„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse  “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.

Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu

Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.

Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”

Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.

Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.

Loe intervjuud Juss Heinsaluga

______

Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan

Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.

Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.

Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.

Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.

Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.

Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.

Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.

Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.

Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga

Kõik pärandihuvilised on oodatud 5. novembril kell 12.30 Tallinna Ülikooli ruumi M218, kus toimub järjekordne seminar “Quo vadis, pärand?” Seekord on fookuses füüsiline mälu ja narratiivsus.

Päevakava

12.30 Avamine

12.45 Materializing Memory and the (Re)Making of Monuments
Prof. dr. Ann Rigney, Utrechti ülikooli võrdleva kirjanduse professor

13.15 Riigi roll pärandi määratlemisel – mäletamine ja unustamine läbi pärandihalduse
Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor

Kohvipaus

14.15 Tallinna vanalinn ja teised kohad. Jätkusuutliku turismi arendamine läbi laiahaardelise pärandikäsitluse
Triin Talk, Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur

14.45 Paneeldiskussioon
Osalevad Ann Rigney, Siim Raie, Triin Talk ja Linda Kaljundi, Eesti Kunstiakadeemia kultuuriajaloo professor.
Paneeli juhatab Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur

Seminar on tasuta, vajalik eelnev registreerimine siin.
Seminari saab jälgida ka Zoomis, selleks registreerida pole vaja.
Lingi leiab Facebookist alates 4. novembrist.

Seminari korraldavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Ülikool ja Muinsuskaitseamet.

Head kolleegid ja tudengid,

Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.

Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi

Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee

Rohkem infot

20. novembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kristina Jõekalda doktoritööd „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11:00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kuni 30 inimest EKA-st saab osaleda kohapeal, palume registreeruda SIIN.
Teistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Veebi kaudu osalejatel on võimalik kaitsjale küsimusi esitada SIIN

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö eelretsensendid: prof Jörg Hackmann, dr Ants Hein

Doktoritöö oponent: prof Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool; Greifswaldi Ülikool)

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala keskaegse ja hilisema arhitektuuri mõtestamise ajaloost 18. sajandi lõpust maailmasõdade vahelise ajani – mitte mälestusmärkidest endist, vaid protsessist, mille käigus neist vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See ei olnud mitte ainult rahvusluse, vaid tõepoolest ka kultuuripärandi tõusu periood, humanitaarteaduste ja kodanikuühiskonna väljakujunemise periood. Töö on transdistsiplinaarne ning rahvuste ülene – nagu uuritavad autorid ja tekstid sel distsiplinariseerumise eelsel ajal isegi – ja lähtub eeldusest, et mälestusmärgid ja historiograafia peegeldavad poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Sellest hoolimata on kunstiteaduse ja muinsuskaitse põimumisi vähe uuritud, veelgi vähem mõlema valdkonna populaarset mõõdet, väljaspool akadeemilisi ringkondi. Töö püüab näidata, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni, mis tegeles samuti oma õilsa mineviku sümbolite loomise ja säilitamisega saksa identiteedi taustal. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud, valdkond, mis kipub üldjuhul piirduma tänapäeva uurimisega. Samas tungib analüüs ka saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. See on tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes, mis keskendub iseäranis nendele kohaliku arhitektuuri ajalugu ja kaitsmist puudutavatele kirjutistele, mis seotud kultuurimälu, identiteedi, kuuluvuse küsimustega. Uurimuse allikateks on üldkäsitlused ja laia levikuga tekstid, kus ideoloogilised positsioonid ilmnevad artikuleeritumalt, eriti tõuseb esile õpetatud seltside ja Wilhelm Neumanni (1849–1919) panus. Doktoritöö käsitleb niisiis arhitektuuri mälestusmärkidega seotud visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Andres Kurg, dr Anu Allas, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

19.-23. oktoobril toimuvad kursuse “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine” raames avalikud loengud nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias, Leedus ja Eestis, mida kannab üle EKA TV.

Gruusia pärandit tutvustab Nini Palavandishvili, Leedu pärandit Vaidas Petrulis, Eesti modernismi Laura Ingerpuu. Monumentaalkunsti tutvustab Hilkka Hiiop koos praeguste ja endiste tudengitega.

Avalikud loengud toimuvad:

19. oktoober kell 16:00-18:15 Nõukogude modernism.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Laura Ingerpuu (Eesti)

20. oktoober kell 17:00-18:00
Vaidas Petrulis (Leedu)

21. oktoober kell 09:00-12:45 Monumentaalkunst.
Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Frank Lukk, Johanna Lamp, Anu Soojärv, Helen Volber (Eesti) ja Nini Palavandishvili (Gruusia)

Loengud on inglise keeles ja ilma tõlketa.

Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka teistes toonastes vennasvabariikides, millest Eestis teatakse üsna vähe. Nii meil kui mujal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi.

Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Vaidas Petrulis (Leedu) on mõlemad tunnustatud modernismi eksperdid, kes pakuvad võimaluse näha nõukogude modernismi oma maa rahvuslikke eripärasid ning ehitiste tänast käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.

Seminari kolmas päev on pühendatud monumentaalkunstile.

Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii pärandi arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.

Vaidas Petrulis on Kaunase Tehnikaülikooli vanemteadur, kes on tegelenud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisega ning on mitme temaatilise raamatu ja artikli autor. Ta on ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitee ISC20C liige.

Laura Ingerpuu on EKA muinsuskaitse eriala doktorant ja Eesti esindaja ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitees ISC20C.

Hilkka Hiiop on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Tema juhtimisel on viimastel aastatel toimunud mitmed olulised monumentaalkunsti kaitse ja ka päästmise projektid.

Itaalia helirežissöör Andrea Martignoni annab EKAs veebivahendusel avatud loengu animatsiooni helimaastiku olemusest. Ta räägib oma kogemustest selles valdkonnas, koostööst tänavakunstnik Blu’ga ning teiste kunstnike-animaatoritega üle kogu maailma. Kui mängufilmis on peamiseks helimaastikuks dialoog, siis animatsioonis tuleb heli luua tummale pildile.

EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.

Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takk – visuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.

09.10.2020 kell 15 avatakse  Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad  süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid  ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.

Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).

Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.

Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.

5. oktoobril toimub KVI kaaskorraldamisel Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″. Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents on pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri “Indigo” ilmumisest. Arutletakse nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Sauteri enda loomingus ja millele Sauteri tekst justkui taksoukse avas.

Konverentsi kava:

11:00 Kogunemine ja sissejuhatus

11:15 – 13:15
Neeme Lopp “Hambaaugud päästavad maailma”
Piret Viires “Enne ja pärast “Indigot””
Joosep Susi “Peetri pedagoogiline poeem”
Rein Veidemann “Peeter Sauteri asi”

13:15 – 14:00 Paus

14:00 – 15:30
Merily Salura “Peeter Sauteri tühjuse esteetika”
Ivo Heinloo “Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”
Andrus Laansalu “peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”

(Vt ka ettekannete teese.)

15:30 – 16:00 Arutelu ja sõnavõtud

16:00 Raamatuesitlus
“Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti”
Koostanud Johanna Ross ja Epp Annus. TÜ kirjastus, 2020.

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA KVI, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.

Vt ka sündmust Facebookis ja vestlusringi salvestust ERR kultuuriportaalis.

Konverentsil järgitakse kõiki asjakohaseid reegleid COVID-19 nakatumiste ennetamiseks.