Lõpueeldused: Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hanna-Liisa Lavonen, Helle Ly Tomberg

Alates 5. augustist vaatavad Viljandi vana veetorni turvalisest kõrgusest tulevikku neli kunstnikku: Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hanna-Liisa Lavonen ja Helle Ly Tomberg ning ootavad külastama näitust „Lõpueeldused“.

Nad uurivad, kuidas suhestuda lõppeva maailmaga. Laual võib olla eitus, hirm, lein või leppimine. Võib ka tunda rõõmu ja imestust. Võib vaadata inimlikult lähedalt või kosmiliselt kaugelt.
Maailmalõpp tuleb iga hetkega lähemale.
Reaalsus on tõmmatud viimase piirini pingule, turvatunne laguneb, õhus on tunda maguskirbet osooni lõhna. Ümberringi toimuvad sõjad, ühiskonna lõhestumine, kliimamuutus ja sellega kaasnevad looduskatastroofid värvivad tuleviku üsna lootusetutes toonides.
See tunne on inimesi saatnud igavesti. Meid ümbritsevad globaalsed kataklüsmid ning meie tuuma puurivad isiklikud tragöödiad. Oleme nendesse sündinud, tassime igapäevaselt nende habrast ja rasket koormat ning teame, et neid tuleb veel. Seni pole ükski katastroof viimaseks jäänud.
Mis saabub pärast, on juba igaühe enda teha.

Täname: Marek Gedvil, Leegi Kiis, Svetlana ja Johannes Lavonen, Ian-Simon Märjama, Kristen Rästas, Sten Saarits, Jan Viilma, Tiina Vändre

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Nudist

Näitus „Lõpueeldused“ on Viljandi vanas veetornis avatud 31. augustini 2022.

Viljandi vana veetorn asub Johan Laidoneri plats 5.

Avatud on E-P kell 11-18. 

Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila

Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”

Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.

Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.

Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell. 

Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.

Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “

Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” . 

Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii. 

Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”

Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.

Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla. 

Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.

Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d).

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kelle kursuse- või lõputööl on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2021-31.08.2022.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt
14. septembril aadressile koostoo@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Kuidas portreteerida lindu? Kunstnike konverents

9. septembril, kell 11.00, EKA aulas (A101)

Kõnelevad: Eero Epner, Ene-Liis Semper, Hasso Krull, Liina Keevallik, Mark Raidpere, Mart Kangro, Peeter Laurits,  Sirje Runge, Tõnis Saadoja ja Andrus Laansalu.

Konverentsi ajakava: 

11.00 – 11.30 Sirje Runge “ARM, HIRM JA SURM” Sirjega vestleb Elen Lotman

11.30 – 12.00 Ene-Liis Semper “INIMENE OMA PÕHIOLEMUSELT ON MÄRG”

12.00 – 12.30 Tõnis Saadoja  “KUIDAS PILT VÕTAB MAALI KUJU” 

12.30 – 13.00 Hasso Krull  “PEITUSEMÄNGU VÕIMALUSED“

13.00 – 13.30 Mark Raidpere “KUNAGI” 

13.30 – 14.00 Liina Keevallik “KUJUND KUI ÄRATUSKELL. TARKOVSKI MOODI” 

14.00 – 15.00 lõuna

15.00 – 15.30 Eero Epner “KUJUNDI SÜND”

15.30 – 16.00 Mart Kangro “ETENDUSKUNST KUI ANALOOGŽANR”

16.00 – 16.30 Andrus Laansalu “KAS MATERJAL TEGELIKULT ON IKKA VAIKNE?”

16:30 – 17.00 Peeter Laurits “AJURIPATS PEAB TILISEMA”

17.00 – 18.00 Paneeldiskussioon – Ene-Liis Semper, Eero Epner, Hasso Krull, Peeter Laurits, Tõnis Saadoja

Mida kunstnik teeb, kui idee teosest ei ole veel leidnud selgelt lahendust, kuidas täpselt lasta see materjalist esile tulla? Enamasti, või vähemalt väga tihti, on kunstnik siis vait. Ta ei räägi. Ta mõtleb kujutamise kategooriates. Miski on hakanud kujunema, aga veel seda pole. Tavaliselt pole kunstnikul niimoodi protsessis olles veel ka häid sõnastusi, mis laseks selle käimasoleva kujunemise kohta midagi öelda. See kujunemine ei ole sõnaline. Sõnadel ei ole sellele protsessile ligipääsu. Või kui ongi, siis sõnadel on omadus jätta suur hulk pidevust vahele, et kompaktselt ja koondatult tekitada ülekanne, sild füüsiliste asjade raskusest ja aeglusest keelelise mõtte kerguse juurde. Selle käigus läheb väga palju füüsilise tegelikkuse pidevust kaduma. Seda lihtsalt ei saa niimoodi kaasa võtta. Aga see ei kao kuhugi. See on endiselt olemas seal, kus kunstnik tema kaalu ja gravitatsiooniga töötas.

Ja mis sellega siis nüüd teha? Selle osaga protsessist, mida ei saa sõnastada, sest kogu keele olemasolu aja jooksul pole selle jaoks mingeid sõnu välja mõeldud. Kuhu me paneme selle, sõnastamatu ja vaikiva (tõsi küll, helilises plaanis ei pruugi see pidevus tingimata vaikne olla).

Ja edasi, kuidas see, mida ei saa sõnastada, aga mis on vältimatu füüsilisusega kohal, jõuab vaatajani? Selle inimeseni, kes tuleb teose juurde ja hakkab seda uurima. Ka selles protsessis pole sageli kuigi palju sõnu. Ja ka siin toimub kujunemine. Miski kujuneb vaataja peas.

Nüüd võiks küsida – kas see, mis niimoodi nendes mõlemas protsessis kujunes, on kujund? Kas see, mida me mõtleme kujundi mõistega igapäevases keelepruugis, on nende protsesside tulemist pigem rohkem? Või pigem hoopiski vähem? Kuidas kujunemine ja kujund on omavahel seotud? Ja kuidas nad on seotud nende aeglaste ja sõnastusest kaugel liikuvate protsessidega, milles kunstiteos valmis tehakse ja milles vaataja teosega kontakti saab. See küsimus sõltub väga palju neid protsesse tundvate inimeste vastustest. Ja vastused võiksid tulla konverentsi käigus pinnale. Pärast võib edasi olla vaikne. 

Konverentsile registreerimine

Lisainfo:
Maria Hansar
konverentsi koordinaator
maria.hansar@artun.ee
55 65 55 96

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Nesli Hazal Oktay esimese projekti “Empathic Placebos—Designing for the bodies in videotelephony” eelretsenseerimine toimub 2. septembril 15.00 EKAs, ruumis A501.

Projekt on osa Nesli doktoritööst. Eelretsenseerimine toimub hübriidvormis. Zoomi link osalemiseks SIIN

Juhendajad
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)

Retsensendid
dr Kristina Andersen (Eindhoven University of Technology)
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology, Barcelona School of Design and Engineering)

Rohkem infot SIIN

EKA õppejõud Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse suvekoolis „Postsotsialistlikud ökoloogiad“

12.–17. augustil 2022 korraldas Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) Valmieras suvekooli „Postsotsialistlikud ökoloogiad“ („Postsocialist ecologies“).

Selles osalesid õppejõududena John Grzinich, kes viis suvekoolis läbi töötoa ja seminari oma antropotseeni-teemalistest helikunsti teostest ning Linda Kaljundi, kes pidas loengu põlevikivitööstustusega seonduvast visuaalkultuurist ja kultuurilistest kujutelmadest. Linda Kaljundi oli peakorraldaja Ieva Astahovska kõrval ühtlasi suvekooli kaaskuraatoriks. EKAga seotud kunstnikest osales suvekoolis Mari-Leen Kiipli.

Suvekooli tutvustus ja programm

Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
„Teha või Mitte-Teha”
29.07.–28.08.22

EKA kaasaegse kunsti magistrit juba pikemalt paelunud temaatikat kajastava väljapaneku keskmes on samanimeline äsjavalminud monumentaalteos „Teha või Mitte-Teha“. 9-meetrine segatehnikas kompositsioon kõnetab ühtaegu nii kaasaegset produktiivsuskultuuri kui ka pandeemiast tingitud tegevuste ja tegevusetusega seotud ärevust.

Tõuke eksponeeritavate tööde loomiseks andis Katariin Mudistile tema pikemaajaline enesekriitiline uurimus, mille keskmes on aastate jooksul kogunenud sedelid nimekirjadega plaanitud tegevustest (to-do list). Näituse keskne teos „Teha või Mitte-Teha“ visualiseerib tegevusi ja nende ajalist dimensiooni tegevuste alustamist, aga ka katkestamist ning kohtleb seda ainest kui antropoloogilist ja psühholoogilist andmemassi, millest kooruvad välja kõnekad elutempot ja indiviidi seisundit kirjeldavad mustrid.

Nii näitus kui ka samanimeline teos on ühtaegu isiklikud, aga ka märkimisväärselt universaalsed uurimused, visualiseerimaks valikuid, katkestatust, tegevusetust ja kurnatust – nii sisemist kui ka ühiskondlikku survet olla produktiivne.

Katariin Mudist (s 1994) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ning on täiendanud ennast Budapestis ja Gentis. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2020. aastal Jakobi galeriis.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Anderson’s craft beer

Näituse kujundus: Alden Jõgisuu

Näituse meeskond: Tanel Asmer, Elika Kiilo-Kulpsoo, Johanna Mudist, Peeter Talvistu, Urmo Teekivi ja Mae Variksoo

Tänud: Sander Koit, Alan Voodla, Sophie Durand ja Maria Elise Remme

Näitus on avatud 28. augustini

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

25. augustil kell 18.00 avatakse Vent Space projektiruumis Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme esimene paarisnäitus „Raskekaalu õrnus“.

Näitus keskendub kummagi kunstniku loomepraktika ühisosade kaudu intiimsuse, vaimse tervise, turvatunde, kontrolli valdamise ja selle kaotamise põimingule inimese elus. Lehtsaare ja Nõmme dialoog on lavastus tüdrukupõlvest ja suureks sirgumisest. Kunstnikud vaatlevad, kuidas intiimsus ja turvatunne eri suhetes teineteist toetavad, kuidas sugu ja seksuaalsus argielus väljendub ning kuidas igapäevased rituaalid aitavad vaimse tervise mõõnadega toime tulla.

Väljapaneku pingekeskme moodustab Lehtsaare ja Nõmme loomingule iseloomulik vastumäng selliste kategooriate vahel nagu kerge ja raske, leebe ja karm, ohutu ja ohtlik, aktsepteeritav ja aktsepteerimatu. Kokku kutsutud kahekõne eesmärk on manifesteerida seksuaalse eneseväljenduse rolli kunstis ja elus, rõhutades isikliku turva- ja kuuluvustunde, jagatud rõõmude ja murede ning omaenda vaimu ja keha heaoluga tegelemise tähtsust.

Kuraatorid: Anita Kodanik ja Brigit Arop

Graafiline disain: Michael Fowler

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia.

Näitus on avatud 26.08–31.08 iga päev kella 13–19.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital

Eriline tänu: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKA Galerii, Johannes Luik, Maksim Bondartsuk, Julika Roos

Lisainfo:

Brigit Arop, kuraator

brigit.arop@artun.ee

Anita Kodanik, kuraator

anita.kodanik@artun.ee