Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine

07.09.2022

Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine

Cover PhD Roemer van Toorn Photo

7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee
.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.

Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.

Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine

Kolmapäev 07 september, 2022

Cover PhD Roemer van Toorn Photo

7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee
.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.

Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.

Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.

 

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

12.08.2022

Installatsioon-maamärgi PESA avamine Vilsandil

pesa avamnine

Juba eelmisel suvel alustasid EKA sisearhitektuuritudengid Vilsandil saare uut kolumbaariumi tähistava installatsiooni PESA ehitamist. Nüüd olete väga oodatud PESA pidulikule avamisele 12. augustil kl 17, et uue maamärgi valmimise üle koos saareelanike ja tudengitega röömustada.

 

PESA on EKA sisearhitektuuri 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Koolitöö käigus just Vilsandi jaoks välja töötatud ideede välja valitud PESA (autor Trine Tõniste) on möeldud maamärgiks ja teetähiseks Vilsandi uuele kolumbaariumile – PESA vormi juurt võib otsida Vilsandi pikast linnuriigi-ajaloost, ent maapinnast välja kaarduvale vormile võib iga tulevasse rahupaika sammude seadja teisigi pöhjendusi leida.

 

Vilsandile pääseb laevaga Kihelkonna lähedal asuvast Papissaare sadamast – kes ei liigu oma laevaga, siis sõita saab liinilaevadega, mille graafiku leiate siit: https://www.saarelaevapiletid.ee

Vilsandil leiate tee Vikati sadamast PESA juurde siit.

PESA valmis Vilsandi saare kogukonnale MTÜ Vilsandi Külaseltsi, Eesti Kultuurkapitali, EKA, Laasi talu, Jaan ja Margit Tätte, Sven ja Katrin Honga, Raido ja Harri Hiiuväina, Neeme Ranna toel. Me täname!

 

Juhendajad Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus ja Ahti Grünberg, insener Tõnis Agasild, konsultant Avo Tragel

 

Tudengid: Trine Tõniste, Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa

 

Kohtume Vilsandil!

EKA sisearhitektuuri osakond

Postitas Triin Männik — Püsilink

Installatsioon-maamärgi PESA avamine Vilsandil

Reede 12 august, 2022

pesa avamnine

Juba eelmisel suvel alustasid EKA sisearhitektuuritudengid Vilsandil saare uut kolumbaariumi tähistava installatsiooni PESA ehitamist. Nüüd olete väga oodatud PESA pidulikule avamisele 12. augustil kl 17, et uue maamärgi valmimise üle koos saareelanike ja tudengitega röömustada.

 

PESA on EKA sisearhitektuuri 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Koolitöö käigus just Vilsandi jaoks välja töötatud ideede välja valitud PESA (autor Trine Tõniste) on möeldud maamärgiks ja teetähiseks Vilsandi uuele kolumbaariumile – PESA vormi juurt võib otsida Vilsandi pikast linnuriigi-ajaloost, ent maapinnast välja kaarduvale vormile võib iga tulevasse rahupaika sammude seadja teisigi pöhjendusi leida.

 

Vilsandile pääseb laevaga Kihelkonna lähedal asuvast Papissaare sadamast – kes ei liigu oma laevaga, siis sõita saab liinilaevadega, mille graafiku leiate siit: https://www.saarelaevapiletid.ee

Vilsandil leiate tee Vikati sadamast PESA juurde siit.

PESA valmis Vilsandi saare kogukonnale MTÜ Vilsandi Külaseltsi, Eesti Kultuurkapitali, EKA, Laasi talu, Jaan ja Margit Tätte, Sven ja Katrin Honga, Raido ja Harri Hiiuväina, Neeme Ranna toel. Me täname!

 

Juhendajad Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus ja Ahti Grünberg, insener Tõnis Agasild, konsultant Avo Tragel

 

Tudengid: Trine Tõniste, Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa

 

Kohtume Vilsandil!

EKA sisearhitektuuri osakond

Postitas Triin Männik — Püsilink

11.08.2022 — 10.09.2022

Kristel Zimmer “Püha kevad” EKA Galeriis 11.08.–10.09.2022

3_PK

Olete oodatud Kristel Zimmeri isikunäituse “Püha kevad” avamisele 11. augustil kell 16.00 EKA Galeriis! Näituse kuraator on Ene-Liis Semper. Näitus on avatud 10. septembrini.

 

Keha ja kehalisus on olnud algusest peale üks Kristel Zimmeri teemadest. Varem tegeles noor kunstnik pigem sürreaalsete ning alateadvuse tumedamasse ossa tungivate etüüdidega, ent “Püha kevade” seerias on tajutav ka olemise helgem ja vahetum pool.
“Püha kevad” EKA Galeriis pühitseb puhast füüsilist kohalolu, avades naiseliku kehalisuse kaudu olemise sügavamaid kihte.
Kristel ei kasuta oma töös digitaalset manipulatsiooni, vaid eksperimenteerib objektiivi poolt piiratud vaatevälja ning erinevate vaatepunktidega. Seega on tema looming ka kaamera ees läbi viidud performance, millest vaataja saab osa läbi videomeediumi. 

 

Kristel Zimmer (s.1997) on noor kunstnik ja performer, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia magistratuuris. Tema senised ülesastumised on toimunud kunstnikerühmituse dassemperdepot’ koosseisus.

 

Ene-Liis Semper (s.1969) on video-ja installatsioonikunstnik ning lavastaja, Teater NO99 kunstiline juht (2005-2018). Alatest 2019. aastast sai Semperist Eesti Kunstiakadeemia professor ja Kujundliku Mõtte Labori ellukutsuja (2020). Semperi teoste põhilised määrajad on omamoodi kahetisus ning väga täpselt välja mõõdetud tunnetuslik tasakaalupunkt tõsiduse ja kõrvalpilgu vahel.

Postitas Pire Sova — Püsilink

Kristel Zimmer “Püha kevad” EKA Galeriis 11.08.–10.09.2022

Neljapäev 11 august, 2022 — Laupäev 10 september, 2022

3_PK

Olete oodatud Kristel Zimmeri isikunäituse “Püha kevad” avamisele 11. augustil kell 16.00 EKA Galeriis! Näituse kuraator on Ene-Liis Semper. Näitus on avatud 10. septembrini.

 

Keha ja kehalisus on olnud algusest peale üks Kristel Zimmeri teemadest. Varem tegeles noor kunstnik pigem sürreaalsete ning alateadvuse tumedamasse ossa tungivate etüüdidega, ent “Püha kevade” seerias on tajutav ka olemise helgem ja vahetum pool.
“Püha kevad” EKA Galeriis pühitseb puhast füüsilist kohalolu, avades naiseliku kehalisuse kaudu olemise sügavamaid kihte.
Kristel ei kasuta oma töös digitaalset manipulatsiooni, vaid eksperimenteerib objektiivi poolt piiratud vaatevälja ning erinevate vaatepunktidega. Seega on tema looming ka kaamera ees läbi viidud performance, millest vaataja saab osa läbi videomeediumi. 

 

Kristel Zimmer (s.1997) on noor kunstnik ja performer, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia magistratuuris. Tema senised ülesastumised on toimunud kunstnikerühmituse dassemperdepot’ koosseisus.

 

Ene-Liis Semper (s.1969) on video-ja installatsioonikunstnik ning lavastaja, Teater NO99 kunstiline juht (2005-2018). Alatest 2019. aastast sai Semperist Eesti Kunstiakadeemia professor ja Kujundliku Mõtte Labori ellukutsuja (2020). Semperi teoste põhilised määrajad on omamoodi kahetisus ning väga täpselt välja mõõdetud tunnetuslik tasakaalupunkt tõsiduse ja kõrvalpilgu vahel.

Postitas Pire Sova — Püsilink

18.07.2022 — 29.07.2022

Arhitektuuritudengite varjualuste plakatinäitus

1kutseNÄITUS

EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).

Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!

 

 

Postitas Triin Männik — Püsilink

Arhitektuuritudengite varjualuste plakatinäitus

Esmaspäev 18 juuli, 2022 — Reede 29 juuli, 2022

1kutseNÄITUS

EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).

Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!

 

 

Postitas Triin Männik — Püsilink

24.08.2022

LAETUS koostööprogrammi avaseminar partneritele

279117513_5470956472935360_5628996521370979846_n

EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501. 

Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.

Töötoas:

  • Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
  • Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
  • Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

LAETUS koostööprogrammi avaseminar partneritele

Kolmapäev 24 august, 2022

279117513_5470956472935360_5628996521370979846_n

EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501. 

Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.

Töötoas:

  • Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
  • Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
  • Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink

29.07.2022

Varjualuse KINO pidulik avamine

KINO_visuaal_graafiline
2kutseavamine
AVAMINE: 29. juulil kell 17 avavad arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid Tartus Emajõe ääres puidust varjualuse KINO. Olete kõik lahkesti avamisele palutud.
Varjualune KINO on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Varjualuse kavandamine ja ehitamine on aastaid olnud EKA arhitektuuritudengite esimene suurem õppeülesanne. Eelmisel talvel koolitöö käigus just Tartu jaoks välja töötatud ideede seast valiti välja üks projekt, mis nüüd suvel ühiselt valmis ehitatakse. Kolmest osast koosnev KINO jääb linnakodanikele kasutamiseks Tartu kultuuripealinna-aasta lõpuni ning ka järgmise paari aasta varjualused kavandatakse just Tartusse.
KINO valmib Tartu linna, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Raitwoodi, Palmako ja EKA toel.
Tegijad-juhendajad:
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise I kursuse projekteerimise töögrupp: Alis Mäesalu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Madis Arp Keerd.
Ehitus: Aiko Liisa Olek, Anabel Ainso, Anu Alver, Anneli Virts, Arabella Aabrams, Frank Kuresaar, Fred-Eric Pavel, Hugo Georg Kalaus, Karl Robin Timm, Karmo Viherpuu, Kristian Tigane, Laura Haki, Laura Venelaine, Liisalota Kroon, Rasmus Roosileht, Triinu Lamp.
Kursuseprojekti juhendasid Ott Alver ja Alvin Järving arhitektibüroost Arhitekt Must, puutöökojas suunas tudengeid Ragnar Kekkonen ning konstruktsioonide osas Andres Lehtla.
Kohtume Emajõe kaldal – Atlantise maja kõrval Ülejõe pargis.
Postitas Triin Männik — Püsilink

Varjualuse KINO pidulik avamine

Reede 29 juuli, 2022

KINO_visuaal_graafiline
2kutseavamine
AVAMINE: 29. juulil kell 17 avavad arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid Tartus Emajõe ääres puidust varjualuse KINO. Olete kõik lahkesti avamisele palutud.
Varjualune KINO on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Varjualuse kavandamine ja ehitamine on aastaid olnud EKA arhitektuuritudengite esimene suurem õppeülesanne. Eelmisel talvel koolitöö käigus just Tartu jaoks välja töötatud ideede seast valiti välja üks projekt, mis nüüd suvel ühiselt valmis ehitatakse. Kolmest osast koosnev KINO jääb linnakodanikele kasutamiseks Tartu kultuuripealinna-aasta lõpuni ning ka järgmise paari aasta varjualused kavandatakse just Tartusse.
KINO valmib Tartu linna, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Raitwoodi, Palmako ja EKA toel.
Tegijad-juhendajad:
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise I kursuse projekteerimise töögrupp: Alis Mäesalu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Madis Arp Keerd.
Ehitus: Aiko Liisa Olek, Anabel Ainso, Anu Alver, Anneli Virts, Arabella Aabrams, Frank Kuresaar, Fred-Eric Pavel, Hugo Georg Kalaus, Karl Robin Timm, Karmo Viherpuu, Kristian Tigane, Laura Haki, Laura Venelaine, Liisalota Kroon, Rasmus Roosileht, Triinu Lamp.
Kursuseprojekti juhendasid Ott Alver ja Alvin Järving arhitektibüroost Arhitekt Must, puutöökojas suunas tudengeid Ragnar Kekkonen ning konstruktsioonide osas Andres Lehtla.
Kohtume Emajõe kaldal – Atlantise maja kõrval Ülejõe pargis.
Postitas Triin Männik — Püsilink

14.10.2022 — 12.05.2023

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus

Kloostri tänaval asuvale arhitektuurimälestusmärgile

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

  • Eesti arhitektuuriajalugu
  • Muinsuskaitse alused
  • Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
  • Allikad ja uurimine
  • Projekteerimine ja planeerimine
  • Interjöör ajaloolises hoones
  • Ajaloolise hoone restaureerimine
  • Muinsuskaitseline järelevalve
  • Mälestis ja keskkond
  • Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus

Reede 14 oktoober, 2022 — Reede 12 mai, 2023

Kloostri tänaval asuvale arhitektuurimälestusmärgile

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

  • Eesti arhitektuuriajalugu
  • Muinsuskaitse alused
  • Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
  • Allikad ja uurimine
  • Projekteerimine ja planeerimine
  • Interjöör ajaloolises hoones
  • Ajaloolise hoone restaureerimine
  • Muinsuskaitseline järelevalve
  • Mälestis ja keskkond
  • Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

08.07.2022 — 30.07.2022

Laura Cemin ja Bianca Hisse “Metsikut keelt taltsutades” EKA Galeriis 8.–30.7.2022

Taming a wild tongue

Metsikut keelt taltsutades

Laura Cemin (IT/FI) ja Bianca Hisse (BR/NO),

kuraator: Monika Charkowska (PL/DE)

8.–30.7.2022, EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn

 

Avamine: 8.07.2022, 16.00

 

Võttes aluseks Gloria Anzaldúa idee metsikust keelest (Borderlands, 1987) küsib näitus, kuidas taltsutada metsikut keelt ja kuidas keelt hoida. Sõnad „taltsutama“ ja „hoidma“ viitavad keele dünaamilisusele ning keele ja keha seotusele.

Näitus uurib skulptuuri ja video kaudu keele võimu ja poeetilist külge. See vaatleb keelt kui arhiivi: keel kui lihaskogum, mida vormib liikumise/rääkimise füüsiline tegevus, keel kui igale inimesele eriomane sõnavara, keel kui keha „kultuurne“ osa. See uurib aktsendi vähendamise praktikaid ja kõneteraapiat, mis kasutatakse laialdaselt, et „keelega tööd teha“. See käsitleb aktsenti inimese lingvistilise identiteedi osana, mis samas määrab ära, mil määral teda teatud kontekstides aktsepteeritakse. See analüüsib, kuidas erinevaid aktsente tajutakse, millised stigmad nendega kaasnevad ning milline on uue keelega kohanemisega kaasnev kehaline kohanemisprotsess.

Laura Cemin on itaalia kunstnik, kes elab Soomes Helsingis. Ta näitab oma loomingut sageli galeriides ja ebatraditsioonilistes performance’i-ruumides. Ta kasutab oma teostes nii performance’it ja teksti kui mängib ka lühiajalisusega, et hägustada tantsu ja visuaalkunsti piire. Ta lõpetas 2019. aastal Umeå Kunstiakadeemia ning tal on kraad ka balleti ja kaasaegse tantsu erialal. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Bianca Hisse on Brasiilia kunstnik, kes elab ja töötab Norras. Tema looming ühendab koreograafia ja visuaalkunsti ning uurib, kuidas üleilmne nõudmine struktureerib tänapäeval ühiskondi. Ta lõpetas 2019. aastal Tromsø kunstiakadeemia ning omandas etenduskunstide bakalaureusekraadi São Paulo katoliiklikus ülikoolis (2016). Ta töötab ja elab keelte vahel.

Monika Charkowska on Poola päritolu Berliinis tegutsev uurija ja kuraator. Teda huvitab keel, ajalisus ning mitte-inimontoloogiad. Ta on õppinud Toruńis, Freiburgis, Pariisis ja Prahas ning tal on magistrikraad kunstiajaloos, filosoofias ja saksa filoloogias (Saksa kaasaegse kirjandusajaloo suunal).
Lisaks õpetab ta õpetab saksa keelt võõrkeelena. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Graafiline disain: Kersti Heile

 

 

Postitas Pire Sova — Püsilink

Laura Cemin ja Bianca Hisse “Metsikut keelt taltsutades” EKA Galeriis 8.–30.7.2022

Reede 08 juuli, 2022 — Laupäev 30 juuli, 2022

Taming a wild tongue

Metsikut keelt taltsutades

Laura Cemin (IT/FI) ja Bianca Hisse (BR/NO),

kuraator: Monika Charkowska (PL/DE)

8.–30.7.2022, EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn

 

Avamine: 8.07.2022, 16.00

 

Võttes aluseks Gloria Anzaldúa idee metsikust keelest (Borderlands, 1987) küsib näitus, kuidas taltsutada metsikut keelt ja kuidas keelt hoida. Sõnad „taltsutama“ ja „hoidma“ viitavad keele dünaamilisusele ning keele ja keha seotusele.

Näitus uurib skulptuuri ja video kaudu keele võimu ja poeetilist külge. See vaatleb keelt kui arhiivi: keel kui lihaskogum, mida vormib liikumise/rääkimise füüsiline tegevus, keel kui igale inimesele eriomane sõnavara, keel kui keha „kultuurne“ osa. See uurib aktsendi vähendamise praktikaid ja kõneteraapiat, mis kasutatakse laialdaselt, et „keelega tööd teha“. See käsitleb aktsenti inimese lingvistilise identiteedi osana, mis samas määrab ära, mil määral teda teatud kontekstides aktsepteeritakse. See analüüsib, kuidas erinevaid aktsente tajutakse, millised stigmad nendega kaasnevad ning milline on uue keelega kohanemisega kaasnev kehaline kohanemisprotsess.

Laura Cemin on itaalia kunstnik, kes elab Soomes Helsingis. Ta näitab oma loomingut sageli galeriides ja ebatraditsioonilistes performance’i-ruumides. Ta kasutab oma teostes nii performance’it ja teksti kui mängib ka lühiajalisusega, et hägustada tantsu ja visuaalkunsti piire. Ta lõpetas 2019. aastal Umeå Kunstiakadeemia ning tal on kraad ka balleti ja kaasaegse tantsu erialal. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Bianca Hisse on Brasiilia kunstnik, kes elab ja töötab Norras. Tema looming ühendab koreograafia ja visuaalkunsti ning uurib, kuidas üleilmne nõudmine struktureerib tänapäeval ühiskondi. Ta lõpetas 2019. aastal Tromsø kunstiakadeemia ning omandas etenduskunstide bakalaureusekraadi São Paulo katoliiklikus ülikoolis (2016). Ta töötab ja elab keelte vahel.

Monika Charkowska on Poola päritolu Berliinis tegutsev uurija ja kuraator. Teda huvitab keel, ajalisus ning mitte-inimontoloogiad. Ta on õppinud Toruńis, Freiburgis, Pariisis ja Prahas ning tal on magistrikraad kunstiajaloos, filosoofias ja saksa filoloogias (Saksa kaasaegse kirjandusajaloo suunal).
Lisaks õpetab ta õpetab saksa keelt võõrkeelena. Ta töötab ja elab keelte vahel.

Graafiline disain: Kersti Heile

 

 

Postitas Pire Sova — Püsilink

20.06.2022

Tehnika muuseum

rattad

ARS kunstilinnaku hoovis alustab artist-run-space nimega Tehnika Muuseum.
Avamine toimub esmaspäeval 20. juunil kl 19.00.

Avanäitusel nimega “Viimane peatus” astuvad üles kaks kohalikku ARSi vaasi 80ndatest, Tšehhoslovakkia võimendi nimega TESLA Disco 240 ja määratlemata funktsiooniga Eesti disaini moodne klassika seeriast “Intercores”. Näitus on pühendatud armastusele.

Muuseumi eestvedajad: Mihkel Ilus, Mihkel Masso
Näituse koostaja: Mihkel Ilus
Näituse saatetekst: Hanno Soans

Näituse külastamiseks suveperioodil tuleb aeg kokku leppida tel. nr. 55685925.
Alates augusti keskpaigast Tehnika Muuseum avatud K–L 15–20.

Muuseumi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituse avamist toetavad: KOLK, Valmiermuiza.

Väljavõte saatetekstist:

Sa anekdooti tead? — Kolm kummalist eset kügelevad konteineris, sätitud steriilsesse

valgusvihku, jutumärgid ümber… Üks ütleb teisele: “Ja sellest siin peab siis muuseum saama!” Kolmas vaikib.

/…/
Lõpeks on ju selge, et iga oma koha kaotanud eseme esmane unistus on laekuda

universaalsesse muuseumisse, saada kategoriseeritud ja katalogiseeritud abstraktse

tähenduslikkuse kristallisatsioonide postajaloolises vaatemängus. Ja kumb see siis on, kas

nende algne funktsionaalsus või see varjusarnane järelelu, mis laenab neile nende võimaliku

subjektsuse?

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tehnika muuseum

Esmaspäev 20 juuni, 2022

rattad

ARS kunstilinnaku hoovis alustab artist-run-space nimega Tehnika Muuseum.
Avamine toimub esmaspäeval 20. juunil kl 19.00.

Avanäitusel nimega “Viimane peatus” astuvad üles kaks kohalikku ARSi vaasi 80ndatest, Tšehhoslovakkia võimendi nimega TESLA Disco 240 ja määratlemata funktsiooniga Eesti disaini moodne klassika seeriast “Intercores”. Näitus on pühendatud armastusele.

Muuseumi eestvedajad: Mihkel Ilus, Mihkel Masso
Näituse koostaja: Mihkel Ilus
Näituse saatetekst: Hanno Soans

Näituse külastamiseks suveperioodil tuleb aeg kokku leppida tel. nr. 55685925.
Alates augusti keskpaigast Tehnika Muuseum avatud K–L 15–20.

Muuseumi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituse avamist toetavad: KOLK, Valmiermuiza.

Väljavõte saatetekstist:

Sa anekdooti tead? — Kolm kummalist eset kügelevad konteineris, sätitud steriilsesse

valgusvihku, jutumärgid ümber… Üks ütleb teisele: “Ja sellest siin peab siis muuseum saama!” Kolmas vaikib.

/…/
Lõpeks on ju selge, et iga oma koha kaotanud eseme esmane unistus on laekuda

universaalsesse muuseumisse, saada kategoriseeritud ja katalogiseeritud abstraktse

tähenduslikkuse kristallisatsioonide postajaloolises vaatemängus. Ja kumb see siis on, kas

nende algne funktsionaalsus või see varjusarnane järelelu, mis laenab neile nende võimaliku

subjektsuse?

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.06.2022

Elektrilevi arendusprojekt: Mustermaja 369 süsteemi infotund

Elektrilevi õppehoone esifassaad. Eskiisprojekti autor Nomad Architects

Sel kevadel alustasid EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, arendades edasi avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi. Nüüd on Elektrilevi kuulutanud välja projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke Kiili valda koolituskeskuse rajamiseks – arhitektuuri- ja ehitussektori innovatsioonihüpet sissejuhatav pilootprojekt saab reaalsuseks.

Nädala pärast teisipäeval 21.06.2022 kell 11.00 – 12.30 korraldame EKA peamajas (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A502 Mustermaja 369 süsteemi infotunni. Räägime lähemalt Elektrilevi projektist ning Mustermaja süsteemist detailsemalt. Samuti vastame küsimustele, mis on süsteemi uuenduse kohta tekkinud.

Infotunniga on võimalik liituda ka Zoom’i vahendusel:

Join Zoom Meeting
https://zoom.us/j/97142696607?pwd=WDgrTmpyRWgzcnJWYnpJNHllaEN2UT09

Meeting ID: 971 4269 6607
Passcode: 244691
Kui olete tulemas, siis oleme väga tänulikud kui märgiksite SIIN, kuidas soovite infotunniga ühineda.
Lisainfo:
Anna Tommingas
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink

Elektrilevi arendusprojekt: Mustermaja 369 süsteemi infotund

Teisipäev 21 juuni, 2022

Elektrilevi õppehoone esifassaad. Eskiisprojekti autor Nomad Architects

Sel kevadel alustasid EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, arendades edasi avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi. Nüüd on Elektrilevi kuulutanud välja projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke Kiili valda koolituskeskuse rajamiseks – arhitektuuri- ja ehitussektori innovatsioonihüpet sissejuhatav pilootprojekt saab reaalsuseks.

Nädala pärast teisipäeval 21.06.2022 kell 11.00 – 12.30 korraldame EKA peamajas (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A502 Mustermaja 369 süsteemi infotunni. Räägime lähemalt Elektrilevi projektist ning Mustermaja süsteemist detailsemalt. Samuti vastame küsimustele, mis on süsteemi uuenduse kohta tekkinud.

Infotunniga on võimalik liituda ka Zoom’i vahendusel:

Join Zoom Meeting
https://zoom.us/j/97142696607?pwd=WDgrTmpyRWgzcnJWYnpJNHllaEN2UT09

Meeting ID: 971 4269 6607
Passcode: 244691
Kui olete tulemas, siis oleme väga tänulikud kui märgiksite SIIN, kuidas soovite infotunniga ühineda.
Lisainfo:
Anna Tommingas
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink