Rahutu „Hommik” EKA Galeriis 06.08.–07.09.2019

Dolores Hoffmanni freskopannoo „Hommik” (1963) hävi(ta)mine ja päästmine „Rahu” kinos Koplis.

Alates 6. augustist on EKA Galeriis (Põhja pst 7) avatud uus näitus, mille teemaks on praeguseks terviklikuna kaduviku teed läinud Dolores Hoffmanni ERKI diplomitöö raames teostunud 74 m² suurune fresko.

1963. aastal maalis hilisem tuntud monumentalist ja staažikas õppejõud, peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann vastavatud „Rahu“ kinno hiigelmõõtmetes seinapannoo „Hommik”. Teadaolevalt Eesti varaseim nõukogude perioodist pärinev freskotehnikas monumentaalmaal valmis Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. Prototüüpidena paigutas kunstnik teosesse mitmed oma toonased sõbrad ja põlvkonnakaaslased – vennad Arrakud, Jüri Palmi, Evi Sepa jpt. Samas on kujutatud ka tolleaegsete noorte iidolit ja guru, kirjanik Ernest Hemingwayd.

2019. aastal amortiseerunud kinohoone lammutati, et rajada selle asemele kaasaegne ostukeskus. Protsessi käigus oleks hävinud ka Hoffmanni 74 m² suurune monumentaalteos. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond võttis missiooniks pannoo vähemalt osaliselt päästa – ligikaudu 50% maalingust demonteeriti ja säilitati ning osa sellest on tänaseks jõudnud EKA muuseumisse.

EKA Galeriis 7. septembrini avatud näitus jutustab freskomaali “Hommik” hävi(ta)mise ja päästmise loo. Pannood näidatakse projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek annab veelkord võimaluse vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise üle.

Näituse tiim: Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Frank Lukk, Andres Uueni, Taavi Tiidor, Maris Veeremäe

Näitust saadab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning EKA muuseumi koostöös sündinud samanimeline raamat.
Väljaanne annab üksikasjaliku ja rohkelt illustreeritud ülevaate Dolores Hoffmanni hiiglasliku fresko demonteerimisprotsessist kogu selle keerukuses. Käsitlemist leiab ka monumentaalmaal ise – selle loomise ajastuline kontekst, teostamine, pildianalüüs, vastuvõtt, järelelu jms, samuti konserveerimisfilosoofia ja freskode teisaldamise ajalugu. Raamatut ilmestavad elavad tsitaadid intervjuust autori – Dolores Hoffmanniga.

Raamatu tekstide autorid on Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Andrus Laansalu ja Frank Lukk, toimetanud Anneli Randla ja Maris Veeremäe, kujundanud Villu Plink. Eesti ja inglise keeles, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas, 64 lk.

Täiendav info: Hilkka Hiiop – hilkka.hiiop@artun.ee, tel 56 577980

Esmaspäeval, 5. augustil 2019 kell 18 avaneb Vent Space projektiruumis grupinäitus “Pärast tööpäeva lõppu”. Näitus jääb avatuks 11. augustini. 

Osalevad kunstnikud: Katrin Enni, Aksel Haagensen, Ulvi Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Kaisa Maasik, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar

Vastavataval näitusel on vaatajal võimalus tutvuda Vent Space projektiruumi tiimiliikmetega (ja ühe külaliskunstnikuga). Ühiselt tegeletakse argiste teemadega, kasutades tuttavlikke vahendeid igapäevast. See on kummardus pooleliolevatele asjadele, millega just suvel eriliselt palju tegeleda saab. See on otsade sõlmimine, vahepealse oleku väärtustamine.

Näitus on avatud 6.-11. augustini kell 12-18.

Katrin Enni (1976) elab ja töötab igapäevaselt Tallinnas. Ta teeb tööst vabal ajal palju argiseid toimetusi. Ka oma heliinstallatsioonides armastab kasutada erinevaid argiobjekte.

Aksel Haagensen (1993) tegutseb Tallinnas. Ta on huvitatud igapäevaste ja mitte-nii-igapäevaste lugude rääkimisest ja sellest, mis kaasneb nende lugude rääkimisega.

Ulvi Haagensen (1964) hakkab varsti jälle Tallinnas elama. Kui harjade tegemine ja muu ettevalmistus võtab küllalt kaua, siis võib-olla ei pea kunagi koristama hakkama.

Hanna-Liisa Lavonen (1994) õpib ja töötab Tallinnas. Teda võib leida istumas, mobiil näpus, Instagramis jooga voogu sirvimas või linna peal jõlkumas, inspiratsiooni kogumas.

Kaisa Maasik (1994) toimetab põhiliselt Tallinnas ja Helsingis. Kaisa leiab vahepeal igapäevaseid sisseoste tehes (või lihtsalt tänavalt) ostunimekirju, mille põhjal on tehtud ka antud näitusel esitletud vaibad.

Kati Ots (1993) valmistub hetkel kolimisteks. Tegeleb “ei” ütlemise õppimisega, et ennetada läbipõlemist, aga #fomo – siin ta jälle on…

Olesja Semenkova (1992) on naine. “Iga potentsiaal omab stereotüüpi, iga stereotüüp on potentsiaalne.” Oma igapäevases elus leiab Olesja puutumatuid potentsiaale ja avab neid oma tavalises kunstis.

Silvia Sosaar (1979) küsib: “Inimeste arvamus? Kuidas nad seda kujundavad? Kust saavad oma arvamustele ja eelistustele kinnitust? Kuidas otsib loomeinimene pelgupaika maailma eest?”

Kolmapäeval, 31. juulil kell 18:00 avatakse Vent Space projektiruumis Rebeka Vaino isikunäitus “ILINX extended”. Näitus jääb avatuks 2. augustini 12:00-18:00.

Ilinx on Roger Caillois’ kohaselt üks mängu kategooria, mis tähistab peapööritust, vertigot; tunnet, mis tekib, kui galopeerid tühjal rannal poolmetsiku hobuse seljas või tantsid ennast ja aegruumi unustavalt mõnes technoklubis. Näitus on inspireeritud autori isiklikust kogemusest – nii suvedest hobuste seljas kui ka lõpututest tantsudest Berliini technoklubides.
Hobused on läbi ajaloo sümboliseerinud vabadust, liikumist ja iha. Selle ning hoburahusti ketamiini kasutamise tõttu klubides on saanud valgest hobusest Berliini klubitaja sümbol. Seetõttu võttis autor näituse lähtepunktiks valge hobuse. Näituse eesmärgiks on uurida suhet inimese ja hobuse, inimese ja (seksuaalse/sotsiaalne) vabaduse ning inimese ja oma sisemise looma vahel.

Ilinx on audiovisuaalne näitus, mis on laiendus Rebeka Vaino lõputööle (TASE ‘19, Eesti Kunstiakadeemia).

Rebeka Vaino (s.1995) on Tallinnas ning Berliinis tegutsev kunstnik, kes lõpetas sel kevadel EKA maaliosakonna ning 2017-2018 õppis Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Vaino on rahvusvaheliselt tegutsev kunstnik, tal on olnud nii isiku- kui grupinäituseid Berliinis, Budapestis, Tallinnas. Oma loomingus keskendub ta autoportreeliselt inimkehale, inimese ürgsele loomusele ning suhtele loodusega.

FB: facebook.com/rebekavaino
Instagram: @rebekavaino / @rebekarubyvinot_12

Date: September 9-12 / 5 pm–8 pm

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A301

Lecturer: Ewa Domanska

This series of seminars is based on the assumption that today art can offer the historian (as well as anthropologists, archaeologists, literary scholar, etc.) theoretical inspiration, and even an epistemological paradigm and a research program of knowledge building. Interesting cognitive models, research categories, and representations of reality can be derived from the analysis of works of art. Following Susan Sontag’s statement that “each work of art gives us a form or paradigm or model of knowing something, an epistemology,” I would claim that analysis of various types of art objects, performances and activities might help us to build an inclusive knowledge of the past.  Such knowledge would be more appropriate for the planetary condition than offered, for example, by history understood as a specific approach to the past that emerged within the Greco-Judeo-Christian tradition and carries a stigma as a colonial enterprise. Thus art participates in the struggle for the epistemic justice, commenting on the problem of “epistemological dependency” of non-western scholars, and criticizing Western cognitive (artistic) imperialism. It is an important force in the development of an emergent paradigm that is post-anthropocentric, post-Western, post-secular and post-global (planetary/ cosmic).

Contemporary art is a great laboratory for the testing of various kinds of future. If indeed there is a need for realistic, responsible (local or micro) utopias in the world today, they might be developed with the help of various ways of knowing (the world). This would include not only humanities, social sciences as well as life sciences and Earth Sciences (“radical interdisciplinarity”) – which is to say, Western type of knowledge, but also include indigenous ways of knowing. The question arises as to whether the historian and the artist can offer a more positive (affirmative) scenario of the future?

Registration

The seminar is open to PhD students.

Registration is open until 01.09.2019. Max group size is 15.

Registration form

Readings (readings will be sent after registration)

• Doris Bachmann-Medick, Cultural Turns. New Orientations in the Study of Culture, trans. Adam Blauhut, Berlin: De Gruyter, 2016.
• Bruno Latour and Timothy M. Lenton, “Extending the Domain of Freedom, or Why Gaia Is So Hard to Understand.” Critical Inquiry, vol. 45, no. 3, Spring 2019: 659-680.
• Ariella Azoulay, “Potential History: Thinking through Violence”.Critical Inquiry, vol. 39, no. 3, Spring 2013.
• Rosi Braidotti Rosi, “Powers of Affirmation: Response to Lisa Baraitser, Patrick Hanafin and Clare Hemmings.” Subjectivity, vol. 3, no 2, 2010: 140–148.
• Ewa Domańska, “Affirmative Humanities”. Dějiny – teorie – kritika [Czech Republic], no. 1, 2018: 9-26.
• Ruth Lipschitz, Skin/ned Politics: Species Discourse and the Limits of “The Human” in Nandipha Mntambo’s Art. Hypatia, vol. 27, no. 3, August 2012: 546–566.
• Ann-Marie Tully, Becoming Animal: Liminal Rhetorical Strategies in Contemporary South African Art. Image & Text, vol. 17, 2011: 64-84.
• Kathy Charmaz, Constructing Grounded Theory: A Practical Guide Through Qualitative Analysis. Sage, 2006.

Program

 Monday, September 9

1. Paradigm shift in the contemporary humanities and social sciences

Tuesday, September 10

2. Prefigurative Art/Humanities

 Wednesday, September 11

3. Contemporary Art and the Future of History

Thursday, September 12

4. How to build a theory? [workshop]

Neljapäeval, 18. juulil esitab Bianca Hisse oma Vent Space projektiruumi residentuuri tulemit „Turvaline koht kriitikaks“. Uksed on avatud 18:00-21:00.

Bianca Hisse (1994) on Norras töötav Brasiilia päritolu kunstnik. Liikudes pidevalt visuaalse kunsti ja tantsu piirimail, kasutab Hisse looming performatiivseid stateegiaid, et peegeldada tänapäeva ühiskonna koreograafiat.

Tema loomingus on kesksel kohal iroonilised manifestid, kiire tempoga monoloogid, aktsioonid avalikus ruumis, industriaalne materiaalsus ja teised linna kontekstile omased elemendid, mille abil seab kunstnik kahtluse alla maailma komplekssed liikumisdünaamikad. Diagrammide, performance’ite ja tekstipõhiste installatsioonide kaudu küsib Hisse endalt, mis on inimestevaheliste suuruste ja nende sotsiaalsete struktuuride poliitika, kas kunstipraktika on võimeline avama uusi suundi, mida sõnad ei suuda – ja mis suunas on meie struktuurid liikumas.

Bianca Hissel on vabade kunstide magistrikraad Tromsø Kunstiakadeemiast ning etenduskunstide bakalaureus São Paulo Pühast Katoliiklikust Ülikoolist.

Rohkem infot Bianca Hisse loomingu kohta: www.biancahisse.com

KUTSE: olete oodatud Mia Tamme ja Paul Grünenwaldi näituse ”WinLab” avamisele 5. juulil kell 17:00 EKA Galeriis. Sissepääs Kotzebue tänavalt.

WinLab on interaktiivne installatsioon võistlusmomendi mõjust. Galerii ruumis asetsev mäng põhineb küsimustikul. Vastamiseks peab iga mängija tegema valiku kahe sõna vahel, mänguaeg on limiteeritud. Tulemuste põhjal hinnatakse iga osaleja isikuomadusi ning võimekust. Näitus jääb külastajatele avatuks 31. juulini.

Paul Grünenwald (Saksamaa) ja Mia Tamme (Eesti) õpivad hetkel Hollandi ülikoolis Design Academy Eindhoven osakonnas Inimene ja Meedia. Mia Tamme tööprotsess keskendub teiste loomingu esile toomisele. Ta on tegelenud ürituste ülesehitamisega ning digitaalsete platvormide disainimisega, Miat tõmbab piltide ja lugude loomine alustades filmist kuni trükisteni välja. Paul Grünenwaldi taust on ruumilisem ja lähenemine teoreetiline. Ta on õppinud filmi ja lavakujundust, tegelenud informatsiooni struktureerimisega ning huvitub poliitika kujundamisest ja osalusprotsessidest. Miat ja Pauli iseloomustab avastav ja uuriv ellusuhtumine ning uskumus, et disain on pigem käitumismustrite muutmine kui olemasoleva ilustatud kommunikeerimine. WinLab on nende esimene ühisnäitus ja oma töömetoodika ja praktika otsingute tulemus.

Näitust toetavad: Tallinna Lennujaam ja Põhjala Pruulikoda

Eesti Kunstiakadeemia töötajad on kollektiivpuhkusel alates 22.07 kuni 04.08.2019.

Tänavused lõpuaktused toimuvad 20. juunil Eesti Kunstiakadeemia aulas (ruum A101, Põhja puiestee 7, Tallinn).

Kell 12 algab aktus disaini- ja kunstikultuuri teaduskondade ning doktorikooli lõpetajatele

ja kell 15 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajatele.