EKA muuseum „Nähtamatu monumentaalmaal“ EKA Galeriis 8.10.–6.11.2020

EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995

8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.

Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).

–

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.

Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.

Näituse kuraator: Reeli Kõiv

Näituse kujundus: Kristi Kongi

Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor

Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere

Kolmapäeval, 30. septembril kell 18 Rotermanni soolalaos toimuva loengu teema on puhkus ja arhitektuur.

Loengusarja ELAV RUUM kolmanda hooaja avakülaline on arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.

Lankotsa loeng keskendub riigi rollile, ideedele jt mõjutajatele, mille tulemusel kujunes Eestis välja iseäralik puhkeehitiste nomenklatuur ja arhitektuur, ning asetab siin kavandatu võrdlusesse teistes sotsialismimaades ehitatu, aga ka mujal maailmas tiirelnud ideedega.

Epp Lankots on koos Triin Ojariga näituse „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil” kuraatorid. Näitus annab ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist – hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil kättesaadavaks suurele osale inimestest.

1. oktoobril osaleb Liisa-Helena Lumberg Niguliste muuseumi loengusarjas “Memento mori” loenguga “Kaunis kadunuke, kristallist kolp. Surma baroklik elegants.”

Barokk-kunsti läbivaid teemasid on ekstaas, ekstsess, aga erakordselt elavate kehade kõrval ka pidev surma ja lagunemise meenutamine.

Loengusari kaasneb lavastusega „METSIK KAART. Ära jäta mind meelde“, mis on kummardus koroonakriisi-järgsele uuele, elujaatavale ajastule.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorandi ja lektori doktoritöö teemaks on 19. sajandi eesti/baltisaksa kunst kui teadmisloome.

Kolmapäeval, 30. septembril kell 16.00 kõneleb ruumis A101 Paul O’Neill teemal “The Exhibition as Multiple Forms, Models, and Constellations (Näitus kui mitmikvorm, mudelid ja kooslused)”. 

Iiri kuraator, kunstnik, kriitik, õpetlane ning Helsingi kuratoorse agentuuri PUBLICS loominguline juht keskendub grupinäitusele kui võrdlemisi uuele fenomenile ja vaatleb sellise koostöövormi mõju kunstile ja kunstnikkonnale kuraatori vaatepunktist.

Eesti Disainiauhinnad 2020 nominentide näitus Viru Keskuse aatriumis on kaheks nädalaks täidetud 101 värvilise kuubikuga ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta disainiparemikuga.

Aasta disainihariduse kategoorias võitis EKA Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa.
Aasta Disaineri auhinda jagavad EKA vilistlaste tandem Martin Veisman ja Valter Jakovski.
Graafilise ja digitaalse disaini “Majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku koostöö” kategoorias võitis EKA vilistlane Joonas Sildre.
SÄSI Noore Disaineri Auhinna sai EKA moedisaini magister Kadi Adrikorn.
Tootedisaini auhinna BRUNO insenertehnilise tootedisaini auhinna võitis EKA tootedisaini taustaga meeskond Martin Pärn, Pent Talvet, Sven Sõrmus, Kaspar Torn ja Janno Nõu.
BRUNO elukeskkondliku tootedisaini auhinna sai EKA vilistlase Pavel Sidorenko ja EKA õppejõu Vitali Valtaneni töö.
BRUNO elutööauhinna pälvis ERKI/EKA vilistlane, legendaarne Maile Grünberg.

Näitus jääb Viru Keskuses avatuks 4. oktoobrini, peale mida rändab näitus edasi Võrru, Pärnusse, Tartusse ja seejärel Narva.

EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.

Ehtekunstnik Merlin Meremaa-Piho isikunäitus “Raud nõrkus” HOP galeriis alates 25. septembrist.

Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik nõrkuse, hapruse, efemeersuse ning haavatavuse teemadega. Eksponeeritud on Meremaa-Piho uusim anumaseeria, mis pühendub paralleelidele inimeseksolemise ja raua sarnasuste vahel. Tugevuse ja nõrkuse vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu — rauale on ikka omistatud tugevust ent nii nagu inimestena soovime näida tugevad, peitub ka rauas see hapram pool. 

Vormimine, haamerdamine, pinguldamine, mässimine ja nõelumine iseloomustab EKA ehtekunsti magistri Merlin Meremaa-Piho objekte, mis on valminud raudniidist. Kunstnik on võtnud ette rauaga töötada mitteootuspärasel viisil – materjal avaldub tema töödes peaaegu ebastabiilses, vahepealses ja ebakindlas olekus. Teosed on loodud kümnetest, peenikese raudniidi kihtide omavahelisest korduvast ühendamisest. Tulemuseks on tihe struktuur, kude – kooselu haprusest ja tugevusest.

Merlin Meremaa-Piho (Stuudio 103) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistrikraadiga 2019. aastal ja täiendanud end Saksamaal Idar-Obersteinis Trieri Rakenduskõrgkoolis ning Tais, Bangkoki Silpakorni Ülikoolis.  Noore kunstniku loomingut on tunnustatud Hollandi kaasaegse ehte galerii Marzee Graduate Prize’i preemiaga (2019). Merlin Meremaa-Piho pälvis eelmisel aastal EKA lõputööde näitusel TASE Noore Tarbekunstniku preemia. 

HOP galerii avatud
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

Selle õppeaasta esimesel Hea Õpetamise Seminari kohtumisel tegeleme küsimusega, kuidas toime tulla lahkhelidega ja väärtuskonfliktidega õppetöös. Koolitust viib läbi Airi Triisberg. EKA õppetöö erinevaid külgi ja keerukusi avavad ka Indrek Sirkel, Marge Monko, Maarin Ektermann ja Ott Kagovere.

Toimumine: 24.09.20, kell 15.45-18.45
Koht: ruum A501
Maht: 4 ak.t
Osalejate arv: kuni 25 osalejat

Palume soovijatel ette registreeruda SIIN.

VÄÄRTUSKONFLIKTID ÕPPETÖÖS

Polariseerunud ühiskonnale iseloomulikud lahkhelid peegelduvad paratamatult ka ülikooli keskkonnas. Kuidas reageerida ühiskondlike väärtushinnangutega seotud konfliktidele, mis tekivad õppijate vahel, õppejõudude ja tudengite vahel või hoopis õppejõudude endi vahel? Seminar tutvustab teoreetilisi ja praktilisi vaatenurki vastuoluliste teemade käsitlemiseks õppetöös.

Seminaripäeva esimeses pooles on fookuses ühiskonnahariduse eetilised ja metoodilised põhimõtted: Kuidas mõistetakse väärtusõpetust kriitilises pedagoogikas? Kuidas toimida, kui tudengid avaldavad klassiruumis aktiivset või passiivset vastupanu? Kuidas juhatada tõrksad tudengid õppimise juurde? Kõneks tuleb ka konfliktide ennetamine ja õppimist toetava arutelukultuuri kujundamine.

Seminari teises osas vahetame kogemusi ja analüüsime konkreetseid näiteid keerulistest olukordadest, millega töötoas osalejad on kokku puutunud.

AIRI TRIISBERG on vabakutseline kriitik, kultuurikorraldaja ja pedagoog. Tema tegevuses moodustab olulise telje ühiskonnaharidus, keskmes on iseäranis inimõiguste, demokraatia, mitmekesisuse ja maailmaharidusega seotud teemad. Ta kasutab kriitilise pedagoogika meetodeid ja tegutseb nii formaalses kui informaalses haridussüsteemis. Ta on läbi viinud mitmeid ühiskonnahariduslikke projekte Eestis ja mujal, sageli koostöös kodanikuhariduse programmide või organisatioonidega nagu Rosa Luxemburgi fond, Erasmus+, MTÜ Oma Tuba ja HochDrei Brandenburg.
Ta on osalenud mitmetes multiplikaatorikoolitustes ning praktikaprogrammis “Europa gestalten – Politische Bildung in Aktion”, mida korraldab Saksamaa riiklik kodanikuhariduse agentuur Bundeszentrale für politische Bildung.

EKA Hea Õpetamise Seminarid toimuvad “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kohtumiseni!

Eesti Disainiauhinnad 2020 tuleb sel aastal online-galana.

Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul “ei takista praegune olukord heade disainitööde tunnustamist ja nähtavaks tegemist ning disaini rakendamise väärtustele tähelepanu juhtimist.” Disain on tänases keerulises maailmas tähtsam kui eikunagi varem. 

Eesti Disainiauhinnad 2020 virtuaalgalat saab jälgida 18. septembril Eesti Disainiauhinnad Facebooki lehel või Eesti Disainikeskuse Youtube‘i kanalis kell 17.00 – 19.30.

Kui olukord võimaldab, siis 18. septembri õhtul, on kõik huvilised oodatud Põhjala angaaridesse EDA 2020 ühisvaatamisele, sest BRUNO tootedisainiauhinnad on Disainiöö festivali raames plaanitud jagada kätte füüsiliselt.

Eesti Disainiauhinnad 2020 võitjad kuulutatakse välja virtuaalgalal ja võidutööde näitus avatakse Viru Keskuses.

EDA 2020 näitus avatakse 21. septembril, kell 17.00, kus toimub ka Eesti Disainiauhinnad 2020 aastaraamatu esitlus.

Eesti Disainiauhinnad 2020 kõiki võidutöid saab füüsiliselt näha Viru Keskuse aatriumis 21. septembrist – 4. oktoobrini.

Lisaks disainiauhindadele, antakse EDA 2020 virtuaalgalal üle Kuldmuna Grand Prix ja Kuldmuna Elutöö auhind, mis jäid kevadisel Kuldmuna galal andmata.Samuti avalikustatakse esimest korda selleaastased EAS Ettevõtluse auhind konkursi ‘‘Disainirakendaja‘‘ nominendid. 

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd. Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

Teisipäeval, 15. septembril 2020. a kell 14.20 toimub Hobusepea galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Thea Koristaja majamuuseum ” eelretsenseerimine. Osalemisest eelretsenseerimisel palume teatada irene.hutsi@artun.ee

Näitus jääb avatuks 21. septembrini 2020.

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on kunstnik Urmas Lüüs ja dr Ester Bardone ning dr Anu Kannike.

„Tere tulemast!“, ütleb Thea Koristaja, avades meile ukse näitusele, millega autor vaatleb kunsti ja igapäevaelu vahelisi seoseid. Thea Koristaja on väljamõeldud tegelane, kunstnik ja koristaja, ning see siin on tema majamuuseum. Koostöös kahe teise väljamõeldud kunstnikuga – Olive Puuvilla ja Loome Uurijaga – töötab Thea Koristaja koos Ulvi Haagenseniga, kes on päriselt olemas. Nende ühine eesmärk on uurida, kuidas kunst ja elu võivad omavahel kohtuda, lõikuda, kattuda ja mõnikord ka põrkuda.

Kasutatud on galerii mõlemat korrust kahe erineva konteksti esitamiseks – üks neist on näitusepind ja teine on kunstniku ateljee. Ülemine korrus on puhas ja korras, sarnaselt kodu esiku või elutoaga – me ju soovime oma külalistele jätta head muljet. Siiski, igapäevaelu reaalsus võib tegelikkuses aset leida hoopis mujal – köögis, pesumajas, teleka ees – hetkedel, kui külalisi pole. Alumisel korrusel on lohakas, asju täistopitud töötuba. See on koht, kus Haagensen ja tema kujuteldav meeskond avastavad ootamatuid leide, nihutades tuttavaid asju uuele territooriumile. Sinakasroheline kasutatud Värska mineraalveepudel, uus ja taaskasutatud puit, tükk roostetanud terast, erivärviline villane ja puuvillane lõng – kõik need on valmis omistama uusi identiteete või potentsiaale, millest neil varem aimugi polnud. Kas siin ateljees tekib võimalus näha kõige põnevamat osa, tegemise maagiat, hetke, mil asi ilmub iseendana? Või on see siiski midagi, mis sünnib vaid kunstniku enda peas ja mida ei saagi jagada?

Ulvi Haagensen sündis Sydneys, Austraalias ning on aastaid elanud, töötanud ja õpetanud Tallinnas. Ta kaitses bakalaureusekraadi Sydney Kunstiinstituudis (City Art Institute in Sydney), magistrikraadi New South Wales’i Ülikoolis ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis, kus tema uurimusteema on kunsti ja igapäevaelu vahelised seosed ja kattuvused kunstniku pilgu läbi. 2018–2019 viibis Haagensen aasta Sydney Ülikooli kunstnikuresidentuuris ja töötas samas külalisteadurina. Kunstnikul on olnud isiknäitusi Eestis, Austraalias, Rootsis ja Leedus.