA
Retsensendid:  Louise Ravnløkke PhD, Marium Durrani DA

Foto: Kärt Petser / Aurelia Minev
Näitusekujundus: Maarja Viiding & Marta Konovalov

10. novembril kell 18.00 avatakse ARS Projektiruumis Aivar Tõnso isikunäitus “Graviteerivad allikad” 

Helikunstniku Aivar Tõnso isikunäitus “Graviteerivad allikad” ühendab ja vastandab. Näitusel kõlavad helid moodustavad küll ühtse tervikliku heliteose, kuid see toimub ruumis hajutatud helide ja materjalide koos- ning vastasmõjude keerises.

Jätkates oma eelmise isikunäituse “RESOmaatiline vaikelu” lähenemist on galeriiruumis objektid, mida võib nimetada ebakõlariteks ehk vibratsiooni- ja koaksiaalkõlarite abil võimendatud erinevatest materjalidest vormitud mõningate skulpturaalsete omadustega kehad. Erinevalt muusika kuulamiseks disainitud kõlaritest ei püüa need võimalikult laia helisagedusspektrit ühtlaselt hästi mängida. Neil, justkui ühtse ansambli moodustavatel ebakõlaritel, on igaühel oma unikaalne materjali omadustest tulenev toores ja disainimata karakter. Kasutatavate materjalide ja helidega seotud omailmade põimumine ja põrkumine pakub erinevaid ootamatuid heli kogemise ja tõlgendamise võimalusi. Erinevate materjali ja helide kohtumise piiripealsetes olukordades võivad aga protsessid muutuda juhitamatuteks, kui helide deformeerumine ning materjali ergastumine panevad küsima, kas immateriaalseid helisid võib teatud olukordades (kasvõi kujutluse tasandil) käsitleda füüsilist massi omavate objektidena.

Näitusel on 12 kanali helikeskkonna loomiseks kasutatud (lisaks eelsalvestatud digitaalsetele ja akustilistele alghelidele) kärgalumiiniumit, kärgpappi, kihilist plastikut, reboard kärgkartongi, alumiiniumist gofreeritud ventilatsioonikanaleid, vibratsiooni- ja koaksiaalkõlareid ning üle 100 meetri helijuhtmeid.

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkonnaüleste kultuurisündmuste kuraator. Ta on alates 90ndate algusest tegelenud elektroonilise muusikaga ja osalenud projektides nagu Hüpnosaurus, Kismabande, Kulgurid ja Ulmer.
Olles pikalt seigelnud klubimuusika äärealadel ja eksperimentaalse elektroonilise muusika radadel on ta viimastel aastatel toimetanud peamiselt helikunsti väljal luues heliinstallatsioone kohaspetsiifilistesse keskkondadesse ja galeriidesse. Ühel või teisel moel on tema loomingus oluline ruum ja selle loomine helide abil.

Näituse installeerimisel oli abiks Raivo Raidvee, graafilise kujunduse lõi Jaan Evart ja “ebaekraanil” on kasutatud Maria Aua poolt loodud videopilti.

Toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

Näitus on avatud 9.11–19.11.23
E – R 12:00-18:00, L-P 12:00-16:00
ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154)

Reedel, 17. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Alice Kase ja Neeme Külma ühisnäitus„Midagi on õigemat selles“.

Näitus oleks justkui jätk aasta tagasi Tallinna Linnagaleriis toimunud Alice Kase ja Neeme Külma väljapanekule „Edevuses üksi“, kuid samas ei ole ka. Kui tookordset kooslust orkestreeris kindlakäeliselt Neeme, kes demiurgina tegutses hõlmatava ruumi hõlmamatuks muutmise nimel, siis nüüd on rollid vahetunud ja Alice on kunagi Neemele loovutatud ruumi tagasi võtnud ning oma suureformaadiliste maalidega täitnud, Neeme on kontrolli käest andnud ja öelnud: „Saatku arm meie tegemisi“.

Näitusesaalis toimetavad kunstnikud endiselt sõltumatult ja omaette, aeg-ajalt heitlikult, enamasti väga enesekindlalt. Endiselt, ja kummagi mõtlemise, tegutsemise ning meediumide erisusest hoolimata, seisavad nende tööd nagu ime läbi tugeva kooslusena. Võimas kujundlikkus, millega nad töötavad, ei lõhu, vaid kasvatab seda tervikut.

Neeme külvab seinale kiilud nagu punguvad õied, asendab ohunupu pärlitega kallimale, avab tšellokasti nagu ülestunnistuse ja täidab tublisti vananenud pihitooli päevaraamatu tekstidega. Armuavalduste ja lepitusmärkide varjus ja kõrval ennast leebelt kehtestades hoiab ta siiski ka ruumil silma peal. Riivamisi, aga hoiab, sest teisiti ta ei saa.

Äravahetamatu, vaid iseendast kõnelda söandav Alice muudab maalid naisesuse atribuutideks, keskendub ühele figuurile, ühele esemele, aga see-eest pingestatult ja mastaapselt. Halastamatult täpne selles, mida ta näidata tahab, sirgjooneliselt otsekohene varjamisväärset peites. Ainult looduse jätab Alice oma läbinägeva pilgu alt välja, vaatab seda kaugelt ja näeb endast suuremana. Tume ja sünge stiihia on vaid visandlikult tabatav, üksnes distantsilt pildile püüdmist võimaldav. Nii keeruline ja samas nii lihtne. Nii aus, kui võimalik.

„Mingi kõigutamatu kummastus inimteadvuse paratamatu kehalisuse üle“ saadab Alice Kase ja Neeme Külma näitusega kaasnevat „efektset ruumipoeetilist pingpongi.“ Nii kirjutas Hanno Soans aasta tagasi, ja tõesti, tõesti – see kehtib.

Alice Kask (s 1976) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti magistriõppe 2002. aastal. Pärast suurt isikunäitust Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2016) on tema hiljutised väljapanekud toimunud Helsingi Taidehallis (2018) ja Rüki galeriis (2020). 2008. aastal toimus tal isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis. 2003. aastal pälvis Kask Konrad Mäe preemia.

Neeme Külm (s 1974) lõpetas 1998. aastal Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna ja õppis aastatel 2003–2005 interdistsiplinaarsete kunstide osakonna magistrantuuris. Tema jõulisemad isikunäitused langevad 2010. aastate esimesse poolde, lähimineviku looming on keskendunud valdavalt rühmaväljapanekutele, kooskõndimisele arhitektuuri- ja visuaalkunsti piirimail. Külm on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutajaid.

Kunstnikud tänavad: Tamara Luuk, Kadri Villand, Johann Tanel Möldre, Lepo Külm, Berit Teeäär, Tiit Talvaru, Hilkka Hiiop ja Päär Keedus.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 17. detsembrini.

*Näituse avamisele sõidab buss Tallinn-Tartu-Tallinn. Täpsem info ja registreerimine: https://forms.gle/gXfkwkqga44kLSz18

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.