Üritused

EKA tähistab oma 112. sünnipäeva reedel, 30. oktoobril oksjoni, vilistlaste kokkutuleku ja peoga. Sündmusest on oodatud osa saama kõik endised ja praegused EKAlased!

• 17.00 Avame näituse „Disainiharidus 60“.
• 18.00 Toimub aktus, kus tunnustame EKA tänavusi auliikmeid ja aasta vilistlasi.
• Toimuvad erituurid EKA galerii näitusel „Tool, uks, roos, lusikas“ ning fuajees ja raamatukogus “Disainiharidus 60” näitusel.
  • 18.30 eestikeelne tuur näitusel „Tool, uks, roos, lusikas“ (kuraatorid Kati Saarits ja Hannah Segerkrantz)
  • 19.15 ingliskeelne tuur näitusel „Tool, uks, roos, lusikas“ (kuraatorid Kati Saarits ja Hannah Segerkrantz)
• 20.00 Siim Raie eestvedamisel leiab aset juba traditsiooniks saanud heategevuslik oksjon, kus lähevad müüki vilistlaste, töötajate ja tudengite tööd. Numbrikombinatsioonile 112 viidates kannab oksjon tänavu pealkirja „Kunst tuleb appi!“. Oksjoni tulust pool läheb tudengitele suunatud stipendiumiteks ja pool teose autorile. Tutvu oksjoni kataloogiga siin.

Loomulikult ei puudu peolt hea söök-jook, sünnipäevatort, muusikalised esinejad ega legendaarne Helina Risti karaoke.

Õhtu jooksul on vilistlastele uksed avatud mitmetes erialaosakondades üle maja.

Avatud on EKA meeneid ja kirjastuse raamatuid müüv pood. Vilistlased saavad peol vormistada ka EKA lõpusõrmuse tellimusi.

EKA 112. sünnipäeva tähe all täname kõiki, kes on meile alati abikäe ulatanud, ja pakume tuge neile, kes seda praegu kõige enam vajavad. Kutsume EKA kogukonda ja sõpru toetama meie partnerülikooli Lvivi Rahvuslikku Kunstiakadeemiat (LNAA), kes kogub annetusi enda ühiselamu energiakindluse tõstmiseks. 

Sündmuse programm täieneb ja ajakava täpsustub peagi!

Kohtumiseni EKA 112. sünnipäevapeol!

Püsiviide

Getriin Kotsar & Maria Helena Seppik
„home.house.hardcore.“
EKA galeriis 16.–18.10.2026

Projekti „home.house.hardcore.“ fookuses on võimalus realiseerida pelgupaik, mida kannustab turvatunde, stabiilsuse ja võimaluste puudumine. Noori kunstnikke huvitab, kuidas luua paariks päevaks ruum, mis sarnaneb kodule selle parimas tähenduses — kohale, kus on ohutu ja soe. Kogu teost ilmestab tegijate huvi hapruse, ebastabiilse maailma ja mureneva materiaalsuse vastu. Nii performans kui installatsioon otsivad koos külastajatega võimalusi, kuidas säilitada lootus- ja kindlustunne ka keeruliste olude kiuste.

Performans kestab 12 tundi, alates 16. oktoobril kell 19.00 ning lõppedes 17. oktoobri hommikul kell 7.00. Installatsioon on huvilistele avatud EKA galerii tavapärastel külastusaegadel 17.–18. oktoobril (L 12–18 ja P 12–16).

Etenduskunstnikud: Getriin Kotsar, Maria Helena Seppik
Helikujundus: Kaur Tõra
Graafiline disain: Simon Janson
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Projekti toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Uuskasutuskeskus ja Sadolin Eesti.
Performansi ajal kostitavad jookidega mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Püsiviide

Püsiviide

30. septembrist 1. oktoobrini Läti Kunstiakadeemia Riga Makerspace’is ja LED Unitis toimuval rahvusvahelises FashionTEXi Fashion Festivalil, mis toob kokku noored moedisainerid 11 Euroopa moekoolist, esindavad Eesti Kunstiakadeemiat sel aastal tekstiilidisaini teise kursuse tudengid Ethel Noortoots ja Katriin Tammoja. 

Selle aastasele moeshowle on kutsutud ka eelmise aasta osalejad Roosi Mändmaa (mood, 3. kursus), Katriin Raudsepp (aksessuaar 3. kursus) ja eelmise aasta konkursi võitja Joanne-Heleene Sõrmus (moe ja taidestuudiumi vilistlane).

Loe artiklit FashionTexi kohta.

FashionTex Riga Makerspace residentuurist.

Püsiviide

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu konverents

8.–9. oktoober, 2026

Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn

Ruum A-101

Konverents toimub inglise keeles

Konverentsi eesmärk on küsida, milline on või on olnud kunstiajaloo(lase) hääl nii tänastes kui ka ajaloolistes kultuurilistes, sotsiaalsetes ja poliitilistes protsessides. Kutsume osalejaid analüüsima kunstiajaloo kui distsipliini ning kunstiajaloolase ja kuraatori kui üksikisiku rolli ja vastutust. Milline on kunstiajaloolise teadmise väärtus, milline on selle koht avalikes debattides ja kuidas on see seotud võimustruktuuridega? Millist rolli mängivad traditsioonilised ja uued kunstiajaloo metodoloogiad tänaste probleemide käsitlemisel? Kuidas kujundavad kunstiajaloolist uurimistööd ja kuraatoripraktikaid laiemad sotsiaalsed liikumised ja poliitilised ideoloogiad?

Konverents jätkab Balti kunstiajaloolaste konverentside sarja, mille raames on varem toimunud konverentsid „Kunstiajaloo geograafiad Baltimaades“ (Tallinn, 2009),“ (Mitte)blokeeritud mälu: kunstiajaloo kirjutamine Baltimaades“ (Kaunas, 2011), „Kunstiajaloo representatsioon Balti riikides: kogemused ja väljavaated“ (Riia, 2016) ning „Baltimaade kunstiajalood: rollid, viited, suhted“ (Vilnius, 2024).

Konverentsi korraldab Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Konverentsi peakorraldaja on Anu Allas, toimkonda kuuluvad Emili Kelle, Hanna Õunapuu, Merike Kurisoo ja Liisa Kaljula.

Programm

Neljapäev, 8. oktoober

10.30 kogunemine ja avasõnad (Liisa Kaljula, Anu Allas)

11.00–12.30 I sessioon: Kunst ja võim

Moderaator Gregor Taul

Baiba Vanaga (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)

Wilhelm Neumann ja Riia Kunstimuuseum Esimese maailmasõja ajal

Jovita Jankauskienė (Kaunas)

Kultuurivälja heteronomiseerumine autoritaarses Leedus: kultuuripoliitika, tsensuur ja tunnustamise režiimid

Giedrė Jankevičiūtė (Leedu Kultuuriuuringute Instituut)

Leedu kunst haakristi märgi all

12.30–13.30 lõuna

13.30–15.00 II sessioon: Kestev minevik

Moderaator Margaret Tali

Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus)

Dekoloniaalsus, monumendid ja mineviku kustutamine või mõistmine

Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)

Tagasi „Mõtlevate piltide“ juurde: pilditüli sõja taustal

Ramutė Rachlevičiūtė (Vilniuse Kunstiakadeemia)

Millises vormis väljendus Leedu sürrealism ja kuidas see avaldub täna?

15.00–15.30 kohvipaus

15.30–17.00 III sessioon: Aktiivsed arhiivid

Moderaator Ingrid Ruudi

Kai Stahl (Turu Ülikool)

Täiendavaid sissevaateid Eesti kunsti ajalukku: õed Meid ja nende looming

Laine Kristberga (Läti Ülikool)

Kirjutades ajalugu, mis ei pidanuks eksisteerima: performance’ikunst, kaanoni loomine ja historiograafiline vaikus Nõukogude Lätis

Andra Silapētere (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus)

Turvatsoonid ja nihkuvad ajaliinid

18.00 Avatud loeng

Moderaator Anu Allas

Kureerides sotsialismi. Sven Spiekeriga (California Ülikool) vestleb Anders Härm (Eesti Kunstiakadeemia / Kumu kunstimuuseum)

Reede, 9. oktoober

11.00–12.30 IV sessioon: Teadmusloome territooriumid

Moderaator Epp Lankots

Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)

Arhitektuuriajaloolane ebakindlatel aegadel: Jean-Louis Cohen ja külma sõja asümmeetriad

Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Kaanoni pingeväljas: nõukogude entsüklopeediad ja kunstiajalooline teadmisloome

Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)

(Kunsti)ajalugu ja „postmodernism“: epistemoloogiline ebakindlus ebakindlatel 1990. aastatel

12.30–13.30 lõuna

13.30–15.00 V sessioon: Loomingulised sekkumised

Moderaator Magdaleena Maasik

Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool)

Emotsionaalne pärand: afektiivsed kohtumised keerulise pärandiga muuseumis

Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia)

Monumentide ümberraamistamine dialoogis kunstiajalookirjutuse ja kureerimisega

Agnė Narušytė (Leedu Kultuuriuuringute Instituut)

Kunstnikud ja kunstiajaloolased sõjas: Darius Žiūra kolm filmi Ukrainast

15.00–15.30 kohvipaus

15.30–17.00 Vestlusring Baltimaade kunstiajalookirjutusest

Moderaator: Liisa Kaljula

Kristiāna Ābele (Läti Kunstiakadeemia), Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), Giedrė Jankevičiūtė (Leedu Kultuuriuuringute Instituut)

Püsiviide

Eesti muuseumides asuva soome-ugri ja saami pärandi kogumise ajalugu on pikk ning kohati vastuoluline. Nendes kogudes ei talletata üksnes esemeid, vaid ka unustatud lugusid – põlisteadmisi, suhteid ja hääli, mis on jäänud dokumenteerimata või varju.
Konverentsil uurime kogude kujunemise ja kasutamise lugu, ennekõike aga küsime, mida teha edasi: milliste uute ja võimestavate viisidega saaks avada seni varjus olnud teemasid ja luua uusi teadmisi.

Soovime luua aruteluruumi, mis keskendub kogude ümbermõtestamisele ja nende tulevikule. Tähelepanu all on esemete autorite, üleandjate ja kogumisviiside uurimine, samuti teadlik töö institutsionaalse ja kultuurilise amneesiaga. Kuidas kasutada kogusid lähtekohana uute võimaluste ja horisontide otsimiseks? Kuidas kujundada uusi teadmiste loomise viise, mis toetuvad olukorratundlikule ja koostööpõhisele mõtlemisele ning võimaldavad soome-ugri ja põlisrahvaste teemadega tegeleda kaasavamalt ja mittehierarhiliselt?

Olulisel kohal on dialoog dekoloniseerimise teemadel, milles käsitletakse selle tähendusvälju ja praktikaid eri kontekstides – saami, Eesti ja laiemalt Euraasia taustsüsteemis ning soome-ugri kogude eripärade kaudu. Seostades neid vaatenurki globaalse dekoloniaalse teooria ja praktikaga, toome esile piirkondlikud eripärad ning võimalused, mida siinse regiooni ja materjali käsitlemine pakub koloniaalajaloo ning dekoloniseeriva diskursuse avardamiseks.

Eraldi tähelepanu all on muuseumides olevate teoste autorid ning loovuurimus kui praktika, mille kaudu on võimalik uurida, kuidas valdkondadeülene lähenemine saab aidata esile tuua varjatud hääli ning avada kogude jaoks uusi kasutus- ja mõtestamisviise.

Kolmepäevane konverents on jaotatud mitmeks teemaplokiks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad kogude ajaloolisi ja kaasaegseid tähendusi ning tulevikku suunatud teadmiste loomise ja edastamise viise.
Konverents toimub Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

1. oktoober

Toimumiskoht: Kumu kunstimuuseum (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn)

18.00 Näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ avamine Kumu kunstimuuseumi aatriumis

2. oktoober

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn), A-101 auditoorium

10.00–10.15 Avasõnad

I paneel
10.15–11.45 Kogud ja koostöö
Svetlana Karm (Eesti Rahva Muuseum) ja Piret Koosa (Eesti Rahva Muuseum). Hõimluse kogemise ja kogumise vastuolud Eesti Rahva Muuseumi välitöödel
Laur Vallikivi (Tartu Ülikool). Jumalad, iidolid ja museaalid: Khekhiq’ide biograafiad neenetsi tundras
Bart Pushaw (Tennessee Ülikool Chattanoogas). Reaktiivsusest vastastikkuse poole: Põlisrahvaste „omandused“ ja minevik-olevik-tulevik
Moderaator: Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia)

II paneel
12.00–13.00 Etnograafiline film
Stephan Dudeck (Tartu Ülikool, Lapimaa Ülikool, Vilniuse Ülikool, Siberi Kultuuride Fond) ja Liivo Niglas (Tartu Ülikool). Koostööpraktikad Lennart Meri filmiprojektis „Toorumi pojad“
Alo Paistik (uurija-filmitegija, Goethe-Universität Frankfurt). Arhiiv kui maakitsus. Märkmeid piltide naasmisest
Moderaator: Terje Toomistu (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool)

13.00–14.00 Lõunapaus

III paneel
14.00–14.45 Naftamaastikud: kaevandamine, tööjõud ja põlisrahvaste vastupanu
Katherine Zubovich (Buffalo Ülikool). Hilissovetlikud naftamaastikud: Eesti ehitusmaterjalid ja ehitajad Kogalõmi naftalinnas
Moderaator: Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)

14.45–15.00 Kohvipaus

15.00–15.30 Anders Kreuger Kas etnofuturismil on tulevikku?

Paneeldiskussioon
15.30–17.00 Muutuste praktikad: kunst – uurimuslik aktivism
Marika Alver (Eesti Keele Instituut)
Jaanika Vider (Tallinna Ülikool)
Eero Ehanti (Soome Rahvusmuuseum)
Moderaator: Anders Kreuger

3. oktoober

Toimumiskoht: Eesti Rahva Muuseum (Muuseumi tee 2, Tartu), Moora auditoorium

15.45–16.45 Paneeldiskussioon: Mida teeb kunstnik kogudes? Praktikad, võimalused ja probleemid
Kunstnikud, filmitegijad ja uurijad:
Karl Joonas Alamaa
Jaanus Samma
Alo Paistik
Moderaator: Eva Toulouze (Tartu Ülikool)

Püsiviide

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 12. jaanuaril 2027 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn
• https://www.instagram.com/ekaurbanstudies

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2027 ning lõppeb 1. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Püsiviide

Näituse „STUUDIO: EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise lõputööd 2004–2026“ kuraatorid Eik Hermann, Andres Ojari ja Toomas Tammis viivad EKA galeriis läbi kaks ringkäiku:
– kolmapäeval, 30. septembril kell 18.00–19.00
– kolmapäeval, 7. oktoobril kell 18.00–19.00

Tuurid toimuvad eesti keeles ja on sisu poolest samad. Osavõtt on tasuta, aga kuraatorid paluvad omalt poolt toetada arhitektuuritudengeid:
ARHITEKTUURI TUDENGITE SEMESTRISTIPENDIUM

Loe rohkem näitusest siit:
https://www.artun.ee/et/kalender/stuudio-eka-galeriis/

Näitus jääb avatuks 11. oktoobrini.

Püsiviide

Tänavuse sügissemestri Avatud arhitektuuriloengute sarja kureerib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja 2026 Tallinna Arhitektuuribiennaali üks kuraatoritest Mira Samonig ühispealkirja all Standby.

“2026. aasta sügise arhitektuuriloengud toovad kokku praktikud ja teoreetikud, kes pööravad tähelepanu avalikkuse tegutsemisvõimele ning sellele, kuidas võimu ja kapitali standardiseeritud ruume on võimalik käsitleda. Standby lähtub mõttest, et ruum ja arhitektuur ei ole iseenesest kunagi täielikult revolutsioonilised, kuid samas pole see ka pelgalt staatiline taust. Loengusari vaatleb ruume, kus sotsiaalne, poliitiline ja materiaalne võimekus säilib ootevalmis olekus ega ammendu ette programmeeritud funktsioonides,” avab teemat kuraator Mira Samonig.

Hooaja avaloengu “Elemental’s Toolkit” peab 1. oktoobril kell 18 EKA aulas maailmanimega arhitekt Alejandro Aravena.

Alejandro Aravena on Tšiili arhitekt ning Santiagos tegutseva arhitektuuribüroo Elemental kaasasutaja ja partner. 2016. aastal pälvis ta Pritzkeri arhitektuuripreemia ning samal aastal oli ta Veneetsia arhitektuuribiennaali juht. Varem on ta õpetanud Harvardi ülikooli disainikoolis (Harvard Graduate School of Design).

Aravena arhitektuurilooming keskendub eelkõige sotsiaalselt kaasava ja järkjärgulist arendamist võimaldava elamuehituse lahendustele, mis tegelevad majandusliku ebavõrdsusega linnaruumis. Elemental on rahvusvaheliselt tuntud oma struktuurselt valmis „pool hea maja“ (half a good house) kontseptsiooni poolest. See strateegia võimaldab rajada taskukohaseid eluasemeid kallimale maale, majanduslikele võimalustele lähemale. Tuginedes büroo arvukatele näidetele, tutvustab Aravena loengus oma arhitektuuripraktikat ning käsitleb arhitektuuri kui raamistikku, mis loob võimalusi kollektiivseks tegutsemiseks.

Loeng on tasuta ja toimub inglise keeles.

Varasemad avatud arhitektuuriloengud on järelvaadatavad www.avatudloengud.ee

Loeng toimub EKA arhitektuuriteaduskonna ja TAB 2026 koostöös ning Tšiili Vabariigi Soomes ja Eestis asuva suursaatkonna toetusel. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide

Kuidas panna robotid lahendama merenduse väljakutseid? Millest sünnib kestlik mood? Kuidas materjale paremini mõista? Ja mis teeb väliruumist koha, kus päriselt tahaks olla?

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli ühine Tuleviku Insener-Disainer kutsub taas 9.–12. klasside noori avastama, kuidas saavad disain, inseneeria ja tehnoloogia koos aidata lahendada tänapäeva maailma väljakutseid.

Uuel hooajal ootab osalejaid 10 praktilist laupäeva septembrist maini, mil EKA ja TalTechi laborites ning stuudiotes saab õppejõudude juhendamisel katsetada, ehitada, disainida ja oma ideid päriselt ellu viia.

Neli moodulit, neli väljakutset

🤖 Kuidas panna robotid merenduse väljakutseid lahendama?
🧪 Kuidas mõista materjale?
👗 Kuidas disainida kestlikku moodi?
🌿 Kuidas luua kutsuv ja mugav väliruum?

Sel hooajal jätkuvad populaarsed robootika-, materjali- ja moemoodulid ning programmi lisandub täiesti uus väliruumi moodul. Seal uuritakse, kuidas kujundada meie ühist ruumi nii, et see oleks inimestele kutsuv, mugav ja hästi toimiv.

Tuleviku Insener-Disainer on võimalus vaadata tulevikku korraga nii disaineri kui ka inseneri pilguga – küsida „miks?“, katsetada „mis siis, kui?“ ja jõuda ideest toimiva lahenduseni.

Programmi toetab Haridus-ja Teadusministeerium.

Registreerumine on avatud kuni 20. septembrini 2026.

Esimene kohtumine 26.septembril Eesti Kunstiakadeemias!

👉 Lisainfo ja registreerimine:
https://taltech.ee/tehnoloogiakool/tuleviku-insener-disainer#p2519280

Püsiviide