Polügoonteater toob lavastuse Tallinna trammidesse ja kaasab publiku väljakaevamistele

Neljapäeval, 5. detsembril kaasatakse linnaelanikud teatrietendusse, sest Tallinna trammides toimub Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia üliõpilaste lavastus TRAMWARM.

Laupäeval, 7. detsembril toimub aga EKA õppehoones etendus EKSHUMEERIMINE, mille käigus saavad kõik kohaletulnud osaleda väljakaevamistel. Mõlemad etendused on tasuta.

TRAMWARM
Neljapäeval, 5. detsembril toimub etendus alates kella 16st nr 1 liinil sõitvates trammides ning järgnevates trammipeatustes: Põhja puiestee (kell 15.30–16.00 ja 17.02–17.22), Kadriorg (kell 16.19–16.42) ja Kopli (kell 17.42–17.59).

TRAMWARM sai tõuke EKA uue hoone asukohast, paiknemisest keskvaksali ja trammitee vahetus läheduses. Trammiliin nr1 ühendab erinevaid linnaasumeid ning lisaks ka kolme avalik-õiguslikku ülikooli.

Etenduse lavastaja Aleksandra Ianchenko sõnul keskendutakse lisaks ühistranspordile ka avaliku ruumi, privaatsuse, kodu ja hubasuse teemadel. “Liikudes trammiliinil loovad kunstnikud enesele ajutise kodu. Nad mängivad õrnalt, kuid teadlikult; nähtamatult, kuid samas jälgitavalt. Nende kummaline, kuid siiski normaalsuse piiridesse jääv käitumine kutsub jälgima, kus asub piir isikliku ja avaliku ruumi, külalislahkuse ja vaenulikkuse ning tavapärase ja erilise vahel,” kirjeldab Ianchenko etenduse temaatikat.

EKA stsenograafia osakonna 1. kursus: Milla Mona Andres, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Liisamari Viik, Kristel Zimmer. Lisaks ka trammireisjad, linnakodanikud jt.
Lavastus: Aleksandra Ianchenko – kunstnik, PUTSPACE projekti „Public Transport as Public Space in European Cities“ (putspace.eu) nooremteadur, TLÜ doktorant
In(t)spi(r)tsient: Erki Kasemets –Polügoonteater

EKSHUMEERIMINE
Laupäeval, 7. detsembril EKA hoones aadressil Põhja pst 7, kolmanda korruse avalikul alal (A300) algusega kell 16.

EKSHUMEERIMINE räägib eelkõige ajast ja materiaalsete ajamärkide, sealhulgas kunstiteoste, säilitamise ja elukaare pikendamise ja ümbermõtestamisega seonduvast ehk kõigest sellest, millega puutuvad oma töös otseselt kokku ka konservaatorid-restauraatorid. Etenduse käigus avatakse salapärane tume plastikust prügikott ja kaevutakse rangeid protseduurireegleid järgides selle sisusse. Eelnevalt on teada vaid, et kotis peaks leiduma minevikudaatumeid jäädvustanud artefaktide jäänuseid. Kottikaevumise käigus peaksid avanema üha uued ja järjest sügavamad küsimustekihistused. Tehniliste töövõtete sfäärist algab teekond filosoofilisse kaduvikku ja jõuab sealt lõpuks tagasi maapinnale. Etendus päädib vältimatu otsustusega – mis saab päevavalgele tulnud jäänustest edasi? Kas ja milliseks võiks kujuneda nende uus elu? Kõigil kohaletulnutel on võimalus väljakaevamisprotsessis aktiivselt osaleda.

Koordinaator: prof. Hilkka Hiiop (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)
Korraldusjuht: Taavi Tiidor (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)
In(t)spi(r)tsient: Erki Kasemets (Polügoonteater)

Polügoonteater on nn keskkonnateater, mis on avatud vahetult toimivatele teguritele, kõik, ka planeerimatult toimuv, võib saada osaks etendusest. Sageli on polügoonteatris segunenud publik ja esinejad, vaataja võib olla samaaegselt etendaja ning vastupidi.

E-R kell 15.00–19.00

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
Maratoni lõpetab 21. detsembril algusega kell 15.00 maali osakonna tudengite teostega oksjon. Tule soeta endale kunsti! Tulu läheb tudengitele Manifesta biennaali külastamiseks.

03.12 – Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper

04.12 – Fotograafia, juhendajad Annika Haas ja Tõnu Tunnel

05.12 – Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro ja Taavi Talve

06.12 – Maal, juhendajad Kristi Kongi, Holger Loodus, Mihkel Maripuu ja Merike Estna

09.12 – Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Art Allmägi ja Jass Kaselaan

10–13.12 Kaasaegne kunst: Stuudio, juhendajad Liina Siib, Marge Monko, Raul Keller, Taavi Talve, Jaan Toomik

16.12 – Maal, juhendajad Holger Loodus, Maiu Rõõmus, Raul Rajangu, Kaido Ole, Tiit Pääsuke, Aapo Pukk

17.12 – Maal, juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Ilus, Mihkel Maripuu, Heldur Lassi

18.12 – Graafika, juhendaja Viktor Gurov, Ann Pajuväli, Oliver Laas

19.12 – Graafika, juhendaja Liina Siib, Maria Erikson

21.12 – Maaliosakonna oksjon, uksed kell 15.00, oksjon kl 16.00

Kolmapäeval, 4. detsembril algusega kell 16 toimub EKA aulas kunstnik ja humanitaarteaduste uurija William Foster Hallett avalik kunstnikuvestlus “Adipose, Axolotl ja Adipositional Lands: arvutuslik meediapoliitika maatriksisüsteemide ja mängude poole.”

William Halletti sõnul lähtub tema loeng kaasaegse kunstialase masinõppe tavade matemaatilisest ja statistilisest taustast, keskendudes varjatud ruumi interpolatsiooni kasutamisele hiljutistes visuaalsetes ja kogemuslikes kunstiteostes. Lisaks vaadeldakse tänapäevaste sotsiaalsete ja poliitiliste mõtetega tegelevate meediateadlaste varasemaid püüdlusi arvutusobjektide analüüsimisel. Need on aluseks Halletti meetoditel varjatud ruumi uuenduste mõtestamisel esteetilistes ja statistilistes protsessides. Teisisõnu, järgides kaasaegsete teoreetikute Alexaner Galloway, Luciana Parisi ja Thomas LaMarre analüüse, püüab William avada, millist ajalist kogemust taolised uudsed kunstiteosed vaatajates tekitavad. Kokkuvõtteks esitab William Hallett oma kunstipraktika näiteid, keskendudes (potentsiaalsele) emotsionaalsele ja psühholoogilisele võimalusele, mida pakuvad identiteedi, keha, trauma ja aja kujutamist käsitlevad arvutuslikud lähenemisviisid.

Hetkel tegeleb Hellett õpingutega USA uuringute keskuses New Centre for Research and Practice osaledes transdissiplinaarses uurimis- ja praktikaprogrammis. Tema töö kätkeb omavahel põimuvaid valdkondi reaalpoliitilise ja metafüüsilise mõttemaailma vahel, sidudes rassilise, feministliku ja kontinentaalse tõlgenduse. Sealjuures põhinevad ta uurimused teemadel nagu aeg, valuuta, tööjõud ja arvutuslik ruum. Hinnates uue kujundifilosoofia kaudu ümber identiteeti, otsib ta reproduktsiooni, trauma, virtuaalsuse ja arhitektuuri võrdlevaid analüüse.

Tutvu William Halletti tööga siin: https://williamfhallett.wordpress.com/

Loeng toimub inglise keeles.

Lisaks tasub reedel, 6. detsembril külastada Hallett’i interaktiivset intallatsiooni EKA maja A500 avatud alal.

Teisipäeval 26. novembril külastab EKA animatsiooni osakonda Miyu Distribution’i juht Luce Grosjean. Ta on levitanud mitmeid viimaste aastate hit-filme nagu “Negative Space”, “Garden Party”, “Bloeistraat 11”, “Egg” and “I’m Going Out for Cigarettes”. Hetkel töötab ta kuue animatsiooni kooli heaks Prantsusmaal ja Taanis.

Kell 20:00 algab EKA auditooriumis A101 linastus ning filme kommenteerib Luce Grosjean.

“#21XOXO” Sine Özbilge, Imge Özbilge
“Hors Piste” Léo Brunel, Camille Jalabert, Loris Cavalier, Oscar Malet
“Egg” Martina Scarpelli
“I’m Going Out for Cigarettes” Osman Cerfon
“Symbiosis” Nadja Andrasev
“Toomas” Chintis Landgren

Miyu Distribution loodi 2017. aastal. Ettevõtmine sündis Luce Grosjean’i, Seve Films’i ja Miyu Productions’i koostöös, et pühenduda lühianimatsioonide rahvusvahelisele levile ning müügile. Miyu Distribution levitab nii tudengite filme kui ka sõltumatute tootjate filme.

Vaata lisaks siit.

18. detsembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise  eriala doktorant Maris Mändel doktoritööd „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Lembi-Merike Raado (Tallinna Tehnikaülikool)

Eelretsensendid: dr Karl Õiger (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Kurmo Konsa (Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut)

Oponent dr Karl Õiger

Doktoritöö fookuses on Eestis 20. sajandil laialdaselt kasutatud ehitusmaterjalid, mis oma harilikkuse tõttu jäävad sageli lähema eritluse alt välja ja mida tänases restaureerimisprotsessis kiputakse ilma suurema süvenemiseta hindama väheväärtuslikuks. Doktoritöö eesmärgiks on leida lahendusi selliste materjalide restaureerimisel üles kerkivatele väärtuspõhistele küsimustele: millal üldlevinud ehitusmaterjale peaks püüdma säilitada kui hinnalist originaalmaterjali ja millest lähtuda asendusmaterjali valikul?

Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja tehiskivimaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ja raudbetoonist suurpaneelide kasutusajaloost annab ühtlasi hea pildi omaaegsest Eesti ehituskultuurist ja selle muutumisest, kui käsitöömahukas tootmis- ja ehitusviis asendus samm-sammult industrialiseeritud ehitusega.

Uurimistööl on selge rakenduslik väärtus: selle tulemused võimaldavad arhitektuuriajaloolastel, muinsuskaitsespetsialistidel, ehitusinseneridel, majaomanikel ja teistel langetada kõnealuste ehitusmaterjalide kohta läbikaalutum restaureerimisotsus, olles nii abiks Eesti kultuuripärandi teadlikumal hoidmisel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anneli Randla, dr Epp Lankots, prof dr Lilian Hansar, prof dr Urve Kallavus, prof dr Krista Kodres, prof dr Juhan Maiste, prof dr Targo Kalamees, dr Üllar Alev.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia  doktorikooli kodulehel

Kolmapäeval, 20. novembril kell 10.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (A101, Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Taani Aalborgi Ülikooli linnaplaneerimise professor Malene Freudendal-Pedersen. Loengus “Cities, Mobilities, Futures” räägib ta, kuidas kavandada linnaruumi, et edendada jalgrarattaliiklust. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Malene Freudendal-Pedersen is Professor in Urban Planning at Aalborg University and has a interdisciplinary background linking sociology, geography, urban planning and the sociology of technology.

Focus for her research is how mobilities frame and enable modern everyday life. How individuals experience, evaluate or describe their mobilities and what propels their actions is important to understand if we aim at more sustainable mobilities in the future. Specific transport modes have different values and importance in planning cities. Values or taken for granted knowledge about transport and mobilities produce path dependencies in everyday life mobilities that are also diffused into policy and planning systems. Her research addresses interrelations between social practice and transport modes and the role the for urban spaces and city life.

Lisainfo:
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Linnastumine kui paratamatus: Tallinnas peab avaliku loengu Briti arhitekt Ross Exo Adams

Neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Londonis tegutsev arhitekt, urbanist ja ajaloolane Ross Exo Adams, kes juurdleb linnastumise paratamatuse üle. Adams esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames.

Ross Exo Adams on Bardi Kolledzi arhitektuuriosakonna kaasjuhataja ja professor. Tema uurimisvaldkonnaks on linnastumine ja selle eriskummalised ilmingud meie kaasaegses ühiskonnas. Ta küsib, mis üldse on linn? Oma raamatus “Urbanism and Circulation” vaatleb ta näiteks treppide ja üleilmse linnastumise seoseid. Adamsi uurimisteemad keerlevad geograafia, seadus- ja ruumiloome, poliitika ja filosoofia piirimail. Ta on õpetanud Bartlettis ja Architectural Associationis Londonis. Hetkel töötab raamatu kallal, mis uurib, kuidas erinevad valitsemisvormid avalduvad ruumiloomepraktikates ja esitlustehnikates.

Oma Tallinna loengus ei küsi Adams KAS me linnastume, vaid KUIDAS me seda teeme. Tema loeng üritab linnastumise paratamatuse pahupidi pöörata, asetades luubi alla just urbaansuse kui nähtuse, mis oli olemas ka enne suurlinnu. Adams küsib provokatiivselt – milline meie tulevik oleks, kui see ei oleks linlik?

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee
www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Kadi Karine
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Tudengite juhitud projektiruum Vent Space kuulutab oma uue tiimiga välja open calli uueks hooajaks, mis kestab 2020  aasta jaanuarist oktoobrini.
Uue hooaja fookuseks on potentsiaalsus, mida ootamatud kohtumised tuua võivad, otsides viise, kuidas tavapäraseid praktikaid laiendada ja julgustades eksperimenteerimist ja avatud meelt läbi eri valdkondade koostöö.

Kandideerida saad siin!
Taotluse saatmise tähtaeg on
30. detsember 2019.

10.-12. juunil 2020 EKAs toimuma pidanud ESA ehk Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents on edasi lükatud 2021. aastasse. Konverentsi peaettekandjad on professor David Davies (McGilli ülikool, Kanada), professor Bence Nanay (Antverpeni ülikool, Belgia) ja professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia).  Lisainfo konverentsi koduleheküljel.

Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar “Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80”.

EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.

EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased. Järgnevad kõned ja õnnitlused. Avaliku sõnavõtu soovi korral palume sellest eelnevalt informeerida korraldajaid (KVI teadussekretär Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee).

Seminari kava:

15:30 Registreerimine ja tervituskohv-tee-suupiste

16:00 Ettekanded:

Krista Kodres, „Sotsmarksismi revideerides: Jaak Kangilaski kirjutab „Kukeaabitsat“ (1967)“

Virve Sarapik, „Marksistlik-leninlik esteetika ja ERKI kunstiajaloo kateeder. Veidi ka realismist“

Epi Tohvri, „Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli taastamisest“

Eero Epner, „Kunstiteos ja maailm“

18:00 Kohvipaus

18.30 Esinejate vestlusring ja Jaak Kangilaski kommentaarid

19.30 Kõned (EKA nimel Mart Kalm, EKKÜ nimel Tiina-Mall Kreem, EKM nimel Sirje Helme, TÜ nimel Kadri Asmer, EKL nimel Elin Kard), meenutused (Kadri Mälk jt) ja pidulik vastuvõtt.

NB! Sujuvama korraldustöö nimel palume huvilistel end eelregistreerida sellel lingil hiljemalt 6. detsembriks.