Üritused

Ida-Virumaa – kunagine kodu elujõulistele asulatele, kus lokkas põlevkivikaevandus, on pärast tööstuse langust näidanud selgeid kahanemise märke.

Paljud kohalikud kolivad ära, jättes maha vaid mälestuse kodust ja oma elust selles. Linna mudelite õppeaine raames uurisime Ida-Virumaal ühe päeva mahajäetud kortereid Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Paljud neist kodudest on endiselt täis isiklikke esemeid ja mahavaikitud lugusid, mis ei paljasta mitte ainult minevikku, vaid ka piirkonna võimalike tulevikustsenaariumeid. Kutsume teid näitusele, mis kulgeb EKA erinevates ruumides, et tutvuda seitsme projektiga, millest igaüks pakub ainulaadset vaatenurka Ida-Virumaa muutuvale identiteedile.

Installatsioonid, maakaardid, aga ka TikTok ning vaimse tervise tsirkus  – meie projektid uurivad erinevaid viise, kuidas näidata kahanevate kogukondade igapäevamuresid ja nende pidevat muutumist. Läbi lugude datšadest, hoonefondi renoveerimisest ning noorte ja eakate igapäevaelust seisame silmitsi kahanemise väljakutsetega – lõksus olemise tunde ja vaimse tervise probleemidega, mis sageli tulenevad süsteemsest ebaõnnestumisest. Samal ajal otsime nendes kahanevates kohtades lootust ja rõõmu.

Tudengid: Adeolu Afolabi, Anna Böhmová, Anna Dzebliuk, Annabel Pops, Hanna Steckl, Katrīna Stīna Jesikena, Ləman Məmmədli, Lukas Laubre, Melissa Lee, Paula Fischer, Sarah John von Zydowitz, Viktorija Kolomažņikova, Yiğithan Akçay & Zoë Lipp

Juhendajad: Keiti Kljavin & Johanna Holvandus

Kevadine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (1.-2. korruse üldaladel ja EKA Galeriis; Põhja pst 7) ning ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn). Hindamispäeval on näitused EKA galeriis avatud E–L 14–18 ning P 12–16. NB! 1. mail on EKA Galerii suletud.

AJAKAVA

K 30.04. Fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)
R 02.05. – P 4.05. Joonistamine ja anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

E 05.05. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
E 05.05. Anatoomiline joonistamine, stsenograafia ja animatsioon BA II, juhendaja Maiu Rõõmus, (1. ja 2. korruse üldalad)
E 05.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, juhendaja Eero Alev (1. ja 2. korruse üldalad)
T 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)
K 07.05. Fotograafia BA I, juhendaja Marge Monko (EKA Galerii)
N 08.05. Stsenograafia BA II, juhendaja Liina Keevallik (EKA Galerii)
R 09.05. – L 10.05. Stsenograafia BA I, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

P 11.05. – E 12.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
T 13.05. – K 14.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
N 15.05. Graafika BA I, juhendajad Charlotte Biszewski, Caroline Pajusaar, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)
R 16.05. Graafika BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask (EKA Galerii)
L 17.05. – P 18.05. Animatsioon BA ja MA (EKA Galerii)

E 19.05. Maal BA I, juhendajad Eero Alev, Anna Škodenko, Jaan Toomik (EKA Galerii)
T 20.05. Skulptuur BA I, juhendaja Anna Mari Liivrand (EKA Galerii)
N 22.05. – P 15.06. Maal BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Holger Loodus (ARS Projektiruum, avatud K–L 12–18 P 12–16)

Seminaril “Kaasaegne kunstikõrgharidus: dialoog tulevikuga” võtavad sõna viie Põhjamaade kunstiakadeemia vabade kunstide juhid, et ühiselt mõtteid vahetada ning üksteiselt uusi vaatenurki ammutada. Lisaks arutavad nende väljakutsete üle ka EKA vabade kunstide teaduskonna õppejõud.

Kunsti ja kunstihariduse eest seismine ei ole kunagi olnud lihtne. Seminari fookus on kaasaegse kunsti kõrghariduse võtmeküsimuste käsitlemisel siin ja täna, mil kriitiline mõtlemine, eetilised lähenemised ja kunsti sõltumatu jõud on olulisemad kui iial varem. Kunsti kõrghariduse areng on väga tihedas seoses kaasaegse kunsti liikumistega – kumb-kummast rohkem lähtub, ei olegi kerge öelda. Kunst peab suutma tohutult laias skaalas nähtuste ja küsimustega suhestuda, hoides loominguvabadust, sõltumatust, autonoomiat – samas integreerudes üha enam teiste valdkondadega. Arvestatav osa kaasaegsest kunstist liigub uurimuslike otsingute radadel. Haridusmaastikul on ootus kunstiharidusel pakkuda võrreldavust teaduspõhiste ülikoolide seas. Kunst ja kunstnik peavad ennast majandama, kommunikeerima ja turundama. Samaaegselt hoidma kunstikõrghariduse atraktiivse tulevikuvalikuna uuele põlvkonnale. Kuidas saavad kunstiakadeemiad seda kõike pakkuda ja ootustega toime tulla?

KAVA

11:30–16:30 / A101

11:30 – Kohv, kogunemine ja tervitussõnad

12:00–12:20 – Maj Hasager (Malmö Kunstiakadeemia rektor) – Kunstikõrgharidus ja poliitiline pilk

12:20–12:40 – Jacob Jessen (Trondheimi Kunstiakadeemia osakonnajuhataja) – Kunst ja teadus loovülikoolis

12:40–13:00 – Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan) – Kunstiharidus vabaduse ja piirangute vahel

13:00–13:20 – Kohvipaus

13:20–13:40 – Bjarki Bragason (kunstnik, Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide dekaan) – Kunstiharidus ja keskkond

13:40–14:00 – Leevi Haapala (Helsingi Kunstiakadeemia dekaan) – Kunstiharidus ja professionaalne kunst

Sündmus toimub inglise keeles.

Palun registreeru seminarile lingi kaudu:  https://forms.gle/wYxHjxZ8GiAiQkiWA

Lisainfo: Kati Saarits, kati.saarits@artun.ee

Tule laupäeval, 10. mail kohtuma EKA vabade kunstide ja disainitudengitega Tartus!

KUS: Raekojaplats 1, Tartu (Stella Soomlais showroom)
MILLAL: 10. mai kell 10–16

10. mail on sul võimalus saada selgeks, mis päriselt EKAs toimub – ja kuidas ka sina meile õppima võid tulla.

Kui sind huvitab kunst või disain ning oled kaalunud EKAsse õppima asumist, siis see sündmus on sulle! Suurepärane võimalus tutvuda erialadega, kohtuda EKA tudengite ja õppejõududega, osaleda töötubades, saada sisseastumise kohta infot ja nõuandeid – ning muidugi küsida kõikvõimalikke küsimusi.

Kavas:

• Osale töötubades: proovi päriselt järele sarnaseid ülesandeid nagu sisseastumisel (valminud tööd sobivad ka portfoolisse)!
• Võta kaasa oma portfoolio või tööd – saad kohapeal tagasisidet ja soovitusi, kuidas veel paremaks teha.
• Räägi tudengitega – küsi, kuidas nad EKAsse jõudsid, milline oli sisseastumine ja mis tunne on EKAs õppida.
• Pop-Up pood EKA tudengite ja õppejõudude loominguga.
• Sisseastumisinfo. Avaldusi saab esitada kuni 9. juunini SAISis, aga miks mitte avaldus juba 10.mail ära täita koos EKA tudengite abiga!

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

• 10.00-11.00 Samm-sammult juhised, kuidas kandideerida Eesti Kunstiakadeemia õppekavadele.
• 11.00-12.30. Disainiprotsess: kuidas ideest saab päris toode? Tootedisaini töötuba,  mida juhendavad magistritudengid Mariann Hendrikson ja Karolin Eks.
• 11.00-12.00 Autode visandamine: Kuidas sünnib auto disain? Tule joonista! Juhendab autodisainer ja tootedisaini osakonna juht Björn Koop.
• 11.00-12.00 Aksessuaaridisaini portfoolio juhendamine: kuidas oma ideid portfoolios hästi esitleda? Nõu annab erialajuht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Akessuaaridisaini töötuba. Juhendab aksessuaaridisaini eriala juht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Moe portfoolio juhendamine: näita oma töid ja küsi tagasisidet. Nõu annab Marion Laev.
• 13.30-14.30 Disain sõnade ja piltidega: graafilise disaini töötuba. Juhendab Graafilise disaini tudeng.
• 12.30-14.30 Ruumikujunduse töötuba: kujundame ruume, kus on hea olla! Juhendab ruumikujunduse lektor Maarja Valk-Falk.
• 14.30-16.00 Köite töötuba: Jaapani köide. Juhendab köite eriala tudeng Rita Lenore Viitkar.
• 13.00-14.30 Maali töötuba: automaatmaalimine. Juhendab maali eriala tudeng Anu Jakobson.
• 14.30-16.00 Graafika töötuba: templid linoollõike tehnikas. Juhendab graafika eriala tudeng Ronja Jõgi.

Ootame kõiki loovate huvidega noori – tule kohale, vaata, küsi, katseta ja saa inspiratsiooni.

Lisainfo: katlin.leokin@artun.ee

Kunstnikuvestlus pakub võimaluse avastada Kadrioru kunstimuuseumi suurnäitust „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ uuest ja erilisest, kaasaegse looja vaatenurgast.

Tegevkunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kristi Kongi ja Holger Loodus viivad näitusel läbi temaatilise, oma loomepraktikatest ja vaatenurgast lähtuva ringkäigu.

Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele, ruumile ja tekstile. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Maalimine on Kongi jaoks viis dokumenteerida erinevaid olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Tema tööd, sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt teostatud ning tihti rekonstruktsioonid kindlatest paikadest, töötavad tugevalt emotsionaalse mälu mehhanismil, pakkudes võimalust taaskogeda möödunud situatsioonide värvi ja valgust.

Holger Looduse (1970) tegevusvaldkondadeks on peamiselt maal ja kineetiline installatsioon, millest leiab tihti viiteid kinole kui meediale. Ka Looduse sageli monokroomseid maale on nimetatud filmilikku narratiivi kandvateks. Looduse varasemates maalides domineeris kirg akadeemilise maalikunsti vastu, hiljem on see asendunud külma ja dokumenteeriva minimalistliku realismiga.

Rahvusvaheline näitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ annab põhjaliku ülevaate andeka ja mitmekülgse itaalia varabaroki suurmeistri Bernardo Strozzi (1582–1644) loomingust. Vaimuliku taustaga maalikunstnik Bernardo Strozzi oli oma eluajal Genova ja Veneetsia nõutumaid kunstnikke, kes maalis ühtviisi virtuoosselt nii religioosseid pühapilte, portreid, žanristseene kui ka vaikelusid ning valdas erinevaid maali- ja joonistustehnikaid. Strozzi paistab kunstiajaloos silma kui avatud ja väga tähelepanelik kunstnikunatuur, kes suutis oskuslikult sünteesida uued kunstiimpulsid ja -muljed oma isikupäraseks stiiliks, mille iseloomulikeks märksõnadeks on loomutruudus ja hoogne maalimislaad. Tegemist on kunstniku esmakordse mahuka isikunäitusega väljaspool Itaaliat.

Näituse kuraatorid on Greta Koppel ja Anna Orlando.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Seminarivestlus aiandusest hõlmab mitmesuguseid teemasid, alates taimekasvatusest ja maastikukujundusest kuni kestlike aiandustavade ja innovatsioonideni.

Vestlevad:

Heikki Zoova

Maria Pukk

Triin Jerlei

Maria Muuk

Mari Maiste

Aianduspetsialistid ja disainerid arutlevad aktuaalsete küsimuste üle ning huvilised jagavad oma isiklikke projekte ja kogemusi. Kuidas suhestuvad disain ja aiandus ning kuidas on muutunud aiandusesteetika ja funktsionaalsus.

Tris Vonna-Michelli kunstnikuvestlus toimub esmaspäeval, 24. märtsil kell 17:30 EKA auditooriumis A-501.

Kunstnik on külas EKA-s, et korraldada 24.-26.03.2025 koos Henrik Follesø Egelandiga töötuba EKA fotograafia osakonnas.

Tris Vonna-Michell (1982) on kunstnik, kirjastaja ja külalisprofessor Stockholmi Kuninglikus Kunstikolledžis Expanded Performance and Installation osakonnas.
Tema viimaseid töid võib leida avalikest kogudest nagu Serralves Museumis, Portos, Moderna Museetis, Stockholmis, San Francisco Moodsa Kunsti Muuseumis (MoMA), Tate Modernis, Londonis ja Hamburger Kunsthalles.
Vonna-Michell on esinenud laialdaselt, viimati Badischer Kunstvereinis, Karlsruhes.

Vonna-Michelli loomingus on kasutatud arvukalt tehnilisi seadmeid, esitlusviise ja installatsioonilisi lähenemisi, hõlmates esitust, helisalvestisi, slaidiprojektsioone, luulet, heliluule, trükiseid, fotograafiat ja filmi.

Alates 2010. aastast juhib ta kirjastusruumi ja analoogstuudiot Mount Analogue.

https://www.vonna-michell.com

Arhitekt Musta raamat „Esimesed Kümme“ on järg 2023 a. sügisel Disaini- ja Arhitektuurigaleriis toimunud „Arhitekt Must 1.10“ näitusele.

Esitluse raames tutvustatakse raamatu ülesehitust ja käsitletud teemaderingi. Erialase laiema ja kriitilisema vaate jaoks toimub vestlusring.

Vestlusringi aitab vedada Sille Pihlak, kunstiteadlase ja arhitektuurikriitiku vaate annab Carl-Dag Lige ning arhitekti pilguga läheneb Toomas Tammis.

Raamatus käsitletud projektivalik ulatub Arhitekt Musta juhendatud EKA I kursuse arhitektuuritudengite varjualustest riigigümnaasiumite ja linnaväljakuteni välja. 

Raamatusse mahub nii ehitatud kui ehitamata ideestikke, mis balansseerivad reaalsuse ja kujutelmade vahel. Fookus on suurtel objektidel ja keerulistel olukordadel – kohtades, kus arhitekti mõtlemine on kriitilise tähtsusega.

Iga projekti saadab küsimuste ja mõtete pagas, juhatades vaataja ruumide planeerimise ja linnade kujundamise eesmärkidest laiemalt kaasa mõtlema.

Esitlusõhtu taustaks on väljas näitusel osalenud maketid.

Soodushinnaga raamatud müügil kohapeal.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Peatse kohtumiseni!
Arhitekt Must

FB

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele.

Loengutekomplekti panevad kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole,  kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Kevadsemestri esimene loeng toimub 27. märtsil kl 18.00 EKA suures auditooriumis. Lavale astuvad Poola maastikuarhitektuuribüroo TopoScape arhitektid Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnęk loenguga “Varssavi ülestõusu park kui disainimeetod”.

Autorid tutvustavad oma ettekannet: „Käsitleme loengus Varssavi ülestõusu pargi loomisel kasutatud projekteerimisprotsessi. Avame strateegiaid, mis on suunatud elurikkust ja materjalide ringlust toetava kohapõhise disaini loomisele ning defineerime koha väärtust loovate komponentide tüpoloogia põhimõtteid. Pargis elustasime  oma nägemuse interdistsiplinaarsest disainiprotsessist, mis ühendab koha ajaloo ja looduse. Räägime praktilise infovaliku alustest, valdkondade vahelisest koostööst ja kogemustest pargi rajamisel. Varssavi pargi näitel on näha, kuidas lagunenud ja unustusse vajunud alast, postindustriaalsest tühermaast (brownfield), saab taas elujõuline paik.” 

Park on pälvinud 2024. aasta Euroopa parima avaliku ruumi preemia ja LILA ehk Landezine’i rahvusvahelise maastikuarhitektuuri auhinna.

TopoScape on Varssavis tegutsev maastikuarhitektuuribüroo, mis keskendub muuhulgas nn neljandale loodusele ehk isetekkelisele linnaloodusele, mis täidab linnaehituslikke tühimikke, pakub eluapiku ning linlastele roheluses viibimise võimalust. Projektides kaardistavad nad esmalt maastiku  väärtused, keskendutakse olemasolevatele liikidele ja kooslustele, neid täiendatakse selliselt, et lõpptulemus oleks täiselujõuline, autentne, aus ning tooks esile paiga väärtused. Nende üks viimatine tähttöö Varssavi ülestõusu park, mis võtab hästi kokku kõik moodsa maastikuarhitektuuri teemad: ajaloosündmused, isetekkeline linnaloodus, valusad mälestused, eri maastikukihtide väärtustamine ja materjalide ringlus.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.