Rubriik: Kuraatoriõpe

Reedel, 15. veebruaril 2019 kell 19:30 avab Angela ‘Goo’ Ramírez Vent Space projektiruumis areneva näituse “Mõnikord me mäletame [mäletatud]”. Näitus ning kunstnikuresidentuur on avatud E-N kell 13:00-17:00 ning L-P kell 13:00-19:00 kuni 28. veebruarini. Näituse lõpetamine toimub reedel, 1. märtsil kell 19:30.

Goo praeguseks huviks on mälu enda teadvuse ehk metamälu uurimine mäletamispüüde materialiseerumise kaudu.

“Mõnikord me mäletame [mäletatud]” on näitus, mis uurib näituse “Mõnikord me mäletame” metamälu. Taandudes minevikku, toob aeg – mäluks hädavajalik mateeria – esile loomingulise protsessi, mille kaudu me valides, unustades ning ettekujutades moonutame oma mälestusi vastavalt sellele, mis meile antud hetkes oluline on.

Angela ‘Goo’ on ruumi- ja linnaplanneerimise ning pedagoogika taustaga. Ta on töötanud uurijana Tecnologico de Monterrey ülikoolis ning kureerinud arhitektuurinäitusi/kunsti Queretaro linnamuuseumis, Mehhikos. Hetkel õpib ta Kaasaegse kunsti magistriõppekaval Eesti Kunstiakadeemias.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Kadri Liis Rääk ja Wondering O (Mihkel Tomberg) avavad 3. märtsil kell 19:00 Vent Space projektiruumis audiovisuaalse installatsiooni „Risoopia2”. Avaõhtul toimub improvisatsiooniline live-kontsert.

Risoopia2 on pidevalt arenev ja muutuv multidistsiplinaarne keskkond, mille aktiveerivad sinna sisenevad inimesed. Risoopia ehk risoomne utoopia on elusorganism, spekulatiivne narratiiv, kus tähendused tekivad lõpmatutes sõlmpunktides. Lood minevikest, olevikest ja tulevikest hoiavad seda organismi elus, toidavad ja täiendavad. Risoopia2 on taktiilne mängumaa, millega kõik on oodatud ühinema ning mille lugusid kuulama. Piiride hägustudes tärkavad sidemed.

Kadri Liis Rääk õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Ta on lõpetanud nii stsenograafiaõpingud EKA-s kui ka magistriõpingud autonoomse disaini vallas KASK’i ülikoolis Gentis, Belgias. Käesolev installatsioon on osa jätkuteosest, mis KASK’is alguse sai. Tema uurimisvaldkonnaks on tajud vahendatud reaalsuses: tajuorganid kui liidesed (“interfaces”) maailma loomiseks ja mõtestamiseks. Hetkel tegeleb ta intensiivsemalt spekulatiivsete narratiivide ning posthumanismi uurimisega installatiivses kontekstis.

Mihkel Tomberg õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni. Ta on tuntud projektidest “Algorütmid” ja “Heaven’s Trumpet” ning teinud erinevaid helikujundusi paljudele audiovisuaalsetele projektidele. Ta on osalenud näitustel Eestis ja Itaalias.

Näitus on avatud 4.-5. märtsil kell 14-19.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Tere tulemast!
Live graffiti, muusika ja riimid.
Performance’iga astub ette rühmitus SELJOS!

DJ:
—Ken Two
https://www.facebook.com/djkentwo/
—Q100
https://www.facebook.com/iamq100/

MC:
Päda ja Ronaldo Da Vinci
https://www.facebook.com/kaheksksksa/

Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.

Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.

Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Meie planeet on suremas.

Kliima- ja ökoloogiline kriis võivad juba paari põlvkonna jooksul viia nii inimkonna kui ka enamiku teisi loomaliike väljasuremiseni.

Valitsused ja suurkorporatsioonid on ametis vabanduste välja mõtlemise ning teatri tegemisega, et tähelepanu olulistelt teemadelt kõrvale juhtida.

Kas keegi üldse tegeleb selle probleemiga?

Jah!

15.-21. aprillil toimub Rahvusvaheline Vastuhakk Väljasuremisele: ülemaailmne massiprotestide laine, mida korraldab liikumine Extinction Rebellion, mille keskus asub Londonis.

Protestijad on hõivanud olulised liiklussõlmed, häirides sellega linnade tavapärast toimimist ning nõudes valitsuselt ja ühiskonnalt viivitamatut probleemiga tegelemist ka massarreteerimiste kiuste.

Tallinna keskmes asuv Vent Space projektiruum saab vahemikus 19.-23. aprillini Eesti kliimaprotestide keskuseks. Kajastame nii Eestis kui ka üle maailma toimuvaid protestiaktsioone, viime läbi kliimakriisi teemalisi workshop’e ja loenguid ning toetame kõikjal maailmas meie tuleviku nimel vapralt võitlevaid aktiviste.

Avamine toimub reedel, 19. aprillil kell 19.00.

Info workshop’ide ja loengute kohta avaldame jooksvalt.

Näitust korraldab Tiiu Lausmaa, EKA maaliosakonna bakalaureusetaseme 2018 aasta vilistlane koos ülejäänud XR Eesti tiimiga.

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Avatud: T-R 13:00-19:00 L-P 11:00-17:00

Eksinud hingede turismikontor kutsub külastajaid muinasjutulisse kohta siinsamas lähedal – kuskil Baltikumi, Balkani ning kunstnike Ryan Galer ja Rebecca Larkini raamatu maailma vahel.

Esitades segu lugudest, visuaalsest kunstist, suveniiridest ja reisidokumentidest, pakub kontor lihtsat, kuid interaktiivset kogemust. Sukeldu meie fantaasiarohkesse maailma ning jaga pärast oma lugu meiega!

Passi pole vaja! Tooge vabalt kaasa oma sõpru: suuri, väikeseid, karvaseid, kootud, väljamõeldud või mitte – me tahame nende kõigiga kohtuda!

*

Larkin, Galer ja teised Kadunud Hingede Turismikontori Teatrikompanii liikmed toovad ettekandele ainulaadse ja poolimproviseeritud etenduse järgmistel aegadel: teisipäeval, 14. märtsil kell 20.00 ja pühapäval, 17. märtsil kell 19.00.

Lisaks toimub ühine jalutuskäik koertega laupäeval, 16. märtsil kell 12.00 -14.00. Võtke kaasa oma koerad, kujuteldavad koerad ja koera-lood. Kõik koeratõud on teretulnud, samuti nagu ka kõik külalised, kaasa arvatud need, kellel juhtumisi koera pole.

*

Pühapäeval, 17. märtsil, kell 12.00-14.00 ootame lapsi osalema töötoas, mille käigus luuakse endale sõber – värvitud, animeeritud, maalitud, õmmeldud või kirjutatud. Kõik loomingulised lähenemisviisid on tervitatavad. Inglise keele oskus ei ole vajalik, kuid soovi korrral palun võtta kaasa oma lemmik dinosaurus, kaisuloom vms.

NB! Palun ärge jätke lapsi ilma järelvalveta ning võtke kaasa väike snäkk söögipausi pidamiseks.

*

Ryan Galer on multidistsiplinaarne kunstnik, kes töötab performance’i, filmi/video, visuaalse kunsti ja kirjutamise tehnikates. Segades autobiograafiat kujutlusvõimega, otsib ta poolfiktiivset kohta, kus end kodus tunda. Ta õpib praegu Kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.

Rebecca Larkin on luuletaja ja visuaalne kunstnik, kes töötab tekstiili, maali ning performance’iga (mõnikord nukkudega, mõnikord mitte). Tal on magistrikraad kunstiajaloos dokumentaalse kunsti suunitlusega Courtaul’i Kunstiinstutuudist Londonis.

Lisaks turismikontori projektile, mis algas 2017. aasta alguses, on Ryan ja Rebecca varem töötanud koos lavastuse/kunsti-näitusega “Cabaret Galer Presents: Cabaret Galer,” mis rääkis ohtudest, mis tekivad, kui korraldada kunstinäitus oma magamistoas (tol korral oli magamistuba Ryani oma).  

Kolmapäeval, 6. veebruaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Carol Katkoffi isikunäituse “Metamorfoosse fotoloo kasutamine vaataja
analüüsiks” avamine.

Carol Katkoffi huvitab, kuidas toimib maailma tajumise psühholoogiline protsess, mis paneb igaüht ümbrust kogema läbi enese kõverpeegli. Maailm, mida enese ümber tajume, on vaid kujutluspilt reaalsusest. Meie kujutluspilt aga määrab ära selle, kuidas maailma tajume.

Näituse võtmeks on akordionistiilis raamatuks köidetud metamorfoosne fotolugu. Raamatut saadavad videod
selle vaatajatest ning nendega tehtud intervjuudest. Raamatu lõi autor ideega, et lugu selles tekib vaataja olemasoluga olenevalt tema kogemustest ja kujutlusvõimest. Kaootilises, kuid narratiivses fotoloos tekitab kaamera uitav rännak metamorfoosse sündmustiku, mille vahetuvad peategelased võivad, aga ei pruugi, olla omavahel seotud vaid ajalis-ruumilise juhusliku kokkusattuvuse tõttu. Tegevustel on justkui eesmärgipärasus olemas, kuid iga hetk võib viia absurdini või enne püändi saabumist uue huviobjekti leidmiseni.

Fotolugu on kui väike replikaat maailmas kogetavale kaosele, milles püüame tähendusi luua juba seetõttu, et meil on selleks instinktiivne vajadus. Selle instinktiivse vajaduse kaudu proovib ka vaataja kaoses korda luua ja leida loos tähenduskihte. Vaataja osaleb aktiivselt loomeprotsessis, mille läbi tekib lugu vastavalt tema kogemustele ja kujutlusvõimele. Terviklik vorm tekib siis, kui kohtuvad vaataja oma isiksusega ja fotolugu. Protsess, mille vaataja läbib, on reflektsioon sellest, kuidas võiks analüüs toimuda ka muu vastuvõetud infoga ning eeskätt iseendaga. Tähenduskihid, mis autoril enesel teost luues võisid olla, ei oma tähtsust.

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini
ning on avatud iga päev kell 12-18.

Carol Katkoff õpib Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Käesolev
näitus valmis 2018. aastal tema Kõrgem Kunstikool Pallase Fotograafia eriala lõputööna.

Esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Sergei Lotsmanovi isiknäituse “SD Sinine lill” avamine ja kunstnikuraamatu esitlus. 

Oma uues metainstallatsioonis „SD Sinine lill“ esitleb Sergei Lotsmanov dokumente, mis kinnitavad tema uut teooriat sinise lille kohta. Jena romantikute otsinguis sündinud sinise
lille sümbol on pärast dekabristide ülestõusu 14. (26.) detsembril 1825. a Senati väljakul Peterburis, ekseldes läbi Pariisi barrikaadide püssirohusuitsu, leidnud ennast Moskva sürrealistliku argipäeva hoogsas keerises.

9. märtsil 2017 avati Moskvas kaasaegse kunsti keskuses Garaaž Venemaa esimene kaasaegse kunsti triennaal. Näituse tunnusgraafikas kasutas institutsioon nüüdisaegse Venemaa kaardi kujutist, kusjuures Krimmi poolsaar oli kujutatud Vene Föderatsiooni osana.

Nii vene kui ka eesti keeles on sõnal „kaart“ lisaks geograafilisele tähendusele ka seos digitehnoloogia maailmaga, nagu näiteks SD-mälukaardi puhul. Secure Digital (SD) on säilmäluga, täpsemalt välkmäluga mälukaardi formaat, mis töötati SD Card Associationi (SDA) poolt välja infotehnoloogilistes kandeseadmetes kasutamiseks. SD-standardiga tehnoloogiat kasutavad täna paljud tootjad: SD-mäluformaat on kasutusel eeskätt paljudes mobiil-
telefonides, digitaalsetes helimängijates, navigatsioonisüsteemides ja elektroonilistes raamatutes.

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini,
olles nädala sees avatud 17-20 ning
nädalavahetusel 14-17.

Sergei Lotsmanov (s. 1983, Tartu) elab ja töötab Moskvas. Ta on lõpetanud Venetsianovi-nimelise kunstikooli Tveris (2004), Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (2010) ja Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudi (2012). Viimastel aastatel on Lotsmanovil olnud hulgaliselt nii isik- kui grupinäituseid, lisaks on ta osalenud Viini ja Artissima kunstimessidel. Tema teosed kuuluvad muuhulgas Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Venemaa Riikliku Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonidesse.

Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 18
toimub Vent Space projektiruumis Janne Liase esimese isiknäituse „Koertenäitus” avamine. 

„Mõnest hirmust vabanemiseks on
vaja sellega aktiivselt tegeleda. Mõnest teisest aga võib lihtsalt välja kasvada ning ühel hetkel avastada, et ei kardagi enam.
Siiski jätavad ammused kohutavad sündmused oma jälje ning ebameeldivad mälestused.

Üks aktiivne meetod foobiast vabanemiseks on hirmudega silmitsi seismine ehk eksponeerimine, mille käigus ettevaatlikult, aga järjepidevalt hirmutava olukorra või objektiga kokku puutudes sellega harjutakse. Teine meetod on teha oma hirmu üle nalja ning mõelda, et ei kardagi enam. Kas see ka töötab?” 

Näitus on avatud 17.-19. jaanuaril kell 12-18 ja 20. jaanuaril kell 12-16.

Janne Lias (s. 1981. a. Tallinnas)
õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal.
Olles eelnevalt omandanud
Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi informaatikas, kasutab Janne Lias
oma töödes sageli ka IT-alaseid teadmisi. Kunstiväljal alustanuna katsetab meelsasti erinevate materjalide ja tehnikatega. Olulisteks tööriistadeks teoste loomisel
on emotsioonid ning huumorimeel.