Uslar, Nakada ja Saare Haapsalu Linnagaleriis

Elame ebakindlal ja uutmoodi ajastul. Kokku võivad saada erineva tausta ja loomemeetoditega kunstnikud ning kutsuda esile uudseid kooslusi ja olulisi diskussioone. Kolme klaasikunstniku – Mare Saare, Kazushi Nakada ja Kristiina Uslari – puhul on üheks ühiseks nimetajaks olnud klaas kui lähtematerjal. Ehkki kõik kolm kasutavad seda igapäevaselt oma töös, kaasatakse ka hoopis erinevaid materjale ning töövahendeid. Nakada puhul on selleks antud kontekstis hoopis keraamika ja video. Kõiki kolme ühendab sotsiaalsete, filosoofiliste ning poliitiliste küsimuste esitamine, kuid sedagi väga erineval moel. Kunst ei saa abistada inimesi füüsiliselt ega muuta maailmas valitsevaid süsteeme. Küll aga suudab kunst panna inimesi mõtlema, mõistma ja miks mitte ka tegutsema. Näitusel „665448“– kodeeritud on siia autorite vanus näituse toimumise hetkel – kohtub vaataja installatsiooni-, video- ja klaasikunstiga, mille loojate erinev sünnikoht ja –aeg juba iseenesest loovad huvitava algpunkti kõrvetavate probleemide eriilmeliseks tõstatamiseks ja lahendamiseks.

Maailmas võõrsil

Mingil hetkel jõudsin lõplikult arusaamisele, et sõnade asemel ongi minu väljendusvahendiks klaas ning selles pole midagi taunimisväärset. Olles kulgenud maailma pidi tänaseks kuuskümmend ja kuus aastat, püüdsin seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon.

Mare Saare

Minu arheoloogia / Replica

Ehkki olen minu arheoloogia projektiga töötanud juba aastaid, küsin vahetevahel endalt, kas seda võib pidada kunstiks. Kuid siiski, see võimaldab mul väljendada olulisi sotsiaalseid, filosoofilisi ja poliitilisi küsimusi. Mu kirglik soov uurida mitte kunstiga seotut, vaid inimkonna olemust ning maailma käivitavaid sündmusi ja protsesse, esitada sotsiaalseid, filosoofilisi või poliitilisi küsimusi. Mu huviorbiidis on inimkonna olemuslikkus, kõik, mis maailmas toimub.

Globaalne majandusmudel on loonud tarbimisühiskonna. Näib, nagu looks see meile teatava “õnne”, vaatamata järjest tõsisematele kaasnevaile probleemidele – kliimamuutused, vaesuse akumuleerumine, mürgitatud maailm. Meie mugav elustiil, nii irooniline kui see ka pole, tugineb täielikult meie väärtushinnangutele rajatud majandusele, samal ajal olles ohuks elule planeedil.

Kunstiprojekti “Replica” võib mõista mitut moodi. Ta esitab küsimusi, kuid ei anna vastuseid. Ta ei eelda nõustumist. Esitatud kujundid on visuaalselt omavahel vastuolus, mis loob eelduse globaalsete kriitiliste valupunktide esiletoomiseks. See võimaldab meil ka hinnta erinevatest vaatenurkadest majanduse tähtsust ja ülemuslikkust. Mõlema projekti arengu jälgimine aitab mul oma mõtteid arendada ja koondada. Uurimine, eksperimendid ja lõputu mõttetegevus on kunstiprotsesside kõige huvitavam osa. Samal ajal on see kõik ka küllaltki kummaline. Kui tahaksin lihtsalt midagi välja ütelda, oma arvamust avaldada, oleks kergem seda teha sõnades, kirjutada tekstina … Poleks ju tarvis värve, kujundeid, objekte … Kuid mulle on omane kasutada kujundite keelt, teha nähtavaks midagi, mis kulgeb tegelikkuse ja mu kujutlusvõime piirimail.

Kazushi Nakada

Seisundid 2021

On seisundeid, mis tõmbuvad kokku sekunditeks, venivad aastateks või hanguvad igaveseks. Mõnes seisundis võib sekund kesta tunde ning mõnes mööduda nädal nagu päev. Sõlmed meie sees ja meie ümber mõjutavad seisundeid ja painutavad aega ning ruumi. Ühes sõlmes võib peituda mitu seisundit ja vastupidi, ühes seisundis võib olla koos mitu sõlme minevikust, olevikust ja tulevikust. On sõlmi, mis hargnevad ajaga, ja sõlmi, mis lahenevad üksnes neid läbi raiudes. Ometi on kõik sõlmed omavahelises seoses, jagades vastastikku infot ning määrates seeläbi ära selle, millises seisundis me just praeguses hetkes oleme.

Kristiina Uslar

Aasta oodatuim Eesti moekunsti sündmus ERKI Moeshow 2021 toimub juba 28. augustil Patarei Merekindluses. ERKI modellide castingul luuakse mahukas andmebaas, millest hiljemalt augusti esimesel nädalal valitakse välja modellid, kes pääsevad sel aastal ERKI Moeshow lavadele. Modelliotsingul on kohapeal ka disainerid ning modelli-, talendi- ja castingu agentuur Agency Icon.

Modellide street casting toimub 3. juulil kell 12.00-14.00 Rotermanni kvartalis, aadressil Rotermanni 6, Ajamaja õuealal. Kohapeal toimub registreerimine, pildistamine ning osalejatel on võimalus näidata catwalkil juhtnööride järgi oma kõndimise oskust. Osalema on kutsutud kõik julged vähemalt 15-aastased noored, kes on unistanud moelavadel säramisest.

Castingule tulles palume selga panna neutraalset tooni mustrita ja logodeta t-särgi/topi/kleidi. Jalga panna kitsad või lühikesed püksid või seelik ja tennised. Tulla tuleks puhaste juustega ning ilma meigita, kerge jumestus on lubatud. Tüdrukutel palume kaasa võtta olemasolul kontsakingad ning pikkade juuste puhul juuksekumm.

Kohaletulijatel on eelis kohtuda disaineritega ja olla seega rohkem märgatud, et olla osa Eesti pikima ajalooga moesündmuse showst ning saada leping rahvusvaheliseks modellikarjääriks modelliagentuuris Agency Icon.

Rohkem infot ürituse kohta leiab ERKI Moeshow Facebooki kanalilt, kus saab ennast juba eelregistreerida

Kes street castingul osaleda siiski ei saa, saavad end registreerida läbi küsitluse SIIN.

Info:
Birgit Kala
birgit.kala@artun.ee
53331062

Olete oodatud Katariin Mudisti isikunäitusele “Nähtamatud kohalolijad”. Näituse kuraatoriks on Maria Helen Känd.

8.07.–12.08.2021
T-L kl 12–18

Kunstnik Katariin Mudist avab isikunäitusega “Nähtamatud kohalolijad” mitmetasandiliselt ning mänguliselt koristajatöö olemust ja sellekohaseid hoiakuid ühiskonnas. Airbnb üürikorterite koristajana töötamise käigus (2019. ja 2020. aastal) valminud foto- ja videoseeriad mõtestavad võõra läheduse tajumist ning ebamugavust nähtamatu kohalolija suhtes, kellega kunstnik temast mahajäänud märkide kaudu tutvuda ja kontakti astuda proovib.

Näitus mõtiskleb koristamise olemuse üle, küsides, kuivõrd on võimalik ületada tõrge kokkupuute ees võõraga temast korterisse jäänud segaduse ja esemete kaudu. Samuti uurib “Nähtamatud kohalolijad” koristaja kui kultuurilise nähtuse ning selle tööga seotud eelarvamusi. Mudist proovib vaadelda koristamist ka kui meelerahu toovat tegevust – korra ja kaose pidevat vaheldumist igavikulisuse ning tsüklilisuse ilminguna argipäevas.

“Lihtsalt korterite küürimine mõjus tuima ja üksluisena, nii tekkis idee otsida võimalusi nende inimestega, kelle järelt koristan, lähemalt tutvuda ning neid jäetud segaduse põhjal ette kujutada”, kirjeldab Mudist oma lähtepunkti. Korjates külaliste kohta võimalikult palju informatsiooni ja dokumenteerides teavet kandvaid esemeid, tuvastas Mudist mustreid külaliste käitumises. Seda soodustas asjaolu, et korterite sisekujunduses oli elemente vastamaks justkui teatud rahvuste stereotüüpsetele ootustele, jäädes rendikorterile omaselt siiski universaalseks ja kliiniliseks. Hiljem hakkasid eesleitust lähtuvalt tekkima hüpoteesid Tallinna külastamise põhjuste, elustiili, soo, arvu, omavaheliste suhete, juuksevärvi ja väärtushinnangute kohta.

Näitus “Nähtamatud kohalolijad” pakub ajal, kui inimesed on lähimast desinfitseerimisvahendist ja teiste inimeste paiknemisest ruumis kõrgendatult teadlikud, võimalusi tõrke ületamiseks võõra ja ebamäärase ees.

Katariin Mudist on EKA Kaasaegse kunsti teise aasta magistrant, kes õpib hetkel Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias (KASK) Gentis, Belgias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikoolis Meedia- ja reklaamidisaini erialal ning on õppinud Moholy-Nagy ülikoolis animatsiooni. Mudist tegeleb enamasti graafiliste joonistuste, animatsiooni ja installatsiooniga ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Mudisti kõige hiljutisem näitus “Uskmatuse festival” leidis aset Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis koostöös Maria Elise Remmega.

Maria Helen Känd on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust ning on hetkel teisel aastal EKA kuraatoriõppe magistrantuuris. Tema kõige hilisemad kuraatoriprojektid on grupinäitus “Endast väljas” ARSi projektiruumis, grupinäitus “ida ots(as)?” Põhjala tehases ja EKA kuraatorite ühisprojekt “EKA reality – kunstielu tegelikkusest akadeemias”.

Sissepääs galeriisse toimub Kotzebue tn kaudu.

??? tüpograafia suvekool toimub 15.–22. augustil looduskaunis Oandu külas Lahemaa rahvuspargis.

Suvekooli keskmes on eksperimentaalsed tüpograafiakatsetused ja -spekulatsioonid ning käesoleva aasta suvekooli teema on GRAVITATSIOON.

Programm koosneb ühest suuremast nädalapikkusest ja mitmest väiksemast töötoast, mida juhendavad Londonis tegutsevad arhitektid, kuraatorid, kunstnikud Laura Linsi ja Roland Reemaa ning Amsterdami ja Pariisi vahel tegutsev prantslasest graafiline disainer César Rogers.

Üritus kulmineerub esitluste ja metsareiviga.

Laagri territooriumil ootavad osalisi hubased kämpingud, järv ja kilesaun, lõkkeplats, ohtralt tegevust, sääsed, imeline loodus, suveköök ja hea tuju.

??? suvekool ootab kandideerima disainereid, arhitekte, kunstnikke, kuraatoreid, teoreetikuid, praktikuid ja kõiki huvilisi.

Kandideeri ??? Suvekooli SIIN

Rohkem infot meie veebilehelt

Kõige värskem info Instagramis

Küsimuste korral:
info@qoqoqo.ee

Alates 22. juunist on EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis avatud Jana Mašková näitus “Kannad minu puudutust”. 

Näitus jääb avatuks 1. augustini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Vitriingalerii, Põhja pst. 35 / Rumbi 3, Tallinn, 10415
22.06.2021 – 1.08.2021

Kanname oma õlgadel nii mõndagi.
Oma peades, kätes, jalgades, lihasmälus, nahas.
Meenutades inimesi, kes ei pea meie eludes olema.
Meenutades puudutust, tunnet, maitset, soojust või jahedust.
Meenutades asju, mida me enam ei oma.
Meenutades asju, mida me ei mäleta.
See kõik on rohkem kui vaid meie peas, see on üleni meis.
Ühel päeval ei pea ma siin olema.
Aga sina võib-olla mäletad, mida ma tundsin.

Jana Mašková (s. 1999, Tšehhi) on Prahas tegutsev kunstnik, kes oma kunstnikupraktikas kasutab peamiselt video ja fotograafia vahendeid. Mašková omandab bakalaureusekraadi Libereci Tehnikaülikooli kunstide ja arhitektuuri teaduskonnas avaliku ruumi installatsiooni osakonnas. Hetkel õpib kunstnik vahetustudengina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Mašková on õppinud multimeediat ja kunsti alates 2014. aastast. Varasemalt on kunstnik peamiste töömeetoditena kasutanud digitaaltehnoloogiaid ja järelproduktsiooni. Mašková peamine uurimisaines on erinevad intiimsed ja avalikud teemad. Viimasel ajal on tema teoste fookuses portreefotograafia, mille kaudu Mašková jäädvustab inimeste kohaolu ja lugusid.

ERKI Moeshow 2021 suve avasündmus Rotermann City vastvalminud Ajamajas, Rotermanni 6.

ERKI Moeshow avab 333 ruutmeetrisel pinnal näituse, kus tuleb eksponeerimisele valik Kunstiakadeemia erinevate teaduskondade tudengite lõputöödest. Näituse avamisele eelneb koostöölepingu loominguline allkirjastamine Eesti Kunstiakadeemia, ERKI Moeshow ning Rotermann X Merekindluse vahel.

ERKI Moeshow ja suurtoetaja lepingu loominguline allkirjastamine 

Avamisperformance’il ja allkirjastamisel kõnelevad EKA haldus- ja finantsjuht Andres Tammsaar ning Rotermann X Merekindluse esindajana US Real Estate juhatuse esimees Aavo Kokk, millele järgneb näituse ning EKA pop-up poe performatiivne avamine ehk loominguline allkirjastamine. 

Avatavast pop-up poest on võimalik osta EKA meeneid, tudengite disaini ja taieseid ning ERKI meeneid. Näitus ja pood jäävad avatuks 2021 septembrini.

Esimesel näitusel Rotermanni 6-es osalevad tudengid EKA kaasaegse kunsti õppest, tekstiilidisaini ja graafika osakonnast. Tegemist on eelkõige kaasaegse kunsti näitusega, millel oma töid eksponeerivad Helena Lepik, Brit Kikas, Jose Aldemar Muñoz Ñustes, Irmeli Terras, Annika Hint, Olesja Semenkova, Anni Kivisto ja Katrin Enni. 

Kolmandal näitusel Rotermanni 6-es osalevad EKA arhitektuuri magistrandid Aliis Mehide, Mirell Nõmm, Markus Puidak, Martin Niglas, Sten Vendik, Andreas Krigoltoi, Eliisabet Sarv ja Grete Liis Nagelmann.

Avakava:
21. juuni, Rotermanni 14, fotonäituse “Pulss” avamine
21. juuni, Rotermanni 6, Kaasaegse kunsti näituse avamine (21.06–04), EKA loomepoe avamine (21.06–26.09) ja ERKI Moeshow varasema kollektsiooni eksponeerimine  (21.06–12.09)

EKA 2020/21. õppeaasta lõpuaktused toimuvad reedel, 18. juunil aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

• kl 11.00 disainiteaduskond
• kl 13.00 doktorikool, arhitektuuri- ja kunstikultuuri teaduskonnad
• kl 15.00 vabade kunstide teaduskond

Lõpetajatele on aulas reserveeritud hajutatud istekohad, õnnitlejad saavad aktust jälgida 1. korruse avatud aladele paigutatud ekraanidelt või läbi tv.artun.ee.

Avanenud on EKA stsenograafia esmakursuslaste kevadsemestri foto- ja videonäitus “Dokumentaalne”.

KEVADNÄITUS 2021 | Foto (pealkirjata.com)

Kunstnikud: Kadri Joala, Maria Naulainen, Joel Väli, Marto Mägi
Juhendaja: Mark Raidpere

Autorid soovitavad tungivalt galeriiga tutvuda täismahus ekraanil aj vältida telefonis sirvimist. Seekord on ülal ka mitmed tööd, kus heli või selle puudumine on äärmiselt oluline teose komponent. 

Juba eelmise semestri lõpus loodud veebigalerii on avatud jätkuvalt kõigile, kes pole mahti leidnud läbi astuda. Senist väljapanekut saab näha veebi Pealkirjata.com avalehel, klikkides “Sügisnäitus 2020“.

Reedel, 11. juunil avatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Eesti barokitähe – Christian Ackermanni – loomingu ülevaate näitus!

Näitus, mis Covid-19 pandeemia tõttu jäi Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis lühikeseks ning mis pärast Nigulistet pidi üksikosadena jätkuma Ackermanni loominguga seotud EELK kihelkonnakirikutes, teeb pika ja igati põhjendatud vahepeatuse Tallinna Toomkirikus.

Kirikus, mida võiks nimetada ka Christian Ackermanni muuseumiks – suure osa elust luterliku kiriku teenimisele oma kunsti kaudu pühendunud meistri templiks.

Nii palju ja nii uhkeid Ackermanni töökojas loodud kunstiteoseid, nagu Tallinna Toomkirikus ei ole olnud üheski teises Eesti pühakojas. Ja nüüd on võimalus näha neid koos meistri teiste töödega, vaadata veel Ackermanni nikerdatud Kristuse, Peetruse, Pauluse ja teistele kujudele silma.

Pärast näituse lõppu sügisel, viiakse kujud tagasi oma kodukirikutesse ning tõstetakse tagasi altariseintele ja kantslitele.

Kuidas näitus all-linnast Toompeale kolis, saab lugeda-vaadata Christian Ackermanni teadusveebi blogist.

„Kakuke praeb sibulat ehk graafika köögipool“
14.–19.06.2021
ARSi kunstilinnak, ruum 112
Avamine 14. juunil kell 17–21

„Kakuke praeb sibulat ehk graafika köögipool“ on näitus toidust, jälgedest, koostööst ja kollasest värvist.

Menüü:
Eelroog à la serigraafia
Pearoog käsiladu ja paber TYPA keskusest
Dessert litograafia

Protsessi algpunktiks on Catherine Brooksi tekst „Three Ways to Use Yellow“. Töökoda on muutunud köögiks, mille nõiakatlas podisevad pigmendid, maitseained, riidetükid ja puutähed. Seal askeldavad kunstnik-maagid, kes mängivad retseptidega ja püüavad mõista graafika müsteeriumi.

Rühmitis Kakuke:
Eva Eller
Lilles
Maria Pruuden
Johanna Rannu
Kärt Heinvere
Pavel Dodatko
Adam
Anna Petruželovà

Juhendajad: Britta Benno, Charlotte Biszewski, Maria Erikson, Liina Siib

EKA graafika õppetool, BA I kursus

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit