NARTi avalik loengusari veebis “Sissevaade kunstiresidentide ellu”

2022. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud veebiloenguid, et rääkida lähemalt professioonaalse kunstniku praktikast, ja ka sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev.

See on võimalus laiemale publikule tutvuda kuue kunstiresidendiga ning õppida nende nippe ja nõuandeid, aga ka saada osa nende loometööst. Veebiloengud toimuvad iga kahe nädala tagant alates 15. septembrist neljapäeviti kell 18.00 õhtul.

Vestlused toimuvad inglise keeles.

Loengusarja edastatakse Eesti Kunstiakadeemia platvormil EKA TV. Loengud on ka seal ka hiljem kättesaadavad.

EKA TV link

Ajakava:

15.09 kell 18.00 Kenneth Bamberg – nüüd järelvaadatav EKA TVs

29.09 kell 18.00 Jacque Falcheti 

13.10 kell 18.00 TBA

27.10 kell 18.00 TBA

10.11 kell 18 TBA

24.11 kell 18 TBA

Esimese loengu peab Kenneth Bamberg, kes viibib Narvas residentuuris 3 kuud. Ta on Soome fotokunstnik Ahvenamaalt, kes uurib erinevaid kultuurilisi ja traditsioonilisi mehelikkuse väljendamise viise.

Teise loengu peab Jacque Falcheti, laulja ja laulukirjutaja Brasiiliast. Ta osales juba festivalil Station Narva ja kirjutab residentuuri ajal 6 laulu Narvast.

Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.

Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.

Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.

Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.

Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.

Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun

Näituse kuraator: Karin Vincente

Näituse kujundaja: Villu Plink

Foto: Marina Pushkar

Reimo Võsa-Tangsoo ja Martin Buschmanni näitus “[ 2 | 2 ] mäng on töö”
Haapsalu Linnagaleriis
07.09.2022 – 02.10.2022

Näitusel on võimalik kogeda kolme tööd, mis kõik tegelevad mängimisega ning vaatlevad mängimise/mängu erinevaid aspekte. Martin Buschmanni teos keskendub nähtusele, kus arvutimäng simuleerib üht kindlat tööd (rekka juhtimine), tehes seda võimaluste piires ülimalt realistlikult. Mängus oli autoril võimalik sõita läbi Eesti olulisemate inimasustuse sõlmpunktide, vaatamata asjaolule, et päriselus tal juhtimisõigust ei ole ning jäädvustada oma teekonda kasutades fotograafilisi töövahendeid. Tema teose kogemiseks võib kasutada saalis olevat tahvelarvutit või laadida alla Overly rakendus enda nutiseadmesse.
Reimo Võsa-Tangsoolt on kaks teost. Mõlema teose keskmeks on teatav üldistus või lihtsustus, mis kaasneb mänguga. Videos keskendub ta reaalse elu ja arvutimängu maailma aja erinevale kulgemisele. Oma olemuselt on antud lihtsustus diametraalselt erinev ka simulatsioonist (mida vaatleb näiteks Buschmann), kuigi ka mängumaailmas eksisteerib teatav realismi püüd. Tema teine teos keskendub aga mängu haaravusele. Kuigi me ei näe mängijaid, siis ruumiliselt esitatud heli annab kogejale võimaluse mängu jälgida.

Martin Buschmann  (snd 1980) kaitses 2021. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias õppekaval kaasaegne kunst, sellele eelnevalt on ta lõpetanud õpingud fotograafia osakonnas. Ta on tegelenud oma loomingus võrdsuse küsimuste uurimisega, kuigi viimastel aegadel on ta fookuses fotograafia lahtimõtestamine ning kasutamine virtuaalsetes keskkondades. Tal on olnud isikunäituseid nii Draakoni galeriis kui galeriis Positiiv. Tema viimaste projektidena võiks esile tuua “Kitsas maailm” ja “Dok.Foto 2020”. Tema artikleid on avaldatud ajakirjas Positiiv ja nädalalehes Sirp.

Reimo Võsa-Tangsoo (snd 1976) kaitses 2011. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas ning töötab samas 2003. aastast saati. Tema loomingu keskmes on tihti interaktsioon, poliitika ning küsimus reaaluse/virtuaalsuse omavahleise suhte kohta. Tal on olnud rida isikunäituseid Tallinnas, Tartus ja Greifswaldis, Saksamaal. Viimaste projektidena võiks esile tuua “[ 1 | 2 ],” “Vahetu vaevatasu,” “Test System 1.1 / Siin pole midagi vaadata,” “Nostalgia / ihad” ja “…Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed…”

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust.

„Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk.

Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.

„Noored disainerid ja digitaalsete disainivahendite kasutajad toonaseid kujundustöid aga enam ei tea ega mäleta. Nendega pole eriti palju tegeldud, neid pole säilitatud ja neid pole ka uuritud – iseäranis arvestades nõukogulikke töötingimusi,“ märgib Muuk. „Näitus on esimene samm selle pärandi taasavastamise, mõistmise ja ümbermõtestamise teel tänapäeva kontekstis, võimaldamaks paremini hinnata disainiajaloo saavutusi – või õigupoolest tajuda nendena ka kõige igapäevasemaid, ülimalt kollektiivse pingutuse tulemusena sündinud trükiseid ja kujundusi.“

Näituse autorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask on väljapanekut luues aluseks võtnud Jüri Kaarma (1950–2011) Lasnamäe korterateljees säilinud haruldaselt põhjaliku protsessiarhiivi.

Jüri Kaarma sai tuntuks ajakirja Vikerkaar, Loomingu Raamatukogu ning entsüklopeediate kujunduste autorina. Tema enesekindel hilismodernistlik tüpograafiline käekiri on alates 1974. aastast vorminud tuhandeid trükiseid. Nende kujundused sündisid hilisöistel ateljeesessioonidel, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida Jüri kasutas tagurpidi kaamerana. Näitusel esile tõstetud eksponaadid selgitavad ilmekalt, millised piirangud kehtisid hilisnõukogude ajal kujundajale ning kui leidlikult nende piirangute raames tegutseti.

Ajal, mil paljud meie digivaimustuses küpsenud põlvkonnast otsivad kobamisi alternatiive automatiseeritud vahenditele ja standarditele, mõjub graafilise disaini tehnoloogilisse ajalukku sukeldumine nagu sõõm värsket õhku. Näitus seab meie ette küsimuse, milliste tulemusteni võiks viia ajalooliste disainitööriistadega katsetamine tänapäeval. Fotomenetlus- ja trükiprotsesside varem tajutud puudujääke hindavad ümber sekkumised kirjadisainerilt Aimur Takkilt ning kirjastamisduolt Knock! Knock! Books. Näitust saadab põhjalik saalijuhis-kataloog, mille kujundus ühendab fotoladumise põhimõtted tänapäevaste digitehnoloogiatega.

Näitus jääb avatuks 13. novembrini 2022.

Näitusel saab lisaks ajaloolisele materjalile näha Aimur Takki töösolevat kirjatüüpi Würfel ning kirjastamis- ja disainiduo Knock! Knock! Books (Else Lagerspetz & Loore Viires) värsket lühijutustust „Kirjavõlglane“.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm:

17. septembril kell 13.00–14.00 toimub näitusel kuraatorituur, mida juhib Maria Muuk.
22. septembril algusega kell 20 linastub film „Graphic Means: A History of Graphic Design Production“ (Briar Levit, USA, 2016).
15. oktoobril toimub kultuuriplakati töötuba, kus saab katsetada plakati kujundamist fotokollaažmeetodil.
Novembris toimub näituse teemasid koondav vestlusring, kuupäev täpsustamisel.

Näituse autorid: Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma, Eve Kask
Kuraator: Maria Muuk
Graafiline disain: Anna Kaarma
Ruumikujundus: Aadam Kaarma
Konsultant: Eve Kask
Kirjadisain: Aimur Takk

14. septembril kell 17.30 esitletakse EKA 4. korruse aatriumis Ro Spankie raamatut “Interjööri kujutamine joonisel”, mis on 3. köide sarjast “Sisearhitektuuri põhitõed”. Samas tutvustatakse ka uut kakskeelset sisearhitektuuri terminoloogia digisõnaraamatut.

„Sisearhitektuuri põhitõed” on sari sisearhitektuuri eriala ja selle aluseks olevate põhimõtete tutvustamiseks. Peamisi teooriaid täiendavad sisekujundusprojektide analüüsid, mis teevad sellest raamatust käsiraamatu nii sisearhitektuuri kui ka arhitektuuri eriala tudengitele ning kõigile inimestele, kes on ruumist ja keskkonnast huvitatud.

Sarja kolmas raamat pakub sissejuhatust interjööri kujutamisse nii joonistel kui maketi või mudeli ehitamise teel. Raamat uurib mitmeid joonistamise ja joonestamise tehnikaid ja pakub välja meetodi, kuidas neid mõista ning millal neid kasutada. Põhiliste teooriate toetamiseks kasutatakse nii traditsiooniliste kui tänapäevaste projektide uuringuid, mis muudab selle raamatu informatiivseks ja inspireerivaks kokkuvõtteks interjööri kujutamise võimaluste teemal. Raamatu tõlkis ja toimetas trükki Katrin Kask ja see ilmub Ava Raamatu ja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuse koostöös.

Sarjast „Sisearhitektuuri põhitõed” on eesti keeles varem ilmunud 1. ja 2. köide: „Kontekst ja keskkond” ning „Vorm ja konstruktsioon sisearhitektuuris”. Kõiki neid raamatuid on võimalik esitlusel soodushinnaga endale ka soetada.

Dr Ro Spankie on University of Westminster sisearhitektuuri eriala juht ja õppejõud. Ta on töötanud samas ka kui sisearhitekt ja mööblidisainer ning on oma interjööriga seotud töid eksponeerinud ja avaldanud nii Suurbritannias kui ka välismaal. Ta on Ühendkuningriigi sisearhitektuuri ja sisekujunduse õppejõudude foorumi Interior Educators asutajaliige ning kaastoimetaja rahvusvahelises ajakirjas Interiors: Design, Architecture, Culture (Taylor & Francis).

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

Aksel Haagensen ‘Chronicles of Trap’ veebigaleriis post-gallery.online

Näitusele: https://post-gallery.online/

Trapi saare kaugus maismaast tegi sellest ideaalse keskkonna mitmele endeemilisele taimeliigile ning ka sobiva pesitsuspaiga külastavate mereimetajate ja -lindudele. Saarebiogeograafia stampnäitena on Trap hea pinnas, millelt rääkida lugusid looduskaitse ajaloost ning liigirikkusest antropotseenis.

19.-25.09.2022
Avamine 19.09 kell 18:00

Balti manufaktuur, Manufaktuuri Tänav 5, Tallinn 

Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide labori DiMa näitus

DiMa tegeleb ringdisaini ning uute jätkusuutlike materjalide arendamisega. Ringdisaini roll on toodetele ja teenustele uuenduslike lahenduste loomine, rõhutades loodusvarade mõistlikku tarbimist, jäätmete vähendamist ja uute innovaatiliste ärimudelite loomist. Jätkusuutlikud materjalid on siinkohal võtmetähtsusega, mistõttu on oluline vaadelda materjaliloomet ringmajanduse kontekstis. Tekstiili- ja moetööstuse ülejäägid on suuruselt teine keskkonda reostav tootmisharu, millega peame tegelema lokaalselt: koguma, sorteerima, korduskasutama, parandama, taaskasutama ja ümbertöötlema.  

Näitusele tulevad tooted ja materjalid, mis on valminud erinevate ringdisaini meetodite läbi: kohalik väärtustav taaskasutus; tööstuslik väärtustav taaskasutus, mehaaniline ümbertöötlus ja taasloov tekstiilidisain.

Esitlusele tulevad DiMa teadurite ja EKA magistrantide looming: 

– materjali- ja tootearendused, mis on valminud projekti “Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine” raames. Mehaanilise ümbertöötluse teel ning mitmete ülikoolide koostööl on Eestis kogutud vanadest rõivastest arendatud lõnga ja kudumeid ning komposiitmaterjale, mis omakorda disainitud uuteks toodeteks. Projekti rahastajaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus ja koostööpartnerid TalTech, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia,  SEI Tallinn ning Uuskasutuskeskus.

– Väärtustava taaskasutuse meetodil valminud kollektsioonid, kus materjalina on kasutatud suurtööstuse jääke ja tarbijajärgseid tekstiilijäätmeid, arvestades materjali eripära ja selle parimaid omadusi ning luues uusi tooteid väiksema ressursikuluga. 

– Taasloov tesktiilidisain. Teemaviite #visiblemending populaarsus sotsiaalmeedias tõestab, et rõivaste parandamisest on saanud trend. Kuid kas tegu on mööduva vooluga või saab parandamine kui teguviis päästa maailma? Pidurdamaks katastroofilist kliimamuutust saab igaüks panustada muutes enda käitumist. Rõivaste kulumine loob võimaluse kandja ja eseme vaheliseks suhtluseks. Uute kihtide lisamine kasvatab ajas esemete väärtust. Parandamine sarnaneb seeläbi looduse võimega ennast taasluua – kasvatades uusi kihte ja ja parandades inimese tegevuse tulemusena tekkinud kahjustusi. 

EKA DiMa ringdisaini uurimissuunda juhib vanemteadur Reet Aus, PhD ning jätkusuutlike ja biopõhiste materjalide suunda teadur Kärt Ojavee, PhD. 

http://dima.artun.ee

https://www.facebook.com/sustainabledesignandmateriallabhttps://www.artun.ee 

Näitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 

Tartu Kunstimaja väikeses saalis on avatud Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox’i ühisnäitus „Too tüdruk“.

Kunstnikud esitlevad näitusel kaasaegseid ehteid, mis kujutavad, eitavad, defineerivad ja moonutavad kujutluspilte, mida me endast naistena kanname.

Ehted on inspireeritud haavatavusest, tugevustest, hirmudest ja soovidest – on tõelised või kujutletud. Need räägivad sellest tüdrukust, keda sa võid tunda, kes sa võid olla.

Tammoja ja Cox lisavad: „Pimedas on see kõik trikk. Ja keegi ei tea. Oleme hetkes, hetkedes. Meie silmad heidavad pilgu, ajame teid naerma, oleme provokatiivsed, tantsime, joome. Teeskleme, et meil on lõbus. Murrame omaenda südameid. Ja me teeme seda ikka ja jälle.“

Pilvi Tammoja (s 1991) on Eestist pärit interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas. Tal on moedisaini bakalaureusekraad ja ehtekunsti magistrikraad, mis annab talle ainulaadse arusaama vormidest ja kehast, mille tulemuseks on mitmekesised tööd, mis on valmistatud pidevalt muutuvatest materjalidest alates siidniidist kuni malmini. Ta on eksponeerinud oma töid grupinäitustel ja moeetendustel ning on töötanud ka akende, fotokomplektide ning rekvisiitide disaini ja valmistamise kallal.

Erinn M. Cox (s 1976) on Ameerika Ühendriikidest pärit ehtekunstnik, kes elab Eestis. Tal on BFA ja MFA kraad skulptuuris ning magistrikraad ehtekunstis. Erinn on oma töid eksponeerinud USA-s ja rahvusvaheliselt, mida rõhutavad tema valik Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ja 21grammise rändnäituse jaoks. Ta pälvis Galerie Marzee Graduate Prize’i ja Wallpaper* Magazine nimetas ta tulevaseks disainitäheks. Samuti on Erinn USA kaunite kunstide ja kunstiajaloo dotsent ning Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehete ja filosoofia teemadel ning on veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja autor.

Eriline tänu: Tartu Kunstimaja,  Plattform Schmunkkunst

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 2. oktoobrini.

Lisainfo:
Tanel Asmer
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
5562 1192

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on avatud Riin Maide ja Nele Tiidelepa ühisnäitus „Etüüdid kujuteldavate etendajatega“.

Näituse keskne idee on puudumise tähenduslikkus. Kunstnikud on vaatluse alla võtnud tegevuse jäljed ruumis. Muljeid esitavad meediumid ja materjalid.

Riin Maide ja Nele Tiidelepp on näituseks inspiratsiooni saanud näitlejaks õppijate ühest esimesest harjutusest – etüüd kujutletava esemega. Stseeni, mille temaatika on tavaliselt pärit igapäevaelust, harjutatakse võimalikult täpselt ja korduvalt, et eelnenud tegelikkusele vastavus säiliks ka siis, kui esemed on eemaldatud. Oma näitusel on nad etüüdist välja jätnud etendajad. Kõnelema jäävad ruum ja esemed (mis võimalikult täpselt püüavad jäljendada etendajate kohalolu).

Riin Maide (s 1997) on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas graafika erialal ning täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas, stsenograafia erialal. Aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ning Edmund Valtmani nimelise stipendiumi. Tema loomingus on olulised kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade käsitleb ta mälu ja kohalolu.

Nele Tiidelepp (s 1998) on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tiidelepp on võitnud Noore Tartu konkursi, EKA Noore Kunstniku preemia, SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, avaldanud tekste ajakirjas „Värske Rõhk“, ajalehtedes „Müürileht“ ja „Sirp“ ning osalenud näitustel ja kunstisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis ja Soomes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 2. oktoobrini.