Taavi Talve „(re)konstrueeritud vaatepunktid“

6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.

Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.

Hollis Frampton / filmitegija

Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

13. aprillil esitleb Postimehe raamatukirjastus Eesti Kunstiakadeemias raamatut Alvar Aaltost. 

Autoriga vestleb EKA rektor Mart Kalm. 

Heikki Aalto-Alaneni raamatu “Armastan sinus inimest. Aino ja Alvar Aalto lugu” esitlus algab kell 17.00. 

Esitlus toimub inglise keeles.

Maailmakuulsad arhitektid ja disainerid Aino Marsio-Aalto (1894–1949) ja Alvar Aalto (1898–1976) olid abikaasad ja töökaaslased üle 20 aasta. Nende saavutusi teatakse tänaseni kõikjal, nende loodud esemed ja hooned on aja jooksul omandanud kultusliku oreooli.

Selles raamatus räägib Heikki Aalto-Alanen perearhiivist pärit materjalide põhjal oma vanavanemate loo, milles on ainukordsel viisil põimunud kirg, loovus ja töö. Aino ja Alvari kirjavahetus, reisipäevikud, joonistused ja fotod moodustavad jutustuse, milles kõige valjemini kõlab peategelaste endi hääl.

Maailma ühest tunnustatumast tipparhitektist Alvar Aaltost on kirjutatud suur hulk raamatuid ja artikleid, uusi teoseid ilmub tänini. Senistes biograafiates on aga suuresti varju jäänud Aino roll ja panus – nüüd selgub, kui oluline see oli. Aino oli arhitekt, disainer ja perefirma Arteki tegevjuht, Alvari võrdväärne ja lahutamatu partner nii töös kui ka eraelus.

Teose selgroo moodustavad erakirjad ja dokumendid ei ole kunagi varem kõrvaliste inimeste pilgu ette sattunud. Need annavad suurepärase ülevaate kahe suurvaimu argipäevist ja tähtsündmustest, sellest, mis neid inspireeris, mis tegutsema ja mis mõtlema pani, suhtlusest teiste kaasaja tipparhitektidega, nende tulevikuplaanidest. Lugeja saab haruldase võimaluse näha selle kuvandi taha, mille nad on hiljem avalikkuses omandanud.

Raamat on rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotode, joonistuste jm pildimaterjaliga. Eesti keelde ei ole Aino ja Alvar Aalto tööd või elu käsitlevaid teoseid varem tõlgitud ja see teeb raamatu ilmumisest ka kultuurilise tähtsündmuse.

Sündmus Facebookis

3. aprillil 2022 toob EKA egiidi all loodud Completely Out of Fashion lavale 15 disainerit Keeniast ja Eestist, kes kõik töötavad selle nimel, et vähendada Keeniasse imporditavaid tekstiilijäätmeid ümber töödeldes need uuteks, kauniteks ja värvilisteks rõivasteks. 

Completely Out of Fashion (täiesti moest väljas) on Eesti moelooja Reet Ausi juhendatav upcycling moedisaini inkubeerimise programm. Projekti peamine eesmärk on inspireerida kohalikke Keenia disainereid loominguliselt ja suunata neid ambitsioonikale seiklusele tekstiilijäätmete muutmisel jätkusuutlikuks moeks. Sellest tulenevalt leidis tohutu hulk Gikomba turult saadud kasutatud riideid tee kestlikku ja mõttestatud moodi. 

Kaksteist Keenia disainerit, kes lõpetavad kuuekuulise ümbertöötlemise kursuse, tutvustavad oma taaskasutatud kollektsioone, mis on valmistatud täielikult kasutatud tekstiili jäätmetest. Neid saadavad kolm Eesti Kunstiakadeemia moedisaini tudengit, kes esitlevad Keenias Moi ülikoolis vahetuskursuse raames välja töötatud taaskasutatud moe kollektsioone. 

Lisaks, esitleme 31. märtsist 2. aprillini, koostöös Made in Kenya kauplusega, eksklusiivset eelvaadet üheteistkümne disaineri mitmekesisest loomingust.

Üritust rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengu Keskus ja kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalfond.

Üritus Facebookis

Uute doktorite loengusarja “Eesti kunstiteaduse aastasada” avab 1. aprillil Liisa Kaljula, kes kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil“.

Eesti kunstiteadlased on palju kirjutanud sotsialistlikust realismist ja selle küsitavast võidukäigust nõukogude perioodi Eesti kunstis. Ometi on neis kirjutistes, mis nendivad Eesti kõrvale põiklemist suurest sotsialistliku realismi projektist, võetud eelduseks unikaalteosel põhinev nõukogude kunstikäsitlus. Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis 2021. aasta juulis kaitstsud doktoritöö “Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil” keskmes on nõukogude visuaalkultuuri mõiste, mis vaatleb Nõukogude Liidus 1920.-1930. aastatel avangardkunstnike ja nõukogude võimu koostöös välja töötatud uut nõukogude kunstikäsitlust kui kõrgkultuuri ja massikultuuri piire segavat nähtust.
Viimase eesmärgiks oli muidugi jõuda võimalikult suurte rahvahulkadeni, ent olla ühtlasi kooskõlas nõukogude ideoloogiaga, mille kohaselt kallihinnalised ning vaid teatud ühiskonnakihtidele mõeldud luksusobjektid pidid asenduma kõigile kättesaadava kunstiga.

See uus kunstikäsitlus puudutas ka II maailmasõja käigus okupeeritud Eestit, sest juba esimestel nõukogude aastatel tuli sajad agitpunktid ja valimisjaoskonnad täita nõukogude visuaalkultuuriga, rõhutamaks uue ühiskondliku korra vastuvõtmise ajaloolist pidulikkust. Ždanovistliku kultuuripoliitika perioodil said Eesti muuseumidki osa “Moskva kunstisaadetistest”, mis tähendas tuntud sotsrealistlikest teostest koopiate läkitamist nõukogude liiduvabariikidesse. Just taolise visuaalkultuurilise koloniseerimise suhtes võtsid 1960. aastate lõpus seisukoha noored Eesti kunstnikud Andres Tolts ja Leonhard Lapin, käsitledes oma nõukogude visuaalkultuuri omastavates teostes viimase massilist iseloomu ja kesist kunstilist kvaliteeti. 1980. aastatel hakkas nõukogude visuaalkultuuri oma loomingus ekspluateerima ka maalikunstnik Raul Rajangu, arendades sellest välja lopsaka orientalistliku postmodernistliku stiili.

Disainer Sara Kaamani loeng „bodies, rooms, movements, fictions“

Kolmapäeval, 30. märtsil
kell 17:30
ruumis A-501

Loeng toimub inglise keeles

Performatiivne loeng mängib ajalikkuse, ajaloo ja lugude jutustamisega, et luua dramatiseeritud odüsseia läbi graafilise disaineri professionaalse identiteedi ning see lahti lammutada. Ajaloolised ja spekulatiivsed faktid ja väljamõeldised sulanduvad infotainment’iks, milles kõrvalosatäitjaks Britney Spears.

Sara Kaaman on Stockholmis tegutsev graafiline disainer, kes ühtlasi õpetab, kirjutab, liigutab ja õpib Stockholmi Kunstiülikooli magistriprogrammis New Performative Practices. Teda huvitavad kirjastamistehnoloogiate, kehade, poliitika, performance’i ja luule ristumised. Aastast 2012 on ta ajakirja Girls Like Us graafiline disainer ja kaastoimetaja. Koos Maryam Fanni ja Matilda Flodmarkiga uurib ta kollektiivis MMS graafilise disaini töö ajalugu läbi feministliku teooria ja praktika. Nende raamat „Natural Enemies of Books – A Messy History of Women in Printing and Typography“ ilmus aastal 2020. Koos tantsija ja koreograafi Klara Utke Acsiga teeb ta kirjastamise digi- ja analoogformaatidest performatiivseid uurimusi, viimati projekti „The Book – An Interfacial Sitcom“ raames.

Aine  “Joon, värv, vorm ja ruum 3” korraline arvestus toimub uuendatud moel, on justkui vana, iganenud hindamisformaadi metamorfoos või reform. 

Reedel, 29. aprillil 2022 terve päev EKA Galeriis  toimub arvestus kõigil joonistamisgruppidel korraga. Tagasisidestamine, väga põhjalikult, on tehtud, jooksvalt tundide ajal, kõik on saanud tagasisidet igale tehtud tööle.

Näitus/Arvestus/Piknik/Lõpupidu tööd, on kogu semestri tulem.

Õppejõud Ülle Marks

Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis. 

“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.

Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.

Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus? 

Kunstnik ja disainer Anu Samarüütli juhendamisel toimuvas töötoas saab põgusa ülevaate illustratsiooni põhimõtetest, disainimise protsessi algatamisest ning ideede genereerimisest.

Tehakse erinevaid loovust vabastavaid soojendusharjutusi ning asutakse tegema illustratsioone erinevate materjalide ja töövahenditega. Töötoa lõpuks on igaüks loonud kogumi aksessuaaride illustratsioone ja/või prototüübi talle omases stiilis ning saanud proovida erinevaid tehnikaid (kollaaž ja 3D-drapeerimine), mida kasutavad professionaalsed illustraatorid.

Põhjala tehase galerii, Marati 5 Tallinn

29.03 T, kell 16:00 (kestus kuni 1,5h)
Osalejate arv: 12

Osalustasu: 15€ (tasumine kohapeal sularahas)

Registreerimine

Liituge meiega 2. aprilli laupäeval kell 12.00-19.00, et arutada käegakatsutavaid koostoimeid ja nautida käegakatsutavaid jooke Rotermannis Gallery Cafe’is.

Kuidas näeksid teie nutitelefoni rakendused välja, kui puuteekraani liidest poleks? Milliseid meeli peaksid nad stimuleerima, et teie suhtlus oleks tõhus ja eesmärgipärane? Nägemine, kuulmine, puudutamine, haistmine, maitsmine – meeled, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida ekraanid meile pakkuda suudavad.

EKA interaktsioonidisaini tudengid tutvustavad teile oma nägemust selle kohta, kuidas halbu liideseid ja interaktsioone paremaks muuta, muutes need käegakatsutavamaks.