Rubriik: Vent Space

Neljapäeval, 10. oktoobril kell 19:00 avame Vent Space projektiruumis Jose Aldemar Muñozi isikunäituse „Alkeemia”. Näitus jääb avatuks kuni 13. oktoobrini, iga päev kell 14-18.

„Ma soovin ühendada alkeemia ja keha, kasutades mateeria, hinge ning vaimu transmutatsiooni ideed. Lähtudes laboratooriumi keskkonast, valisin instinktiivselt katsematerjale, sh paber, vill, kuldne ja hõbedane värv, tušš ja metall, et kirjeldada vedelike, organite ja ideede suhet elavas kehas. Lõppfaasis sidusin oma uurimuse Joseph Beuysi praktikaga, mille järgi elu on loominguline tööriist iseeneses ning kunst on muutev jõud, mis loob individuaalset ning kollektiivset teadvust.

Installatsioon põimib erinevaid materjale, emotsioone ja ideid: viltimisest saab minu uurimuse alus, justkui tarkade kivi, mis suunab mind mõtlema oma otsekui piire ületavast ning kullaks muutuvast kehast.”

Aldemar Muñoz on pärit Bogatast, Kolumbiast. Ta lõpetas 2013. aastal Jorge Tadeo Lozano ülikooli ning hetkel omandab Kaasaegse kunsti erialal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Oma praktika vältel on just keha olnud tema uurimisobjekt. Läbi selle, kuidas organid, vedelikud, emotsioonid ja tunded reageerivad, uurib ta keha ümbritsevaid nähtamatuid reaalsuseid.

Selle tulemusel valminud seeriat kehateemalistest joonistustest ning objekte, videosid ja performance’eid on seni eksponeeritud muuhulgas Kolumbias, Argentiinas ja Jaapanis.

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 18.00 avame Vent Space projektiruumis fototudengite grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha“. Näituse raames toimub kahel korral Hans Jakob Vääri performance: neljapäeval, 31. oktoobril (eesti keeles) ja reedel, 1. novembril (inglise keeles) algusega kell 18.30. Näitus jääb avatuks 3. novembrini, iga päev kell 13-18.

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Lisann Lillevere, Gerda Nurk, Ania Pażucha, Anna Tamm, Pille-Riin Vihtre, Hans Jakob Väär

Kuraatorid: Aksel Haagensen ja Kati Ots
Graafiline disainer: Moonika Maidre

„ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha“ on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia, kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe tudengite koostööprojekt. Näituse ettevalmistusprotsessis oli kesksel kohal tudengite omavaheline mõttevahetus. Lähtekohaks võeti fotoosakonna tudengite eelmise õppeaasta jooksul valminud stuudioprojektid. Aruteludest välja kasvanud edasiarendustest on käesoleval näitusel loodud uus tervik, milles avaldub iga kunstniku käekiri ning mida seovad uued temaatilised suunad.

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti magistrantide eksperimentaalne student-run projektiruum, mille eesmärk on pakkuda EKA tudengitele avalikku platvormi loometegevuseks.

Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2019 kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Tallinna Fotokuu, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus, EKA Galerii, Vaba Kunst MTÜ, Nudist, Õllenaut

Neljapäeval, 10. oktoobril 2019 kell 19
avame Vent Space projektiruumis
Jose Aldemar Muñozi isikunäituse „Alkeemia”.

„Ma soovin ühendada alkeemia ja keha, kasutades mateeria, hinge ning vaimu transmutatsiooni ideed. Lähtudes laboratooriumi keskkonast, valisin instinktiivselt katsematerjale, sh paber, vill, kuldne ja hõbedane värv, tušš ja metall, et kirjeldada vedelike, organite ja ideede suhet elavas kehas. Lõppfaasis sidusin oma uurimuse Joseph Beuysi praktikaga, mille järgi elu on loominguline tööriist iseeneses ning kunst on muutev jõud, mis loob individuaalset ning kollektiivset teadvust.

Installatsioon põimib erinevaid materjale, emotsioone ja ideid: viltimisest saab minu uurimuse alus, justkui tarkade kivi, mis suunab mind mõtlema oma otsekui piire ületavast ning kullaks muutuvast kehast.”

Näitus jääb avatuks kuni 13. oktoobrini, iga päev kell 14-18.

Aldemar Muñoz on pärit Bogatast, Kolumbiast. Ta lõpetas 2013. aastal Jorge Tadeo Lozano ülikooli ning hetkel omandab Kaasaegse kunsti erialal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Oma praktika vältel on just keha olnud tema uurimisobjekt. Läbi selle, kuidas organid, vedelikud, emotsioonid ja tunded reageerivad, uurib ta keha ümbritsevaid nähtamatuid reaalsuseid.

Selle tulemusel valminud seeriat kehateemalistest joonistustest ning objekte, videosid ja performance’eid on seni eksponeeritud muuhulgas Kolumbias, Argentiinas ja Jaapanis.

Solveig Lill avab 22. augustil kell 18:00 Vent Space projektiruumis isikunäituse “Lähimates kaugustes”. Näitus jääb avatuks kuni 31. augustini, iga päev kell 12–17.

“Inimese keha koosneb ​ca kolmekümne seitsmest triljonist rakust. Töö, mis toimub nende vahel ja sees läbi keeruka bioloogiliste protsesside jada, määrab igakülgselt organismi seisundi.​ Tajume rakkude poolt vahendatud keskkonda rakkude poolt toodetud energia abil. Siiski tavatseb inimene enesest mõelda pigem kui ühest terviklikust vormist, mitte kui aktiivsete elavate osakeste kogumist.

Et ennast ümbritsevas maailmas kuidagi positsioneerida, määratleda oma paiknevus süsteemis, on tarvis teadvustada lisaks iseenda suurusjärgule ka teisi skaalasid. Vajalik on heita pilk lähemale ja kaugemale.

Rakutasandit on võimalik vaadelda mudelina suurematele elukooslustele. Algosakeste vaheline kommunikatsioon, konfliktid, mõjutused ja võnkumised, koostöö ja konkurents on paralleeliks sarnastele suhetele nii inim- kui universaalses mõõtmes.

Näitusel eksponeeritud joonistused kujutavad hüpoteetilisi olukordi rakumaailmas. Teosed ei lähtu teaduslikest materjalidest, vaid kõnelevad mikrotasandist läbi autori tõlgenduse. Väljapanek kutsub vaatajat üles mõttelisele skaalahüppele, suunab pilgu inimeselt rakule ja küsib, kas neis võib olla midagi olemuslikult ühist.”

Solveig Lill (s. 1994) õpib Eesti Kunstiakadeemias Kaasaegse kunsti erialal ja kaitseb järgneval kevadel enda magitritöö. Eelnenud õppeaastal täiendas ta end vahetusõpilasena Saksamaal, Universität der Künste Berlin’is, professor Mark Lammerti klassis. Aastal 2016 omandas Lill Tartu Ülikooli maaliosakonnas bakalaureusekraadi. Olles varasemalt osalenud grupinäitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis, on käesolev tema esimene isikunäitus. Lille loominguline praktika kätkeb endas mitmeid meediume. Ta on tegelenud maali, installatsiooni ja fotoga ning on praegusel hetkel keskendunud joonistusele.

Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Vent Space, Aksel Haagensen, Mark Lammert, Hanna-Liisa Lavonen, Iren Lill, Kaisa Maasik, Maria Muuk, Kati Ots, Mihkel Raev

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Esmaspäeval, 5. augustil 2019 kell 18 avaneb Vent Space projektiruumis grupinäitus “Pärast tööpäeva lõppu”. Näitus jääb avatuks 11. augustini. 

Osalevad kunstnikud: Katrin Enni, Aksel Haagensen, Ulvi Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Kaisa Maasik, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar

Vastavataval näitusel on vaatajal võimalus tutvuda Vent Space projektiruumi tiimiliikmetega (ja ühe külaliskunstnikuga). Ühiselt tegeletakse argiste teemadega, kasutades tuttavlikke vahendeid igapäevast. See on kummardus pooleliolevatele asjadele, millega just suvel eriliselt palju tegeleda saab. See on otsade sõlmimine, vahepealse oleku väärtustamine.

Näitus on avatud 6.-11. augustini kell 12-18.

Katrin Enni (1976) elab ja töötab igapäevaselt Tallinnas. Ta teeb tööst vabal ajal palju argiseid toimetusi. Ka oma heliinstallatsioonides armastab kasutada erinevaid argiobjekte.

Aksel Haagensen (1993) tegutseb Tallinnas. Ta on huvitatud igapäevaste ja mitte-nii-igapäevaste lugude rääkimisest ja sellest, mis kaasneb nende lugude rääkimisega.

Ulvi Haagensen (1964) hakkab varsti jälle Tallinnas elama. Kui harjade tegemine ja muu ettevalmistus võtab küllalt kaua, siis võib-olla ei pea kunagi koristama hakkama.

Hanna-Liisa Lavonen (1994) õpib ja töötab Tallinnas. Teda võib leida istumas, mobiil näpus, Instagramis jooga voogu sirvimas või linna peal jõlkumas, inspiratsiooni kogumas.

Kaisa Maasik (1994) toimetab põhiliselt Tallinnas ja Helsingis. Kaisa leiab vahepeal igapäevaseid sisseoste tehes (või lihtsalt tänavalt) ostunimekirju, mille põhjal on tehtud ka antud näitusel esitletud vaibad.

Kati Ots (1993) valmistub hetkel kolimisteks. Tegeleb “ei” ütlemise õppimisega, et ennetada läbipõlemist, aga #fomo – siin ta jälle on…

Olesja Semenkova (1992) on naine. “Iga potentsiaal omab stereotüüpi, iga stereotüüp on potentsiaalne.” Oma igapäevases elus leiab Olesja puutumatuid potentsiaale ja avab neid oma tavalises kunstis.

Silvia Sosaar (1979) küsib: “Inimeste arvamus? Kuidas nad seda kujundavad? Kust saavad oma arvamustele ja eelistustele kinnitust? Kuidas otsib loomeinimene pelgupaika maailma eest?”

Kolmapäeval, 31. juulil kell 18:00 avatakse Vent Space projektiruumis Rebeka Vaino isikunäitus “ILINX extended”. Näitus jääb avatuks 2. augustini 12:00-18:00.

Ilinx on Roger Caillois’ kohaselt üks mängu kategooria, mis tähistab peapööritust, vertigot; tunnet, mis tekib, kui galopeerid tühjal rannal poolmetsiku hobuse seljas või tantsid ennast ja aegruumi unustavalt mõnes technoklubis. Näitus on inspireeritud autori isiklikust kogemusest – nii suvedest hobuste seljas kui ka lõpututest tantsudest Berliini technoklubides.
Hobused on läbi ajaloo sümboliseerinud vabadust, liikumist ja iha. Selle ning hoburahusti ketamiini kasutamise tõttu klubides on saanud valgest hobusest Berliini klubitaja sümbol. Seetõttu võttis autor näituse lähtepunktiks valge hobuse. Näituse eesmärgiks on uurida suhet inimese ja hobuse, inimese ja (seksuaalse/sotsiaalne) vabaduse ning inimese ja oma sisemise looma vahel.

Ilinx on audiovisuaalne näitus, mis on laiendus Rebeka Vaino lõputööle (TASE ‘19, Eesti Kunstiakadeemia).

Rebeka Vaino (s.1995) on Tallinnas ning Berliinis tegutsev kunstnik, kes lõpetas sel kevadel EKA maaliosakonna ning 2017-2018 õppis Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Vaino on rahvusvaheliselt tegutsev kunstnik, tal on olnud nii isiku- kui grupinäituseid Berliinis, Budapestis, Tallinnas. Oma loomingus keskendub ta autoportreeliselt inimkehale, inimese ürgsele loomusele ning suhtele loodusega.

FB: facebook.com/rebekavaino
Instagram: @rebekavaino / @rebekarubyvinot_12

Neljapäeval, 18. juulil esitab Bianca Hisse oma Vent Space projektiruumi residentuuri tulemit „Turvaline koht kriitikaks“. Uksed on avatud 18:00-21:00.

Bianca Hisse (1994) on Norras töötav Brasiilia päritolu kunstnik. Liikudes pidevalt visuaalse kunsti ja tantsu piirimail, kasutab Hisse looming performatiivseid stateegiaid, et peegeldada tänapäeva ühiskonna koreograafiat.

Tema loomingus on kesksel kohal iroonilised manifestid, kiire tempoga monoloogid, aktsioonid avalikus ruumis, industriaalne materiaalsus ja teised linna kontekstile omased elemendid, mille abil seab kunstnik kahtluse alla maailma komplekssed liikumisdünaamikad. Diagrammide, performance’ite ja tekstipõhiste installatsioonide kaudu küsib Hisse endalt, mis on inimestevaheliste suuruste ja nende sotsiaalsete struktuuride poliitika, kas kunstipraktika on võimeline avama uusi suundi, mida sõnad ei suuda – ja mis suunas on meie struktuurid liikumas.

Bianca Hissel on vabade kunstide magistrikraad Tromsø Kunstiakadeemiast ning etenduskunstide bakalaureus São Paulo Pühast Katoliiklikust Ülikoolist.

Rohkem infot Bianca Hisse loomingu kohta: www.biancahisse.com

“Kevad on aeg, millal lilled tärkavad ja hakkavad end päikese poole sirutama. Kõige esimesed lilled, mis vihjavad kevadele, on sinililled ja lumikellukesed. Kui lumi on ära sulanud ja päikest paistab rohkem, pistavad tulbid ja nartsissid oma ninad mulla alt välja.” Ja sealt edasi tärkab tasapisi kogu loodus.

Tallinna Kunstihoone all toimib kunstisfäärirakuke Vent Space, kus saavad tuntud kunstnike juurte juures võrseid ajada väikesed, tärkavad lilled. Kunstnike Liidu igaaastase kevadnäitusega samaaegselt võtavad selles kõikelubavas ruumis vaatluse alla oma kunstipraktikad kaks värsket võrset; nende muusaks niigi küllastunud maailmas asfaldivahest väljakasvav, tihedat asustatust trotsiv võilill.

Kolmapäeval, 22. mail ja neljapäeval, 23. mail kell 19:00 leiavad aset kaks loengut. Loeng slaidshowga “Kas aiandus võiks olla kunstipraktika?” põhineb vestlustel, mitte raamatutel. Teine installatiivne loeng põhineb reisižurnaalidel. Reedel, 24. mail kell 19:00 toimub kogunemine tähistamaks näituse lõppu.

Ellen & Moonika

Laupäeval, 11. mail kell 16:00 avatakse Vent Space projektiruumis näitus “Reading the Street”. Näitus jääb avatuks 16. maini, P-N 12:00-18:00.
16. mail kell 18:00 toimub galeriis Urbiquity raamatuesitlus.

Näitusel esitletakse valikut Eesti Kunstiakadeemia “Art and the City” stuudiotes valminud tudengitöödest ning Urbiquity linnauurimisplatvormi raamatut “Reading the Street – Creative Methods in Doing Critical Urban Research on the Example of Two Streets in Milan and Tallinn”.

“Art and the City” stuudio eesmärk on olnud ühildada kunstipraktikas laialt levinud meetodeid linnaruumi uurimisega. Kuigi stuudio on suunatud erinevate erialade tudengitele, on projektide väljundeid alati avalikult esitletud näituste ja arutelude vormis. Kursuse üldisem eesmärk on laiendada linnaloome mõistet: kes või mis ikkagi mõjutab meid ümbritsevat ruumi ning kuidas olla teadlikum linnaelanik, kel on võime oma eluruumi ise kujundada. Seega ei ole stuudiote materjal ja kasutatud meetodid piiritletud erialaspetsialistidele, vaid on kasulikud ka laiemale publikule.

Näitusel pannakse välja valik “Art and the City” raames loodud tudengite töödest, mille eesmärk on näitlikustada, kuidas loomingulised väljundid hõlbustavad olulisi vestlusi. Urbiquity esitletud raamat kombineerib 2018. aastal korraldatud “Art and the City” tulemusi samateemalise töötoaga Milanost ning pakub loovmeetodite kasutamisele kriitilist analüüsi.

Urbiquity on rahvusvaheline urbanismiplatvorm, mille on algatanud Mattias Malk, Stefano Carnelli ja Pablo Conejo.