Rubriik: Stsenograafia

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand

16. mail kell 14.00 avaneb Kristel Zimmeri videonäitus “X”.

X on inimene. X on bioogiline kehand. Kust läheb piir? Milline ta on?

14.00-20.00
16.05.–19.05.2023
Kunstihoone Galerii, Vabaduse Väljak 6

19. mai õhtul toimub performance-avatud stuudio-workshop.

Jooksev info:
Instagramis @p.o.r.n.o_k.e.v.a.d
Facebookis PORNOkevad

Näitus on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03.–19.05.2023.

Kunstihoone Galeriis avatakse 9. mail kell 18.30 Anita Kremmi näitus „Mina / Tema“.

Näituse avamisel, kell 21.30, toimub performance, mida esitleb kunstnik samas näituseruumis.

“Mina / Tema” uurib kahe keha – “mina” ja “teise” – vahelist suhet. Avades ruumi individuaalsetele assotsiatsioonidele ning subjektiivsetele valikutele, tõstatab “Mina/ Tema” ühtlasi küsimuse inimliku kokkuleppevalmiduse ning empaatia piiridest ja võimalustest.

Kuraator Ene-Liis Semper:

“Anita Kremmi projekt “Mina / Tema” tegeleb empaatia ja kehalisusega. Noor kunstnik on “kodustanud” väikese lapse kasvu silkoonist nuku ja püüab erinevate pooside ning liigutuste kaudu leida ühisosa, mis teda/meid kunstliku kehaga seoks. Empaatiat küsitletakse selles töös nii otseses (hoolitsus “väikese keha” eest) kui pööratud, inimsuse tumedamate kihtideni ulatuvas kontekstis. Kui sügav on meie isiklikust kehamälust tõukuv äratundmine ning sellega kaasnevad tungid ja tundmused? Projekti tulemuseks on täismahuline fotoseeria ja videodokumentatsioon protsessist.“

Performance “Mina / Tema” esietendus Helsingis Myymälä2 galeriis performance- ja kunstinädala “SevenOfSeven” raames ning on osa kogumikust “Quantum Critic 2023”.

Performance “Mina / Tema” toimub Kunstihoone Galeriis kahel korral:

9. mail kell 21.30

11. mail kell 19.30

Näitus on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-19.05.2023. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad

Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/

Kunstniku koduleht: https://www.akremm.com/

Avatud kell 15—18

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

02.05. Maal, juhendajad Merike Estna, Alice Kask, Kristi Kongi, Holger Loodus
03.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
04.05. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
05.05. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
08.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
9.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
10.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
11.05. Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Eve Kask, Rene Haljasmäe, Viktor Gurov
12.05. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Charlotte Biszewski, Britta Benno
15.05. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Paul Kuimet
16.—17.05. Stsenograafia, juhendajad Ene-Liis Semper ja Mark Raidpere
18.—19.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Kirke Kangro, Merike Estna, Taavi Talve, Anu Vahtra, John Grzinich, Paul Kuimet, Taavi Piibemann, Sirja-Liisa Eelma, Eve Kask, David K. Ross

EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semper tegi Helsinkis sealsete Teatriakadeemia lõpetajatega kohaliku Linnateatri (Kaupunginteatteri) Pasila black-box teatris projekti “Nimeta”.

Lavastaja assistendina lõid kaasa EKA stsenograafia tudengid Anita Kremm ja Liisamari Viik.

Lavastuse helilooja on Jakob Juhkam.

Tegemist originaallavastusega, mis Enel-Liis Semperi sõnul on teatud määral järjeks lavastusele “72 päeva”. Sarnasus seisneb selles, et töötati piltidega ja materjal ei sisalda verbaalset dialoogi.

Etendus “Nimeta” kestab umbes 1 ja 3/4 tundi, mis garanteerib autori sõnul Helsingist viimase laevaga Tallinna naasemise.

Etendust kaua ei mängita, sest “Nimeta” on diplomilavastus.

Lähem info

Treiler

Lavastajatekst: 

Aastate jooksul olen avastanud, et mind tõmbavad enamasti asjad, mis mingil põhjusel keelduvad nime panemast. Need asjad on minu jaoks huvitavad, sest nad keelduvad täielikult kirjeldamast või on liiga erilised või abstraktsed või ilmsed, et neid sõnadega tabada. Kunstnikuna on minu eesmärk tuua need nimetud hetked lavale ilma igasuguse selgituseta, nii nagu nad on, et inimesed saaksid neid kogeda nii nagu mina. Ootan huviga, kas ja kuidas teised neid hetki vastu võtavad ja tõlgendavad.

Minu jaoks peab esituskompositsioon vältima lineaarsust ja aja loomuliku kulgemise tunnet. Seetõttu kogun kokku fotograafiast, maalidest ja tardunud poosidest töömaterjali ning panen need siis erinevatel veidratel viisidel kokku, mis oma veidrusest hoolimata meenutavad mulle elu selle tooruses. Need nimetamata hetked, mille loon, tuletavad mulle meelde meie tegelikku seisundit inimestena. Mina kui subjekt eksisteerin lõputute lugude seas, mis juhtuvad samaaegselt praeguses hetkes. Lisaks minu subjektiivsetele piiratud vaatenurkadele ja pidevale pingutusele taandada elu millekski, mida saan loota mõtestada, ilmnevad kõik eksistentsi hetked äärmiselt veidrates, absurdsetes sügavalt puudutavates kujundites.

Reaalsus, mida ma otsin, on sageli valdav ja arusaamatu, kuid tekitab minus (ja loodetavasti ka publikus) tingimusteta empaatia, mis võib viia mind meditatiivsesse seisundisse, kus reaalsus ja selle muljed muutuvad mingil moel kättesaadavaks.

Neljapäeval, 27. aprillil avaneb Tallinna Kunstihoone Galeriis Riin Maide näitus “Teistelt poolt, teistest asjadest”. Installatiivsed teosed keskenduvad olematute ruumide potentsiaalile ja ajutise ilule.

“Teiselt poolt, teistest asjadest” on visuaalne uurimus kohtadest, mida ei ole tegelikult olemas. Kasutades endale omaseid materjale nagu paber ja kangas, loob (ja taasloob) Maide neljal päeval keskkonda, läbi mille kogeda ruumilisi ääremärkusi.

“Iga hea vaatemängu juures on mind peaaegu alati paelunud rohkemgi see, mis jääb selle taha. Tühjaks jäänud poepindadelt leiab romantik minus, kapitalismi julmusele vaatamata, tühjuse nostalgiat ja nukrat ilu. Kaduva hetke, mille tahaks jäädvustada.”

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma kunstipraktikas käsitleb ta läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Näitusetegevuse kõrval töötab ta ka kuraatori, etendajana ning on lavastuse kunstnikuna kaasa löönud mitmete etenduskunsti projektide juures, nii Eestis, kui välismaal. Maide lõpetas 2020 graafika eriala Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (BA) ning õpib praegu stsenograafia erialal (MA). Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas. Riini on pälvinud Edmund Valtmani ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid ning aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ja 2022 tiitli Uus Tulija Graafikas.

Kunstnik tänab:
Eesti Kultuurkapitali,
Eesti Kunstiakadeemiat, eesotsas Stsenograafia osakonda, Veidi Christot, aga rohkem Cristot
Sõpru, kes asju ellu aitavad viia
ja muidugi Tallinna Kunstihoonet

Näitus on avatud:
27.04-30.04.2023
14:00 – 19:00
Kunstihoone Galerii
Vabaduse väljak 6, Tallinn

Väljapanek on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-18.05.2023.

Lisainfo:
Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad

Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/

riin.maide@artun.ee
+372 5343 7533

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Stsenograafia tudengi Joel Väli diplomitöö “In memoriam Bellingshausen” VAT Teatris, 10.–18. oktoobril. 

Näitlejad: Ursel Tilk (Eesti Draamateater) ja Markus Truup

Kunstnik-lavastaja: Joel Väli (EKA stsenograafia)

Dramaturg: Andreas Kübar

Valguskunstnik: Leon Augustin Allik

Muusikaline konsultant: Markus Robam

Produtsent: Egert Kadastu 

Etendused 13.10/14.10/16.10/17.10/18.10

Kunstnikud: Anita Kremm, Estookin, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Kristel Zimmer
Kuraator: Ene-Liis Semper

EKA lõputööde näituse TASE ’22 raames, aadressil Lai tn. 31
Avamine 27.06, kell 18.00

Eelmisel sügisel viis Kujundliku Mõtte Labor bst19 tudengite kaasabil läbi eksperimendi teemal “ilus/kole”. Eksperiment sisaldas kahte ülesannet: luua terviklikke kompositsiooniseeriaid, dokumenteerides mõnd vabalt valitud lõiku meid ümbritsevast reaalsusest.

Teise ülesande kohaselt tuli terviklik seeria “lõhkuda” üksikelementideks ja langetada otsus, kas igast üksikust kaadrist saadav impulss on “ilus” või “kole”. Eksperimendi käigus leidsid osalejad, et vastav hinnang pole kunagi absoluutne, sisaldades suure tõenäosusega ka kõigi eelnevalt antud hinnangute tulemusi.

See on vaid üks Kujundliku Mõtte Labori sildi all läbi viidud kunstilistest aktidest. Labor sai ellu kutsutud, tegelemaks inimliku kogemuse paradokside ning kunsti kui keele toimemehhanismidega praktikas.

Erinevate ülesannete käigus on esitatud küsimusi, nagu: mis on keha- ja millist üleminekut tähistab nahk kui kehakontuur? Mis on mälu? Kas see ladestub inimestes või ümbritsevas ruumis? Kuivõrd on võimalik portreteerida indiviidi kitsalt läbi esteetiliste valikute? Kust algab assotsiatiivne mõte? jne.

Stsenograafia uuenenud õppekava sisaldab kaasaegse teatrivisuaali tehnoloogiate kõrval ka kujutava kunsti programmi, sealhulgas foto-, video- ja installatsiooniõpet ja helitöötlust.

Bst19 ehk dassemperdepot on selle õppekava “esimesed pääsukesed”— esimene BA lend, kes on läbinud õppekava täies mahus.

Lai 31 toimuval näitusel esitletakse lisaks BA lõputöödele dassemperdepot töid aastatest 2020-2022. Need on valitud materjalid viie noore kunstniku loomingust, kes kõik tegelevad aktiivselt oma kunstnikukäekirja avastamisega. 

Laupäeval, 7. mail, kell 17:00 avab kunstnik Estookin Loomelinnaku Väligaleriis (Telliskivi 60a) isikunäituse SIMULAAKRUM.

Näitusel on eksponeeritud üle pooleteisemeetriste digimaalidena Ivo Linna, Ott Leplandi, Laura Pōldvere, Kerli, Leslie Da Bassi, Maarja Nuudi, Genka, Anna Kaneelina, Rita Ray ja Tanel Padari portreed ja kümme nende muusikast inspireeritud abstraktsiooni. Näitusel esitatavad tööd on protsessi tulemus, mille eesmärgiks oli uurida heliloomingu mõju visuaalkunstniku loomingule.

Näituse avashow teevad Laura Põldvere ja Uku Kübar.

Avashowle järgneb vestlus Estookini ja Rita Ray vahel muusika ja kunsti loomise protsessidest. Vestlust modereerib Henrik Ehte.

Näitus on avatud ööpäevaringselt. 7. mai – 7. Juuni 2022.

Kuraator: Estookin

Kujundaja: Estookin

Eriline tänu: Ene-Liis Semper, Katrin Reimann, Janno Reimann, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Alice Aleksandridi, Andres Ojasu, Reene Teder, Henrik Ehte, Magdaleena Maasik, Loomelinnaku Väligalerii.

Näitusetööde maalimiseks korraldas Estookin eksperimendi, kus ta kogu maalimisprotsessi ajal kuulas ainult ja vahetpidamata portreteeritava artisti muusikat, millest inspireerituna sündisid lavastuslikud portreed ja nendega dialoogi astuvad abstraktsed maastikud, mis omakorda annavad edasi kunstniku nägemuse antud artistist ja tema muusikast. 

Estookin: “Ma armastan hoida silma peal, mida teised kunstnikud siia maailma toovad ja jagada kunstikeelt, mis tekitab minus soovi väljendada oma kunstilist vaatenurka täielikumalt ja isiklikumalt. Siin näitusel välja pandud teoste puhul ei ole tegu tellitud vinüülikujundustega, mis baseeruksid kunstniku ja muusiku vahelisel dialoogil ja representeeriksid võimalikult täpselt artisti enesekuvandit. Jätsin endale vabad käed tõlgendamaks spetsiaalselt välja valitud muusikuid läbi tunnetusliku protsessi. Minu korraldatud eksperimendi käigus loodud maalide reproduktsioonid moodustuvad justkui algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse, ehk simulaakrumi*” 

Estookin (1997, Tallinn) on Eestis ja välismaal tegutsev illustraator, visuaal- ja digitaalkunstnik, kes on tegelenud digitaalse maaliga juba 2012. aastast alates. Eriilmeliste loomeprojektide käigus pidevalt luues, õppides ja oma tehnoloogilisi oskusi välja arendades, on Estookini loometee viinud ta viimastel aastatel kokku muusikamaailmaga. Muusikal ja helil on tema loomingus alati olnud oluline roll. Tunnustatud plaadikujunduste autorina, on ta loonud visuaalset identiteeti sellistele artistidele nagu Bella Poarch, nublu, Wateva ja Lexsoul Dancemachine. Lisaks muusikale on ta inspiratsiooni ammutanud nii moemaailmast, teatrist, arhitektuurist kui ka tehnoloogiast ja elektro-pungist. Digikunsti kõrval tegeleb Estookin ka fotograafia, video- ja etenduskunstiga.

Näitus “Simulaakrum” on osa Estookini Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna bakalaureuse diplomitööst, mille juhendajaks on Ene-Liis Semper.

* Simulaakrum on Jean Baudrillard’ järgi midagi, mis asendab reaalsuse selle representatsiooniga. Raamatus “Simulaakrumid ja simulatsioon” kirjutab Jean Baudrillard: “Simulatsioon ei vasta enam reaalsele territooriumile, olendile või ainele. See on ilma originaalita ja reaalsuseta reaalse konstrueerimine: see on hüperreaalne. […] Asi pole matkimises, dubleerimises, ega isegi paroodias.” Simulatsioon ei peegelda enam reaalsust, vaid loob uue ja iseseisva reaalsuse – visuaalse nägemuse helist.

Lisainfo:
Estookin Andreen
Tel: (+372) 528 8110
info@estookin.studio
www.estookin.studio