Näitused

Ülle Marks

”RONDO”

Saaremaa Kunstistuudio Galeriis 

Kuressaares

1. – 30. märts. 2016 

Pärast 22 aastast pausi on Kuressaares taas võimalik näha kunstniku ja EKA õppejõu, Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja Ülle Marksi isiknäitust.Galerii seintel on kokku 10 söejoonistust lõuendil. 2015 sügisel teostatud tööd olid esmakordselt väljas aastavahetusel Tallinna Kunstihoone galerii korraldatud näitusel „Vüüming“ üheskoos Jüri Kassi söejoonistustega. Aja- ja kohamääratluseta on lõuendite helevagel pinnal kujutatud 25 habrast kõhklust täis naisefiguuri. Vaataja on oma tõlgendustes vaba.

 „Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju. . . . 

Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika – stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.“ (Tamara Luuk).Näituse avamise järgselt leidis aset kunstnikutund, mille raames kunstnikuga vestles kunstiajaloolane Reeli Kõiv.Vestluse järgselt toimus kunstniku juhendamisel söega joonistamise töötuba, kuhu olid oodatud kõik huvilised.

Rohkem teavet: ylle.marks@artun.ee 

Saaremaa Kunstistuudio Lossi 5, Kuressaare

1 – 30. märts 2016

E–R 12–18; L12–16, tasuta 

Näituseid Saaremaa Kunstistuudios toetavad 

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Näitus “Uus Noor Mood” põhineb noorte moeloojate loomingul, mis on olnud viimaste aastate vältel esindatud vabariiklikul konkursil “Noormood”. Eksponeeritud on erinevate aastakäikude kollektsioonide paremik Kirke Talult, Mirjam Kalmannilt, Laura Viialt ja Tiina Lüüsalult. Varasemate kollektsioonidega on kõrvutatud ka uuemat loomingut väljendamaks osalejate loomingulisi arenguid viimaste aastate jooksul. Väljapanek peegeldab konkursil osalemiste valusid, vaevu ja rõõme läbi moeloojate ja korraldajate pilgu.

Kirke Talu on moeblogija ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala tudeng, kes asutas hiljuti omanimelise rõivabrändi TALU. Alates 2012. aastast on ta edukalt osalenud erinevatel konkurssidel ja saavutanud CICUCOCO kollektsioonidega esikohti.

Mirjam Kalmann Tallinna Ühisgümnaasiumi gümnasist, kes on pälvinud mitmeid auhindu oma kollektsioonidega “Next Exit” (2016), “Anima Nostra” (2015), “Repliik” (2014) ja “MOSAIIK” (2013).

Laura Viia omandab teadmiseid rõivaste tehnilisest disainist ja tehnoloogiast Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning on tuntud ja tunnustatud oma kollektsioonidega “Linnuna lennata, kotkana julgeda” (2011), “L’automne” (2012), “Lacerta Vita” (2013), “Wings are made to fly” (2014) ja “Kentaur” (2015).

Tiina Lüüsalu on noor moelooja Pärnumaalt, kes on tähelepanu äratanud kollektsioonidega “Manipulatsioon” (2012) , “T.L” (2014), “Wear me” (2015) ja taaskasutust populariseeriva “Reuse Queen’iga” (2016).

Tänavune “Noormood” konkurss leiab aset 26.märtsil algusega kell 17.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Osaletakse kahes vanusekategoorias. Osavõtjaid on Pärnust, Tallinnast, Kuressarest, Viljandist ja Põltsamaalt.

Näitusel eksponeeritakse nii esemeid, mis on kantavad, kui ka esemeid, mida võiks liigitada kunstiteoste alla. Mitmeid neist on võimalik ka galeriist endale soetada.

Näituse kuraator: Lembe Lemmiksoo

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Külasta meid aadressil:

Avangard Galerii

Rüütli 29, Pärnu 80011

Tel: +372 56 463 946

https://www.facebook.com/avangardgallery

Kahe kunstipõlvkonna staarid Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones

Tallinna Kunstihoones avatakse mahukas kahe erineva põlvkonna tippkunstniku mänguline ja värviline dialoog, mis toob publiku ette ülevaate Tiit Pääsukese ja eelõige rahvusvahelisel kunstiareenil esineva Kris Lemsalu töödest. Mõlemad autorid on teinud teineteisest inspireerunult ka täiesti uut loomingut. Näitus jääb avatuks 1. maini.

Kuraator Tamara Luuk on toonud ühele näitusele kokku üllatava põlvkondadeülese dialoogi, Eesti maalikunsti grand old man’i Tiit Pääsukese ja kaasaegse rahvusvahelise kunsti rising star’i Kris Lemsalu.

„Kahe kunstnikul – 1970. aastatel ennast jõuliselt ja stabiilselt Eesti tippmaalikunstnikuna maksma pannud Tiit Pääsukesel (1941) ja 1985. a. sündinud, keraamikuks koolitatud, nomaadiks kasvanud ja võluvalt võimsa koorikloomana kunstimaastikke märgistaval Kris Lemsalul on visuaalselt palju ühist: värvide intensiivsus ja kooslus, kujutamise aines, milles on märkimisväärselt palju looma ja naist ning neid ühendab ka selle ainese topislikkus, dramaatiline teatraalsus ja märgilisus,“ kirjeldab kuraator kunstnikke.

Näituse ülesehitus lähtub kahe kunstnikukarakteri iseseisvusest ja omapärast. „Kaunitari ja koletise“ kavatsus ei ole omavahel kunstikke ega nende töid vastandada ega teineteisest sõltuma panna.

Näituse sisus näeme vaimustust vanadest ja uutest müütidest ja olemisest kui rituaalist. Tamara Luuk: „Lemsalu täidab ära lünga Eesti kunsti ajaloos, kus tõelisi, metsiku ja autentse kujundiga töötavaid „primitiivse energia“ kunstnikke napib. Pääsuke on tundlik professionaal, kes on selle vahetu ja toore kultuuriülese jõu ära tundud ja kes oma haritust ja vahendeid reetmata selle ürgjõu poole ja Krisile vastu liigub.“

23. märtsil kell 20 linastub kinos Sõprus Jean Cocteau’ 1946. aasta film „Kaunitar ja koletis“, mille juhatab sisse kuraator Tamara Luuk. Film on prantsuse keeles, ingliskeelsete subtiitritega.

Näituse kujundaja on Neeme Külm, installeeris Valge Kuup, haridusprogramm on loodud koostöös Sally Stuudioga.

Täname: Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Outset Eesti, Eesti Kunstnike Liit, Surfhouse, UBC Eesti, Kino Sõprus, NO99, Tallinna Keraamikatehas, Vaike Pääsuke, Riho ja Margit Lemsalu, Katharina Aus, Ingrid ja Andres Allik, Railey Harmond, Kerli Praks, Olga Temnikova, Kadri Karro, Risto Kalmre, Martin Kuum, Kristopher Luigend, Jan Moszumanski, Mart Norman

Eesti Kunstimuuseum, Tartmus, Tõnis Arro, Lilja Blumenfeld, Jüri Hain, Epp-Maria Kokamägi, Rene Kuulmann, Marje Lohuaru, Janek Mäggi, Maria Mägi-Rohtmets, Indrek Orro, Epp Rebane, Ain Tähiste

Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu. Kaunitar ja koletis

Kuraator Tamara Luuk

Tallinna Kunstihoone

19. märts – 1. mai 2016

Vabaduse väljak 8

K-P 12-18, 3.50 €/2.50 €

www.kunstihoone.ee

Rohkem teavet:

Tamara Luuk, kuraator

tamara@kunstihoone.ee

Pressiteate koostas:

Anneli Porri

anneli@kunstihoone.ee

Ülle Marks

“RONDO”

Saaremaa Kunstistuudio Galeriis Kuressaares

1. – 30. märts. 2016

Pärast 22 aastast pausi on Kuressaares taas võimalik näha kunstniku ja EKA õppejõu, Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja Ülle Marksi isiknäitust.

Galerii seintel on kokku 10 söejoonistust lõuendil. 2015 sügisel teostatud tööd olid esmakordselt väljas aastavahetusel Tallinna Kunstihoone galerii korraldatud näitusel „Vüüming“ üheskoos Jüri Kassi söejoonistustega. Aja- ja kohamääratluseta on lõuendite helevagel pinnal kujutatud 25 habrast kõhklust täis naisefiguuri.

Vaataja on oma tõlgendustes vaba.

„Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju. /…/

Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika – stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.“ (Tamara Luuk).

Näituse avamise järgselt leidis aset kunstnikutund, mille raames kunstnikuga vestles kunstiajaloolane Reeli Kõiv.

Vestluse järgselt toimus kunstniku juhendamisel söega joonistamise töötuba, kuhu olid oodatud kõik huvilised.

Rohkem teavet: ylle.marks@artun.ee

Saaremaa Kunstistuudio 

Lossi 5, Kuressaare

1 – 30. märts 2016

E–R 12–18; L12–16, tasuta

Näituseid Saaremaa Kunstistuudios toetavad Eesti Vabariigi 

Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Kolmapäeval, 16.03.2016 kell 18.00 avavad ART ja HELENA Hobusepea galeriis näituse „Milleks meile küll see mäng?“.

A: „See on keeruline teema. Kõige kiiremad ja mitmekülgsemad oleme üksi, samas siis puudub otsene konkurent. Kahekesi olemise juures on huvitav teise inimesega võitlemine. Selles on kõige rohkem liikumist, emotsioone, higi ja pisaraid.“

H: „No me võtame seda suhteliselt pealiskaudselt mingis mõttes.“

A: „Selle pealiskaudsusega läksime ka eelmisel korral alt. Meie fookus muutus täiesti lõpuks. See ei ole otseselt halb, aga algne lähtepunkt oli kõnekam, huvitavam kui muusika emotsionaalsus ja ambivalentsus. Mäng on hea, aga oma fiktsioonis me peaks pigem asju ja mälestusi üle tootma kui vähem tegema.“

H: „See ongi mäng ju?“

A: „Jah, loodame, et see on meie esimene võit. Aga ma arvan, et nüüd on situatsioon teistsugune ja kõik teavad, et selle tänase mängu võidu puhul oleme kvalifitseerunud. Aga eks muidugi karunahka on veel vara hakata jagama. Täpselt nii nagu pole mõtet hakata arutama kõiki variante, millised tulemused võiksid olla siin.“

H: „Tahtsin veel ruttu vahele öelda, et mäng peab algama hästi. See annab kogu mängule teise hoo.“

A: „Ai, kahju – valesööt.“

H: „Aga täpselt nii algas ka eelmine kohtumine. Meie valesöödud, kiirrünnakud.“

A: „Väga ilus. Kindlasti üritab kumbki meist selles mängus rohkem enda peale võtta.“

H: „Ja, ai, see pall lendas nii kaugele nüüd…”

Art ja Helena on mõlemad õppinud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Koos töötavad nad alates 2015. aastast. Duosse kuuluvad Helena Keskküla ja Art Nõukas.

Näitus jääb avatuks 4. aprillini 2016.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

HELENA KESKKÜLA

Sündinud 1992.a. Kuressaares

Elab ja töötab Tallinnas

http://helenakeskkula.tumblr.com/

Haridus

2011-2015 Eesti Kunstiakadeemia, installatsiooni ja skulptuuri osakond

2013-2014 Viini Kunstiakadeemia / Akademie der Bildenden Künste Wien, Austria

(kunst avalikus ruumis / Art in Public Space, prof. Mona Hahn;

kontekstuaalne maal / Contextual Painting, prof. Hans Scheirl)

2008-2011 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Isiknäitused

2015 „Confession Pool“ (koos Pille-Riin Jaiki ja Liisa Jugapuuga), EKA galerii, Tallinn

2015 „Loogiline laul“ (koos Art Nõukasega), EKA galerii, Tallinn

2014 „DEBÜÜT“ (kuraator Siim Preiman), Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2016 „Põhja pst. 35“ (koos Mikk Jägeri, Art Nõukase, Siim Preimani ja Johannes Valdmaga),

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn

2015 Noore Skulptori preemianäitus, ISFAG, Tallinn

2015 „Kohal on Kõla“ (koos Henrik Rakitiniga, Kati Saaritsaga; juhendaja Kirke Kangro),

Eesti Muusika Päevad, Tallinn

2015 „Las ma räägin sulle iseendast“ (kuraator Siim Preiman), galerii Noorus, Tartu

2014 „Damage Assessments“ (juhendaja Johannes Säre), Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn

2014 „Kopli tüdrukutele“ (kuraator Liina Pääsuke), Nancy Nakamura Ideederiiul, Tallinn

2014 „Rundgang“, Viini Kunstiakadeemia, Austria

2014 Tallinna XVI Graafikatriennaali „Kirjaoskus/kirjaoskamatus“ noortenäitus (kuraatorid

Tanja Muravskaja, Marko Nautras), Rundum Artist-Run Space, Tallinn

2013 „Looritatud-looritamata-poollooritatud“, Okasroosikese loss, Tallinn

2013 „DO IT“ (kuraator Margit Säde-Lehni), EKA Pseudogalerii, Tallinn

2012 „Pattern 2“, Lennusadam, Tallinn

2012 Nautras Curatorial: Estonian Young Printmakers (kuraator Marko Nautras),

Kultuuritehase Festival, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2012 „Inimmustrid“, IN Graafika Festival, Pärnu

2012 „Muster“, Von Krahl, Tallinn

2012 „Esimene lõige“ (kuraator Mariliis Oksaar), Von Krahl, Tallinn

2012 „Kopp on ees. 3“ (kuraatorid Britta Benno, Mari Prekup), Tartu rahvusvaheline graafikafestival

Töötoad

2013 tantsu õpituba (juhendaja Flora Wiegmann), Viini Kunstiakadeemia, Austria

2013 Põhja- ja Baltimaade Kunstikool Veneetsias / Nordic Baltic Art School in Venice, KUNO

suvekool, Veneetsia, Itaalia

2012 Sotsiaalne sekkumine / Social Intervention (juhendaja Ólafur Gíslason), KUNO express

kursus, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn

Bibliograafia

Mari Kartau. Galeriituur: TMW kunst. Kultuur.err.ee, 26.03.2015

Jānis Lipšāns. TMN 1. diena. Kirils, sibīrieši un dziesmu igaunizācija. Veto Magazine, 25.03.2015

Sten Ojavee. Tudengitelt ootaks julgemat, radikaalsemat ja kriitilisemat meelt. Sirp, 20.03.2014

Siim Preiman. Kirev kevad Tallinnas. Sirp, 03.04.2014

Piret Karro. Ma olen tüdruk, ma olen olemas. Sirp, 10.09.2014

Muu erialane töö

2015 helikujundus performance’ile „BREAKAWAY“ (Mathilde Roch-Penet , Fleurette Séguret)

2014-… Contemporary.ee tegevliige

2014 ans. Wilhelm plaadi „Wilhelm“ kujundus

2014 ans. Sadamasild plaadi ja kontserttuuri „Siis tulen, siis jään…“ kujundus

2014 ans. Angus plaadi „Angus“ kujundus

2013 ans. Midrid plaadi ja kontserttuuri „Meeste kutse“ kujundus

2013 giidipraktika Veneetsia biennaali Eesti paviljonis, Veneetsia, Itaalia

ART NÕUKAS

Sündinud 1992.a. Kuressaares

Elab ja töötab Tallinnas

http://artnoukas.tumblr.com/

Haridus

2012-… Eesti Kunstiakadeemia, BA, vabade kunstide teaduskond, installatsiooni ja skulptuuri osakond

Isiknäitused

2016 „Milleks meile küll see mäng?“ (koos Helena Keskkülaga), Hobusepea galerii, Tallinn

2015 „Loogiline Laul“ (koos Helena Keskkülaga), EKA galerii, Tallinn

2014 „Point of View“, Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2016 „Põhja pst. 35“, EKKM, Tallinn

2015 Noore Skulptori preemianäitus, ISFAG@EKKM, Tallinn

2015 „Sensitive Nature of Becoming“, Rundum Artist-Run Space, Tallinn

2015 „Youth Mode“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu

2014 „Damage Assessment“, EKKM, Tallinn

2014 Noore Skulptori preemianäitus “Portrait of Unseen”, ISFAG@EKKM, Tallinn

2014 „Ruumi Lahusus“, ISFAG@EKKM, Tallinn

2013 „Escape Landscape“, Tartu Kunstimaja, Tartu

2013 Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable”, Vaal galerii, Tallinn

2013 „Palm Snacks“, Raja galerii, Tallinn

2012 „cUMULATION / kUMULATSIOON“, KUMU, Tallinn

Kolmapäeval, 16.03.2016 kell 12.30 avab EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor KIRKE KANGRO Toompea lossi kunstisaalis näituse „Diskreetne elevant“. Näitus jääb avatuks 22. aprillini 2016.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 15.03.2016 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kirke Kangro isiknäitus „Diskreetne elevant“ vaatleb diskreetsust kui probleemi isiklikul ja ühiskondlikul tasandil. Kangro kunstnikukäekirjale iseloomulik must ja sünge vormikeel, millest immitsevat süngust pehmendab vaataja jaoks enamasti siiski pehmete materjalide eelistamisest tulenev tugev absurdidoos, küsib olemuslikult kõige lihtsamaid küsimusi, mida kõik inimesed vahetevahel küsivad, ent millele selget vastust andma siiski ei kiputa. Miks? Sest see ole ju „minu asi“ või „meie probleem“ ning üldse „võõrastesse asjadesse oma nina ei topita“. Nii jääbki probleem enamasti lahendamata, kuningas jääb alasti ja elevant, kelle kohalolu ruumis keegi justkui märgata ei taha, hoiab diskreetselt varju. Värvikaid kõnekujundeid on mitmeid, aga taktitunde küsimus on ikka ja jälle üks ja seesama.

Kirke Kangro on 1994. aastast osalenud näitustel Eestis, Soomes, Saksamaal, Lätis, Hollandis ning sümpoosionidel Eestis, Türgis, Soomes, Rootsis, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Venemaal, Belgias, Saksamaal, Inglismaal, Jaapanis ja Hiinas. Hetkel töötab Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri õppetooli professorina. Ta on pälvinud tähelepanu oma installatsioonide ja skulptuuridega, aga ka aktiivse kuraatoritegevusega.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.

Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).

Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.

„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.

Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.

„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“

Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.

Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.

Alates neljapäevast, 10. märtsist on Lennusadama külastajatele avatud Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Näitusel esitatud tööd on loodud veebruaris EKA Arhitektuuriteaduskonnas toimunud polaararhitektuuri töötoas, kus osalesid tudengid, arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Näitusele pääseb Lennusadama piletiga.

Projekti algataja ja näituse kuraatori, polaarteemasid uurinud arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. “Töötoa eesmärk oli algatada diskussioon selle üle, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ning kas ja kuidas Eesti arhitektid ja disainerid polaaralade planeerimises kaasa saaksid lüüa. Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas ka Eestil oleks vaja enda polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika lihtsamini ligipääsetav ja üha enam jõuab polaarpiirkonda turiste, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.

Lennusadamas tuuakse publiku ette töötoas erinevate tiimide välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämere triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jne. Näitus täiendab sobivalt Lennusadamas kuni 3. aprillini avatud Antarktika uurimise ajalugu tutvustavaid näitusi „Võidujooks maailma lõppu” ja „Jäine teaduslabor ja Eesti”, pakkudes võimalust piiluda polaaralade tulevikku.

Näituse aluseks olnud töötuba juhendasid arhitekt Mari Hunt ja polaaruurija Timo Palo. Näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini. Sügisel liigub näitus edasi Ida-Virumaale Kukruse Polaarmõisa.

Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Kultuurikatel Makerlab, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210.

Kolmapäeval toimuvale näituse avamisele pääseb ainult kutsetega.

Rohkem polaarinfot ja pilte toimunud polaararhitektuuri töötoast www.facebook.com/polaarruum

Näituse pressimaterjalid: http://bit.ly/polaararhitektuur

Lisainfo:

Mari Hunt

juhendaja, arhitekt, b210

+372 556 55 330

mari@b210.ee

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016 soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.

Tallinna linnagalerii

26. veebruar – 27. märts 2016

Harju 13

K—P 12—18, tasuta

kunstihoone.ee

LadyFest Tallinn 2016 esitleb:

8. märtsil kell 18.00 avatakse Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154, ARSi maja hoovis) näitus “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.

LadyFesti tiim on käinud alates novembrist Vao külas asuvas Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses läbiviimas kunsti töötubasid. Töötubade seeria on protsess, mille eesmärk on tutvuda Vao elanikega, pakkuda neile külalislahket vastuvõttu ja võimalusi loominguliseks eneseväljenduseks. Tutvustasime neile erinevaid loomingulisi distsipliine, mis olid vahelduseks igapäevaelust suhteliselt isoleeritud keskkonnas. Lõime situatsiooni omavaheliseks suhtluseks ning koos aja veetmiseks arendaval ja looval moel. Keskuses käimise jooksul on selgunud, et eriti vajavad seda emad lastega, kelle igapäevaelu koosneb alalisest laste eest hoolitsemisest, koristamisest, pesu pesemisest omamata privaatset ruumi, kuna ajutist eluruumi koos perega jagatakse lisaks ka teiste inimestega. Näitus on selle protsessi väljund. Näitus ei kasuta Vao elanikke kunstimaterjalina, vaid pakub neile platvormi eneseteostuse ja -väljenduse jaoks, kommunikeerimiseks omavahel ning Eesti kohaliku elanikkonnaga. Näitus toob Vao keskuse elanike elud nähtavamaks vahetul, isiklikul tasandil ning teeb seda erinevalt peavoolumeediast nende enda valitud viisidel. See lubab neid näha rohkem inimeste kui sissetungijatena ja suurendab seeläbi Eesti elanike seas sallivust varjupaiga taotlejate suhtes ning soodustab võrdset kohtlemist vähemuste suhtes.

Töötoad toimusid koostöös Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega (Vao Keskus).

Näitusel osalevad: Ahmed Egiptusest, Irina Ukrainast, Maret Inguššiast, Olga ja Mira Ukrainast, Qeta Gruusiast, Sattar Ilyas Belutšistanist, Sonia Dagestanist, Zahra Afganistanist ja Umar Saleem Pakistanist.

Näituse ja sellele eelnevate töötubade läbiviijateks on Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova ja Killu Sukmit.

Avamine toimub 8. märtsil kell 18.00 koos LadyFesti avamisega Rundumis (Pärnu mnt 154). Avamisel toimub vabas vormis vestlus.

Näitusel esitatavad teosed on ühtlasi ka müügiks, mille tulu läheb täies mahus igale osalejale isiklikult.

Avamisel on võimalik osta Vao Keskuse elanike enda valmistatud toitu, mille tulu läheb igale valmistajale. Palume võtta kaasa sularaha.

NB! Palume avamisel mitte pildistada, filmida, heli salvestada.

Näituse lahtiolekuajad:

08.03 – 20.03.2016

T-P 13.00-18.00

K (09.03) 13.00-17.30

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Tänud: Vao Keskus, Jana Selesneva, Pille Õnnepalu, Lilli-Krõõt Repnau, Liisi Eelmaa, Camille Laurelli, Giulia,Taavi Timm, Kirill Tulin, Mattias Agabus, Katrin Essenson, Berit Renser, Riinu Rahuoja, Enli ja Tarmo Kiipli, Martin Rünk

Vaata lisa:

www.ladyfest.ee

www.facebook.com/ladyfesttln

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace