Üritused

26.03.2024 — 05.04.2024

Lainurga galerii esimese näituse avamine

VISUAAL-Täisnurk x Lainurk

Teisipäeval (26.03) kell 19.00 toimub Lainurga galerii ja selle esimese näituse avamine. Lainurga galerii asub 4. korrusel fotoosakonna ees (B-405).

Nurgagaleriide eeskäija Täisnurga galerii pühitseb sisse Lainurga galerii ja näituse avamisel toimub performance.

Näituse raames on Eesti Kunstiakadeemia hoonesse peidetud kümme Täisnurga galerii logo. Kõikide nende logode esimene leidja saab Täisnurga poolt premeeritud.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Lainurga galerii esimese näituse avamine

Teisipäev 26 märts, 2024 — Reede 05 aprill, 2024

VISUAAL-Täisnurk x Lainurk

Teisipäeval (26.03) kell 19.00 toimub Lainurga galerii ja selle esimese näituse avamine. Lainurga galerii asub 4. korrusel fotoosakonna ees (B-405).

Nurgagaleriide eeskäija Täisnurga galerii pühitseb sisse Lainurga galerii ja näituse avamisel toimub performance.

Näituse raames on Eesti Kunstiakadeemia hoonesse peidetud kümme Täisnurga galerii logo. Kõikide nende logode esimene leidja saab Täisnurga poolt premeeritud.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.04.2024

Uue koha avamise teade

TUTU FB COVER

Teatame ülimalt ametlikult, range bürokraatilise järjepidevuse ja korrapärasusega uue asukoha avamise sündmusest, mis on korraldatud absoluutselt vastavalt kõikidele reeglitele, määrustele ja eeskirjadele, mis on kehtestatud nii seaduste kui ka organisatsiooni sisekorra poolt.

Asukoht: Tulika põik 4, linn: Tallinn, maakond: Harju maakond, 10613

Ametlik kava:

19:00-20:00 Kunstiryhmituse performance “SELGUMISEL” (vajalik registreerimine)

20:00-21:00 The Lunacy of Flowers

21:00 04.04.2024 tühistatakse eeskirjad (pidu).

21:00 – 22:00 uqq 

22:00 – … Selgumisel

Registreeri oma kohaletulek performance’ile vastavalt organsiatsiooni eeskirjadele Fienta Ticketing OÜ veebikeskkonnas. 
Ametlik teave sündmuse kohta: 
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Uue koha avamise teade

Neljapäev 04 aprill, 2024

TUTU FB COVER

Teatame ülimalt ametlikult, range bürokraatilise järjepidevuse ja korrapärasusega uue asukoha avamise sündmusest, mis on korraldatud absoluutselt vastavalt kõikidele reeglitele, määrustele ja eeskirjadele, mis on kehtestatud nii seaduste kui ka organisatsiooni sisekorra poolt.

Asukoht: Tulika põik 4, linn: Tallinn, maakond: Harju maakond, 10613

Ametlik kava:

19:00-20:00 Kunstiryhmituse performance “SELGUMISEL” (vajalik registreerimine)

20:00-21:00 The Lunacy of Flowers

21:00 04.04.2024 tühistatakse eeskirjad (pidu).

21:00 – 22:00 uqq 

22:00 – … Selgumisel

Registreeri oma kohaletulek performance’ile vastavalt organsiatsiooni eeskirjadele Fienta Ticketing OÜ veebikeskkonnas. 
Ametlik teave sündmuse kohta: 
Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.04.2024

EKA kutsub: Found Footage

FB event

Kunstnikufilmide linastus 4. aprillil kell 18.00 kinos Artis

Gustav Deutch / FILM IST 1-3 / 35’
Eva Heller / LAST LOST / 13’
Abigail Child / CAKE AND STEAK, Suburban Trilogy – Part 1 / 21’
Peter Tscherkassky / OUTER SPACE / 10’
Jay Rosenblatt / AFRAID SO / 2’40
Jay Rosenblatt / THE SMELL OF BURNING ANTS / 21’
Christoph Girardet & Matthias Müller / PLAY / 7’20

Linastusele eelneb sissejuhatus programmi kuraatori Taavi Talve poolt.

Sissepääs tasuta

Toetavad EKA vabade kunstide teaduskond, Kunstnikufilm OÜ

Found footage filmiprogramm toob vaatajani läbilõike filmidest, mis põhinevad  juba olemasolevate kaadrite taaskasutamisel. Iseenesest lihtsalt kirjeldataval meetodil on oma tähelepanuväärne koht ja mõju liikuva pildi ökonoomias, mis võimaldab väljenduda laial spektril autoripositsioonidel. Hõlmates nii lugude jutustamist, kujutise dekonstruktsiooni ja rekontekstualiseerimist kui ka liikuva pildi meediumispetsiifiliste tahkude käsitlemist. Need taaskasutatavad kaadrid on uuesti kõnelema panduna suutelised osutama endi sünni ja ringlemise asjaoludele, seadma kahtluse alla algselt sätestatud ühehäälsuse ning kavatsetud tähenduse. Need on ainulised liikuvate kujutistega täidetud ruumid, mis lasevad meil heita pilgu nende eelmistele eludele, neid loonud pinge ja lummuse tunnistajad, milles on tihendatult peidus sinna varjuv tegelik tähendus. See kujutise taaskasutamine, juba olemasoleva ümberpaigutamine, lubab meil märgata tardunud hoiakutele kuju ja vormi andnud nähtamatuid kokkuleppeid, isiklike ja kollektiivsete reaalsuskogemuste representatsioone ja nende tingimuslikkust. Kui hästi läheb, saame võimaluse heita pilgu harjumuslikkuse katkirebitud eesriide taha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA kutsub: Found Footage

Neljapäev 04 aprill, 2024

FB event

Kunstnikufilmide linastus 4. aprillil kell 18.00 kinos Artis

Gustav Deutch / FILM IST 1-3 / 35’
Eva Heller / LAST LOST / 13’
Abigail Child / CAKE AND STEAK, Suburban Trilogy – Part 1 / 21’
Peter Tscherkassky / OUTER SPACE / 10’
Jay Rosenblatt / AFRAID SO / 2’40
Jay Rosenblatt / THE SMELL OF BURNING ANTS / 21’
Christoph Girardet & Matthias Müller / PLAY / 7’20

Linastusele eelneb sissejuhatus programmi kuraatori Taavi Talve poolt.

Sissepääs tasuta

Toetavad EKA vabade kunstide teaduskond, Kunstnikufilm OÜ

Found footage filmiprogramm toob vaatajani läbilõike filmidest, mis põhinevad  juba olemasolevate kaadrite taaskasutamisel. Iseenesest lihtsalt kirjeldataval meetodil on oma tähelepanuväärne koht ja mõju liikuva pildi ökonoomias, mis võimaldab väljenduda laial spektril autoripositsioonidel. Hõlmates nii lugude jutustamist, kujutise dekonstruktsiooni ja rekontekstualiseerimist kui ka liikuva pildi meediumispetsiifiliste tahkude käsitlemist. Need taaskasutatavad kaadrid on uuesti kõnelema panduna suutelised osutama endi sünni ja ringlemise asjaoludele, seadma kahtluse alla algselt sätestatud ühehäälsuse ning kavatsetud tähenduse. Need on ainulised liikuvate kujutistega täidetud ruumid, mis lasevad meil heita pilgu nende eelmistele eludele, neid loonud pinge ja lummuse tunnistajad, milles on tihendatult peidus sinna varjuv tegelik tähendus. See kujutise taaskasutamine, juba olemasoleva ümberpaigutamine, lubab meil märgata tardunud hoiakutele kuju ja vormi andnud nähtamatuid kokkuleppeid, isiklike ja kollektiivsete reaalsuskogemuste representatsioone ja nende tingimuslikkust. Kui hästi läheb, saame võimaluse heita pilgu harjumuslikkuse katkirebitud eesriide taha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.04.2024

Paneelarutelu “TÄNAPÄEVAST TULEVIKKU: DIGITAALSE TEATRI TEEKOND”

held in human_sept 2023 photography alana proosa-108

Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu. 

See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist. 

Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.

Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw


ESINEJAD:

Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).

Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.

Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.

Postitas Kati Saarits — Püsilink

Paneelarutelu “TÄNAPÄEVAST TULEVIKKU: DIGITAALSE TEATRI TEEKOND”

Reede 19 aprill, 2024

held in human_sept 2023 photography alana proosa-108

Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu. 

See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist. 

Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.

Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw


ESINEJAD:

Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.

Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).

Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.

Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.

Postitas Kati Saarits — Püsilink

02.04.2024

Sotsiaalse innovatsiooni konverents “Tärkamine”

tärkamine_FBevent-100

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Eva Liisa Kubinyi viib läbi sessioni “speed friending” ja esitleb oma doktoritöö teemat, pealkiri:
“Change Agents Respectful Navigation Across Logics: A Social Design Case in Estonian Youth Mental Health Service Development”

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Daniel Kotsjuba esitleb EKA Sotsiaalse disaini MA programmi.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sotsiaalse innovatsiooni konverents “Tärkamine”

Teisipäev 02 aprill, 2024

tärkamine_FBevent-100

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Eva Liisa Kubinyi viib läbi sessioni “speed friending” ja esitleb oma doktoritöö teemat, pealkiri:
“Change Agents Respectful Navigation Across Logics: A Social Design Case in Estonian Youth Mental Health Service Development”

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Daniel Kotsjuba esitleb EKA Sotsiaalse disaini MA programmi.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.03.2024

EKA Muuseum 5 sünnipäevatuurid

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

  • Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
  • Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

Palume huvist osaleda märku anda registreerimisvormi kaudu: https://forms.gle/4gvDpe5oubmEUGDQ8
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA Muuseum 5 sünnipäevatuurid

Neljapäev 21 märts, 2024

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

  • Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
  • Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

Palume huvist osaleda märku anda registreerimisvormi kaudu: https://forms.gle/4gvDpe5oubmEUGDQ8
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

23.03.2024

Anu Põder veebisümpoosium “Space for My Body”

Anu Põder online sümpoosium

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Anu Põder veebisümpoosium “Space for My Body”

Laupäev 23 märts, 2024

Anu Põder online sümpoosium

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.03.2024

Disainimõte 2024 – Kuidas luua ruumi agentsusele?

Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

 

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

 

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

 

Postitas Kätlin Leokin — Püsilink

Disainimõte 2024 – Kuidas luua ruumi agentsusele?

Teisipäev 19 märts, 2024

Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.03
Screenshot 2024-03-12 at 13.35.30

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

 

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

 

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

 

Postitas Kätlin Leokin — Püsilink

22.03.2024 — 02.06.2024

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

idee
beginners_851x315_x2

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

Reede 22 märts, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024

idee
beginners_851x315_x2

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

13.03.2024

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas

Kärt Ojavee

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas

Kolmapäev 13 märts, 2024

Kärt Ojavee

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

Postitas Andres Lõo — Püsilink