Üritused

Reedel, 28. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2026/27. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

„Tüdrukute saar“
EKA Galeriis 22.08.–6.09.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 21.08. kell 18.00

Mis oleks, kui eksisteeriks utoopiline saar: koht, kus haprust, lahkust, haavatavust ja hoolivust ei peetaks nõrkusteks, vaid vastupanu ja põgenemise vormideks?

„Tüdrukute saar“ on feministlik grupinäitus ja jutuvestmisprojekt, mis kujutab ette väljamõeldud saart, kus elavad tüdrukud koos lillede ja loodusega. Siin pole sõda ega leina. Lilledest ja taimedest saavad vastupanu sümbolid, samas kui hellus, kujutlusvõime ja hoolivus saavad ellujäämise ja teistsuguse reaalsuse loomise viisideks.

Projekt kasvab välja Ukraina kunstniku Daria Titova sõjakogemusest ning uurib lapsepõlve, leina, kodu ja vajadust luua ruume, kus kujutlusvõime saab pakkuda pelgupaika. Saare „tüdrukud“ ei ole sooline piirang, vaid pigem avatuse, uudishimu, ja siiruse sümbol, uskumus, et maailm võib olla teistsugune. Kõik on siia teretulnud.

Näitusel on eksponeeritud Titova visuaalteosed koos Mariia Chudna keraamika ja Helena Atkini originaalmuusikaga. Natalia Stojkova ja Kornélia Nemcová esitlevad oma filmi „Naise sõda“, lisades naiste sõjakogemustele uue vaatenurga.

Näituse ajal saab saarest koht ühisteks eineteks ja lugude jutustamiseks. Aly Sparkling Beveridge’i kavandatud ühised õhtusöögid toimuvad 22. ja 24. augustil, tuues külastajaid kokku toidu, vestluse ja jagatud lugude ümber. 2. septembril toimub vestlus kunstniku ja disaineri Katya Lesiviga ja teetseremoonia.

Näituse publikuprogramm
Kohtade arv on piiratud, vajalik on eelnev registreerimine!

• Laupäev, 22. august kell 18–21 kollektiivne õhtusöök ja tikkimise töötuba. Pane end kirja siin
• Esmaspäev, 24. august kell 18–21 kollektiivne õhtusöök ja tikkimise töötuba. Pane end kirja siin
• Kolmapäev, 2. september kell 16–18 kunstnikuvestlus ja teetseremoonia Katya Lesiviga. Pane end kirja siin

Osalevad kunstnikud: Helena Atkin, Aly Sparkling Beveridge, Mariia Chudna, Natalia Stojkova & Kornélia Nemcová, Daria Titova
Projekti algataja: Daria Titova
Graafiline disain: Teele Kiisk
Tehniline tugi: Eugenio Marini
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 11.08.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Sisearhitektuuri osakond ja ruumiloome stuudio tektuur kutsuvad teid augusti viimasel nädalavahetusel Muhumaale talguteteemalisele sümpoosionile.

Eesti sisearhitektuuri ja ruumiloome valdkonna suursündmus SISU toimub 28.-30. augustil Muhumaal EKA Tamse õppebaasis.

Pealkirja TALGU TALK tähe all toimuv sümpoosion keskendub tänavu koostöövormidele, kombates arhitektuuri-, sisearhitektuuri-, disaini- ja ehitamise vahelisi piire käelise koostegevuse kaudu. Kolme päeva jooksul astuvad esitluste, loengute ja vestluste läbi publiku ette kolmkümmend sisearhitekti, arhitekti, disainerit, kunstnikku, filmitegijat ja muusikut. Sümpoosionile eelneb nädalapikkune rahvusvaheline suvekool, kus üle Euroopa kohale tulnud tudengid kogevad ja mõtestavad kaasaegset talgukultuuri.

Viimastel aastakümnetel oleme olnud tunnistajaks protsessile, mille raames arhitektuur, sisearhitektuur ja disain on seni domineerinud ainuisikuliselt autorluselt triivinud üha enam kollektiivset loomet väärtustavateks valdkondadeks. Erinevad koostöövormid ja ühised töötegemised on haaranud ka teisi ühiskonna sfääre. Talguid võib pidada ekraanide-eelse ajastu ühise olemise kõige ehedamaks vormiks, millest meie ajal on palju õppida. See on kohalolu – siin ja praegu.

Ida-Euroopas ning Balti- ja Põhjamaadel on talgute jaoks sarnased nimetused: poola keeles tłoka, ukraina toloka, leedu talka, soome talkoot ja rootsi talko. Ehkki mujal Euroopas sellele terminile ühest vastet ei ole – näiteks pakub üks veebisõnaraamat ingliskeelseks vasteks collective self-help –, siis kollektiivne eneseabi on siiski universaalne, üldinimlik printsiip.

Ühendades regiooni kollektiivse mälu ja kultuuri, toob TALGU TALK kokku 30 talgulist kodust ja võõrsilt. Esialgse kõnelejate nimekirja moodustavad arhitekt Aet Ader, kunstnikud Yvette Bathgate ja Jake Shepherd, läti arhitekt Marija Dambe, arhitekt Lauri Eltermaa, leedu kunstnik ja lambakarjaste residentuuri perenaine Laura Garbštienė, gruusia arhitekt ja Tbilisi Arhitektuuribiennaali korraldaja Tinatin Gurgenidze, saksa disainer Philipp Heidkamp, filosoof Joonas Hellerma, arhitekt Johan Kirsimäe, ruumiloome praktika Kuidas.works, arhitekt ja ruumikoreograafia ajakirja toimetaja Helmi Marie Langsepp, antropoloog Francisco Martinez, sisearhitekt ja ligipääsetavuse ekspert Aurelia Minev, sisearhitekt ja ruumikunstnik Sandra Mirka, arhitekt Sille Pihlak, antropoloog Joonas Plaan, Feministeeriumi toimetaja Elise Rohtmets, saksa ruumilooja ja kogukonnaaktivist Alex Römer (Constructlab), tantsukunstnik ja liikumisterapeut Christin Taul, semiootik Gregor Taul, ruumipraktika tektuur, lihttehnoloogia teemapargi Terra eestvedajad Triin Mänd ja Madis Vasser, dokumentalist Jaan Tootsen, režissöör Kullar Viimne, some arhitektid Ella Kaira ja Matti Jänkälä stuudiost Vokal ning itaalia arhitekt ja ruumiuurija Francesca Zanotto. Nimekiri täieneb!

SISU suvekooli töö- ja sümpoosioni mõttetalgute läbiviijaks ja kuraatoritiimiks on arhitektuuri- ja sisearhitektuuri piirimail tegutsev noor kollektiiv tekstuur, kuhu kuuluvad Ardo Hiiuväin, Diana Drobot, Eeros Lees, Johann Ortin Õun, Päär-Joonap Keedus ja Rebecca Peets. SISU koordinaatoriks on EKA sisearhitektuuri osakond.

Sümpoosioni juhatavad sisse ettekanded reede õhtul kell 18.00-21.00. Laupäeval toimuvad esinemised läbi terve päeva 9.00-19.00. Mõlemad päevad päädivad ühise õhtusöögi ning saunaga. Laupäevase kava lõpetab pidu talgukontserdiga. SISU-le on võimalik tulla talgubussiga, mis väljub EKA eest reedel, 28. augustil kell 14.00 ja toob huvilised tagasi Tallinnasse pühapäeva pärastlõunaks. Bussile saab ennast registreerida siin – registreerimine lõppeb 21. augustil. Talgulistele pakutakse talgusuppi, lisaks aitavad nälga peletada ning janu kustutada kohalikud toiduautod. Tamses saab oma madratsi ja magamiskotiga ööbida koolimaja suures saalis (sirmidega eraldatud ööbimiskohad). Samuti saab õue peal ööbida oma telgi või matkaautoga.

SISU toetavad EKA, Eesti Sisearhitektide Liit, Erasmus+, Essve, Kultuurkapital, Muhu Pagarid, Muhu vallavalitsus, Saviukumaja ja Thermory.

Eesti Kunstiakadeemia osaleb tänavusel Arvamusfestivalil vestluspaneeliga “Kunst ja kriis”, küsides — kas kunst aitab kriisidest läbi tulla?

Elame permakriisi ajastul. Sõjad, kliimamuutused, vaimse tervise probleemid ja ühiskonna polariseerumine kujundavad meie igapäevaelu. Lahendusi otsitakse enamasti tehnoloogiast, julgeolekust ja nn kõvadest teadustest. Aga kas jätame seejuures tähelepanuta midagi sama olulist?

Arvamusfestivali arutelul „Kunst ja kriis“ küsime, milline on kunsti roll ühiskonna kõige keerulisemate probleemidega toimetulekul. Kas kunst aitab kriise ennetada, neist aru saada ja nende järel taastuda? Milliseid lahendusi suudab kunst pakkuda seal, kuhu teised valdkonnad alati ei ulatu?

Vestleme konkreetsete näidete najal sellest, kuidas kunst on aidanud tegeleda sõjaliste, keskkonna-, vaimse tervise ja ühiskondliku lõhestumise kriisidega ning mida oleks vaja muuta, et kunsti potentsiaali ühiskonnas tõsisemalt võetaks.

Üritus toimub 8. augustil kell 13.30–15.00, Arvamusfestivalil, Festivaliklubi 1.

Vestluses osalevad:
• Tõnu Esko – Tartu Ülikooli arendusprorektor
• Kirke Kangro – kunstnik
• Linda Lainvoo – kunstipärandi ja kriisiekspert
• Roland Reemaa – arhitekt
• Siim Raie – galerist

Vestlust juhib EKA teadusprorektor Linda Kaljundi.

Arvamusfestival toimub 7. ja 8. augustil Paides.

Arvamusfestival on kohtumispaik, mis toob alates 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest. Üheskoos luuakse tasakaaluka arutelu kaudu paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.

Toeta festivali või võta tasuta pääse ning vaheta see kohapeal käepaela vastu: tinyurl.com/3tbrhjj3

Sündmus Facebookis.

Kohtume Paides!

31. juulil toimub Paides avalik ettekandepäev, kus Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli tudengid ühiskursuse “Monumentaaljaht” tudengid tutvustavad 27.–31. juulini toimuvate välitööde tulemusi ning arutlevad nõukogudeaegse monumentaalkunsti uurimise ja säilitamise üle.

Toimuvad ka külalisettekanded.

Huvilised on algusajaga kell 12:00 oodatud Paide endisesse autotranspordibaasi nr 10, mis asub aadressil Mündi 10, Paides. 

Kevadsemestri jooksul on tudengid kogunud alusandmeid ning kaardistanud teadaolevaid ning võimalikke asukohti. Suviste välistööde eesmärgiks on kontrollida objektide olemasolu, hinnata nende seisukorda ning luua andmebaas Eestis säilinud nõukogudeaegsest monumentaal-dekoratiivkunsti. Praktikanädala jooksul võib tudengeid kohata eri paigus üle Eesti.

NB! Tudengid ootavad ka vihjeid peidus monumentaalkunsti kohta

Suur osa nõukogudeaegset monumentaalkunsti paikneb endistes kolhoosikeskustes, koolides, kultuurimajades, tootmishoonetes või teiste avalike asutuste juures ning võivad olla aja jooksul unustusse vajunud või siis raskesti ligipääsetavad.

Tudengid ootavad väga elanike abi selliste teoste leidmisel.

Huvi pakuvad eelkõige:

• dekoratiivsed skulptuurid avalikus ruumis;
• hoonete sise- ja välisfassaadidele loodud monumentaalsed kunstiteosed – näiteks: vitraažid, seinamaalingud, pannood, sgraffiitod, bareljeefid ja supergraafika. 

Sel korral ei otsita: mälestusmärke, sõjamonumente, riigitegelaste või väejuhtide ausambaid ega teiste ajastute kunsti. Inventeerimise fookuses on üksnes nõukogude perioodi dekoratiivne monumentaalkunst. 

Tudengid ootavad vihjeid aadressile monumentaaljaht@gmail.com. Oodatud on nii viited täpsetele asukohtadele kui ka vanad fotod ning mälestused. Ka esmapilgul ebaolulisena näiv vihje võib juhatada tee väärt leiuni!

Praktika aeg: 27.–31. juuli 2026, ettekandepäev 31. juuli.

Praktika piirkond: Kogu Eesti v.a. Hiiumaa, Ida-Viru maakond ning Tartu linn ja Tallinn. 

Korraldajad: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool ja Muinsuskaitseamet

Kontakt: monumentaaljaht@gmail.com

Neljapäeval, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve keskväljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid” raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas ja kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. 

Välinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekkumiste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust, kuidas mõtestada ümber eri tüüpi pärandit – Saaremaa Tehumardi memoriaali (autorid Riho Kuld, Mati Varik, Allan Murdmaa, 1967/1975), Tallinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955, autorid Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi, 1950/1956).

Avamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõtestamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite monumendist “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm. 

Sellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Väljasõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones, Lehe tn 10a. Grupinäitus ühendab tööstuspärandi, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Raoul Kurvitza, Ernst Hallopi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvustavad näitust Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Indrek Leht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell  15-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Näitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026), mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite autorid olid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraamistamiseks. Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“. 

Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Õiglase Ülemineku Fond. 

“Valmistamise mustrite poole”
Eik Hermann, Juss Heinsalu, Kärt Ojavee

Käesolev trükis tutvustab projekti „MUUSA: Materjali-uurimuse süntees ja arendus“ olulisemaid leide ja asetab selle laiemasse konteksti. Avatekst – intervjuu antropoloog Tim Ingoldiga – seab küsimuse alla valitsevad ettekujutused materjalipraktika ja akadeemilise teooria omavahelistest suhetest, pakkudes välja alternatiive. Seejärel tutvustatakse projekti aluseks olnud mõistevara ja antakse ülevaade projekti käigust. Kakskeelse publikatsiooni eesmärgiks on aidata paremini mõtestada erinevaid valmistamis- ja uurimispraktikaid ning toetada uute praktikute õpetamist.

MUUSA tõi kokku kaks kunstnik-disainerit – Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee –, filosoof Eik Hermanni ning mitmed valdkondadeülesed väliseksperdid. Projekti jooksul toimunud tööd ja selle tulemusi esitleti esmalt näituse (toimus 2024. aasta novembris Tallinnas MUUSA stuudios) ning nüüd ka publikatsioonina. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kunstiakadeemia ning sellele eelnenud projekti rahastati Eesti Kultuuriministeeriumi loovuurimuse toetusest.

Esitlus toimub inglise keeles. 

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL25) arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite varjualuse „Varem” avamisele!

Avamine toimub 18.06.2026 kell 18:00 Annelinna raamatukogu kõrval haljasalal (Kaunase pst 19a, Tartu).

,,Varem’’ on järjenumbrilt juba 21. varjualuse projekt, mis valmib EKA I kursuse 17 arhitektuuriüliõpilase kümne päeva pikkuse ühistööna. Tartusse kerkib tudengite varjualune juba kuuendat korda. Varasematel aastatel on Annelinna rajatud varjualused Õrred (2025) ning Ava (2024).

Varjualune ,,Varem’’ lähtub hoone eluringi viimasest etapist, kus hoone algne kasutus on lõppenud, kuid uus eesmärk on veel leidmata. Sellest vahepealsest seisundist jäävad sageli maha varemed, mis kannavad endas mälestusi kunagisest elust, kuid mõjuvad ümbritsevas linnaruumis sageli tõrjuvalt ja kasutuna. ,,Varem’’ otsib võimalust muuta see ooteaeg väärtuslikuks ning anda hoonejääkidele uus tähendus. Teiselt ringilt pärit materjalidest laotud müürid koos nende vahelt põimuvate puitprussidest pinkidega loovad erineva avatuse ja privaatsusega paiku puhkamiseks, kohtumiseks ja ümbruse kogemiseks. Rajatis suunab märkama väärtust selles, mis näib olevat oma aja ära elanud, ning näitab, kuidas linnaruumi muutumine võib toimuda järk-järgult, säilitades sideme mineviku ja tulevikuga.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Jako Julius Schmidilt, Eesti Kunstiakadeemia rektorilt Hilkka Hiiopilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu Linnavalitsuselt. Üritusele paneb punkti ühine tordisöömine.

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Genialistide Klubi I korrusele, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22:00, plaati keerutavad erinevad diskorid.

,,Varem’’ projekteerimise-planeerimise töögrupp: Jako Julius Schmid, Sigrid Anton, Liis Reinvee

Ehitus: Aabel Sonn, Alisa Titova, Andra Press, Anita Liis Otsus, Andrei Pustovalov, Artur Tani, Carolyn Jacqueline Raba, Diana Vaker, Emma Erin Meri, Jako Julius Schmid, Karmen Viilup, Karoli Maria Krause, Liis Reinvee, Mariell Õismets, Mirtel Rist, Sigrid Anton, Sonja Koidu

Varjualuse ehitamist toetavad: Weber, Raitwood, Vormest, Põhjala, Leibur, Arhitektuurimuuseum, Funrent, Red Bull, Tamrex, ajakiri Maja, Rudus, Climagen, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn.

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Avamise sündmus FBs