AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Ariel Guersenzvaigi avatud loeng
14.04.2022
Ariel Guersenzvaigi avatud loeng
Disainiteaduskond
Ariel Guersenzvaig “Disainikaubad: disainerite kutse-eetika suunas” Neljapäeval, 14. aprillil kell 16.00. (EKA, A-101)
SÜNOPSIS
Vaatamata mõjule ühiskonnale ja maailmale puuduvad disaineri erialal laialt levinud eetilised põhimõtted ja raamistikud eetiliste probleemide lahendamiseks. Eetikakoodeksid, mis tahes kasulikud arutelude esilekutsumiseks, lähevad harva üldistest kaugemale, nagu kahjude ennetamine või inimõiguste austamine. Selles loengus pakun välja teistsuguse lähenemisviisi, mis põhineb eetika kasvatamisel praktikas, ja uurin tungivat vajadust laiaulatusliku disaini kutse-eetika järele, mis võimaldab disaineritel elujõuliselt toime tulla väljakutsetega, millega nad oma erialal silmitsi seisavad.
___
Ariel Guersenzvaig on disaini- ja tehnoloogiaeetik ning disainiprofessor Barcelona Disaini- ja Insenerikoolis ELISAVA. Tema peamised uurimisvaldkonnad on ühelt poolt masin-intelligentsuse eetiline mõju ühiskonnale ja teiselt poolt professionaalse disainitegevuse eetika, mis on tema viimase raamatu “Disaini kaubad: professionaalne” teema. Ethics for Designers’* (Rowman & Littlefield, 2021), mis on saadaval ka EKA raamatukogus. Tal on doktorikraad disainiteoorias Southamptoni ülikoolist (Ühendkuningriik) ja magistrikraad eetikas Birminghami ülikoolist (Ühendkuningriik).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ariel Guersenzvaigi avatud loeng
Neljapäev 14 aprill, 2022
Disainiteaduskond
Ariel Guersenzvaig “Disainikaubad: disainerite kutse-eetika suunas” Neljapäeval, 14. aprillil kell 16.00. (EKA, A-101)
SÜNOPSIS
Vaatamata mõjule ühiskonnale ja maailmale puuduvad disaineri erialal laialt levinud eetilised põhimõtted ja raamistikud eetiliste probleemide lahendamiseks. Eetikakoodeksid, mis tahes kasulikud arutelude esilekutsumiseks, lähevad harva üldistest kaugemale, nagu kahjude ennetamine või inimõiguste austamine. Selles loengus pakun välja teistsuguse lähenemisviisi, mis põhineb eetika kasvatamisel praktikas, ja uurin tungivat vajadust laiaulatusliku disaini kutse-eetika järele, mis võimaldab disaineritel elujõuliselt toime tulla väljakutsetega, millega nad oma erialal silmitsi seisavad.
___
Ariel Guersenzvaig on disaini- ja tehnoloogiaeetik ning disainiprofessor Barcelona Disaini- ja Insenerikoolis ELISAVA. Tema peamised uurimisvaldkonnad on ühelt poolt masin-intelligentsuse eetiline mõju ühiskonnale ja teiselt poolt professionaalse disainitegevuse eetika, mis on tema viimase raamatu “Disaini kaubad: professionaalne” teema. Ethics for Designers’* (Rowman & Littlefield, 2021), mis on saadaval ka EKA raamatukogus. Tal on doktorikraad disainiteoorias Southamptoni ülikoolist (Ühendkuningriik) ja magistrikraad eetikas Birminghami ülikoolist (Ühendkuningriik).
Postitas Andres Lõo — Püsilink
13.04.2022
Mustandite labori avatud kohtumised
Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, kolmas episood
13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501
Käesoleva semestri viimasel kohtumisel arutleb Taavi Hallimäe disaini ja rakenduskunsti õppekava näitel, milles võiks seisneda mustandlikkus õppetöö muidu võrdlemisi bürokraatlikus planeerimises. Kuidas n–ö tabelite maailmas säilitada loovülikoolidele vajalik avatus ja otsingulisus? Kas ja kuidas võiksid õppekavad toetada õppekaval õppijate ja seal õpetajate kujutlusvõimet? Millised võimalused on mustandlikkuse õppekavadesse toomisel? Kuulama on oodatud nii õppejõud, õppekavajuhid, tugitöötajad kui ka tudengid. Nii nagu eelnevatel kordadel, järgneb ka sel korral ettekandele arutelu.
Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mustandite labori avatud kohtumised
Kolmapäev 13 aprill, 2022
Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, kolmas episood
13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501
Käesoleva semestri viimasel kohtumisel arutleb Taavi Hallimäe disaini ja rakenduskunsti õppekava näitel, milles võiks seisneda mustandlikkus õppetöö muidu võrdlemisi bürokraatlikus planeerimises. Kuidas n–ö tabelite maailmas säilitada loovülikoolidele vajalik avatus ja otsingulisus? Kas ja kuidas võiksid õppekavad toetada õppekaval õppijate ja seal õpetajate kujutlusvõimet? Millised võimalused on mustandlikkuse õppekavadesse toomisel? Kuulama on oodatud nii õppejõud, õppekavajuhid, tugitöötajad kui ka tudengid. Nii nagu eelnevatel kordadel, järgneb ka sel korral ettekandele arutelu.
Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
13.04.2022 — 28.04.2022
Triin Türnpuu “Looritatud” Kullo Lastegaleriis
Kaasaegne kunst
Kullo Lastegaleriil on rõõm esitleda EKA kaasaege kunsti tudengi Triin Türnpuu skulpturaalsete objektide isikunäitust “Looritatud”
Teosed on ajendatud autori poja loost ning pühendatud nägemispuudega lastele.
Avamine 13. aprillil, kell 18.00
“10-kuuselt jäi ootamatult pimedaks meie kolmas laps. Õppisime sellega elama. Peale mitmeid õnnestunud ja ebaõnnestunud operatsioone paigaldati talle 4-aastaselt kunstläätsed.
Mõni aeg tagasi tuli teha otsus, millises gümnaasiumis õpinguid jätkata. Soovitud kooli sai ta sisse, kuid rääkides lapse nägemispuudest, soovitati valida mõni teine õppeasutus — temaga tegelemine olevat õpetajatele liiga suur lisakoormus. Mõistsin, et sellise suhtumise taga oli ennekõike hirm teadmatuse ees, mida tähendab nägemispuudega lapse õpetamine. Kas on võimalik seda hirmu vähendada, et tulevikus ükski laps ukse taha ei jääks?“
Vanadest kasutatud prilliklaasidest kokku sobitatud teosed võimaldavad inimestel kasvõi korraks siseneda prillikandja maailma.
Tänan: Instrumentarium Optika OÜ, Kenomer OÜ, Kristaps Ancāns, Marko Odar, Katriin-Eliis Brecher, Gerlin Mets, Helina Niilo, Ingrid Teino, Kristel Ilmets, Kaire Kurg, Kaidi Varik
Triin Türnpuu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna keraamika erialal ning hetkel õpib magistriõppes kaasaegset kunsti.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Triin Türnpuu “Looritatud” Kullo Lastegaleriis
Kolmapäev 13 aprill, 2022 — Neljapäev 28 aprill, 2022
Kaasaegne kunst
Kullo Lastegaleriil on rõõm esitleda EKA kaasaege kunsti tudengi Triin Türnpuu skulpturaalsete objektide isikunäitust “Looritatud”
Teosed on ajendatud autori poja loost ning pühendatud nägemispuudega lastele.
Avamine 13. aprillil, kell 18.00
“10-kuuselt jäi ootamatult pimedaks meie kolmas laps. Õppisime sellega elama. Peale mitmeid õnnestunud ja ebaõnnestunud operatsioone paigaldati talle 4-aastaselt kunstläätsed.
Mõni aeg tagasi tuli teha otsus, millises gümnaasiumis õpinguid jätkata. Soovitud kooli sai ta sisse, kuid rääkides lapse nägemispuudest, soovitati valida mõni teine õppeasutus — temaga tegelemine olevat õpetajatele liiga suur lisakoormus. Mõistsin, et sellise suhtumise taga oli ennekõike hirm teadmatuse ees, mida tähendab nägemispuudega lapse õpetamine. Kas on võimalik seda hirmu vähendada, et tulevikus ükski laps ukse taha ei jääks?“
Vanadest kasutatud prilliklaasidest kokku sobitatud teosed võimaldavad inimestel kasvõi korraks siseneda prillikandja maailma.
Tänan: Instrumentarium Optika OÜ, Kenomer OÜ, Kristaps Ancāns, Marko Odar, Katriin-Eliis Brecher, Gerlin Mets, Helina Niilo, Ingrid Teino, Kristel Ilmets, Kaire Kurg, Kaidi Varik
Triin Türnpuu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna keraamika erialal ning hetkel õpib magistriõppes kaasaegset kunsti.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.04.2022 — 08.05.2022
Jüri Kassi krokiijoonistused EKA raamatukogus
Disainiteaduskond
EKA raamatukogu galeriis
Jüri Kassi
KROKIIJOONISTUSED
89 visandit inimfiguuridest
1979. aastal disaini eriala lõpetanud Jüri Kass on üks eesti plakatikunsti võtmekujudest. Nagu ka 1980. aastatel tulnud maalijad ja graafikud, on tema loomingut iseloomustanud huvi inimeste vastu mitte esteetilises või intellektuaalses võtmes, vaid taotluses tunnetada teda keha ja vaimu holistlikus ühtsuses – olgu siis lähi- või kaugvaates, skitseerivalt või stiliseerivalt.
See tähendas psühholoogilist vaatlust, mille näitena tuleb kohe meelde üks varane plakat, mille juusteta mehe pähe on skalpelliga lõigatud sõna “disain”. Neil aastail tehtud kultuuriplakatid kasutasid fotot, need tööd valmisid suure kirega; kunstnik ise on seda aega nimetanud passiooniks.
Hiljem on Jüri Kass teinud loomingulist koostööd Ülle Marksiga, nõnda valminud esimene suurem näitus “Kehamaastikud” sisaldas graafiliselt mõjuvaid fotosid kokkupõimitud kätest, mis moodustasid seiklusrikkaid peissaaže mägede ja orgude, merede ja järvedega. 2016. aasta ühisprojekt “Vüüming” koosnes natuurist joonistatud figuuridest; esile tuli mõlemi esineja vastandlik lähenemine, üheltpoolt staatilisem ja jõulisem, teiseltpoolt õrn ning tuuline.
Käesolevat väljapanekut aastakümneid inimkehast inspireeritud kunstniku joonistustest on õpetlik vaadata teadmisega, et ta kõige erinevamad figuurikäsitlused aastakümnete jooksul – lähi- ja kaugvaated fotos, realismilähedased joonistused või hoopis täiesti stiliseeritud maalid – on kõik tekkinud tähelepaneliku sisekaemuse baasil, millesse kunstnik modelli joonistades süveneb.
Vappu Thurlow
Jüri Kass, ERKI 1979 lõpetaja, tööstusdisaini MA,
EKL liige, EKA disainiteaduskonna õppejõud,
Tallinna Rahvaülikooli õpetaja
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jüri Kassi krokiijoonistused EKA raamatukogus
Kolmapäev 06 aprill, 2022 — Pühapäev 08 mai, 2022
Disainiteaduskond
EKA raamatukogu galeriis
Jüri Kassi
KROKIIJOONISTUSED
89 visandit inimfiguuridest
1979. aastal disaini eriala lõpetanud Jüri Kass on üks eesti plakatikunsti võtmekujudest. Nagu ka 1980. aastatel tulnud maalijad ja graafikud, on tema loomingut iseloomustanud huvi inimeste vastu mitte esteetilises või intellektuaalses võtmes, vaid taotluses tunnetada teda keha ja vaimu holistlikus ühtsuses – olgu siis lähi- või kaugvaates, skitseerivalt või stiliseerivalt.
See tähendas psühholoogilist vaatlust, mille näitena tuleb kohe meelde üks varane plakat, mille juusteta mehe pähe on skalpelliga lõigatud sõna “disain”. Neil aastail tehtud kultuuriplakatid kasutasid fotot, need tööd valmisid suure kirega; kunstnik ise on seda aega nimetanud passiooniks.
Hiljem on Jüri Kass teinud loomingulist koostööd Ülle Marksiga, nõnda valminud esimene suurem näitus “Kehamaastikud” sisaldas graafiliselt mõjuvaid fotosid kokkupõimitud kätest, mis moodustasid seiklusrikkaid peissaaže mägede ja orgude, merede ja järvedega. 2016. aasta ühisprojekt “Vüüming” koosnes natuurist joonistatud figuuridest; esile tuli mõlemi esineja vastandlik lähenemine, üheltpoolt staatilisem ja jõulisem, teiseltpoolt õrn ning tuuline.
Käesolevat väljapanekut aastakümneid inimkehast inspireeritud kunstniku joonistustest on õpetlik vaadata teadmisega, et ta kõige erinevamad figuurikäsitlused aastakümnete jooksul – lähi- ja kaugvaated fotos, realismilähedased joonistused või hoopis täiesti stiliseeritud maalid – on kõik tekkinud tähelepaneliku sisekaemuse baasil, millesse kunstnik modelli joonistades süveneb.
Vappu Thurlow
Jüri Kass, ERKI 1979 lõpetaja, tööstusdisaini MA,
EKL liige, EKA disainiteaduskonna õppejõud,
Tallinna Rahvaülikooli õpetaja
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.04.2022
Vaimse tervise hoidmise koolitus
Kuidas kanda hoolt enda vaimse tervise eest ja saada teadlikumaks enda võimalustest? Aprillis pöörame EKAs tähelepanu iseenda hoidmisele ja tervise tugevdamisele ning kutsume teid koolitusele.
Psühhoterapeut ja kriisikonsultant Maire Riis tutvustab praktilisi võtteid, aitamaks meil toime tulla nii igapäeva elu stressi ja ärevuse kui ka keerulistemate elusituatsioonidega.
Koolitaja ja superviisor Alexander Kochubei keskendub omakorda positiivse ja toetava suhtlemisstiili ning enesejuhtimise oskuste arendamisele.
Registreerimine SIIN hiljemalt 18. aprillil.
Postitas Dagmar Raide — Püsilink
Vaimse tervise hoidmise koolitus
Neljapäev 21 aprill, 2022
Kuidas kanda hoolt enda vaimse tervise eest ja saada teadlikumaks enda võimalustest? Aprillis pöörame EKAs tähelepanu iseenda hoidmisele ja tervise tugevdamisele ning kutsume teid koolitusele.
Psühhoterapeut ja kriisikonsultant Maire Riis tutvustab praktilisi võtteid, aitamaks meil toime tulla nii igapäeva elu stressi ja ärevuse kui ka keerulistemate elusituatsioonidega.
Koolitaja ja superviisor Alexander Kochubei keskendub omakorda positiivse ja toetava suhtlemisstiili ning enesejuhtimise oskuste arendamisele.
Registreerimine SIIN hiljemalt 18. aprillil.
Postitas Dagmar Raide — Püsilink
14.04.2022 — 15.04.2022
Lasagna Gardening töötuba
Üliõpilasesindus
14. ja 15. aprillil saame EKA AIAs kokku ja teeme valmis peenrad! Lasagna Gardening töötoas õpime, kuidas valmistada ette viljakat peenart leides õige tasakaal mulla ja komposti vahel.
Talgud toimuvad kahel päeval.
14. aprillil kell 17:00 koguneme EKAs ning suundume kooli ümbrusesse orgaanilist materjali koguma: puulehti, oksi jne. Eemaldame korjatult ka kogu mitteorgaanilise prügi.
15. aprillil, kell 15:00 täidame peenrakastid kasutades eelmisel päeval kogutud materjale. Peenrad loome lasanje aianduse tehnoloogiat järgides.
Töötubasid viib läbi Laagna ja Pae linnaaedade eestvedaja Anton Küünal.
Võimalusel võta kaasa töökindad, midagi söödavat ja joodavat!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Lasagna Gardening töötuba
Neljapäev 14 aprill, 2022 — Reede 15 aprill, 2022
Üliõpilasesindus
14. ja 15. aprillil saame EKA AIAs kokku ja teeme valmis peenrad! Lasagna Gardening töötoas õpime, kuidas valmistada ette viljakat peenart leides õige tasakaal mulla ja komposti vahel.
Talgud toimuvad kahel päeval.
14. aprillil kell 17:00 koguneme EKAs ning suundume kooli ümbrusesse orgaanilist materjali koguma: puulehti, oksi jne. Eemaldame korjatult ka kogu mitteorgaanilise prügi.
15. aprillil, kell 15:00 täidame peenrakastid kasutades eelmisel päeval kogutud materjale. Peenrad loome lasanje aianduse tehnoloogiat järgides.
Töötubasid viib läbi Laagna ja Pae linnaaedade eestvedaja Anton Küünal.
Võimalusel võta kaasa töökindad, midagi söödavat ja joodavat!
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.04.2022
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar: ONLY BASIC
Moedisain
Järjekorras kahekümnes Tallinn Fashion Week avatakse 7. aprilli eelõhtul EKA moedisaini tudengite poolt showga ONLY BASIC.
Küsitletakse eelduspärase moeshow ja moetegemise reegleid, väljakujunenud arusaamu sellest, milline moe näitamine, esitlemine ja etendamine olema peaks. Ühtlasi on palutud avashowle saabuda kas hallis dressipüksipaaris või hallis dressipluusis – peaasi, et hallides dressides. Ainult tavalise show taga seisavad kunstnikud on Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar.
ONLY BASICU aluseks sai äärmiselt igapäevane ning pea kõigi riidekapis olev ese – hallid dressid, mida peamiselt kasutatakse kujundina moevälja mõtestamiseks. Dresside kujund sai aluseks mitmele mõttekäigule, mis tervikus lahendusid mitte ainult moekunstilises, vaid ka performatiivses, tekstilises, helilises ja installatiivses elemendis. Showga samaaegselt avaldatakse ka temaatiline trükis. Loomisprotsessi puhul oli oluline, et lavale jõudev valmiks jätkusuutlikult – kõikele teoses kasutatud jääkmaterjalidele ja teise ringi toodetele on antud uus elu.
Tõuke loominguks andis ühine arusaamine, et moodi meediumina on võimalik vaadelda palju laiemalt kui seda harjumuspäraseks saanud moenädala formaat tavatseb käsitleda. Mood ja riided on ühest küljest argised, kannavad riideid ju ometi kõik. Ühest küljest võib mood olla hulk pealiskaudselt viieteistkümne minutiga presenteeritavaid tooted, teisest küljest on rõivad aga äärmiselt tundlikud ja sotsiaalsed, ning nendeni jõudmiseks tuleb teha laiem läbilõige kaasaja olmest ja ulmest.
Karl Joonas Alamaa on EKA moedisaini tudeng, kes on hetkel end Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias kostüümikunsti vallas täiendamas. Alamaa oli hiljutise Hõbenõela üks nominentidest ning on pälvinud tähelepanu oma sotsiaaltundliku ja suguhülgava moekäsitluslaadi poolest.
Lisette Sivard on samuti EKA moedisaini tudeng, kes on end täiendanud Brnos kehadisaini erialal. Oma töödes on ta mõjutatud keha, liikumise ja ühiskonna toimimisest. Moodi on ta tajunud pigem kui performatiivsele praktikana kuivõrd rõivastena.
Andreas Kübar on äsjane EKA moelõpetaja, olles end täiendanud nii Koldingu disainikoolis moe vallas kui ka Hendrik Vibskovi ateljees. Ühtlasi on Kübar paljude eestimaalaste poolt armastatud brändi Ellen Richard disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar: ONLY BASIC
Neljapäev 07 aprill, 2022
Moedisain
Järjekorras kahekümnes Tallinn Fashion Week avatakse 7. aprilli eelõhtul EKA moedisaini tudengite poolt showga ONLY BASIC.
Küsitletakse eelduspärase moeshow ja moetegemise reegleid, väljakujunenud arusaamu sellest, milline moe näitamine, esitlemine ja etendamine olema peaks. Ühtlasi on palutud avashowle saabuda kas hallis dressipüksipaaris või hallis dressipluusis – peaasi, et hallides dressides. Ainult tavalise show taga seisavad kunstnikud on Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar.
ONLY BASICU aluseks sai äärmiselt igapäevane ning pea kõigi riidekapis olev ese – hallid dressid, mida peamiselt kasutatakse kujundina moevälja mõtestamiseks. Dresside kujund sai aluseks mitmele mõttekäigule, mis tervikus lahendusid mitte ainult moekunstilises, vaid ka performatiivses, tekstilises, helilises ja installatiivses elemendis. Showga samaaegselt avaldatakse ka temaatiline trükis. Loomisprotsessi puhul oli oluline, et lavale jõudev valmiks jätkusuutlikult – kõikele teoses kasutatud jääkmaterjalidele ja teise ringi toodetele on antud uus elu.
Tõuke loominguks andis ühine arusaamine, et moodi meediumina on võimalik vaadelda palju laiemalt kui seda harjumuspäraseks saanud moenädala formaat tavatseb käsitleda. Mood ja riided on ühest küljest argised, kannavad riideid ju ometi kõik. Ühest küljest võib mood olla hulk pealiskaudselt viieteistkümne minutiga presenteeritavaid tooted, teisest küljest on rõivad aga äärmiselt tundlikud ja sotsiaalsed, ning nendeni jõudmiseks tuleb teha laiem läbilõige kaasaja olmest ja ulmest.
Karl Joonas Alamaa on EKA moedisaini tudeng, kes on hetkel end Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias kostüümikunsti vallas täiendamas. Alamaa oli hiljutise Hõbenõela üks nominentidest ning on pälvinud tähelepanu oma sotsiaaltundliku ja suguhülgava moekäsitluslaadi poolest.
Lisette Sivard on samuti EKA moedisaini tudeng, kes on end täiendanud Brnos kehadisaini erialal. Oma töödes on ta mõjutatud keha, liikumise ja ühiskonna toimimisest. Moodi on ta tajunud pigem kui performatiivsele praktikana kuivõrd rõivastena.
Andreas Kübar on äsjane EKA moelõpetaja, olles end täiendanud nii Koldingu disainikoolis moe vallas kui ka Hendrik Vibskovi ateljees. Ühtlasi on Kübar paljude eestimaalaste poolt armastatud brändi Ellen Richard disainer.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.04.2022 — 19.05.2022
Fotograafia tudengite teosed kahes Tallinna vanalinna vitriinis
Fotograafia
Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022
Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.
Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.
Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne
Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo
Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)
EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.
Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond
Näituse ajakava:
07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Fotograafia tudengite teosed kahes Tallinna vanalinna vitriinis
Neljapäev 07 aprill, 2022 — Neljapäev 19 mai, 2022
Fotograafia
Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022
Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.
Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.
Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne
Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo
Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)
EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.
Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond
Näituse ajakava:
07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.04.2022 — 20.04.2022
Urmas Lüüs: “Ülerahvastatud üksindus”, STL
Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus” loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi.
Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus”. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid.
30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.
Urmas Lüüsi “Ülerahvastatud üksindus” on lugu, milles üks hetk on tardunud lavastuses installatsioonina vaatamiseks. Lüüs näeb end dramaturgi või luuletajana, kes sõnade kasutamise asemel loob mõisteid, seoseid, vorme, ideedevõrke ja seisundeid visuaalsete füüsiliste objektidega. Lavastusliku installatsiooni loomise protsess on tõukunud vestlustest eakate inimestega, kelle elukogemused moodustavad dramaturgilise alusteksti. Lüüs mõtiskleb, kuidas avaldub inimese kohalolu temast maha jäänud esemetes ja kuidas materiaalne kultuur meid vormib.
“Kõigis oma viimastes loometöödes küsin üht suurt pealisküsimust: kuidas loob inimene asju ja asjad inimest? Üksindus on kaasaja kõige jõhkramaid pandeemiaid, aga kui üksi me üldse olla saame, kui kõigis me asjades varitseb eelkirjeldatud inimlik kohalolu? Esemetes peituv performatiivne potentsiaal suunas mind teatri poole, eriti tantsu ja kaasaegsete etenduskunstidesse, kus eseme vaikiv kohalolu on füüsiliselt kõige intensiivsem. Seetõttu tundus just Sõltumatu Tantsu Lava oma konteksti ja eelhäälestatusega olema õige etendusruum,” kommenteerib kunstnik-lavastaja.
Urmas Lüüs (s. 1987) on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiride vahel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Installatsioon-lavastuse esitamist Eestis toetab Eesti Kultuurkapital.
“Ülerahvastatud üksinduse” külastusseansid toimuvad 12.–14., 18.–20. aprillil 2022. a. kell 17:00–22:00 Sõltumatu Tantsu Laval. Lavastusliku installatsiooni ühe külastusseansi pikkus on 30 minutit. Ruumis saab korraga viibida kuni 5 külastajat.
19. aprillil kell 18:00 toimub lavastajaga vestlus, mida modereerib Kärt Kelder.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Urmas Lüüs: “Ülerahvastatud üksindus”, STL
Teisipäev 12 aprill, 2022 — Kolmapäev 20 aprill, 2022
Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus” loob Sõltumatu Tantsu Laval esemetega kogemusliku ruumi.
Sõltumatu Tantsu Laval Tallinnas avatakse 12. aprillil kunstnik Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon “Ülerahvastatud üksindus”. Lüüsi installatiivne, kogemuslik keskkond paigutub etenduskunsti ja visuaalkunsti vahealale ning objektid hakkavad provotseerima vaatajas tekkivaid seoseid.
30-minutilised külastusseansid toimuvad Sõltumatu Tantsu Laval 12.–14. ja 18.–20. aprillil vahemikus kell 17:00–22:00. Ruumis saab korraga viibida ainult kuni 5 külastajat.
Urmas Lüüsi “Ülerahvastatud üksindus” on lugu, milles üks hetk on tardunud lavastuses installatsioonina vaatamiseks. Lüüs näeb end dramaturgi või luuletajana, kes sõnade kasutamise asemel loob mõisteid, seoseid, vorme, ideedevõrke ja seisundeid visuaalsete füüsiliste objektidega. Lavastusliku installatsiooni loomise protsess on tõukunud vestlustest eakate inimestega, kelle elukogemused moodustavad dramaturgilise alusteksti. Lüüs mõtiskleb, kuidas avaldub inimese kohalolu temast maha jäänud esemetes ja kuidas materiaalne kultuur meid vormib.
“Kõigis oma viimastes loometöödes küsin üht suurt pealisküsimust: kuidas loob inimene asju ja asjad inimest? Üksindus on kaasaja kõige jõhkramaid pandeemiaid, aga kui üksi me üldse olla saame, kui kõigis me asjades varitseb eelkirjeldatud inimlik kohalolu? Esemetes peituv performatiivne potentsiaal suunas mind teatri poole, eriti tantsu ja kaasaegsete etenduskunstidesse, kus eseme vaikiv kohalolu on füüsiliselt kõige intensiivsem. Seetõttu tundus just Sõltumatu Tantsu Lava oma konteksti ja eelhäälestatusega olema õige etendusruum,” kommenteerib kunstnik-lavastaja.
Urmas Lüüs (s. 1987) on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiride vahel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Installatsioon-lavastuse esitamist Eestis toetab Eesti Kultuurkapital.
“Ülerahvastatud üksinduse” külastusseansid toimuvad 12.–14., 18.–20. aprillil 2022. a. kell 17:00–22:00 Sõltumatu Tantsu Laval. Lavastusliku installatsiooni ühe külastusseansi pikkus on 30 minutit. Ruumis saab korraga viibida kuni 5 külastajat.
19. aprillil kell 18:00 toimub lavastajaga vestlus, mida modereerib Kärt Kelder.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.04.2022
Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.
Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.
Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.
Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/
Postitas Annika Toots — Püsilink
Konverents “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon”
Laupäev 09 aprill, 2022
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.
Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.
Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.
Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/
Postitas Annika Toots — Püsilink