AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri näitus “Tool”
19.09.2022 — 23.10.2022
EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri näitus “Tool”
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Esmaspäeval 19. septembril kell 18.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Balti Manufaktuuris ühiselt viimase kahe aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäituse “Tool”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi.
“Tool” on EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäitus.
Puidust prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust erinevates positsioonides.
Kuidas habrasõhuke materjal vastupidavaks muuta? Mida tähendab inimese keha mõõtmete ja vajadustega arvestav disainiprotsess tooli loomisel? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab ning kuidas valmib ideest päris TOOL?Toolistuudio juhendajad on disainerid, arhitektid ja õppejõud Ilkka Suppanen ja Yrjö Wiherheimo. EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.
Puidust prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust erinevates positsioonides.
Kuidas habrasõhuke materjal vastupidavaks muuta? Mida tähendab inimese keha mõõtmete ja vajadustega arvestav disainiprotsess tooli loomisel? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab ning kuidas valmib ideest päris TOOL?Toolistuudio juhendajad on disainerid, arhitektid ja õppejõud Ilkka Suppanen ja Yrjö Wiherheimo. EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.
Näitust kureerisid Anneli Virts, Arabella Aabrams, Elisabeth Perk, Harold Kiisler, Jaan Repnikov, Karl Perens, Laura Vilbiks, Lotta Meet, Madis Keerd
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri näitus “Tool”
Esmaspäev 19 september, 2022 — Pühapäev 23 oktoober, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Esmaspäeval 19. septembril kell 18.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Balti Manufaktuuris ühiselt viimase kahe aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäituse “Tool”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi.
“Tool” on EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuri esmakursuslaste kontseptsioonitoolide välknäitus.
Puidust prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust erinevates positsioonides.
Kuidas habrasõhuke materjal vastupidavaks muuta? Mida tähendab inimese keha mõõtmete ja vajadustega arvestav disainiprotsess tooli loomisel? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab ning kuidas valmib ideest päris TOOL?Toolistuudio juhendajad on disainerid, arhitektid ja õppejõud Ilkka Suppanen ja Yrjö Wiherheimo. EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.
Puidust prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust erinevates positsioonides.
Kuidas habrasõhuke materjal vastupidavaks muuta? Mida tähendab inimese keha mõõtmete ja vajadustega arvestav disainiprotsess tooli loomisel? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab ning kuidas valmib ideest päris TOOL?Toolistuudio juhendajad on disainerid, arhitektid ja õppejõud Ilkka Suppanen ja Yrjö Wiherheimo. EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.
Näitust kureerisid Anneli Virts, Arabella Aabrams, Elisabeth Perk, Harold Kiisler, Jaan Repnikov, Karl Perens, Laura Vilbiks, Lotta Meet, Madis Keerd
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.09.2022
Näitusel Maria Kapajevaga
Septembris on KUMU külastajatel võimalus külastada näitust „Maria Kapaeva. Üksikud fotod ja muu jama» koos kunstnikuga ning õppida uut teose või näituse loomise protsessist.
Näituse avalikkusele suunatud programmi raames toimub venekeelne ringkäik Maria Kapajevaga.
Kunstnik Maria Kapajeva püüab näitusel “Üksikud fotod ja muu jama” kujutada uurimisprotsessi kui installatsiooni, mis põhineb vanadel igapäevafotodel. Iga külastaja saab sellest protsessist osa saada. Kapajeva katsetab võimalusi, kuidas esindada igapäevase fotograafia alahinnatud, vähe uuritud ja marginaliseeritud pärandit.
Ajastul, mil nii ajalooarhiivid, veelgi enam valitsus- ja sõjaväeorganisatsioonid kui ka rahvusvahelised korporatsioonid arendavad üha enam näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt nn aeglase tuvastamise väärtusi. Pühendades aega kogumiku uurimisele loominguliste uurimismeetodite abil, muudab Kapajeva selle samal ajal osaks ka enda koju naasmisest, kuna ta veetis palju aastaid kodumaalt eemal, nagu ka kõnealused fotod. Fotode ja nendel kujutatud inimeste järkjärguline äratundmine avab uusi vaatenurki Eesti (mikro)ajaloole ja ühtaegu kajab vastu Kumu kunstimuuseumi püsinäitusele “Eneseteadvuse maastikud”.
Pöörates tähelepanu fotodel olevate inimeste nägudele, nende lugudele või unustatud faktidele, millest fotod räägivad, näitab Kapajeva austust iga inimese ja üksiku loo vastu meie ühises ajaloos.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Näitusel Maria Kapajevaga
Laupäev 24 september, 2022
Septembris on KUMU külastajatel võimalus külastada näitust „Maria Kapaeva. Üksikud fotod ja muu jama» koos kunstnikuga ning õppida uut teose või näituse loomise protsessist.
Näituse avalikkusele suunatud programmi raames toimub venekeelne ringkäik Maria Kapajevaga.
Kunstnik Maria Kapajeva püüab näitusel “Üksikud fotod ja muu jama” kujutada uurimisprotsessi kui installatsiooni, mis põhineb vanadel igapäevafotodel. Iga külastaja saab sellest protsessist osa saada. Kapajeva katsetab võimalusi, kuidas esindada igapäevase fotograafia alahinnatud, vähe uuritud ja marginaliseeritud pärandit.
Ajastul, mil nii ajalooarhiivid, veelgi enam valitsus- ja sõjaväeorganisatsioonid kui ka rahvusvahelised korporatsioonid arendavad üha enam näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt nn aeglase tuvastamise väärtusi. Pühendades aega kogumiku uurimisele loominguliste uurimismeetodite abil, muudab Kapajeva selle samal ajal osaks ka enda koju naasmisest, kuna ta veetis palju aastaid kodumaalt eemal, nagu ka kõnealused fotod. Fotode ja nendel kujutatud inimeste järkjärguline äratundmine avab uusi vaatenurki Eesti (mikro)ajaloole ja ühtaegu kajab vastu Kumu kunstimuuseumi püsinäitusele “Eneseteadvuse maastikud”.
Pöörates tähelepanu fotodel olevate inimeste nägudele, nende lugudele või unustatud faktidele, millest fotod räägivad, näitab Kapajeva austust iga inimese ja üksiku loo vastu meie ühises ajaloos.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.09.2022 — 08.10.2022
Mihkel Ilusa ja Marten Esko teos „T2” Kanuti Gildi SAALis
Kunstikultuuri teaduskond
21. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis installatiivne lavastus pealkirjaga „T2”, mille autoriteks on visuaalkunsti taustaga kunstnikud Mihkel Ilus ja Marten Esko. Kolme nädala jooksul külastatav näitus-lavastus juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. „T2“ on Kanuti Gildi SAALi 2022/23 hooaja avaprojekt ning produtseeritud koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga.
Mihkel Ilusa ja Marten Esko uus teos „T2” otsib näituse ja lavastuse ühisosa
„T2” mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.
Projekti „T2“ on helikujundajana kaasatud Mihkel Tomberg, valguse ning erilahenduste kujundajana Kalle Tikas, dramaturgilise toena Taavi Eelmaa, (stseno)graafiliste lahenduste kujundajana Allan Appelberg ning videolahenduste kujundajana Alyona Movko-Mägi. Häältena teevad projektis kaasa Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup ja Tambet Tuisk.
Täiendavalt on projekti kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi.
Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikkus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.
Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube’i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.
Installatiivne lavastus-näitus „T2” on avatud 21. septembrist 8. oktoobrini ning toimib umbes ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena, mida on Kanuti Gildi SAALis võimalik külastada kolme nädala jooksul kolmapäevast laupäevani:
„Järgmised nädalad on otsustavad” 21.09 – 24.09:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00
„Kõik on kuskil võimalik” 28.09 – 01.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00
„Hea lahendus omas ajas” 05.10 – 08.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Lisainfo: www.saal.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mihkel Ilusa ja Marten Esko teos „T2” Kanuti Gildi SAALis
Kolmapäev 21 september, 2022 — Laupäev 08 oktoober, 2022
Kunstikultuuri teaduskond
21. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis installatiivne lavastus pealkirjaga „T2”, mille autoriteks on visuaalkunsti taustaga kunstnikud Mihkel Ilus ja Marten Esko. Kolme nädala jooksul külastatav näitus-lavastus juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. „T2“ on Kanuti Gildi SAALi 2022/23 hooaja avaprojekt ning produtseeritud koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga.
Mihkel Ilusa ja Marten Esko uus teos „T2” otsib näituse ja lavastuse ühisosa
„T2” mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.
Projekti „T2“ on helikujundajana kaasatud Mihkel Tomberg, valguse ning erilahenduste kujundajana Kalle Tikas, dramaturgilise toena Taavi Eelmaa, (stseno)graafiliste lahenduste kujundajana Allan Appelberg ning videolahenduste kujundajana Alyona Movko-Mägi. Häältena teevad projektis kaasa Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup ja Tambet Tuisk.
Täiendavalt on projekti kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi.
Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikkus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.
Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube’i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.
Installatiivne lavastus-näitus „T2” on avatud 21. septembrist 8. oktoobrini ning toimib umbes ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena, mida on Kanuti Gildi SAALis võimalik külastada kolme nädala jooksul kolmapäevast laupäevani:
„Järgmised nädalad on otsustavad” 21.09 – 24.09:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00
„Kõik on kuskil võimalik” 28.09 – 01.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00
„Hea lahendus omas ajas” 05.10 – 08.10:
K 18.00-21.00
N-L 15.00-20.00
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Lisainfo: www.saal.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
15.09.2022
ETVs saatesarja “Lõpetamata linn” 4. osa: linnalised keskused
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
15. septembri õhtul 22.05 on ETV eetris saatesarja “Lõpetamata Linn” värskeim, 4. osa: “Linnaelu keskused”.
Räägime sellest, mida on vaja, et luua keskuse-potentsiaaliga kohti linnas – kohti, kus tiheneb võim, vaim või raha; küsime, kuidas ja miks on linnakeskused nihkunud ja keda ning mida silmas pidades tuleks üht linnakeskust üldse ehitada – ja kasvatame linnaruumi osas nõudlikku publikut.
Keskustest kõnelevad Andres Alver, Andres Sevtsuk, Andro Mänd, Siiri Vallner, Kalle Vellevoog, Jaanika Saar, Jiri Tintera, Tõnis Arjus.
EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” põhjal valminud 7-osalist saatesarja saab vaadata neljapäeviti ETVs ja igal ajal järelvaadata Jupiteris:
Autor Ene-Maris Tali, režissöör Märten Vaher, toimetajad Johan Tali, Ene-Maris Tali ja Marika Kaasik, operaatorid Madis Reimund ja Meelis Kadastik, helirežissöör Rein Fuks. Produtsent Ene-Maris Tali, eksperdid Andres Ojari, Toomas Tammis ja Johan Tali, kaasa lõid mitmed Lõpetamata Linna tuumikgrupi liikmed.
Saatesarja sündimisele panid õla alla Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Strateegiakeskus ning algusest peale vankumatult “Lõpetamata linna” kõrval seisnud Kapitel.
Postitas Triin Männik — Püsilink
ETVs saatesarja “Lõpetamata linn” 4. osa: linnalised keskused
Neljapäev 15 september, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
15. septembri õhtul 22.05 on ETV eetris saatesarja “Lõpetamata Linn” värskeim, 4. osa: “Linnaelu keskused”.
Räägime sellest, mida on vaja, et luua keskuse-potentsiaaliga kohti linnas – kohti, kus tiheneb võim, vaim või raha; küsime, kuidas ja miks on linnakeskused nihkunud ja keda ning mida silmas pidades tuleks üht linnakeskust üldse ehitada – ja kasvatame linnaruumi osas nõudlikku publikut.
Keskustest kõnelevad Andres Alver, Andres Sevtsuk, Andro Mänd, Siiri Vallner, Kalle Vellevoog, Jaanika Saar, Jiri Tintera, Tõnis Arjus.
EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti “Lõpetamata linn” põhjal valminud 7-osalist saatesarja saab vaadata neljapäeviti ETVs ja igal ajal järelvaadata Jupiteris:
Autor Ene-Maris Tali, režissöör Märten Vaher, toimetajad Johan Tali, Ene-Maris Tali ja Marika Kaasik, operaatorid Madis Reimund ja Meelis Kadastik, helirežissöör Rein Fuks. Produtsent Ene-Maris Tali, eksperdid Andres Ojari, Toomas Tammis ja Johan Tali, kaasa lõid mitmed Lõpetamata Linna tuumikgrupi liikmed.
Saatesarja sündimisele panid õla alla Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Strateegiakeskus ning algusest peale vankumatult “Lõpetamata linna” kõrval seisnud Kapitel.
Postitas Triin Männik — Püsilink
14.09.2022 — 16.11.2022
Kuhu me siit edasi läheme?
Kaasaegne kunst
Tallina Kunstihoone
14.09–16.11.2022
Näitusel mitmeid EKA kaasaegse kunsti vilistlased.
Reisid võivad teinekord elu muuta. Ilmade ja samuti geopoliitiliste sündmuste poolest kuumal 2022. aasta suvel kutsusid kuraatorid Corina L. Apostol ja EKa kaasaegse kunsti magistriõppekava juht Kristaps Ancāns kaheksa kunstnikku (neli Eestist ja neli Lätist) rändama mööda Läänemere rannikut, et üksteist tundma õppida ja üheskoos näitus luua. Koostöö käigus toob iga kunstnik Kunstihoone galeriis toimuvale näitusele „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ oma isikliku lähenemise kunstiloomingule ja kooseksisteerimisele.
Näitus „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ ammutab inspiratsiooni Jerzy Kawalerowiczi 1959. aasta filmist „Balti ekspress“, mis keerleb kahe võõra suhtluse ümber, kes on sunnitud kitsukese rongikupee klaustrofoobsetes tingimustes koos eksisteerima. Rongireisist kujuneb katalüsaator, mis katsetab, millist keemiat on ebastabiilsetes ja ebakindlates tingimustes võimalik luua. Reisija vaatenurgast on maailmas kõik liikumises, samas kui rongist väljaspool seisja jaoks on sootuks teisiti. Pöördelisele ajahetkele keskendudes mõtiskleb „Balti ekspress“ nende kahe nähtuse üle. Igal lool, mida me oma kodus või lähiajaloost jutustame või loeme, on nüüd rongi aknast välja vaadates erinev taustamaastik. Meile varasemast tuttav maastik ei ole enam endine ja meie kujutlusvõime ruum on muutunud.
Näitust tutvustava trükise eessõnas selgitavad kuraatorid Corina L. Apostol ja Kristaps Ancāns: „Näitus kajastab erinevaid vastastikmõjusid, lugusid ja läbipõimunud kogemusi, mis avavad teatud tühimiku, mis on meie ühiskondades pandeemia ja praeguste kriiside ajal plahvatuslikult laienenud. Need toovad esile selle, mida siiani püsiv tühjus oli endas varjanud. Kuidas peaksime käituma, kuidas üksteist usaldama ja milline see uus kriisiajastu kultuur välja näeb? Tormilised sündmused võivad teinekord pakkuda uusi võimalusi asjadele lähenemiseks, sest me ei pea enam järgima varem paika pandud kaanoneid. Kas „uus meie“ on arendanud oskused või koguni teatud supervõimed, et muutustega toime tulla, või on meie kaotuste ja leina tase vaikselt kerkimas? Kuidas tuleme toime juhtunu ja praeguste väljakutsetega, oodates endiselt rongi saabumist uude sihtkohta?“
Olles tundma õppinud üksteise erinevaid, kuid siiski omavahel seotud kontekste, omandas koostöö, koos elamine ja ühine kunstiloomine kaheksa näitusel osaleva kunstniku jaoks järk-järgult sügavama tähenduse. Galerii aknaid hõivates ja muutes on Dzelde Mierkalne ja Junny Yeung ehitanud kaks klaustrofoobset, peaaegu filmilikku keskkonda, mõtiskledes selle üle, kuidas kodu- ja töökeskkond on praegusel ajal moondunud ebamugavaks funktsionaalseks kolmandaks ruumiks. Johannes Luige ja Krišjānis Elviksi teosed kujundavad näituse stsenograafia, põhinedes sellel, mis või kes on pärast rännakut seljataha jäetud. Alise Putniņa ja Maarja Tõnisson testivad oma keha kaudu korduvalt, kuidas meie vaim ja keha igapäevastel rännakutel ühinevad või teineteisest lahti ühenduvad, kui miski meie kavatsusi häirib. Alyona Movko-Mägi ja Madara Gruntmane on loonud liikuvate avataride sarja Riia elanikest, kes deklameerivad armastusluuletusi. Videotes ilmudes ei ole nad küll vähem inimesed, kuid erinevad oma avatari-olekus meist ometi.
Corina L. Apostol on Tallinna Kunstihoone kuraator, rahvusvahelise tegevuspõhise uurimisprojekti „Teisel pool mateeriat“ (2019–2023) kuraator ja juhtkomitee liige ning 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator (2022). Samuti on ta Läti Kunstiakadeemia magistriõppekava POST külalislektor. Ta on kunsti- ja kirjastusaktivistide kollektiivi ArtLeaks üks asutajaid ning väljaande ArtLeaks Gazette peatoimetaja. 2016. aastal kandideeris ta Kandinsky auhinnale ja 2020. aastal Sergei Kurjohhini auhinnale. Ta võitis New Yorgi kunstiorganisatsiooni Apex Art 2022–2023. aasta näituseprojektide konkursi.
Kristaps Ancāns on kunstnik, kirjanik ja õppejõud, kelle tegevus hõlmab installatsiooni, skulptuuri, keelt ja liikuvaid pilte. Oma kontseptuaalses kunstiloomingus uurib ta inimeste, looduse ja masinate lõimumist tehisintellektiga. Ancāns on pälvinud Cecil Lewise skulptuuristipendiumi ja Helen Scott Lidgetti auhinna. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppekava juht ja Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse magistriõppekava POST kaasjuht.
Kunstihoone galerii (Vabaduse väljak 6) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.
SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi installeerib Valge Kuup.
www.kunstihoone.ee
www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/
www.instagram.com/tallinnarthall/
Sirli Oot
projektijuht
e-post sirli@kunstihoone.ee
tel +372 58 736 841
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kuhu me siit edasi läheme?
Kolmapäev 14 september, 2022 — Kolmapäev 16 november, 2022
Kaasaegne kunst
Tallina Kunstihoone
14.09–16.11.2022
Näitusel mitmeid EKA kaasaegse kunsti vilistlased.
Reisid võivad teinekord elu muuta. Ilmade ja samuti geopoliitiliste sündmuste poolest kuumal 2022. aasta suvel kutsusid kuraatorid Corina L. Apostol ja EKa kaasaegse kunsti magistriõppekava juht Kristaps Ancāns kaheksa kunstnikku (neli Eestist ja neli Lätist) rändama mööda Läänemere rannikut, et üksteist tundma õppida ja üheskoos näitus luua. Koostöö käigus toob iga kunstnik Kunstihoone galeriis toimuvale näitusele „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ oma isikliku lähenemise kunstiloomingule ja kooseksisteerimisele.
Näitus „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ ammutab inspiratsiooni Jerzy Kawalerowiczi 1959. aasta filmist „Balti ekspress“, mis keerleb kahe võõra suhtluse ümber, kes on sunnitud kitsukese rongikupee klaustrofoobsetes tingimustes koos eksisteerima. Rongireisist kujuneb katalüsaator, mis katsetab, millist keemiat on ebastabiilsetes ja ebakindlates tingimustes võimalik luua. Reisija vaatenurgast on maailmas kõik liikumises, samas kui rongist väljaspool seisja jaoks on sootuks teisiti. Pöördelisele ajahetkele keskendudes mõtiskleb „Balti ekspress“ nende kahe nähtuse üle. Igal lool, mida me oma kodus või lähiajaloost jutustame või loeme, on nüüd rongi aknast välja vaadates erinev taustamaastik. Meile varasemast tuttav maastik ei ole enam endine ja meie kujutlusvõime ruum on muutunud.
Näitust tutvustava trükise eessõnas selgitavad kuraatorid Corina L. Apostol ja Kristaps Ancāns: „Näitus kajastab erinevaid vastastikmõjusid, lugusid ja läbipõimunud kogemusi, mis avavad teatud tühimiku, mis on meie ühiskondades pandeemia ja praeguste kriiside ajal plahvatuslikult laienenud. Need toovad esile selle, mida siiani püsiv tühjus oli endas varjanud. Kuidas peaksime käituma, kuidas üksteist usaldama ja milline see uus kriisiajastu kultuur välja näeb? Tormilised sündmused võivad teinekord pakkuda uusi võimalusi asjadele lähenemiseks, sest me ei pea enam järgima varem paika pandud kaanoneid. Kas „uus meie“ on arendanud oskused või koguni teatud supervõimed, et muutustega toime tulla, või on meie kaotuste ja leina tase vaikselt kerkimas? Kuidas tuleme toime juhtunu ja praeguste väljakutsetega, oodates endiselt rongi saabumist uude sihtkohta?“
Olles tundma õppinud üksteise erinevaid, kuid siiski omavahel seotud kontekste, omandas koostöö, koos elamine ja ühine kunstiloomine kaheksa näitusel osaleva kunstniku jaoks järk-järgult sügavama tähenduse. Galerii aknaid hõivates ja muutes on Dzelde Mierkalne ja Junny Yeung ehitanud kaks klaustrofoobset, peaaegu filmilikku keskkonda, mõtiskledes selle üle, kuidas kodu- ja töökeskkond on praegusel ajal moondunud ebamugavaks funktsionaalseks kolmandaks ruumiks. Johannes Luige ja Krišjānis Elviksi teosed kujundavad näituse stsenograafia, põhinedes sellel, mis või kes on pärast rännakut seljataha jäetud. Alise Putniņa ja Maarja Tõnisson testivad oma keha kaudu korduvalt, kuidas meie vaim ja keha igapäevastel rännakutel ühinevad või teineteisest lahti ühenduvad, kui miski meie kavatsusi häirib. Alyona Movko-Mägi ja Madara Gruntmane on loonud liikuvate avataride sarja Riia elanikest, kes deklameerivad armastusluuletusi. Videotes ilmudes ei ole nad küll vähem inimesed, kuid erinevad oma avatari-olekus meist ometi.
Corina L. Apostol on Tallinna Kunstihoone kuraator, rahvusvahelise tegevuspõhise uurimisprojekti „Teisel pool mateeriat“ (2019–2023) kuraator ja juhtkomitee liige ning 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator (2022). Samuti on ta Läti Kunstiakadeemia magistriõppekava POST külalislektor. Ta on kunsti- ja kirjastusaktivistide kollektiivi ArtLeaks üks asutajaid ning väljaande ArtLeaks Gazette peatoimetaja. 2016. aastal kandideeris ta Kandinsky auhinnale ja 2020. aastal Sergei Kurjohhini auhinnale. Ta võitis New Yorgi kunstiorganisatsiooni Apex Art 2022–2023. aasta näituseprojektide konkursi.
Kristaps Ancāns on kunstnik, kirjanik ja õppejõud, kelle tegevus hõlmab installatsiooni, skulptuuri, keelt ja liikuvaid pilte. Oma kontseptuaalses kunstiloomingus uurib ta inimeste, looduse ja masinate lõimumist tehisintellektiga. Ancāns on pälvinud Cecil Lewise skulptuuristipendiumi ja Helen Scott Lidgetti auhinna. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppekava juht ja Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse magistriõppekava POST kaasjuht.
Kunstihoone galerii (Vabaduse väljak 6) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.
SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi installeerib Valge Kuup.
www.kunstihoone.ee
www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/
www.instagram.com/tallinnarthall/
Sirli Oot
projektijuht
e-post sirli@kunstihoone.ee
tel +372 58 736 841
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.09.2022 — 26.03.2023
Krista Leesi erakordsete tekstiilide näitusel Prantsusmaal
Tekstiilidisain
19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema.
EKA tekstiiliosakonna dotsent Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.
Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.
Krista Leesi teose inspiratsiooniallikaks on nii traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste on ’kalasaba’) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes ’heeringas’). Leesi herringbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka mujale.
IMAGINE ! näitus toimub Bargoin muuseumis, kus asub suurim väljaspoolt Euroopat pärit tekstiilide kollektsioon, mis teeb muuseumist ainulaadse säilituskeskuse maailmas.
Festivaliga kaasneb kakskeelne kataloog.
Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini, 2023 ja liigub siis edasi Leetu.
Varasemate festivalidega on võimalik tutvuda kodulehel.
Lisainfo:
Krista Leesi
+372 522 1152
krista.leesi@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Krista Leesi erakordsete tekstiilide näitusel Prantsusmaal
Esmaspäev 19 september, 2022 — Pühapäev 26 märts, 2023
Tekstiilidisain
19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema.
EKA tekstiiliosakonna dotsent Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.
Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.
Krista Leesi teose inspiratsiooniallikaks on nii traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste on ’kalasaba’) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes ’heeringas’). Leesi herringbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka mujale.
IMAGINE ! näitus toimub Bargoin muuseumis, kus asub suurim väljaspoolt Euroopat pärit tekstiilide kollektsioon, mis teeb muuseumist ainulaadse säilituskeskuse maailmas.
Festivaliga kaasneb kakskeelne kataloog.
Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini, 2023 ja liigub siis edasi Leetu.
Varasemate festivalidega on võimalik tutvuda kodulehel.
Lisainfo:
Krista Leesi
+372 522 1152
krista.leesi@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.09.2022 — 23.09.2022
Nordic-Baltic Academy of Architecture esindajad EKAs
Välissuhete osakond
Teisipäeval, 20. septembril kohtuvad EKAs Nordic-Baltic Academy of Architecture välissuhete esindajad ja arutavad, kuidas muuta võrgustikku senisest veelgi tegusamaks.
Võrgustikku kuuluvad parimad Põhja-ja Baltimaade arhitektuurikoolid, kellega EKA-l tihe koostöö. Sealhulgas on Aarhusi Arhitektuurikool olnud aastaid meie arhitektuuritudengite eelistatuimate partnerülikoolide seas vahetusõpinguteks.
EKA arengukava 2021 – 2025 sätestab, et kümnendi jooksul soovime kasvatada ülikooli mõju Põhja- ja Baltimaade ühe olulisema loovmõtte keskusena. Põhja- ja Baltimaade võrgustikud, sh NBAA on hea platvorm selle eesmärgi poole pürgimisel.
–
23. septembril külastab EKAt LAB delegatsioon, kes on EKA üks pikemaajalisi partnerülikoole, koostöö ulatub tagasi 1990ndatesse aastatesse.
Külalised võtavad osa Disainiöö sündmustest ja arutavad EKAs võimalikku pikemaajalist koostööd disainiteaduskonnaga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Nordic-Baltic Academy of Architecture esindajad EKAs
Teisipäev 20 september, 2022 — Reede 23 september, 2022
Välissuhete osakond
Teisipäeval, 20. septembril kohtuvad EKAs Nordic-Baltic Academy of Architecture välissuhete esindajad ja arutavad, kuidas muuta võrgustikku senisest veelgi tegusamaks.
Võrgustikku kuuluvad parimad Põhja-ja Baltimaade arhitektuurikoolid, kellega EKA-l tihe koostöö. Sealhulgas on Aarhusi Arhitektuurikool olnud aastaid meie arhitektuuritudengite eelistatuimate partnerülikoolide seas vahetusõpinguteks.
EKA arengukava 2021 – 2025 sätestab, et kümnendi jooksul soovime kasvatada ülikooli mõju Põhja- ja Baltimaade ühe olulisema loovmõtte keskusena. Põhja- ja Baltimaade võrgustikud, sh NBAA on hea platvorm selle eesmärgi poole pürgimisel.
–
23. septembril külastab EKAt LAB delegatsioon, kes on EKA üks pikemaajalisi partnerülikoole, koostöö ulatub tagasi 1990ndatesse aastatesse.
Külalised võtavad osa Disainiöö sündmustest ja arutavad EKAs võimalikku pikemaajalist koostööd disainiteaduskonnaga.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
15.09.2022 — 08.10.2022
“Ükssarvik” grupinäitus Rüki galeriis
Kuraatoriõpe
Viljandi Gümnaasiumi vilistlasnäitus “Ükssarvik” Rüki galeriis
Avamine 15. septembril kell 18.00.
Näituse kuraator on Kerly Ritval, EKA kuraatoriõppest.
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Liisa Sääsk, Birgit Potter, Deivi Tobreluts, Eneli Rõigas, Gerthrud Grents, Inessa Saarits, Mirell Šmidt, Rebecca Villem, Roven Jõekäär, grupp TEMA (Sääsk, Saarits, Villem, Liis ja Eli Paul, Roosi Mändmaa).
Galeriis kohtuvad üheksa kunstnikku ja kuraator. Neist kõigist on saanud Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia või Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid ja vilistlased. Kunstnikud annavad edasi oma kujutelmi ükssarvikust, mis ulatuvad maagilise looma klassikalisest tõlgendusest Eesti mütoloogia, kväärkogukonna ja feminismini. Läbiv teema on aga eriline ja ainulaadne olemine ning sellega kaasnev ilu ja valu.
Teiste seas näeme EKA vilistlast Roven Jõekääru teost „Kväär folkloor: uppunud kirikud“. Graafiline disainer seob lood Viljandi uppunud kirikutest, Viljandi paadimehest ja Kalevipojast. Välialale jääb Inessa Saaritsa (EKA installatsioon ja skulptuur) ja Rebecca Villemi skulptuur „Naissarvik“, mis on pühendatud Viljandis elanud Eesti esimesele feministile Lilli Suburgile.
Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.
Lähem teave:
Kerly Ritval
kritval@gmail.com
5566 9831
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Ükssarvik” grupinäitus Rüki galeriis
Neljapäev 15 september, 2022 — Laupäev 08 oktoober, 2022
Kuraatoriõpe
Viljandi Gümnaasiumi vilistlasnäitus “Ükssarvik” Rüki galeriis
Avamine 15. septembril kell 18.00.
Näituse kuraator on Kerly Ritval, EKA kuraatoriõppest.
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Liisa Sääsk, Birgit Potter, Deivi Tobreluts, Eneli Rõigas, Gerthrud Grents, Inessa Saarits, Mirell Šmidt, Rebecca Villem, Roven Jõekäär, grupp TEMA (Sääsk, Saarits, Villem, Liis ja Eli Paul, Roosi Mändmaa).
Galeriis kohtuvad üheksa kunstnikku ja kuraator. Neist kõigist on saanud Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia või Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid ja vilistlased. Kunstnikud annavad edasi oma kujutelmi ükssarvikust, mis ulatuvad maagilise looma klassikalisest tõlgendusest Eesti mütoloogia, kväärkogukonna ja feminismini. Läbiv teema on aga eriline ja ainulaadne olemine ning sellega kaasnev ilu ja valu.
Teiste seas näeme EKA vilistlast Roven Jõekääru teost „Kväär folkloor: uppunud kirikud“. Graafiline disainer seob lood Viljandi uppunud kirikutest, Viljandi paadimehest ja Kalevipojast. Välialale jääb Inessa Saaritsa (EKA installatsioon ja skulptuur) ja Rebecca Villemi skulptuur „Naissarvik“, mis on pühendatud Viljandis elanud Eesti esimesele feministile Lilli Suburgile.
Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.
Lähem teave:
Kerly Ritval
kritval@gmail.com
5566 9831
Postitas Andres Lõo — Püsilink
15.09.2022 — 24.09.2022
NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”
Narva kunstiresidentuur
2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.
See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.
Vestlused toimuvad inglise keeles.
Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.
Ajakava:
15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs
29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti
13.10 kell 18.00 TBA
27.10 kell 18.00 TBA
10.11 kell 18 TBA
24.11 kell 18 TBA
Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.
Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”
Neljapäev 15 september, 2022 — Laupäev 24 september, 2022
Narva kunstiresidentuur
2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.
See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.
Vestlused toimuvad inglise keeles.
Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.
Ajakava:
15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs
29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti
13.10 kell 18.00 TBA
27.10 kell 18.00 TBA
10.11 kell 18 TBA
24.11 kell 18 TBA
Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.
Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.09.2022 — 25.09.2022
“Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad” Adamson-Ericu Muuseumis
Disainiteaduskond
Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.
Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.
Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.
Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.
Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.
Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun
Näituse kuraator: Karin Vincente
Näituse kujundaja: Villu Plink
Foto: Marina Pushkar
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad” Adamson-Ericu Muuseumis
Neljapäev 01 september, 2022 — Pühapäev 25 september, 2022
Disainiteaduskond
Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.
Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.
Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.
Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.
Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.
Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun
Näituse kuraator: Karin Vincente
Näituse kujundaja: Villu Plink
Foto: Marina Pushkar
Postitas Andres Lõo — Püsilink