Dila Demiri projekti “Caring Companion” eelretsenseerimine

Esmaspäeval, 22. augustil kell 14.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Dila Demiri doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise projekti „Caring Companion“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A501.
Eelretsenseerimisega kaasneb näitus 5. korruse avatud alal.

Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat ja dr Kristi Kuusk.
Eel-retsensendid on dr Claudia Núñez-Pacheco (Royal Institute of Technology) ja dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen).

Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN.

Loe lähemalt projektist „Caring Companion“.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 6. septembril 2022 innovatsiooni ja digitaalse reaalsuse võimalusi lahkava konverentsi, kus arutleme nii ruumi, arhitektuuri, loomingu, innovatsiooni kui ka disainihariduse tuleviku üle digireaalsuse ajastul.

Konverentsil osalemine on tasuta, ent palume end kindlasti eelnevalt registreerida.

AJAKAVA / PROGRAMM

Eelmine EKA arhitektuuriteaduskonna digireaalsust lahkav konverents toimus 2019. aastal. Vahepeale jäänud aastatel on maailm meie ümber muutunud – paljude arvates pöördumatult. Pandeemia tabas maailmamajandust ja kultuuri enneolematu jõuga, sundides kõiki oma elu-, äri- ja meelelahutusharjumusi uuesti üles ehitama. Maailma lukusolek katalüseeris e-kaubandust, kaugõpet ja -tööd, aga ka kõiki digitaalseid platvorme. Digireaalsuse uuendused kogusid hoogu ja on nüüdseks muutunud täiesti uute võimaluste allikaks.

Sündmus Facebookis.

Innovatsiooni mõiste kiirgab täna läbi kogu majanduse ja kultuuri. On väidetud, et selleks, et innovatsioon oleks radikaalne, peab see olema disainipõhine. Näeme loogilisi samme loovusest ja leiutamisest disainini ja uuendusteni meie elus. Võib oletada, et viimastel aastakümnetel kõrgelt propageeritud disainmõtlemine oli veidi ennatlik. Alles nüüd, digireaalsuse tekkimisega, on see saanud oma täieliku tähenduse – digitaalsete platvormide kaudu muutub enamus inimtööst eeldisainituks.

Konverentsi peaesinejana mõtestab innovatsiooni prof dr Roberto Verganti loenguga “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”. Konverentsil astuvad üles Emil Adamec (Brno Tehnikaülikool, Univerzita Karlova), Gao Xu (Taiyuani tehnoloogiaülikool), Cheng Lu (Cardiffi ülikool), Max Eschenbach ja prof dr Oliver Tessmann (Darmstadti tehnikaülikool), prof Roemer van Toorn (UMA kõrgem arhitektuurikool), dr Siim Tuksam(Eesti Kunstiakadeemia) ja Martin Melioranski (Eesti Kunstiakadeemia). Sessioone modereerivad professor Toomas Tammis ja professor dr Andres Kurg. Paneelvestlust modereerib dr Jüri Soolep.

Konverents toimub alati pilguga tulevikku vaatava Tallinna arhitektuuribienaali TAB 2022 raames.

Konverentsi kohta saab lähemalt lugeda siit

Konverentsi toetavad EKA, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul  toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.

Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.

„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.

Ürituse info EALi kodulehel.

Peruu pealinnas Limas avaneb Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistri Kadri Liis Räägu isikunäitus „Halcyon“
11.08.–14.09.2022

„Halcyon“ on Now: galerii avanäitus, mis on ajendatud 2022. aasta talvel galeriis Hoib väljas olnud näitusest „Xarkaadia“.
Kadri Liis Rääk eksponeerib pulbitsevast elurikkusest inspireeritud torketikandiga kaetud pehmeid skulptuure, sümbiootilistest kõdumaastikest, mikroobidest lähtuvaid keraamilisi vorme ning kimäärselt muundunud tööstusdisaini. Tema töödes oleme tunnistajaks utopistlikule maailmaloomele, milles bioloogilised eluvormid kohtuvad risoomsetes sõlmpunktides, viidates tundlikele koosolemise viisidele.

Kadri Liis Räägu looming kasvab välja empaatilisest maailmanägemusest, mille puhul informatsiooni hankimisel ja teineteisega suhtlemisel täidab keskset rolli puudutus. Isikunäitusel eksponeeritakse töid, mis on valminud Reykjavíkis SIM residentuuri ajal, kus Kadri Liis viibis tänavu kevadel. Näitust aitas kokku panna kuraator Marika Agu.

Now: galerii ühe asutaja ja galeristi Renzo Pittaluga sõnul suhestub Kadri Liis Räägu looming Peruu kuulsate tekstiili- ja keraamikatraditsioonidega. Kadri Liisi sellealased uurimistööd ja kogemused väärivad esiletõstmist.
Now: on uus rahvusvahelise programmiga kultuuriasutus, mis soovib edendada kohaliku kunstivälja ja välismaiste kunstnike suhteid. Näitusele eelnes kunstniku kuu aja pikkune residentuur.

Now: Gallery, Av. Conquistadores 780, San Isidro, Lima, Peruu

7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.

Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.

Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.

Juba eelmisel suvel alustasid EKA sisearhitektuuritudengid Vilsandil saare uut kolumbaariumi tähistava installatsiooni PESA ehitamist. Nüüd olete väga oodatud PESA pidulikule avamisele 12. augustil kl 17, et uue maamärgi valmimise üle koos saareelanike ja tudengitega röömustada.

PESA on EKA sisearhitektuuri 1. kursuse tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus valmis ehitatud õppeprojekt. Koolitöö käigus just Vilsandi jaoks välja töötatud ideede välja valitud PESA (autor Trine Tõniste) on möeldud maamärgiks ja teetähiseks Vilsandi uuele kolumbaariumile – PESA vormi juurt võib otsida Vilsandi pikast linnuriigi-ajaloost, ent maapinnast välja kaarduvale vormile võib iga tulevasse rahupaika sammude seadja teisigi pöhjendusi leida.

Vilsandile pääseb laevaga Kihelkonna lähedal asuvast Papissaare sadamast – kes ei liigu oma laevaga, siis sõita saab liinilaevadega, mille graafiku leiate siit: https://www.saarelaevapiletid.ee. 

Vilsandil leiate tee Vikati sadamast PESA juurde siit.

PESA valmis Vilsandi saare kogukonnale MTÜ Vilsandi Külaseltsi, Eesti Kultuurkapitali, EKA, Laasi talu, Jaan ja Margit Tätte, Sven ja Katrin Honga, Raido ja Harri Hiiuväina, Neeme Ranna toel. Me täname!

Juhendajad Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus ja Ahti Grünberg, insener Tõnis Agasild, konsultant Avo Tragel

Tudengid: Trine Tõniste, Harold Kiisler, Auli Vaino, Laura Pormeister, Hanna Loora Arro, Roger Matthias Laas, Elisabeth Perk, Aurelia Minev, Markus Sirg, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa

Kohtume Vilsandil!

EKA sisearhitektuuri osakond

Olete oodatud Kristel Zimmeri isikunäituse “Püha kevad” avamisele 11. augustil kell 16.00 EKA Galeriis! Näituse kuraator on Ene-Liis Semper. Näitus on avatud 10. septembrini.

Keha ja kehalisus on olnud algusest peale üks Kristel Zimmeri teemadest. Varem tegeles noor kunstnik pigem sürreaalsete ning alateadvuse tumedamasse ossa tungivate etüüdidega, ent “Püha kevade” seerias on tajutav ka olemise helgem ja vahetum pool.
“Püha kevad” EKA Galeriis pühitseb puhast füüsilist kohalolu, avades naiseliku kehalisuse kaudu olemise sügavamaid kihte.
Kristel ei kasuta oma töös digitaalset manipulatsiooni, vaid eksperimenteerib objektiivi poolt piiratud vaatevälja ning erinevate vaatepunktidega. Seega on tema looming ka kaamera ees läbi viidud performance, millest vaataja saab osa läbi videomeediumi. 

Kristel Zimmer (s.1997) on noor kunstnik ja performer, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia magistratuuris. Tema senised ülesastumised on toimunud kunstnikerühmituse dassemperdepot’ koosseisus.

Ene-Liis Semper (s.1969) on video-ja installatsioonikunstnik ning lavastaja, Teater NO99 kunstiline juht (2005-2018). Alatest 2019. aastast sai Semperist Eesti Kunstiakadeemia professor ja Kujundliku Mõtte Labori ellukutsuja (2020). Semperi teoste põhilised määrajad on omamoodi kahetisus ning väga täpselt välja mõõdetud tunnetuslik tasakaalupunkt tõsiduse ja kõrvalpilgu vahel.

EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).

Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!

EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501. 

Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.

Töötoas:

• Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
• Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
• Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.