AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Piret Hirv ja Eve Margus „Triiv”, ETDM
02.04.2022 — 29.05.2022
Piret Hirv ja Eve Margus „Triiv”, ETDM
Ehte- ja sepakunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.
Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.
Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”
Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.
“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”
Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.
“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”
Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee
Allikas: Portail
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Piret Hirv ja Eve Margus „Triiv”, ETDM
Laupäev 02 aprill, 2022 — Pühapäev 29 mai, 2022
Ehte- ja sepakunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.
Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.
Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”
Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.
“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”
Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.
“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”
Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee
Allikas: Portail
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.04.2022 — 19.04.2022
Venia legendi loengud 2022
Akadeemiliste töötajate konkurss ja avalikud venia legendi loengud. Akadeemiliste töötajate valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjonide ettepanekul kinnitas rektor 2022. aasta konkursi kandidaadid:
ARHITEKTUURITEADUSKOND
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna dotsendi kandidaat:
Siim Tuksam
11. aprill kell 13:00 loeng “Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni”
Sisearhitektuuri osakona professori kandidaadid:
Jüri Kermik
11. aprill kell 14:30 loeng “Ruum(id) ja plaan(id): lõigetest, vaadetest ja mõõtkavast”
Tüüne-Kristin Vaikla
11. aprill kell 15:30 loeng “Kui palju on vaja ruumi?”
VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND
Animatsiooni osakonna professori kandidaat:
Ülo Pikkov
12. aprill kell 14:00 loeng “Animatsioonist post-animatsiooni ajastul”
DISAINITEADUSKOND
Aksessuaaridisani dotsendi kandidaat:
Stella Runnel
13. aprill kell 12:30 loeng “Ringdisaini võimalikkusest nahkaksessuaari valdkonnas”
Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaat:
Tanel Kärp
19. aprillil kell 14:30 loeng “Kas tegelikult kuulame?”
Kõik venia legendi avalikud loengud toimuvad ruumis A-501.
Professorid valitakse senatis ja dotsendid teaduskondade nõukogudes.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Venia legendi loengud 2022
Esmaspäev 11 aprill, 2022 — Teisipäev 19 aprill, 2022
Akadeemiliste töötajate konkurss ja avalikud venia legendi loengud. Akadeemiliste töötajate valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjonide ettepanekul kinnitas rektor 2022. aasta konkursi kandidaadid:
ARHITEKTUURITEADUSKOND
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna dotsendi kandidaat:
Siim Tuksam
11. aprill kell 13:00 loeng “Moduleeritud modulaarsus – masskohandamisest kohandatud masstootmiseni”
Sisearhitektuuri osakona professori kandidaadid:
Jüri Kermik
11. aprill kell 14:30 loeng “Ruum(id) ja plaan(id): lõigetest, vaadetest ja mõõtkavast”
Tüüne-Kristin Vaikla
11. aprill kell 15:30 loeng “Kui palju on vaja ruumi?”
VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND
Animatsiooni osakonna professori kandidaat:
Ülo Pikkov
12. aprill kell 14:00 loeng “Animatsioonist post-animatsiooni ajastul”
DISAINITEADUSKOND
Aksessuaaridisani dotsendi kandidaat:
Stella Runnel
13. aprill kell 12:30 loeng “Ringdisaini võimalikkusest nahkaksessuaari valdkonnas”
Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaat:
Tanel Kärp
19. aprillil kell 14:30 loeng “Kas tegelikult kuulame?”
Kõik venia legendi avalikud loengud toimuvad ruumis A-501.
Professorid valitakse senatis ja dotsendid teaduskondade nõukogudes.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.04.2022
Valentinas Klimašauskase avatud loeng
Graafiline disain
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 16:30
EKA auditooriumis A101
Valentinas Klimašauskas tutvustab oma praktikat kunstiteadlase, kuraatori ja kirjutajana, keskendudes kunstimasinavärgi kriitikale manipulatsioonide ajastul.
Valentinas Klimašauskas on Vilniuses tegutsev kuraator ja kirjutaja. Koos João Laiaga kureeris ta Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) 14. Balti triennaali “The Endless Frontier” (2021). Koos Inga Lācega kureeris ta Veneetsia Biennaali Läti paviljoni jaoks Daiga Grantina isikunäituse “Saules Suns” (2019). Ta kureerib videoplatvormi Springs.video, mis toimib ka haridusliku ja kuraatoriaalse arhiivina, ning jätkab uurimustööd “Noore kunstniku (auto)portree institutsioonikriitika stiilis” Vilniuse Kunstiakadeemia doktorantuuris.
Valentinas Klimašauskas viibib Tallinnas graafilise disaini ja kaasaegse kunsti magistriprogrammide kutsel. Loengut aitab korraldada KUNO võrgustik ja sellega saab liituda ka Zoomi kaudu
Meeting ID: 978 6104 0017
Passcode: 352620
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Valentinas Klimašauskase avatud loeng
Esmaspäev 04 aprill, 2022
Graafiline disain
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 16:30
EKA auditooriumis A101
Valentinas Klimašauskas tutvustab oma praktikat kunstiteadlase, kuraatori ja kirjutajana, keskendudes kunstimasinavärgi kriitikale manipulatsioonide ajastul.
Valentinas Klimašauskas on Vilniuses tegutsev kuraator ja kirjutaja. Koos João Laiaga kureeris ta Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) 14. Balti triennaali “The Endless Frontier” (2021). Koos Inga Lācega kureeris ta Veneetsia Biennaali Läti paviljoni jaoks Daiga Grantina isikunäituse “Saules Suns” (2019). Ta kureerib videoplatvormi Springs.video, mis toimib ka haridusliku ja kuraatoriaalse arhiivina, ning jätkab uurimustööd “Noore kunstniku (auto)portree institutsioonikriitika stiilis” Vilniuse Kunstiakadeemia doktorantuuris.
Valentinas Klimašauskas viibib Tallinnas graafilise disaini ja kaasaegse kunsti magistriprogrammide kutsel. Loengut aitab korraldada KUNO võrgustik ja sellega saab liituda ka Zoomi kaudu
Meeting ID: 978 6104 0017
Passcode: 352620
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.04.2022 — 13.04.2022
Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest
Disainiteaduskond
EKA ja Taltechi magistrandid toovad näitusele “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest” jätkusuutliku tuleviku probleemistiku.
Roheline Saal, Telliskivi
12.04.2022 17.00-19.00
13.04.2022 12.00-15.00
Avamine 12.4.22 kl 17.00
EKA ja TalTechi rahvusvahelise ühisõppekava disain ja tehnoloogia tulevik magistrandid kavandasid jätkusuutliku tuleviku alternatiive, mis tuuakse 12. aprillist Telliskivi Loomelinnakusse kahepäevasele näitusele.
Kursus käivitati Keskkonnaagentuuri toel, et teadvustada laiemale publikule tänapäeva väljakutseid inimese, ühiskonna ja looduse kestliku koostoimimise võimalikkusest.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on vajalik, et ühiskonna kõik liikmed oleksid keskkonnahoidlikuma elustiili võimalustest teadlikumad ja panustaksid sellesse ka üksikisiku valiku tasandil. “Peame olema järjest leidlikumad, kaasamaks uusi viise looduskeskkonna probleemide kommunikeerimisel, see näitus ja disaini tudengite poolt pakutu on üks paljudest võimalustest,“ lisas Ala.
EKA ja Keskkonnaagentuuri vaheline koostöö algas magistrantide spekulatiivse disaini kursusel ning on juba jõudnud esimeste tulemusteni – keeruliste mõtete esitamiseni visuaal- ja materjalidisainis, mis nüüd ka Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis näitusele jõuavad.
Disainitudengite installatsioonid käsitlevad kriitiliselt ühiskonna probleemsemaid nähtusi, sh moetööstust, Läänemere saastatust, linnamüra ja sõda.
EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski usub, et näitus “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid kestlikkusest” aitab laiendada, aga ka küsimuse alla seada meie seniseid arusaamu võimalustest keskkonnasõbralikuma tegelikkuse loomisel.
“Eesmärk on mõtiskleda ühiskondlike probleemide üle ning luua alternatiivseid reaalsusi. Vaatlusel on hüpoteetilised tulemused, mis defineeriksid praegused väljakutsed ja muudaksid meie suhestumist “senivõimatuga”,” selgitab üks kursuse juhendajatest, Francisco Martinez.
Grupinäitusel osalevad:
Azeem Hamid, Karina Klais, Merje Niinepuu – “Ma ei tea, mida selga panna”;
Kira Dressel, Priit Kangur, Dushil Singh Parshotam, Maria Teng – “Zombihülged on süüdi”;
Anahi D’elia, Heleri Kallaste ja Ivanna Sandyk – “Vaikuse Linn”;
Kadri Kontus – “Homne Prognoos”
12.04.2022, näituse avamise ajakava:
17:05 Taimar Ala ettekanne, Keskkonnaagentuuri direktor
17:10 Näituse tuur
17:30 Ekspertide kommentaarid:
Helen Sooväli-Sepping, TalTech rohepöörde prorektor;
Ivan Sergejev, Just Transition koordinaator;
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees;
Viktor Gurov, Eesti Rahvusraamatukogu disainer
17:45 Muusika ja suupisted
Juhendajad:
Francisco Martínez
francisco.martinez@artun.ee
+372 58038079
Marten Esko
marten.esko@artun.ee
Täname:
Keskkonnaagentuur; Bianka Soe ja Telliskivi Loomelinnak; Okka akustilised paneelid; Just Nagu Uus vintage; Johannes Säre; Helen Sooväli-Sepping, Ivan Sergejev, Viktor Gurov ja Kai Realo; Ionel Lehari, Janno Nõu, Kätlin Kangur, Mihkel E. Mikk, Martin Pärn ja Ruth-Helene Melioranski; MA Design & Technology Futures
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest
Teisipäev 12 aprill, 2022 — Kolmapäev 13 aprill, 2022
Disainiteaduskond
EKA ja Taltechi magistrandid toovad näitusele “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest” jätkusuutliku tuleviku probleemistiku.
Roheline Saal, Telliskivi
12.04.2022 17.00-19.00
13.04.2022 12.00-15.00
Avamine 12.4.22 kl 17.00
EKA ja TalTechi rahvusvahelise ühisõppekava disain ja tehnoloogia tulevik magistrandid kavandasid jätkusuutliku tuleviku alternatiive, mis tuuakse 12. aprillist Telliskivi Loomelinnakusse kahepäevasele näitusele.
Kursus käivitati Keskkonnaagentuuri toel, et teadvustada laiemale publikule tänapäeva väljakutseid inimese, ühiskonna ja looduse kestliku koostoimimise võimalikkusest.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on vajalik, et ühiskonna kõik liikmed oleksid keskkonnahoidlikuma elustiili võimalustest teadlikumad ja panustaksid sellesse ka üksikisiku valiku tasandil. “Peame olema järjest leidlikumad, kaasamaks uusi viise looduskeskkonna probleemide kommunikeerimisel, see näitus ja disaini tudengite poolt pakutu on üks paljudest võimalustest,“ lisas Ala.
EKA ja Keskkonnaagentuuri vaheline koostöö algas magistrantide spekulatiivse disaini kursusel ning on juba jõudnud esimeste tulemusteni – keeruliste mõtete esitamiseni visuaal- ja materjalidisainis, mis nüüd ka Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis näitusele jõuavad.
Disainitudengite installatsioonid käsitlevad kriitiliselt ühiskonna probleemsemaid nähtusi, sh moetööstust, Läänemere saastatust, linnamüra ja sõda.
EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski usub, et näitus “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid kestlikkusest” aitab laiendada, aga ka küsimuse alla seada meie seniseid arusaamu võimalustest keskkonnasõbralikuma tegelikkuse loomisel.
“Eesmärk on mõtiskleda ühiskondlike probleemide üle ning luua alternatiivseid reaalsusi. Vaatlusel on hüpoteetilised tulemused, mis defineeriksid praegused väljakutsed ja muudaksid meie suhestumist “senivõimatuga”,” selgitab üks kursuse juhendajatest, Francisco Martinez.
Grupinäitusel osalevad:
Azeem Hamid, Karina Klais, Merje Niinepuu – “Ma ei tea, mida selga panna”;
Kira Dressel, Priit Kangur, Dushil Singh Parshotam, Maria Teng – “Zombihülged on süüdi”;
Anahi D’elia, Heleri Kallaste ja Ivanna Sandyk – “Vaikuse Linn”;
Kadri Kontus – “Homne Prognoos”
12.04.2022, näituse avamise ajakava:
17:05 Taimar Ala ettekanne, Keskkonnaagentuuri direktor
17:10 Näituse tuur
17:30 Ekspertide kommentaarid:
Helen Sooväli-Sepping, TalTech rohepöörde prorektor;
Ivan Sergejev, Just Transition koordinaator;
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees;
Viktor Gurov, Eesti Rahvusraamatukogu disainer
17:45 Muusika ja suupisted
Juhendajad:
Francisco Martínez
francisco.martinez@artun.ee
+372 58038079
Marten Esko
marten.esko@artun.ee
Täname:
Keskkonnaagentuur; Bianka Soe ja Telliskivi Loomelinnak; Okka akustilised paneelid; Just Nagu Uus vintage; Johannes Säre; Helen Sooväli-Sepping, Ivan Sergejev, Viktor Gurov ja Kai Realo; Ionel Lehari, Janno Nõu, Kätlin Kangur, Mihkel E. Mikk, Martin Pärn ja Ruth-Helene Melioranski; MA Design & Technology Futures
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.03.2022 — 15.05.2022
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
Inglise keele toimetaja: Gepard OÜ
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kõigepealt eksponeeritakse seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 15. maini. Rohkem infot siin.
Toetajad: Pildikompanii
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Esmaspäev 21 märts, 2022 — Pühapäev 15 mai, 2022
Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
Inglise keele toimetaja: Gepard OÜ
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kõigepealt eksponeeritakse seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 15. maini. Rohkem infot siin.
Toetajad: Pildikompanii
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
Aksessuaaridisain
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
Kolmapäev 20 aprill, 2022
Aksessuaaridisain
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
08.04.2022 — 04.05.2022
Ehrensvärd / Jõgis / Oppi “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)”
Klaas
EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI
Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)
8.04.2022 – 4.05.2022
HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn
Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ehrensvärd / Jõgis / Oppi “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)”
Reede 08 aprill, 2022 — Kolmapäev 04 mai, 2022
Klaas
EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI
Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)
8.04.2022 – 4.05.2022
HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn
Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.04.2022 — 14.04.2022
Zody Burke “(mouse trap)” DOM Galerijas, Riias
Vabade kunstide teaduskond
EKA MACA tudeng Zody Burke avab 1. aprillil Riias DOM galeriis isiknäituse pealkirjaga “(mouse trap)”(hiirelõks).
Uus väljapanek käsitleb sümboolse antropomorfismi teemat kultuuris, kasutades ühiskonna veidrate vastuolude uurimiseks hiire arhetüüpi ja neuroose.
Saade on üleval kaks nädalat ja seal näidatakse töid, mis on tehtud koostöös KUNO kursusega “Border as a Place” (Piir kui koht), mis toimus märtsi keskel Leedus, Druskininkais.
Näitus on avatud 14. aprillini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Zody Burke “(mouse trap)” DOM Galerijas, Riias
Reede 01 aprill, 2022 — Neljapäev 14 aprill, 2022
Vabade kunstide teaduskond
EKA MACA tudeng Zody Burke avab 1. aprillil Riias DOM galeriis isiknäituse pealkirjaga “(mouse trap)”(hiirelõks).
Uus väljapanek käsitleb sümboolse antropomorfismi teemat kultuuris, kasutades ühiskonna veidrate vastuolude uurimiseks hiire arhetüüpi ja neuroose.
Saade on üleval kaks nädalat ja seal näidatakse töid, mis on tehtud koostöös KUNO kursusega “Border as a Place” (Piir kui koht), mis toimus märtsi keskel Leedus, Druskininkais.
Näitus on avatud 14. aprillini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.04.2022 — 01.05.2022
Tõnis Saadoja “September, oktoober, märts, aprill”
Vabade kunstide teaduskond
Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.
Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.
Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.
Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.
Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.
Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.
Graafiline disain: Tuuli Aule
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud 1. maini
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tõnis Saadoja “September, oktoober, märts, aprill”
Laupäev 02 aprill, 2022 — Pühapäev 01 mai, 2022
Vabade kunstide teaduskond
Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.
Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.
Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.
Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.
Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.
Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.
Graafiline disain: Tuuli Aule
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud 1. maini
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.04.2022
ROHEKA vol 7: Ringmajandusest, FFF liikumisest, jätkusuutlikest linnadest
6. aprillil toimub järjekorras juba seitsmes sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda ettekandeid ringmajandusest, FFF liikumisest Eestis ning ka jätkusuutlike linnade kujunemisest linnaarhitekti pilgu läbi. Esinejateks on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Fridays For Future Eesti eestvedaja Sandra Jaanika ning EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. Degusteerida saab veganpirukaid!
Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.
AJAKAVA
11:30-12:00 Ringmajandusest. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
12:00-12:30 ROHEKA arengutest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
12:30-13:00 Fridays For Future liikumisest Eestis. Sandra Jaanika, FFF Eesti
13:00-13:45 Linnade kujunemisest inimeste vaatevinklist. Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt
13:45-14:00 Ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.
Lisainfo:
Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
ROHEKA vol 7: Ringmajandusest, FFF liikumisest, jätkusuutlikest linnadest
Kolmapäev 06 aprill, 2022
6. aprillil toimub järjekorras juba seitsmes sündmus EKA jätkusuutlikkuse sarjast ROHEKA. Sel korral saab kuulda ettekandeid ringmajandusest, FFF liikumisest Eestis ning ka jätkusuutlike linnade kujunemisest linnaarhitekti pilgu läbi. Esinejateks on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Fridays For Future Eesti eestvedaja Sandra Jaanika ning EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra. Degusteerida saab veganpirukaid!
Sündmus toimub EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.
AJAKAVA
11:30-12:00 Ringmajandusest. Kaupo Heinma, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
12:00-12:30 ROHEKA arengutest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
12:30-13:00 Fridays For Future liikumisest Eestis. Sandra Jaanika, FFF Eesti
13:00-13:45 Linnade kujunemisest inimeste vaatevinklist. Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt
13:45-14:00 Ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist
Iga kuu esimesel kolmapäeval toob ROHEKA EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. Sündmus toimub ruumis A101 ning kantakse üle ka EKA TVs.
Lisainfo:
Johanna Vahtra
EKA keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink