Johannes Luik & LAURi väärtuste vaheline olek Hobusepea galeriis

Kolmapäeval, 27.11.2019 kell 18.00 avavad Johannes Luik ja LAURi Hobusepea galeriis näituse „Hämarala”. 

Näituse pealkiri viitab olekule, mis eksisteerib kahe väärtuse vahel, olemata kumbki. Ruum ja viis, kuidas see materiaalselt manifesteerub, on midagi, mida luuakse ja taasluuakse lakkamatult läbi igapäevaste tegevuste, mis selle ruumiga seostuvad. Kunstnikud on mõlemad näitusele välja pannud ühe teose, mis uurib isikliku ruumi lugu ning sellest tulenevaid assotsiatsioone. 

LAURi „Kärbes”:
Igatahes, tol hommikul oli seal väga külm. Kui vahetrepist üles jõudsin, siis põrandalauad mustendasid. Minu poolvalmis tuba oli kärbeste surnuaed. Akendel võis veel kuulda uimast suminat, aga terve põrand oli täis musti, sitaseid, surnud kärbseid. Ma olin üllatunud, nii palju kärbseid polnud ma varem veel korraga näinud. Aga päris jõle oli ka. Mõelda vaid, ma pean seal toas elama hakkama, kui need tüütud loomad mulle suhu situvad. 

Mõne aja pärast hakkas päike aknast sisse paistma ja toa temperatuur tõusis tuntavalt. Mõtlesin, et kui see segadus sealt koristatud on, siis peakski temperatuur olema töö tegemiseks paras. Hakkasin siis surnud sitakotte tolmuimejasse imema kui üks hetk avastasin, et need liigutavad. Pead tõstes sain aru, et toas oli ka sumin valjemaks muutunud. Nüüd hakkas pihta võidujooks ajaga. Meeleheitlikult imesin ma kärbseid tolmukasse, kuna ringimöllutavaid oli juba päris keeruline tolmuimeja otsaga kinni püüda.

Johannes Luik „Maja”:
1926. a. sündis Johannes Luik
1988. a. sündis talle lapselaps Johannes Luik
Vahemikus 1988–1993 ehitas Johannes Luik oma lapselastele mängumaja
1993. a. suri Johannes Luik seenior
2019. a. ehitas Johannes Luik oma lapsepõlve mängumaja koopia 

Johannes Luik ja LAURi lõpetasid 2019. aasta kevadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna bakalaureuseõppe. Mõlemad kunstnikud on juba jõudnud esineda mitmetel näitustel sh EKL’i aastanäitusel „Juubelikevad” Tallinna Kunstihoones (2018). 2018. aastal omistati Johannes Luigele Noore Skulptori Preemia Grad Prix ja LAURile Noore Skulptori Preemia III koht. 

Tänud: Liina Siib, Jaan Luik, Jaan-Joosep Luik, Enno-Mihkel Jürima, Cloe Jancis, Reimo Võsa-Tangsoo, Kristi Kongi, Riin Maide, Nele-Marie Tiidelepp, Taavi Piibemann, Taavi Talve.

Näitus jääb avatuks kuni 16. detsembrini 2019.

T1 kaubandusekeskuses saab vaadata EKA moestilistika tudengite näitust “Triip”, mis on tudengite interpretatsioon looduslikule ja linnatriibule. Kaubanduskeskuse II korruse ruumis näeb triibu tõlgendust erinevates meediumites, mida seob kokku sõna mood: foto, illustratsioon ja ruumikujundus.

Tudengeid juhendanud õppejõud Maiu Rõõmus ütles, et triip on liikunud loodusest linna läbi arengu ja muutuste. “Näitusel kombivad tudengid endast väljaspool maailma, üritavad loodust ja tehismaailma siduda ning paiskavad selle välja uutes kombinatsioonides,” lausus Rõõmus.

Nii nagu triibumuster on unikaalne, on ka iga inimene individuaalne, nii nagu loomad hoiavad karjas kokku, on ka ühiskonnas märgata suurlinnastumist. Inimesed koonduvad, mis toob kaasa kiirustamist, pidevate probleemide lahendamist, mis omakorda tekitab stressi ja ükskõiksust.

Et tunda ennast ühiskonnas kaitstuna, vajaliku ja ilusana, ehime ennast riietega ja loome enda ümber mustreid. Mida närvilisem hing, seda rohkem on ihalus korrapärasuse järgi. Sirge triip sümboliseerib rangust, mis peegeldab vaoshoitust ja kontrollitud käitumist.
Eksootiline triibuline nahk on siiani jahimehe trofee ja selle kandjale staatuse sümbol. See on kui luksuskaup, millele käib jaht ja millele on alati nõudlust. Paraku on suur roll moemeedial, mis avaldab fotoseeriaid, kus glamuuri ja hea elu juurde kuulub peenest nahast aksessuaarid.

Idee ja teostus: Liina Raidoja, Mari Riina Mölder, Kadri Vahar, Jasmin Isabel Kaunismäe, Triin Uustalu, Svea Paju, Piret Suviste, Hanna Saagpakk ja Katriann Kaasik.
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, T1 kaubanduskeskus, Nudist.

Reedel, 6.12.2019 kell 20 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengid Vent Space galeriis näituse “Mid-twenties pretend they got it”.

Näitus võtab kokku tööperioodi, mille käigus tudengid koos otsisid visuaalset väljendust end ümbritseva keskkonna tunnetusele. Sotsiaalses ruumis jagatud väärtused ja kogemused on põimunud mitmeteks küsimusteks, millele läbi galerii ruumi ja oma fotograafia, video ja installatsiooni meediumites valminud töödes katsetamise vasteid otsime.

Kuidas me end ümbritsevas vaimses ja füüsilises ruumis tunneme? Milline on individuaalne ja kollektiivne taju? Millised on ruumi ja keskkonna reeglid? Kas need reeglid on funktsionaalsed? Kuidas saame reegleid muuta? Milline on see inforuum, milles paikneme? Milline on see ruum ja tema kasutusvõimalused, kus me näitust teeme?

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Mark Cavanagh, Levent Efe, Stina Isabel Gavrilin, Inger-Liis Heinsoo, Zoe Komkommer, Kristina Kuzemko, Una Laurencic, Jana Mätas, Anna Tamm, Kertu Rannula, Diana Olesjuk, Laura Ruuder, Carolin Saage, Hans Jakob Väär.

Juhendajad: Kristiina Hansen, Sigrid Viir, Johannes Säre ja Laura Kuusk.

Vent Space galerii asub Vabaduse väljak 6 hoovis Tallinnas.

Näitus on avatud 7.12-19.12 iga päev kell 12-19. Avamine toimub 6.12 kell 20.00.

Reedel, 13. detsembril toimub näituse “Mid-twenties pretend they got it” raames Kristiina Aarna teose „Akadeemia tee 4” näitamine linnaruumis.
Fotoprojektsiooni eksponeeritakse 13. detsembril kell 17–19 Akadeemia tee 4 maja otsaseinal.

Kristiina Aarna
„Akadeemia tee 4”

Kunst loob avalikkust, kuid mida täpsemalt?
Mustamäe esimene mikrorajoon ehitati aastal 1963. Tuhandetele inimestele saabus õnn kasutada sooja vett ja isiklikku kööki. Moderniseerimisplaan nägi ette luua elukeskkond, kust inimesed ei peaks lahkuma ja veedaksid kogu oma vaba aja. 1960. aastad tõid endaga ühtlasi kaasa ka Eesti monumentaalmaali rikkaliku etapi, mil piltidega kaeti esimesed suurpaneelidest elumajad. Need pildid esindasid nii nõukogude kunstide sünteesi, kuid niisama palju ka kohalike kunstnike katset mitmekesistada Tallinna kirevusega mittehaakuvaid üksluised maju. Akadeemia tee paneelmajade otsaseinad said endale Valli Lember-Bogatkina, Margareta Fuksi ja Enn Põldroosi optimistlikud sgrafiitod, millest kaks on tänasekspeidetud soojustuskihi alla. Minu töö eesmärgiks on luua ühekordne fotoprojektsioon Akadeemia tee 4 otsaseinale, tuues nii peidetud kunsti jälle nähtavale.

Üritus facebookis

Näitus “Mid-twenties pretend they got it” on avatud Vent Space projektiruumis 7.12.19–19.12.19 iga päev kell 12–19.

Reedel, 13. detsembril 2019. a toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Marco Laimre doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese isikunäituse „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” eelretsenseerimine.

Eelretsenseerimine toimub kell 14:00 Tartu Kunstimaja suures saalis.

Doktoritöö juhendaja on dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on Kati Ilves ja dr Roomet Jakapi.

„A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.

Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”. Uurides võimalusi düstoopiamängudest lähtumiseks kaasaegse kunsti kontekstis, on antud näitus tema doktoritöö praktilise poole esimene osa kolmest ning ühtlasi 24. isikunäitus.

Laimre lisab: „See on üks võrdlemisi kummaline koht, kus kohtuvad David Vseviov, Asta Nielsen, Marta Vaarik ja kass Edward…”

Marco Laimre (snd 1968) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja oli pikka aega samas õppeasutuse fotograafia osakonna professor. Ta on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutaja ja juhatuse liige. Laimre on muuhulgas esindanud Eestit Veneetsia Biennaalil (2001, koos Ene-Liis Semperiga) ning mullu toimus tal suurnäitus Tallinna Kunstihoones. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2007. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

Kunstnik tänab: David Vseviov, Marta Vaarik, Reimo Võsa-Tangsoo, Maigi Magnus, Rene Reinumäe, Indrek Köster, Jaak Tomberg, Maris Karjatse, Anna Kaarma, EKA Fotoosakond.

Näituse produktsiooni on rahastanud Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapital.

Näitus on avatud 15. detsembrini.

Kunstiakadeemia tudengid toovad tuleval kevadel taas publiku ette Eesti suurima moeürituse, mis julgustab noori moeloojaid oma ainukordset loomingut avalikkuse ette tooma. ERKI Moeshow ootab konkursil osalemiseks 16. märtsini 2020 ambitsioonikate disainiideedega kavandeid!

Kollektsioonil võib olla nii üks kui ka mitu autorit ning osaleda saavad loomeinimesed, kes on lõpetanud keskkooli ning on hetkel registreeritud ülikooli/ametikooli tudengi või õpilasena. Lisaks võimaldab ERKI Moeshow reglement kandideerida ka neil, kes on oma õpingud lõpetanud viimase kolme aasta jooksul.

Kavandite esitamise tähtaeg on 16. märts 2020 kell 19.00. Tööd tuleb tuua Eesti Kunstiakadeemia fuajees asuvasse valvelauda või saata need postiga aadressile Põhja puiestee 7. Moeshow-le pääsenutega võetakse ühendust sellele järgneva nädala jooksul. Moeshow toimub 23. mail 2020.

ERKI 2020 konkursi reglement: artun.ee/erki-reglement
ERKI koduleht: artun.ee/erki
ERKI Facebookis ja Instagramis
#ERKIMoeshow

Lisainfo
Karin Kiigemägi
ERKI Moeshow peakorraldaja

ERKI Moeshow on 1982. aastast katkematult toimunud ja parimaid noori moeloojaid avalikkusele tutvustav suursündmus, mida korraldavad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. ERKI kõlapind ulatub ka väljapoole Eestit – igal aastal on kaasatud nii rahvusvaheline žürii kui ka osalejaid mitmelt poolt maailmast.

Kõik keraamikahuvilised, EKA meenete fännid ja glögisõbrad on oodatud reedel, 13. detsembril kell 15 Eesti Kunstiakadeemia 2. korruse avatud alale, sest seal saab tutvuda kaheksa uue versiooniga EKA tassist. Tasside funktsionaalsust katsetatakse glögi joomisega. Edaspidi saab EKA tudengite ja töötajate ideekavandite järgi valmistatud sangadega tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, ruum D207, ja ilma sangadeta tasse EKA sööklast.

Meie keraamika osakonna magistrant Elize Hiiop, kes on EKA tassi loomise projektijuht, kirjeldab tassi loomislugu:

“EKA tass ehk kuidas ühest sai kaheksa
EKA tassi loomine sai alguse juba 2017. aastal kui EKA uue hoone ehitus oli täies hoos. EKAlaste soov oli, et meie sööklas võiks olla kasutusel, mitte Hiinast ega Indiast, vaid selle maja seinte vahel valminud nõud – alustuseks tass. Esmalt ühildati tassi projekt keraamika eriala projektiga, kus hindamiste järgsel hääletusel kogus enim hääli Mart Vaarpuu puitsangaga tass. Suve hakul jätkasid neli tudengit sangade disainimise ja valmistamisega, et osaliselt toota tass Eesti Portselanitehases. Kuna sangad valmisid käsitsi ja tööd-vilet nähti omajagu, siis sai EKA tass esimese aasta lõpuks ühe sanga asemel neli erinevat nägu.

EKA uue hoone avamisel võeti tassid soojalt vastu ja olid nii populaarsed, et kadusid poole aastaga silmapiirilt – kes aegsasti jaol, sai osta, kes jäi ilma, see võttis tassi nähtavasti sööklast kaasa. Suur nõudlus kinnitas, et tegemist on hea asjaga, kuid korrektuurid olid vajalikud. Esimene eesmärk oli tassi tootmine täielikult automatiseerida. Tehase tootlikkus on päevas keskmiselt 1000 sanga, kuid see tähendab, et ühes kipsvormis on 4 paari ühesuguseid standardseid sangasid. Loomeressurss pole raisata, tahtsime siiski nelja paari erinevaid täiesti ebastandardseid sangasid, et igaüks võiks leida oma lemmiku. Protsessi käigus ilmnes, et ühe sanga disain ei vastanud kahjuks tehase tootmistingimustele ning neljasesse sangade vormi oli vaja leida uus asemik.  2018. aastal korraldasime konkursi uuele sangale sedakorda EKA tugiüksuste töötajatele, et disainimisel saaksid kätt proovida inimesed, kes enamasti on hindaja, otsustaja või kasutaja rollis aga harva loojad ise. 

Žürii otsuse kohaselt pälvis ülekaaluka esimese koha muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadussekretär Maris Veeremäe EKA visuaalset identiteeti kandev lahendus, teist ja kolmandat kohta jagasid vanemraamatupidaja Hedi Tõnisson ja finants- ja haldusdirektor Andres Tammsaar ning neljandat-viiendat kohta disainiteaduskonna õppespetsialistid Helen Kuldkepp ja Katrin Sütt. Kuna tegemist oli ikkagi enneolematute disainsangadega, siis soovis tehase tootmisjuht, et riskide minimeerimiseks tehtaks proovivalu kolmele esimesele sangadisainile välja selgitamaks tootmiskõlbulikkus väheamlt ühele. Algas töö 3D laboris ja keraamika osakonnas.

3+3=8. Peale konkurssi jäi keraamikavalu moodulisse veel kaks kohta, mis ootasid täitmist. Terve suvi olid EKA meistrid tasside loomise juures abistanud – 3D joonestanud, kipsi ja silikooni valanud, printinud ja freesinud ning seejuures 3D labori masinaid, programme ja teadmisi aina täpsemaks lihvinud. Seega oli õiglane pakkuda vakantseid kohti prototüüpimise labori juhataja Madis Kaasikule ja keraamika osakonna meister Lauri Kiluskile. Mudelite ja vormide juures rakendati uusi tehnoloogiaid, mis tulevikus pakuvad EKA tudengitele ja valdkonna inimestele mitmekesisemaid lahendusi ja samas täpsemaid tulemusi. Tehastootmise juurutamine on ajamahukas – et tundma õppida iga disaini spetsiifikat, langes tehases tootlikkus kümneid kordi – see on originaalsuse hind. Esimese tellimusena tarniti koolile 250 tassi. Igal tassil on käetunne sees, kui lähemalt imetleda ja seda saab teha EKA-s juba tuleval reedel 13.12 kell 15 teise korruse vahealal A200. Edaspidi on võimalik tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, lihtsamaid ilma sangata tasse saab kaasa haarata sööklast, seekord raha eest. Kui on oma, siis hoitakse.

EKA tassi projekt on tähelepanu ja tunnustust saanud mitmete teiste ülikoolide esindajatelt, sest nähakse kooli avatust ja toetust tudengi algatusele ning koostöövalmidust tootmisettevõtetega. Pidasin oluliseks juhtida disainiprotsesse nii, et saaks maksimaalselt võimalused ja ressursid ära kasutatud ning kõik osapooled jääksid tulemusega rahule. Täname Eesti Portselanitehast usalduse ja ebatavalise kunstiprojektiga kaasa tulemise eest.  Loodan, et EKA inimeste poolt EKA-le loodud portselantassid pakuvad pikka kasutamisrõõmu ja inspireerivad tudengeid uutele julgetele mõtetele.”

Hindamismaratoni lõpetab EKA maali osakond tudengite teoste oksjoniga. Tule soeta endale kunsti! Tulu läheb tudengitele Manifesta biennaali külastamiseks.

Uksed 15:00
Oksjon 16:00

Grupinäitus “Pehmed narratiivid”
6. detsember – 29. detsember 2019
Kraam artist-run space
Aadress: Ülase 16 / Madara 22
N-L 16-19, P 12-18

Kunstiruumis Kraam avatakse 6. detsembril kell 18 EKA graafika õppesuuna tudengite grupinäitus “Pehmed narratiivid”.

Kunstnikud: Adriaan De Geest, Mark Hiir, Hanneleele Kaldmaa, Brit Kikas, Jelizaveta Kukoleva, Maria Izabella Lehtsaar, Riin Maide, Liis-Marleen Verilaskja. Juhendaja: Lilli-Krõõt Repnau

“Näitus tegeleb isikliku ja kollektiivse mäluga ning kohatundlikud tööd said loodud just selle ruumi ja ülespaneku jaoks. Kunstiakadeemia graafikatudengite teoste eriilmelised kihistused kätkevad nii isiklikke lugusid kui Polymeri keskkonda puudutavaid vaatepunkte, leides kaheksa erinevat viisi, kuidas täita ajutist ruumi ajutiste tõlgendustega.”

Näitus “Pehmed narratiivid” jääb kunstiruumi Kraam viimaseks näituseks.

13. detsembril toimub Kraami lõpupidu feat. Hello Killu, Riin Maide & Co., poeetilis-dramaatiline kollektiiv Las Cuervas Trágicas (Hanneleele ja Kätlin Kaldmaa), Lilli-Krõõt Repnau. Rohkem infot ürituse kohta varsti!

19. detsembril kell 16.00 toimub grupinäitusel osalevate tööde avalik hindamine.

20.12-26.12 on galerii külastajatele suletud.
Näitus jääb avatuks 29. detsembrini 2019.

** Foto: Maria Izabella Lehtsaar

Kraam artist-run space tegevust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
e-mail: kraamspace@gmail.com
Instagram
Kraam
Facebook

Kuidas mõjutavad väljaheited arhitektuuri: New Yorgi arhitekti Lydia Kallipoliti avalik loeng suletud süsteemidest

Neljapäeval, 19. detsembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Kreeka arhitekt, New Yorgi Cooper Unioni arhitektuurikooli õppejõud Lydia Kallipoliti, kes küsib, mis on ühist kosmosekapslitel, allveelaevadel ja büroohoonetel. Kõikide puhul on tegu suletud süsteemidega ja neile ta oma loengus keskendubki. Kallipoliti esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Lydia Kallipoliti on tunnustatud arhitekt, insener ja akadeemik, kes tegutseb tehnoloogia, arhitektuuri ja keskkonnapoliitika ristumispunktis. Tal on arhitektuuri ja inseneeria diplom Thessaloniki Aristotelese Ülikoolist, teadusmagistri kraad MIT-st ning doktorikraad arhitektuuriteooria ja -ajaloo erialalt Princetoni ülikoolist.

Kallipoliti töid on laialdaselt avaldatud ning eksponeeritud, sealhulgas Veneetsia biennaalil, Istanbuli disainibiennaalil, Shenzheni biennaalil jm. Ta on ka paljude menukate raamatute ja artiklite autor (mh The Architecture of Closed Worlds, Or, What is the Power of Shit (2018)). Oma loengus keskendub Kallipoliti suletud süsteemide – keskkondade, mille eesmärk on olnud maa kui mikrokosmose terviklik taasloomine – kujunemisloole.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

A lake and a port. Summer housing and mass housing. Metal, steel, automobiles, and the not-so distant memories of phosphorus mining. Beyond the towers of Vanalinn and the limestone of Lasnamäe exists this municipal assemblage that over 15,000 people call home.

Beyond Borders: Moving through Maardu is a public output & final grading of Estonian Academy of Arts Urban Studies Urbanisation studio “Tallinn–Maardu: expedition into the edge”, tutored by Andra Aaloe & Keiti Kljavin.

Whether or not you are familiar with Maardu, this festival of a kind will urge you to experience the area through various site-specific interventions exploring its physical and conceptual boundaries, the global and local activities that shape it, and the area’s relationship to neighbouring localities.

There will be a private bus service to transport guests to each event according to the programme below. To register for the tour bus that will travel to each exhibition of the festival, please email Lisa Rohrer at lisa.rohrer@artun.ee. You are also welcome to visit individual exhibits via your own transportation at the times displayed in the program schedule below. Please note that the private bus will not return to Tallinn, but public transportation runs between Maardu and Tallinn for our return trip.

Please dress warmly for outdoor weather and bring along snacks and refreshments! For more information check FB EVENT!

PROGRAMME SCHEDULE ON 14 DECEMBER 2019:

9:00–9:25 Urban artist in an urban field

(Last chance to use the loo) – Jesse Keddie

Photo Installation at Põhja pst 7 (Estonian Academy of Arts)

Stanely Kubrick said on the art of filmmaking “You may not have to know very much about anything else, but you must know about photography”. So what do I know? I know about filmmaking and I know about photography. On display at EKA will be the forgotten fields of Rootsi-Kallavere that embody how I express the world at large – it’s not what I’m doing in the space it’s what the space is doing through me.

9:30 Private bus service leaves from EKA, Tallinn

10.00–10:25 Occupying the void – Marina Pushkar

Walk and installation, starting point at Fosforiidi and Kroodi intersection.

The pedestrian tunnel connecting the Kroodi industrial park and the lake of Maardu facilitates the transition from the industrial realm to the prefigurative urban wilderness. Through a guided walk and installation, this project unveils the layers of human dominance in the process of occupying the space.

10:30–10:55 Stories from the other side – Alice Ashton

Expedition and participatory exercise at Vana-Narva maantee – Nurgatagune Puhvet, Vana Narva maantee

Vana-Narva maantee is a highway and an important geographical and infrastructural location for Maardu. It is also home to many diverse local activities and phenomena. Taking speculative fiction, installation, participatory art and postmodern and post-urban theory as a basis, Stories from the other side invites participants to consider how  narratives, signs and momentalisation are didactic processes that shape urbanisation and the different lenses that Vana-Narva maantee can be seen through. 

11:00–11:25 The last outpost – Ahmad Tahir

Walk-exercise, starting point at Madikse tee

The process of urbanisation reshapes the concept of the ‘hinterland’ as a warehouse that serves the capital. This curated walk in the backyards of the Kärmu industrial zone explores the role of the post-industrial town of Maardu in regional development, and the municipality’s future speculations in the neoliberal realm.

11:30–12:00 Walking along a life vein – Sarah Gerdiken 

Guided walk

Walking the solid but disused line of railroad, the landscape surrounding us is united by different scales of human use joining together the travelers of its past, present and expected scenarios of the future. Wear your gloves and proper shoes!

12:05–12:30 AED – Annika Ülejõe

Installation at Kitsekakra 17, Muuga aedlinn

AED looks at the process of suburbanisation changing the dynamics of the once solely summerhouse area on the basis of a family archive. By revealing layers of history, the on-site intervention highlights both physical alteration of the area and the change in its social fabric.  

12:35–13:00 Muuga muutub (Muuga Changes) – Deniz Taşkın 

Interactive platform, Muuga aedlinn

For last decades Muuga aedlinn has been experiencing a profound change in its urban fabric and daily practices. An interactive platform is created for locals and visitors alike to archive the change in process, inviting old and new locals to spot the alteration of Muuga in order to be able to cope with it.

13:10–13:35 Muuga harbour: The Once Only Unicorn – Egemen Mercanlioglu

Performance-lecture on the roundabout of Laasti tee and Veose street

On an ambiguous roundabout that overlooks the Muuga Harbour, a (non)speculative story of the likely future development of the biggest cargo harbour in Estonia will be put across. Zooming out to grasp the patterns of globalisation-driven urbanisation process of Muuga and Estonia, the narration covers topics from the Rail Baltic to the digitalization. Travelling from Muuga to China and back to Muuga again, this story will help visitors to track the traces of urbanisation.

13:45–14:10 In memory of the City – Lisa Rohrer

Ceremonial performance, at Keemikute street (near the Maardu kalmistu bus stop)

The Maardu Cemetery functions as a hybrid space – it is a site for life and for death, for grief and for celebration of a memory, for spirituality and for pragmatism, for expressing emotion and for economic exchange. In light of postmodern scholarship from the late 20th century, this exhibition will consider the death of “the city” and witness the emergence of “the urban” at its passing.

14:15–14:40 A lonesome hill – Oleksandr Nenenko

Performance/exhibition at Ringi 54D, Maardu

Courtyards of mass housing areas as enclosed places for meeting and daily practices accompany the processes around urban, from severe housing crisis to land use value. This project looks at the visible and non-visible changes of one courtyard in Kallavere by trying to answer a seemingly simple question: “why is the hill so lonely?”. 

14:45–15:10 Walk around the image – Zahaan Khan

Guided walk, starting point at Ringi 54D, Maardu 

In a heavily visual culture, images can act as representative symbols for a city. Through an investigative walk, this performance will look closer at the orthodox church of Archangel Michael in Maardu to understand how it became to be the centerpiece of the new image created for the city’s socio-cultural life in the past decade.

15:15–15:40 New archives as karaoke – Wimke Dekker

Screening at Fortuna bar, Stardi 2, Maardu

A spiderweb of scales and structures, houses and containers, roads and electricity networks. The frames are given, but the people who are living in Maardu are what creates a process, a movement, a development. Combining new archives from the internet with fragments that show details of daily life, this film, shown at a local bar Fortuna, creates a new archive of the present.